Vastus leiad õppematerjalist: GEOGRAAFIA KORDAMINE: VEESTIK

Kuivaks 25 Kuidas moodustub põhjavesi?

Vastus leiad õppematerjalist: GEOGRAAFIA KORDAMINE: VEESTIK

GEOGRAAFIA KORDAMINE: VEESTIK (0)

Põhikool - Geograafia - Geograafia

2 HALB

Esitatud küsimused

Mis on sisemeri ?
Mis on ääremeri?
Miks nimetatakse Läänemere vett riimveeks?
Mis põhjustab veetaseme muutust Läänemere rannikul?
Milline on Läänemere majanduslik tähtsus?
Miks on Eestis palju siseveekogusid?
Kuidas muutub Eesti jõgede vooluhulk aasta jooksul?
Mida näitab jõe lang?
Miks on Eestis loodud palju tehisjärvI?
Kuivaks 25 Kuidas moodustub põhjavesi?
Kus põhjavesi voolab maapinnale 27 Kui sügaval paikneb Eestis põhjavesi?
Miks on Pandiverre rajatud veekaitseala?
Milleks kasutatakse põhjavett ?

GEOGRAAFIA KORDAMINE VEESTIK

Millisteks osadeks jagatakse veestik?
V:Veestiku moodustavad pinnaveekogud, märgalad , jääkilibid ja – liustikud , põhjavesi .

Kuidas mõjutab veestik piirkonna kliimat ning muld - ja taimkatet?
V:

Mis on sisemeri ? Nim Euroopa sisemeresid.
V:Sisemeri on meri, mis on ühe või mitme väina kaudu ühenduses ookeani või mõne teise merega. Läänemeri , Vahemeri , Must meri, Kaspia meri.

Mis on ääremeri ? Nimeta Euroopa ääremeri.
V:Maailmamere osa, mis külgneb mandriga. Läänemeri, Kaspia meri.

Miks nimetatakse Läänemere vett riimveeks? Miks riimvesi tekib?
V:Sest selle veemass kujuneb peamiselt jõede magevee ja väinadest tuleva soolase ookeanivee segunemisel, ning on vähese soolsusega .

Kuidas on riimveelisus mõjutanud Läänemere elustiku kujunemist?
V:Riimveega on kohanenud vähesed liigid ja st on kujunenud välja omanäoline elustik.

Kirjelda Läänemera veesamba kihitumist.
V: Veesammas on vertikaalselt kihistunud. U 40-60 m sügavuseni ulatub väiksema soolsusega veekiht, mille ülaosa päikesekiirguse tõttu kergelt soojeneb.

Millised Läänemere osad jäätuvad kõige sagedamini (sh Eesti rannikumeres)?
V:Põhja-Euroopa osad.

Mis põhjustab veetaseme muutust Läänemere rannikul?
V:Kõigub püsivate tugevate tuulte tõttu, mida võimendavad sademetest tingitud kõrge või madal veeseis.

Miks on Läänemeri reostusohtlikum kui paljud teised mered ?
V:

Kuidas võivad Läänemerre sattunud saasteained mõjutada inimeste tervist?
V:Merre sattunud saasteained võivad sattuda toiduahelasse.

Milline on Läänemere majanduslik tähtsus?
V:

Iseloomusta Eesti rannikut ja protsesse mis seda kujundavad?
V:Arvukad poolsaared ja lahed , rohked rannikumere saared, settekivimid . Lainetuse tekitatud kergesti kulutatavad ja kuhjatavad setted ning maakoore aeglane tõus kogu ranniku ulatuses.

Nimeta Eestis erinevaid järsak- ja lauskrandasid.
V:Järsakrannad:Rannamõisa, Muuksi, Ontika , Panga pank . Lauskrannad:Möldri moreenrand, Möllirand Sääril, Panga pank .

Kirjelda kulutus- ja kuhjerandade levikut Läänemere rannikul.
V:Eesti peamised kuhjelised rannad on liiva-, mölli- ja kruusa -veeristiku e kliburannad. Kuuva- ja kliburannad on kujunenud lainetusele avatud rannikulõikudel. Tormilained randadel on aga rannavall sagely kaetud luidetega, mille on kuhjamud tuul. Kulutusranna tüüp on nt paerand, otse rannal paljanduvad lubjakivid on tugevasti karstunud. Teine on moreenrand, sellist randa iseloomustab kivid ja suurte rändrahnude rohkus .

Iseloomusta Läänemere arengut viimase 13 000 aasta jooksul.
V:

Miks on Eestis palju siseveekogusid?
V:Sest Eesti asub parasvöötme niiske kliimaga alal, kus sademete hulk ületab aurumise .

Kuidas muutub Eesti jõgede vooluhulk aasta jooksul?
V:Kevadel on pärast lumikatte sulamist suurveeperiood, kus tõusevad paljud jõed üle kallaste ning ujutavad üle suuri maa-alasid. Suvisele madalveele järgneb sügisel rohkete sademete ja vähese aurumise tõttu teine kõrgveeperiood. Talvel, kui jõed on jääkattes esineb teine madalvee periood.

Nimeta Eesti pikimad ja suurima vooluhulgaga jõed.
V:Pikimad:Võhandu, Pärnu, Põltsamaa, Pedja , Keila . Suurima vooluhulgaga:Narva, Emajõgi, Pärnu, Kasari, Navesti.

Mida näitab jõe lang? Aga langus?
V:Jõe lang on mingi jõelõigu pikkuse ja selle languse suhe. (Keskmine lang on kogu jõe pikkuse ja jõe languse suhe). Langus on jõe lähte ja suudme absoluutse kõrguse vahe meetrites.

Miks on Eestis loodud palju tehisjärvI?
V:

Nimeta Eesti tähtsamaid kalapüügijärvi.
V: Pühajärv , peipsi , võrtsjärv .

Mille poolest erinevad Põhja-Euroopa ja Ida-Euroopa lauskmaa vetevõrk?
V:Põhja-Euroopa alasid iseloomustavad igilumi, jääkilbid ja liustikud. Siseveekogud on valitsevate madala temperatuuri tõttu väga lühiajalised või puuduvad üldse. Suveks tekivad jöökipide ja liustike pinnale ajutised jääjõed ja – järved . Ida-Euroopas on arvukalt pikki ja aeglase vooluga jõgesid, mis läbivad oma teel väga erinevaid pinnaehituse ja kliimaga alasid. Lauskmaa järved on enamasti koondunud järvestikeks ja mandrijäätekkelistele kõrgustikele.

Võrdle Lääne- ja Kesk-Euroopa jõgesid Lõuna-Euroopa jõgedega.
V:Lääne- ja Keks-Euroopa jõed saavad sageli alguse mäestikest. Need jõed toituvad vihmaveest ning on aasta läbi veerohked . Lõuna-Euroopa peamist vetevõrgu osa etendavad vihma- või põhjaveest toituvad jõed. Talvel on need veerikkad, ent suvel jäävad peaaegu kuivaks.

Kuidas moodustub põhjavesi?
V:Kui sajab vihma, satub suur osa sademeist otse vooluvetesse ja liigub mere poole, osa aga imbub maasse. Pealmised sette- ja kivimkihid , nt liiv ja kruus lasevad vett läbi ning nii satub sademevesi üsna sügavale maapõue.

Mis on allikas?
V:Allikas on koht, kus põhjavesi voolab maapinnale.

Kui sügaval paikneb Eestis põhjavesi?
V:100-700 m sõgavusel.

Miks on Pandiverre rajatud veekaitseala?
V:Et puhast põhjavett säilitada.

Milleks kasutatakse põhjavett?
V:Joogiveeks, vanni- ja basseiniveena.

Mis on soo? Iseloomusta soode paiknemist Eestis.
V:Soo on märg ala, kus hapnikuvaeguse tingimustes jab suur osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana . Suuremad sood paiknevad Madal-Eestis. Kõige vähem on soid Pandivere kõrgustikul. Kõrg-Eestis on soid arvult rohkem, kuid ned on enamasti väiksed.

Soo arenguetappid:
1)Soo areng algab madalsoona, madalsoo saab enamiku toitaineid ümbritsevatelt nõlvadelt pinna- või põhjaveega.
2)Turbalasundi kasvades soopind kerkib ning läheb üle siirdesooks.
3)Kui soopind kumerdub, muutuvad veerežiim ja soopinna mikroreljeef ning kujuneb kõrgsoo e raba.

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk · .docx · 111 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-11-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti

111 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

266842 Õppematerjali autor

Euroopa ja Eesti veestik. Mõistete seletus.

Euroopa Eesti Geograafia veestik sood rannad jõed põhjavesi jõe lang põhja euroopa

Sarnased õppematerjalid

doc

Euroopa ja loodusgeograafia

Andres Tõnisson Euroopa ja loodusgeograafia 9. klassi geograafia õpik, osa 1 Kirjastus Koolibri, 2014 e-formaat Toimetatud Tartu Emajõe Koolis Toimetaja Emili Kilg Tartus, 2015 Elektroonilisse vormingusse kohandatud õpikus kasutatud märgised, mis aitavad otsingukäsu kasutamisel navigeerida * Tavakirjas leheküljenumbri ees on kolm järjestikust sidekriipsu, tühik ja vastava lehekülje number, näiteks, --- 5; * peatüki ette on kirjutatud kolm x-i, tühik ja vastava peatüki number, näiteks xxx 5;

Euroopa

doc

Eesti loodusgeograafia konspekt

kaart selgemaks. Kaardil on mitu toponüümi. QLWRY = Tallinn (1154?). Lisaks Pärnu ja Hanila. Keskaja lõpu kaardid Läänemere piirkonnast: · Mappae mundi nimetatakse ka rataskaartideks ehk T-kaartideks, aga ka mungakaartideks. Pigem fantaasial põhinevad joonised, kuid tõelised kaardid. Renessansiajastu ja teadusliku kartograafia taassünd 16. Sajandil palju-palju kaarte Kaardilt jäätumisepiir. 18.-19. Sajandil võib rääkida teadusliku geograafia tekkest. Ilmusid esimesed põhjalikud Eesti ala käsitlevad teosed ja kaardid. Ilmus Mellini atlas. August Wilhel Hupel. Slaidil väljavõte Mellini atlasest, kust on näha Haanja kõrgustikku. Viga on see, et ida-lääne suunas, tegelikult põhja-lõuna suunas. Mellin pani oma atlasesse ka kustunud vulkaani, mis asub Tudulinnas Virumaa lõunaosas.Mellin koostas oma kaarte teadete alusel. Tuli teade kirikuõpetajalt, et tema kandis on mägi, milles on auk. Mellin pani selle kohe oma kaardile

Eesti loodusgeograafia

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

528

doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev areng