..............................................................................................6 2 Asend ja suurus Eesti kaardil asetseb Võrtsjärv Eesti keskel, mis jagab Eesti mandriosa kaheks peaaegu ühesuuruseks pooleks. Võrtsjärv on Eesti suurim sisejärv. Ta piirneb kolme maakonna (Viljandi, Tartu ja Valga) ja 7 vallaga (Tarvastu, Kolga-Jaani, Viiratsi, Rõngu, Rannu, Põdrala ja Puka). Järve pindala keskmise veeseisu ajal 270 km² ja maht 0,75 km³. Järve valgala pindala 3374 km². Järves on vähe saari, enamus neist järve lõunaosas. Tondisaar ja Pähksaar on püsivad saared, Ainsaar muutub madala veeseisu puhul poolsaareks, Heinassaar jääb kõrge veeseisu puhul vee alla. Võrtsjärv on tekkinud mandrijää poolt tekitatud madalasse lohku. Minevikus läbis Võrtsjärve PärnuViljandiTartuPeipsi veetee, mis tänaseks on maakerke tagajärjel kadunud.
Joonis 4 Veetaseme mõõtmistoru (foto: Sakala) 8 Suvine veetaseme langus kestab keskmiselt kuni septembrini. Juulis langeb veetase paljuaastase keskmise tasemeni, selleks ajaks lõpeb ka kallaste üleujutus. Sujuv veetaseme langus võib suvekuudel vahelduda lühiajaliste veetõusudega, mis on tingitud ohtratest sademetest järve vesikonnas. Septembris algab sügis-talvine veetõus, mis kestab detsembrini ja ületab suvise madala veeseisu tavaliselt 2030 cm võrra. Jaanuaris, pärast püsiva jääkatte kujunemist, algab veetaseme aeglane langus, mis kestab kevadise suurvee alguseni. Jää lõplik sulamine toimub kõige sagedamini aprillikuu lõpunädalal, kuid võib esineda ka teistsuguseid olukordi kui külmadel kevadetel on jäänähtuste lõpp nihkunud mai I dekaadi. Madalaim veetase esineb Võrtsjärvel kahel perioodil: a) suve-sügise madalvesi; b) talvine madalvesi.
süsteemi nullhorisontaal. See kantakse välijoonisele varasematelt kaardi materjalidelt enne välitöid. Välitöödel parandatakse vead ja kaardistatakse muutused. Teiste veekogude kaldajooneks võetakse keskmisele suvisele veeseisule vastav kaldajoon. 7 EPK rannajoone definitsioonid 1999. a. juhend Mere rannajoone puhul ei kaardistata välitöö aegset veeseisu, vaid püütakse tabada Balti kõrgussüsteemi nullpinda, kasutades selleks varasemaid kaarte ja stereo kaardistust. Stereokaardistusel saadud rannajoont parandatakse vaid ilmse vea korral. Teiste veekogude kaldajooneks võetakse keskmisele suvisele veeseisule vastav kaldajoon. 8 EPK rannajoone definitsioonid 2000/2002. a. juhend Definitsioon:
1. Põletamine on kahjulik protsess; saastab loodust (eraldub ohtlikke aineid jne) 2. Kaevandamine kahjustab sealsete looma- ja taimeliikide elu 3. Kõrgrõhuala joonis Nooled vastupäeva. 4. Millist ilma põhjustab tsüklon Eestis? Suvel: Palju sademeid; jahe temperatuur; nõrk tuul Talvel: Sulailm; soe temperatuur; tuuline ilm 5. Vii kokku mõiste vastava selgitusega. Rannajoon – maismaa ja vee vaheline piir, mis muutub vastavalt .... Pagurand – ranna osa, mis kõrge veeseisu ajal jääb vee alla 6. Tõmba joon alla nendele teguritele, mis mõjutavad tänapäeval Eesti rannikuvööndit. Sadamakaid, lainetus, maatõus 7. Kirjuta lünka sobiv sõna või tõmba joon alla õigele vastusevariandile. Läänemeri on sisemeri. Läänemeri on riimveeline veekogu... 8. Tõmba joon alla õigee vastusevariandile. Mandrilise kliimaga aladel on temperatuuri amplituud suur. Kõige enam saavad Eestis sademeid Lääne-Eesti saared.
tekkinud sood (37,7%). Suurim Epu-Kakerdi soostik (364 km²) Kesk- ja kirdeosas mõhnastikud (Lelle-Viitna-Paide kolmnurk), edelas Paluküla mõhnastik Kõrvemaa veestik Järvi 120, maastikurajooni lõunaosa on järvedevaene Põhjaosa veestavad loodesse voolavad Loobu, Valgejõgi, Jägala Paunküla ja Soodla veehoidla Jägala, Soodla ja Pirita jõe veed on kanalite kaudu suunatud stabiliseerima Ülemiste järve veeseisu Lõunapoolsetel aladel on Pärnu jõgikond Taim- ja muldkate Metsasus suur 73%. Esindatud kõik metsatüübid loometsast rabametsani Aegviidust põhjas omapärane Jussi nõmm, tekkinud põlengute tagajärjel Valgejõe liivikul ja Aegviidu ümbruses kuivadel ja toitainevaestel leedemuldadel männikud Liigniisketel aladel jõekallastel lodumetsad (sanglepad, kased) Metsased madalsood maastikurajoonist 23% Kõrvemaa asustus
Rannikute geomorfoloogia setete kanne. Randla arengu etapid:imikuida( veealune kari), noorus(kaljurand,-saar), Hääbuva ranna puhul toimuvad aktiivsed muutused rannal vaid perioodiliselt küpsus(kulutus-kuhjespsteemi akt areng), hääbumine( rnna areng vaid kõrgvee kôrge veeseisu ajal) , häbunud( ranna kamardunud), leinetus ei mõjuta) ja tugevate tormide ajal. Rannajoon- maismaa ja vee vaheline piir. Rannajoon pole püsiv vaid nihkub Raugastunud ranna piires ei toimu tänapäeval enam lainetuse môjul olulisi veetaseme tôustes maismaa ja vastupidisel juhul mere poole. Selle pôhjuseks muutusi. Selline vôivad olla tôus ja môôn, rand on ka tugevasti kamardunud.
loodete üldisele kõrgusele. Kõige tugevamad looded esinevad Kuu loomise või täiskuu ajal, sest siis liituvad Kuu ja Päikese mõjud. Tugevad looded on ka siis, kui Kuu asub oma orbiidil Maale lähimas punktis (perigees). Kuu esimese ja viimase veerandi ajal on looded minimaalsed, sest Kuu põhjustatud tõus vastab siis Päikese poolt põhjustatud mõõnale. Tõusu ja mõõna käitumine on üksikasjadeni tuntud. Kõrgeimat ja madalaimat veeseisu ning nende saabumise aegu osatakse üsna täpselt välja arvutada. Kohtades, kus veetase märgavalt muutub, on nende prognoosimine igapäevane rutiin ning vastav informatsioon teadetetahvlitel kõrvuti bussi- ja rongisõiduplaaniga. Kuigi tõusu-mõõna amplituud võib mõnes kohas olla suurem kui veetõus kõige hullemates üleujutustes või enamuse tsunamide kõrgus, ei saa nähtused, mille põhjused ning käitumine nii ajas kui ruumis on
kujunenud meretekkelised pinnavormid. Ta holmab rannavoondi koos naabruses oleva maismaa, mere ja saartega. Rannavoond ehk randla on mere voi suurjarve pohja-ja maismaavoond. Selle maismaa osa nimetatakse rannaks, veealust osa aga rannanolvaks ehk rannakuks. Mere ja suurjarvede vahelist piiri maismaaga nimetatakse rannajooneks. Olenevalt arengu aktiivsusest jaotatakse randlad: Aktiivselt arenevad randlad, mille piires toimuvad ka keskmise veeseisu puhul nii rannal kui rannakul lainetusest ja hoovustest pohjustatud ulatuslikud muutused: kulutus, setete ranne ja kuhjumine; Haabuvas arengustaadiumis olevates randlates toimuvad aktiivsed muutused rannal vaid episoodiliselt, korge veeseisu ja tugevate tormide ajal. Surnud randlad sellistes randades ei toimu uldjuhul tanapaeval enam lainete tegevusest pohjustatud muutuseid. Eesti rannikul esineb jargmiseid randlatuupe: Pankrandla murrutusjarsak on
Rannaniit on rohttaimedega kaetud tasane ja madal, reeglina karjatatav (rannakarjamaa), harvem niidetav (rannaheinamaa) rannalõik. Suur osa rannaniidust ujutatakse regulaarselt üle soolase mereveega. Rannaniidu võib jagada kolmeks tasemeks sõltuvalt veeseisu vaheldumisest. Kõige madalam osa asub allpool keskmist veepiiri ning on sagedamini vee all. Järgmine tase paikneb ülalpool keskmist veepiiri, kuid jääb vee alla kõrgvee ajal. Kolmanda taseme moodustab rannalähedane niit ülalpool kõrgveepiiri. Sinna merevesi ei ulatu, kuid tuule, soolapritsmete jm. kaudu on taimestik siiski mõjutatud mere lähedusest. 1) TAIMED Tüüpilised rannaniidutaimed, keda karjatamine soosib, on näiteks: nõelalss, väike
• RANNAVALL – LAINETUSE TEGEVUSEL TEKKINUD KUHJEVORM • RANNABARR – LAINETUSE MÕJUL VEEKOGU PÕHJAS TEKKINUD KUHJEVORM TEGURID JA NENDE MÕJU • RELJEEF – JÄRSKRANNIKUL KULUTAV, LAUGRANNIKUL LAINETUSE KUHJAV TEGEVUS • KIVIMID – PEHMED KIVIMID ALLUVAD LAINETUSE KULUTAVALE JA KUHJAVALE TEGEVUSELE ROHKEM • JÕED – TOOVAD SETTEID, MIDA PIKILAINETUS JA HOOVUSED EDASI KANNAVAD • KLIIMA – TUUL TEKITAB LAINETUSE, KUHJAB LUITED, MÕJUTAB VEESEISU. Tº MÕJUTAB JÄÄTUMIST, MIS KAITSEB RANDA TORMIDE EEST. RÜSIJÄÄ LÕHUB RANDA. • HOOVUSED – KANNAVAD SETTEID EDASI. KUHJAVAD MAASÄÄRI. • AVATUS – OOKEANILE, MERELE AVATUD RANNIKUID MÕJUTAVAD LAINETUS, HOOVUSED, TÕUS JA MÕÕN ROHKEM. • MAAKOORE LIIKUMINE – AEGLANE TÕUSULIIKUMINE SUURENDAB MAISMAAD, RANNIKULE TEKIVAD UUED SAARED, POOLSAARED, VESI MADALDUB. • TAIMKATE – KINNISTAB PINNAST, VÄHENDAB LAINETUSE MÕJU.
TULEMUSED 1 · Vaatluse analüüs vaatluse tulemused esitati joonistel, millele on juurde lisati kommentaarid, kus on foto tehtud ja milline olukord valitses vaatluse hetkel. TULEMUSED 2 Stroomi ranna administratiivhoone eest algav laudistee algus on kooskõlas kehtivate ehitusnormidega kuid mere poolne ots, kus lõppeb laudistee on maastik liivane ja mereadrune. Laudistee lõppeb ära umbes 20 m ennem mere piiri. TULEMUSED 3 Paralleelse laudistee merepoolne ots. Madala veeseisu tõttu on mere piirini umbes 80 m. Lahtist liiva on vähem, kuid näha on liivavalle ja adruhunnikuid, mis takistaksid ratastooliga liiklemist. TULEMUSED 4 Stroomi rannahoone tagumine külg, kus asuvad avalikud WC-d. Intervjueeritavate sõnul on need väga ohtlikud, järsk kalle, piirded puuduvad. Kaldtee alumises otsas on kanalisatsiooni luuk TULEMUSED 5 Stroomi rannas asuv konteiner-WC, seda ümbritsev terrass, kaldtee ja ümbritsev maastik. Kuid endiselt ei ole arvestatud kaldtee
olev luidete vöönd asub Võsul. Vähemal määral leidub liivaranda ka Juminda poolsaarel, Loksa ja Vergi ümbruses. Lahemaa järved Lahemaa järvedest suurim on Kahala (350 ha). Järv paikneb Harju lavamaal puisniitude ja lookadastike vahelises nõos ning on madal (kuni 2,8 m) endine merelaht. Rannikumadaliku piires on aga silmapaistvamad Lohja ja Käsmu järv Pärispea poolsaarel olevad Viinistu Maalaht ja Ulglaht on kõrge veeseisu korral tänaseni merega ühenduses. Kopratamm Altja jõel Lahemaa joad Lavamaade ja rannikumadaliku selgelt väljendunud looduslikuks piiriks on Põhja-Eesti klint, mida ilmestavad mitmed joaastangud (Nõmmeveski Valgejõel, Joaveski Loobu jõel, Vasaristi samanimelisel ojal). Nõmmeveski Vasaristi joastik Joaveski joastik Turjekelder Muuksis Viitna mõhnastik ja järvestik Vahelduva pinnamoe loovad siin järsunõlvaline ning kitsa ja lookleva harjaga helmesoos ning
ja selle sügavus on 6 meetrit. Seevastu Võrtsjärve keskmine sügavus on 2,8 meetrit. Võrtsjärve kõrgus merepinnast on ligikaudu 33 meetrit. Järve suurim laius on kuni 15 km ja suurim pikkus on 35 km. Võrtsjärve voolab 18 jõge ja oja, suurimad neist on Väike Emajõgi, Õhne ja Tännassilma. Ainus Võrtsjärvest välja voolav jõgi on Emajõgi. Võrtsjärves on mitu saart: Ainsaar, Heinassaar, Pähksaar ja Tondisaar. Tondisaar ja Pähksaar on püsivad saared, Ainsaar muutub madala veeseisu puhul poolsaareks, Heinassaar jääb kõrge veeseisu puhul vee alla. Enamus nendest saartest asuvad Võrtsjärve lõunapoolsetel aladel. Võrtsjärv on tekkinud mandrijää poolt tekitatud madalasse lohku. Minevikus läbis Võrtsjärve Pärnu–Viljandi–Tartu–Peipsi veetee, mis on maakerke tagajärjel kadunud. Võrtsjärves ja selle kaldavööndis võib kohata poolveelise eluviisiga imetajaid, nagu mügrit, ondatrat, kobrast, saarmast. Võrtsjärve kalastik koosneb 35 liigist
kasvavad palumännikud ja palusegametsad. Eriti väärtuslikud on siinsed 140 - 160-aastased endistel rannaluidetel kasvavad männikud. Samuti on siinsed metsad olulised elupaigad mitmetele liikidele: näiteks öösorr, kivitäks, punaselg-õgija ja kivisisalik. Pärnu rannaalad on kogu ulatuses madalad liivarannad, mida ääristavad ulatuslikud rooväljad, roostuvad rannaniidud ja nendevahelised sonnid ehk tiigid, mis on merega ühenduses kõrge veeseisu ajal. Rannaala on väga liigirikas, siin võib leida mitmeid kaitsealuseid taimeliike (nt kahelehine käokeel, sile kardhein, emaputk, balti sõrmkäpp, laialehine ja soo neiuvaip, villane katkujuur jt) ja linnuliike (tutkas, niidurüdi). Nende loodusväärtuste esinemise tõttu moodustati Pärnu jõe suudmeala vasak- ja paremkaldal 2007. aasta mais Pärnu rannaniidu looduskaitseala. 6
mitmekesine. Järve mitmekesine taimestik on kohastunud kasvama järve eri osades. Üldse on meie järvedest leitud umbes 120 taimeliiki ja neist 66 leidub juba Peipsi järves. Siiski on Peipsi järve taimestik erakordselt liigirikas. Sellele arvule võib veel lisada ligi 20 liiki üleujutatavatel aladel kasvavaid kalda- ja sootaimi. Järve taimestikku uurides võib seal enamasti eristada vööndeid. Järve kaldaribal kasvavad kaldataimed, mis taluvad ajutist üleujutust. . Tavalise veeseisu korral nad vees ei ole, kuid kevadel lume sulamise ajal või tugevate vihmade tagajärjel tekkiv kõrgvesi võib nad üle ujutada. Peipsi järve kaldavöötmes leidub kõige rohkem pilliroogu, kõõluslehte, harilikku konnarohtu, konnaosja, luigelille jne. Teiste taimede seas kasvab Peipsis ka hulk haruldasi veetaimi, nagu näiteks väike konnarohi, väike penikeel, vesi-naaskelleht, mõru vesipipar, punakas penikeel, ahtalehine penikeel, muda-lahnarohi, ujuv-jõgitakjas jt.
ülemjooksul voolab läbi Ngoringi ja Gyaringi järve. Suubub Kollasesse merre. Toitub mäestikes lume sulamisest ja sademetest Click to edit Master text styles ( mussoonvihmadest) Second level Suvel ja sügisel on kõrge Third level Fourth level veeseis Fifth level Talvel on madal veeseis Nimeta kaks jõge, mille veeseisu mõjutavad mussoonid. MISSISSIPPI, INDUS, DOONAU, AMAZONAS, GANGES, KONGO Parasvöötmes jõgede veereziim sõltub kliimatüübist. Üldiselt seda iseloomustab suurvesi kevadel lume sulamise tõttu ja sügisel paduvihmade tagajärjel. Madalvesi on iseloomulik talvel, millal sajab peamiselt lumi ja jõgede suurim osa on jääga kaetud, ning suvel, millal sademete hulk väheneb aga aurumine suureneb. Parasvöötme mussoonikliimaga aladel on jõgede veereziim
Lahemaa järvedest suurim on Kahala (350 ha). Järv paikneb Harju lavamaal puisniitude ja lookadastike vahelises nõos ning on madal (kuni 2,8 m) endine merelaht, mis eraldus merest lõplikult umbes 7500 aastat tagasi. Rannikumadaliku piires on aga silmapaistvamad Lohja ja Käsmu järv, mis on mõlemad väga kaunid metsajärved, mis eraldusid merest geoloogilises ajaskaalas suhteliselt hiljuti -- u. 20003000 aastat tagasi. Pärispea poolsaarel olevad Viinistu Maalaht ja Ulglaht on kõrge veeseisu korral tänaseni merega ühenduses. Lahemaa piires voolab kaheksa jõge. Neist suurimad Valgejõgi (pikkus 77km) ja Loobu jõgi (pikkus 59km) voolavad rahvuspargis ainult alamjooksul. Ülejäänute vesikonnad jäävad aga tervenisti rahvusparki või selle piirimaile. Kõrve- ja Lavamaa osas ei ole rahulikult voolavad jõed suutnud kulutada sügavaid orge. Tormakaiks muutuvad jõed paekalda piiril, kus aja jooksul on vesi
P= E+ Q P-sademed E auramine Q-jõgede äravool Rannikud RAND – osa rannikust RANNAK – veealune rannanõlv Rannajoon – maa ja vee piir (muutub pidevalt) kõrge veetase (ajuvesi) keskmine veetase madal veetase (paguvesi) luited rannavall leetseljakud Ajurand – kõrge veeseisu e ajuveega üleujutatav ala Pagurand – madala veeseisuga e paguveega kuivaks jääv ala Rannikud on pidevas muutumises Rannikute ilme sõltub: • ranniku reljeefist (järsk- või laugrannik), • geoloogilisest ehitusest (kivimid, setted), • kliimast (mõjutab murenemisprotsesse, setete ärakannet jm), • ranniku avatusest (kas tegemist lahesopiga või sirge rannikuga)
Mõõdetakse aega, mis ujukil kulub teatud kindla vahemaa läbimiseks. Katset korratakse 3–4 korda või kuni tulemused on suhteliselt sarnased. Vooluhulk arvutatakse korrutades keskmist mõõdetud voolukiirust vooluristlõike pinnaga. Vooluristlõige pindala määramiseks on vaja mõõta voolusügavusi nii mõõtevahemiku alguses kui ka lõpus. Ujukid jagunevad pinna- ja süvaujukiteks 18. Vooluhulga kõver (Q = f(H)). Igapäevaste vooluhulkade leidmine. Kui Q on mõõdetud mitmesuguse veeseisu puhul, siis võimalik koostada graafiline seos veeseisude ja vooluhulkade vahel ehk vooluhulga kõver. Lävendi jaoks koostatakse mõõtmisandmete alusel vooluhulgakõver Q = f(H), mis on seos veetaseme ja vooluhulga vahel. Kõveralt saab veetaseme järgi (H) vooluhulga (Q) seda otseselt mõõtmata. Nimetatud seos ei ole alati püsiv (areneb veetaimestik, tekib jää, suurveevalli möödumisel muutub veepinna kalle, mis muudavad pidevalt veeseisu ja Q vahelist seost)
Torusse tungiv pinnas eemaldatakse hüdromenetlusega või käsitsi.Toru eesotsas terasest terava servaga rõngas,mis surutakse pinnasest läbi hüdrotungraudadega.Ühest töökaevikust saab 30-80m pikkuse toru Paigaldamine pneumoläbindajaga(Mutiga)-suruõhu toimel liigub kolb edasi-tagasi.90-150mm,kiirusega 30- 40m/h liivas ja 12-15m/h saviliivades. Torustike allveepaigaldus-põhja rajatakse teras ja plasttorudest isevoolu ja survetorustikke e düükreid.Valm. madal veeseisu ajal,tammide ehitusega,jõgede suunamisega või tuukrite abil. Düükrite ehitamiseks tuleb rajada kalda või ujuvmontaaziplats,valmistada ette vintsid,ankrud,jm. Tuua kohale ujuv kaatrid,praamid,pon- toonid.Kontrollida põhja seisukorda,mõõta vee taste ja voolu kiirust.Talvel kontrollida jää paksust.Kaevata kalda ja allvee torukraavid. Protsess:mater.ja seadmete kohale toomone,veealuste torukraavide kaevamine,keevitamine,survestamine, korrosioonivastase tõrje
vanajõgedega. Suvel kaotab neist enamus ühenduse jõega, talveks sinna jäänud kalad võivad surra hapnikupuudusesse. Suurvee ajal ei jõua Emajõgi kogu vett ära juhtida ning laialdased alad jäävad vee alla. Võrtsjärve maksimaalse veeseisu korral on üleujutusala u. 90 km². Keskjooks (Käreverest Emajõe Suursooni) Keskjooksul on kaldad veidi kõvemad ja Emajõgi pole siin enam nii lookeline. Üks väheseid kohti, kus kõva mineraalpinnas ulatub mõlemal pool otse jõeni, on Tartu, täpsemini Laia tänava otsas asuva Vabaduassilla koht. See on ka ajalooliselt vanim jõeületuskoht. Tartu kohal on jõe ürgorg 1 km laiune ja kuni 20 m sügavune, peale Tartut
tuuled olid isegi nii ägedad, et nad puhusid tolmu taimedelt - puud muutusid jälle roheliseks, aga rohi jäi endiselt koltunuks ja kuivanuks. Siis ühel päeval saabus Lõuna-Egiptusest kauaoodatud teade Niiluse tõusu algusest. Inimesed nüüd enam muust ei huvitunudki kui veeseisumõõtjast ehk Niiluse mõõtjast. Niiluse mõõtja on jõega ühenduses olev kiviseintega kaev, mille siseseintele märgitud kriipsude ja numbrite järgi arvestatakse veeseisu kõrgust. Kõik ootasid põnevusega, millal veetõusu hakkab tundma ka Memfise läheduses. Tervitamisel ei küsinud talunikud teineteiselt: "Kuidas käsi käib?" vaid "Kas juba tõuseb?" "kui kõrgel on vesi?" Ning siis ühel päeval teadiski kogu küla, et jõepind on kämbla võrra kerkinud. Niiluse tõusu esimestel päevadel muutus jõevee maik läägeks ja eriti soojaks. Jõe harilikult sinakas värv kadus
kaitstud betoonist lainekaitseseinaga. Sadama akvatooriumi pindala on 76,51 ha. Sadama akvatooriumiks (LISA 1) on sadama kaidega ja sadamatee tammiga idas külgnev sadama basseini ja merekanali veeala Kunda lahes. Sadama bassein ja merekanal on nende navigatsiooniala ulatuses tähistatud ujuvate meremärkidega. Sadama merekanali telg on tähistatud liitsihiga. Sadama basseini sildumisvesi on kaitstud avamere lainetuse eest, välja arvatud kõrge veeseisu korral WNW N tuulega. Sadama merekanali pikkus on 2225 meetrit, laius 70 meetrit ning maksimaalne sügavus on 10 meetrit. Sadama akvatooriumis asuva manööverdusala diameeter on 280 meetrit ja selle maksimaalne sügavus on 10,2 meetrit. Kunda sadamas on 6000 m² kaetud laoruumi, 52 000m³ mahutipark samuti lahtiseid laoplatse. Kunda sadamas on neli kaid: Kai nr. Nimetus Kai pikkus Veesügavus 1. Abikai 34 m 7,5 m 2
[13] Tänav on linnas, alevis või alevikus paiknev tee, mis on ehitatud või kohandatud sõidukite või jalakäijate liiklemiseks.Tänava kaitsevööndi laius on teemaa piirist kuni 10 meetrit. Kaitsevööndit võib laiendada kuni 50 meetrini, kui see on ette nähtud planeerimisseaduse kohases planeeringus [17]. Kallasrada on kaldariba avaliku veekogu ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogu ääres ning asub kaldavööndis. Kallasraja laiust arvestatakse lamekaldal keskmise veeseisu piirjoonest ja kõrgkaldal kaldanõlva ülemisest servast, lugedes viimasel juhul kallasrajaks ka vee piirjoone ja kaldanõlva ülemise serva vahelist maariba. Kallasraja laius on: veekogudel 4 meetrit; suurvee ajal, kui kallasrada on üle ujutatud, 2 meetri laiune kaldariba, mida mööda võib vabalt ja takistamatult veekogu ääres liikuda. Kallasraja kasutaja ei tohi kallasraja kasutamisega kahjustada kaldaomaniku vara.
Kuna äravool on takistatud, tekib nimetatud jõgede alamjooksul sageli üleujutusi. Üleujutus võib kesta mõnest päevast kuni kuu. Suurvee maksimum esineb tavaliselt jäämineku ajal. Pikemaks ajaks jääb vesi püsima Pääsma laande, kuna jõe kaldad on kõrgemad ja vee äravool takistatud. Halliste jõel on veepinna tõus ülemjooksul kuni 1 m üle keskmise madalvee seisu, Kanaküla ümbruses 2,5 m, Riisa küla juures kuni 5,0 m üle tavalise veeseisu. Veetaseme kõikumise absoluutne amplituud on siin 5,7 m. Suuremad kevadised üleujutused korduvad pikema perioodi järel. Kõrge kevadise veeseisuga aastad on olnud 1922, 1931, 1940, 1951, 1953, 1956, 1958, 1968, 1974, 1978, 1999 ja 2002.a. Veeseis taastub tavaliselt mai lõpul või juuni algul ja algab suvine madalveeperiood, mis kestab tavaliselt 3 kuud. Kuna jõed toituvad sel perioodil eelkõige põhjaveest ja sademetest, sõltub veeseis sama perioodi sademetehulgast
ning muul viisil veekogu kasutus, mis vastavalt veeseadusele ei ole vee erikasutus, avaliku kasutamise alla ei kuulu mootorsõidukiga vees või jääl liikumine) Kallasrada (KeÜS § 38) Avalikult kasutatava veekogu ääres on veekogu avalikuks kasutamiseks jäetud kallasrada Kallasraja laius on laevatatavatel veekogudel kümme meetrit ning teistel veekogudel neli meetrit. Kui kallasrada on üle ujutatud, on kallasrajaks kahe meetri laiune kaldariba veeseisu piirjoonest (ajutine kallasrada ). Kaldaomanik peab igaühel lubama kallasrada kasutada (va § 38 lg 5 ja § 39 erandid) Kui ajutisel kallasrajal liikumine on takistatud, peab kaldaomanik tagama läbipääsu mujalt oma kinnisasjal, kui see ei ole talle ülemäära koormav Purre, sild või muu veekogus või selle kohal asuv ehitis ei ole kallasraja osa ning sellist ehitist võib kasutada üksnes omaniku loal. Kasutamise luba eeldatakse olevat, kui omanik ei ole ehitist
karjatatud, toimub kiire kinnikasvamine. Alal leidub ka mitmeid puisniite ja -karjamaid ning osa neist on isegi hooldatud. Väga hästi on säilinud piirkonna asustusmuster, hävinud talukohti peaaegu pole. Piirkond pakub huvi suvilaehituseks. Kagu-Hiiumaa laidude alla kuuluvad peale Hiiumaa laidude maastikukaitseala alla kuuluvate laidude (Hanikatsi ja Saarnaki laid, Vareslaid, Kõrgelaid, Ahelaid, Kõverlaid, Anerahu, Langekare ja Ankrurahu) ka Kaevatsi ja Heinlaid. Kaevatsi laid on madala veeseisu korral ka jala kergesti ligipääsetav ning pakub seetõttu huvi matkajatele-puhkajatele. Laidude kaitseala asutati vabariikliku kaitsealana 1971. aastal, et kaitsta sealset liigirikast taimestikku ja linnustikku. Liigirikkus on ilmselt olnud seotud ka laidude traditsioonilise kasutusega. Asustatud laidudel leidus nii põllu-, heina- kui karjamaad. Praegu niidetakse endisi põlde ja karjatatakse lambaid vaid Saarnakil, Hanikatsil ja Kaevatsil, mis sellest hoolimata üha enam võsastuvad
Vetikate produktsioonist jääb ilmselt väga oluline osa otseses toiduahelas kasutamata ja jõuab uuesti ringlusesse alles muda, bakterite ja põhjaloomade kaudu. Seda tingib eriti sinivetikate rohkus mis sageli on ökoloogiliseks tupikuks. Võrtsjärve ökosüsteemi stabiilsust ja seisundit parandaks järve veetaseme reguleerimine, mis väldiks suviseid ja talviseid vee madalseise ning sellest tekkivaid äärmuslikke olusid. 2 Reguleeritud tasemereziim jälgib looduslikku veeseisu, kuid kõrgemal tasemel ja reeglipärasemalt. See võimaldaks ka paremini kasutada Võrtsjärve vett veevarustuseks. Väga täpset ja paindlikku reguleerimisskeemi pole Võrtsjärve puhul siiski võimalik kasutada Suure Emajõe piiratud läbilaske tõttu. 1 Väikejärved Kujunemine Enamik järvi on mandrijäätekkelised. Nende hulka kuuluvad künkliku moreenmaastiku liigestunud kaldjoonega saarerohked järved (Pühajärv, Pangodi), piklikud voorejärved (Saadjärv,
sild oleks avatud ka autodele, siis hakkaks suve perioodil autodega poolsaarele suvitajad voorima. Linnavalitsusel silda ümber ehitada ei ole plaanis (Suviste 1999). Roosisaare sillast rääkides ei saa mainimata jätta Roosisaart. Roosisaar on poolsaar Võrus, mis eendub Tamula järve kirdekaldal (Vikipeedia, Roosisaar). Arvatakse, et kunagi moodustas Tamula järv koos oma sõsarjärvega Vagula ühise veekogu ning Roosisaar oli saar. Tänu veeseisu alanemisele eraldusid järved ning saarest sai poolsaar (Pullat 1984). Roosisaarel olla asunud kunagi muinasaegne asulakoht (Puhkaeestis.ee). Asula juhusliku avastamisega on 10 seotud Võru fotograaf Ida Kepnik, kes kaotanud 1938. aastal järve kuldsõrmuse (Ploom 1968). Sõrmust kaldaäärsest veest otsides, sattunud ta aga erinevate üksikute luude peale (Ots 2001)
• maksimaalne settekiht 7 cm, enamasti 2–25 mm. • sadeneb ajas ja ruumis erinevalt. Esinduslikemate Eesti luhamassiivide iseloomustus. Soomaa luhad • Keskseks voolusooneks on Navestisse suubuv Halliste jõgi millesse suubub omakorda Raudna jõgi, millel on vaja vastu võtta Lemmjõe ja Kõpu jõe veed. • Üleujutatud ala pindalalt suurim kogu Eestis, nõrga üleujutuse korral 3000- 4000 ha, keskmisel aastal 5000 hektarit, maksimaalse veeseisu korral umbes 21000 hektarit (u. Võrtsjärve pindala). • Suurem osa Soomaa luhaniite on tekkinud lammimetsadest. Lagedat lammi ilmestavad üksikud puud ja põõsad andes talle kohati hõreda puisniidu ilme. • Säilinud luhaniite on Soomaal umbes 1000ha, neist hooldatavad vaid ca 200. Alam-Pedja luhad • Kogu üleujutusala võib küündida kuni 9200 hektarini, luhtasid umbes 2500 ha. • Hooldatavaid luhtasid ca. 1000 - 1500 ha.
jooksul kinni kasvanud ja soodek muutunud. Orujärved- mandrijää sulamisvete kulutatud orgudesse tekkinud järved, mis on jäänukid jääaja lõpul ürgorgudes voolanud suurtest jõgedest.N: Viljandi järv, mis meenutab kõrgete kallastega laia jõge.Rõuge Suurjärv. Jäänuk-järved,- maatõusu tõttu merest eraldunud (lahesoppidest). N:Harku järv. 2000 aastat tagasi kadus ühendus merega. Rannajärved tekkinud samuti maa kerkimise tulemusel, kuid kõrge veeseisu ja tormi ajal voolab sinna soolast merevett ning järvedel on säilinud seos merega. N: Mullutu-Suurlaht, Linnulaht, Sutlepa meri jt. Kallaslaugasjärved-Tüüpilised rabajärved on väikesed ja pealtnäha elut punakaspruuni veega, sest suuri veetaimi neis ei kasva. Soodijärved moodustuvad aeglase vooluga suurte jõgede lookeist, palju Emajõe kallastel. Meteoriiditekkelised järved- Kaali järv tekkis umbes 2600 aastat tagasi ainulaadne kogu Euroopas
kujunemine. Termokarsti olemus on selles, et pinnase all olev jää sulab aegamööda ning selle kohal olev pinnas vajub tekkinud tühimikku moodustades negatiivse pinnavormi. Solifluktsioon maavoole külmunud pinnase (igikeltsa) peal. 61. Biogeensed (elutekkelised) ja antropogeensed pinnavormid Kuhik, urg, soo Kõrgsoo raba, ombrotroofiline soo Älves märg lohk rabas. Älved võivad olla kõrge veeseisu korral läbimatud. Suuremates rabades on älved tavaliselt piklikud, asuvad rabapeenarde vahel ja paiknevad rabavee filtratsioonisuunaga risti. Älvest võib raba kasvades moodustuda vaba veega laugas. Märe märg maismaa koht, kus vesi on mingi ajaperioodi (enamasti vähemalt mitu kuud) maapinna tasemel. Märesid esineb näiteks soode servadel (servamäre), aga ka merede rannas.
Ainult teatavatel juhtudel võib riik kehtestada üksikuid õigusakte, millel on lokaalne tähendus, s.t. ta võib kehtida ainult riigi territooriumi teatud osa ulatuses. Mis on riigi territoorium? 1. Riigipiiriga piiratud maismaaosa 2. Riigi territoriaal- ja siseveed Territoriaalmere lähtejoon on joon, mis ühendab ranniku kõige väljaulatuvamaid maismaaosi ning meres veest väljaulatuvaid objekte ning madala veeseisu ajal välj............ Kalda ja lähtejoone vahel on sisemeri. Lähtejoonest väljapool on territoriaalmeri. Territoriaalmerest väljapoole jääb vastava riigi majandustsoon, mille laius lepitakse kokku vastavate naaberriikidega. 3. Õhuruum maismaa ja sise- ning territoriaalvete kohal Kuni lennuki lennukõrguseni 4. Atmosfääris asuvad vastavate riikide lennu- ja kosmoseaparaatide kabiinid 5
Ainult teatavatel juhtudel võib riik kehtestada üksikuid õigusakte, millel on lokaalne tähendus, s.t. ta võib kehtida ainult riigi territooriumi teatud osa ulatuses. Mis on riigi territoorium? 1. Riigipiiriga piiratud maismaaosa 2. Riigi territoriaal- ja siseveed Territoriaalmere lähtejoon on joon, mis ühendab ranniku kõige väljaulatuvamaid maismaaosi ning meres veest väljaulatuvaid objekte ning madala veeseisu ajal välj............ Kalda ja lähtejoone vahel on sisemeri. Lähtejoonest väljapool on territoriaalmeri. Territoriaalmerest väljapoole jääb vastava riigi majandustsoon, mille laius lepitakse kokku vastavate naaberriikidega. 3. Õhuruum maismaa ja sise- ning territoriaalvete kohal Kuni lennuki lennukõrguseni 4. Atmosfääris asuvad vastavate riikide lennu- ja kosmoseaparaatide kabiinid 5
Ainult teatavatel juhtudel võib riik kehtestada üksikuid õigusakte, millel on lokaalne tähendus, s.t. ta võib kehtida ainult riigi territooriumi teatud osa ulatuses. Mis on riigi territoorium? 1. Riigipiiriga piiratud maismaaosa 2. Riigi territoriaal- ja siseveed Territoriaalmere lähtejoon on joon, mis ühendab ranniku kõige väljaulatuvamaid maismaaosi ning meres veest väljaulatuvaid objekte ning madala veeseisu ajal välj............ Kalda ja lähtejoone vahel on sisemeri. Lähtejoonest väljapool on territoriaalmeri. Territoriaalmerest väljapoole jääb vastava riigi majandustsoon, mille laius lepitakse kokku vastavate naaberriikidega. 3. Õhuruum maismaa ja sise- ning territoriaalvete kohal Kuni lennuki lennukõrguseni 4. Atmosfääris asuvad vastavate riikide lennu- ja kosmoseaparaatide kabiinid 5
· ei teki veepaisutusi kuivendussüsteemides mistahes arvutusperioodil ega kahjusta seejuures teisi majanduslikke kasutusalasid; · kuivendussüsteemi sissejuhtimisel ei halvene veereziim kuivendusmassiivist allavoolu jäävatel maadel (järvest puudub äravool, oja säng on väikse ristlõikega); · on püsiva voolusängiga; · Suublal peab olema küllaldane vee vastuvõtu ja läbilaske võime. · miinimumveeperioodil äravoolu olemasolu Vajaliku veeseisu suublas määrabki veepinna kõrgus temasse suubuvates kraavides. Suubla ei tohi paisutada vett kuivendussüsteemides viimaste kriitilistel tööperioodidel, s.o. külvi- ja koristusaegse keskmise ning vegetatsiooniperioodi maksimaalse vooluhulga vastuvõtmisel. Suubla peab olema võimalikult püsiva voolusängiga. Siis ei ole vaja tema korrashoiuks teha suuri kulutusi. Maa-alune suubla ei tohi reostada põhjavett. Looduslikel suublatel ei ole alati need nõuded täidetud. Madalikul voolavad
Ainult teatavatel juhtudel võib riik kehtestada üksikuid õigusakte, millel on lokaalne tähendus, s.t. ta võib kehtida ainult riigi territooriumi teatud osa ulatuses. Mis on riigi territoorium? 1) Riigipiiriga piiratud maismaaosa 2) Riigi territoriaal- ja siseveed Territoriaalmere lähtejoon on joon, mis ühendab ranniku kõige väljaulatuvamaid maismaaosi ning meres veest väljaulatuvaid objekte ning madala veeseisu ajal välj............ Kalda ja lähtejoone vahel on sisemeri. Lähtejoonest väljapool on territoriaalmeri. Territoriaalmerest väljapoole jääb vastava riigi majandustsoon, mille laius lepitakse kokku vastavate naaberriikidega. 3) Õhuruum maismaa ja sise- ning territoriaalvete kohal kuni lennuki lennukõrguseni 4) Atmosfääris asuvad vastavate riikide lennu- ja kosmoseaparaatide kabiinid
jooksul kinni kasvanud ja soodeks muutunud. Orujärved mandrijää sulamisvete kulutatud orgudesse tekkinud järved, mis on jäänukid jääaja lõpul ürgorgudes voolanud suurtest jõgedest. tüüpilisem on Viljandi järv, mis meenutab kõrgete kallastega laia jõge Rõuge sügavas orus reastuvad väikesed, kuid sügavad orujärved järvede ahelaks. Siin asub ka Rõuge Suurjärv Rannajärved tekkinud samuti maa kerkimise tulemusel, kuid kõrge veeseisu ja tormi ajal voolab sinna soolast merevette ning järvedel on säilinud seos merega. Lääne- ja Loode-Eestis, Mullutu-Suurlaht, Linnulaht, Sutlepa meri kallaslaugasjärved e laukad tüüpilised rabajärved on väikesed ja pealtnäha eluta punakaspruuni veega, sest suuri veetaimi neis ei kasva soodijärved. moodustuvad aeglase vooluga suurte jõgede lookeist palju Emajõe kallastel Elutingimused järves: Eesti järved eri aastaaegadel
kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sealhulgas selle kaldal liikumiseks. (2) Kallasraja laius on laevatatavatel veekogudel kümme meetrit ning teistel veekogudel neli meetrit. Kallasraja laiust arvestatakse lamekaldal põhikaardile kantud veekogu piirist ja kõrgkaldal kaldanõlva ülemisest servast, arvates viimasel juhul kallasrajaks ka vee piirjoone ja kaldanõlva ülemise serva vahelise maariba. (3) Kui kallasrada on üle ujutatud, on kallasrajaks kahe meetri laiune kaldariba veeseisu piirjoonest (edaspidi ajutine kallasrada). (4) Kaldaomanik peab igaühel lubama kallasrada kasutada. (8) Purre, sild või muu veekogus või selle kohal asuv ehitis ei ole kallasraja osa ning sellist ehitist võib kasutada üksnes omaniku loal. Kasutamise luba eeldatakse olevat, kui omanik ei ole ehitist piiranud või tähistanud viisil, millest ilmneb tahe piirata ehitise kasutamist võõraste poolt, või kui tahe piirata kasutamist ei ilmne muudest asjaoludest. Omanik peab lubama
kaisel, kamm-penikeel, kaelus-penikeel, tähkjas vesikuusk, kare mändvetikas, ruuge mändvetikas, näsa- mändvetikas, põisadru ja agarik. Spetsiaalselt vastavale elupaigatüübile kohastunud loomaliike Eesti vetes ei leidu. Kalaliikidest võivad estuaarides elada näiteks ahven, haug, kiisk, hink ja roosärg (Paal, 2000; Internet 3) Mõõnaga paljanduvad mudased ja liivased laugmadalikud on mere rannikualad, mis madala veeseisu ajal ei ole kaetud veega, kus puuduvad soontaimed, kuid leiduda võib sinikuid ja ränivetikaid. Selle elupaigatüübi juurde loetakse ka ööpäevas paariks tunniks mõõnaga paljanduvad pika meriheina (Zostera marina) koosluste kasvualad (Paal, 2000). Need elupaigatüübid on eriti tähtsad toitumisalad metslindudele ja kurvitsalistele (Internet 7). Loomastiku liigiline koosseis sõltub hapnikutingimustest ja taimestiku olemasolust.
33 osaliselt kattuvad, igaüks saab valida võimetekohase. Looduskaitseala idaosas on neli matkarada ja lääneosas üks. Tooma - Männikjärve raba - Tooma. Toomalt Männikjärve rappa ja tagasi on 5 km. See on üks väiksemaid kaitsealal. Laudtee tornist (7 m) avaneb avar vaade tüüpilisele laukarabale. Tooma - Männikjärve raba Mustjõgi Männikjärv - Tooma. Ringi pikkus 6 km. Kõrge veeseisu ajal on osa rajast märg. Tooma Kasikjärve raba Endla järv Männikjärve raba Tooma Retke pikkus 11-12 km. Laudtee Männikjärve rabas ja mõnisada meetrit Endla järve ääres; rada 1,4 km ulatuses kaetud hakkepuiduga. Kärde Endla järv Männikjärve raba Tooma. Retke pikkus 7-8 km. Raja algus Kärde küla Saare talu lähedal, lõpp Looduskaitseala keskuse juures. Tornid: 15 m kõrgune Endla järve ääres, 7 m kõrgune Männikjärve raba laudteel.
Liunina ja Pikanina vaheline lahesuu on 12 km lai. Pärnu lahte voolab sisse Pärnu jõgi, mille keskmine aastane vooluhulk on 1,6 km3, mis on ligi 80% kogu lahe kubatuurist. See hoiab lahe vee soolsuse suhteliselt madala: 4 - 5 . Keskmine kinnisjää kestus on 60 päeva , külmadel talvedel võib jääkatte kestvus olla kuni 120 päeva. /15/ Suvised keskmised veetemperatuurid on rannalähedastes veekihtides 190 - 220 C, kõrgeimad näitajad ulatuvad kuni 26 0C /21/. Kõrge veeseisu ja tugevate põhjakaare tuulte mõjul pinnakihtide temperatuur langeb. /14/15/ Joonis 1 Pärnu laht 10 2.3 Helsingi komisjon (HELCOM) Helsingi komisjon ehk Läänemere (mere)keskkonnakaitse komisjon (HELCOM) on valitsustevaheline organ, mis ühendab kõiki üheksat Läänemereriiki (Taani, Eesti, Soome, Saksamaa, Läti, Leedu, Poola, Venemaa, Rootsi) ja Euroopa Liitu. Joonis: 2 HELCOM riigid
viljakus, kuid seda suurem absoluutne. kindel temperatuur, mis ei tohi kõikuda üle Suremus- isendite hulk, kes surevad või 1-2 C, kosmopoliitidel võib kõikuda 16 C. süüakse ära. Absoluutne suremus Vähid koevad öösiti, balti lamekarbil ajaühikus, suhteline suremus kogu sõltub kuufaasist st loodetest (maksimum populatsiooni suhtes. kõrgema veeseisu ajal). Koos arvukuse tõusuga kasvavad Okasnahksetel esineb külmemates vetes ellujäänud isendid, kokkuvõttes suureneb sünnitamist. biomass. Soodsates tingimustes esineb sageli moone Arvukus (asustustiheduse mõistes)- e. metamorfoos, ebasoodsates harva. isendite kaugus üksteisest. · Kasvu efektiivsus- kehas sisalduva Biomass- elusaine hulk
Lagedat lammi ilmestavad üksikud puud ja põõsad andes talle kohati hõreda puisniidu ilme. • Säilinud luhaniite on Soomaal umbes 1000ha, neist hooldatavad vaid ca 600. • Keskseks voolusooneks on Navestisse suubuv Halliste jõgi millesse suubub omakorda Raudna jõgi, millel on vaja vastu võtta Lemmjõe ja Kõpu jõe veed. • Üleujutatud ala pindalalt suurim kogu Eestis, nõrga üleujutuse korral 3000-4000 ha, keskmisel aastal 5000 hektarit, maksimaalse veeseisu. Niidu kuremõõk, siberi võhumõõk. Kasari luht: • Kasari luha suuruseks umbes 4000 ha, luhailmelise ala suurus pisut üle 5000 ha. Oleneb sellest, kuhu tõmmata mageda ja soolase vee üleujutuse piir. • Luha viljakus on kaldalähedases vööndis märgatavalt kõrgem kui enamiku teiste Eesti jõgede luhtadel. • Vesikonna suure põllususe tõttu on luhta kantavate mullaosakeste hulk suur ja muld väga viljakas nagu metsastepis Ukrainas ja Venemaa Euroopaosas. 3.3
alasside kujunemine. Termokarsti olemus on selles, et pinnase all olev jää sulab aegamööda ning selle kohal olev pinnas vajub tekkinud tühimikku moodustades negatiivse pinnavormi 3. solifluktsioon – maavoole külmunud pinnase (igikeltsa) peal Biogeensed – elutekkelised: kuhik urg Kõrgsoo – raba, ombtrotroofiline soo; siirdesoo: älves – märg lohk rabas. Älved võivad olla kõrge veeseisu korral läbimatud. Suuremates rabades on älved tavaliselt piklikud, asuvad rabapeenarde vahel ja paikenvad rabavee filtratsioonisuunaga risti. Älvest võib raba kasvades moodustuda vaba veega laugas märe – märg maismaakoht, kus vesi on mingi ajaperioodi (enamasti vähemalt mitu kuud) maapinna tasemel. Märesid esineb näiteks soode servaaladel (servamäre), aga ka merede rannas LITOSFÄÄR JA LAAMTEKTOONIKA
Kuna mets hoiab ära või vähendab võimalikku erosiooni, püütakse taolistel aladel kasvavaid metsi majandada nii, et need alad ei jääks metsata ning metsade keskkonda kaitsev funktsioon ei väheneks. Peale lageraiet võib pindmise äravoolu hulk kordades suureneda. Metsad mõjutavad oluliselt jõgede, ojade veereziimi. Kuna lumi sulab metsas aeglasemalt, kui lagedal (keskmiselt 10-14 päeva kauem), siis ühtlustab see lume sulamisel tekkivat veehulka ja stabiliseerib veeseisu jõgedes kevadisel perioodil. Kogu piirkonnas talve jooksul akumuleerunud lume sulamine on sel juhul pikaajalisem protsess ja lumesulavee teke ajaliselt hajutatum. See on oluline, sest kiirest ja intensiivsest lume sulamisest tekkivad kevadised üleujutused võivad põhjustada olulist majanduslikku kahju. Mets ja põhjavesi. Kui põhjavesi asub kõrgel ja on väheliikuv, alandab mets põhjaveetaset tänu suurele transpiratsioonivõimele. Valdav
vahel kohtuvad Lemmjõe, Tõramaa, Raudna ja Halliste inimesi, kes siinsete loodusjõudude meelevallas aasta veed. Kõrgeima veeseisu ajal laiub siinsetel luhtadel ringi eluga hakkama saavad. Kuigi vesi võib olla sõna ja lammimetsades kuni 175 km² suurune veepeegel. otseses mõttes ahjus, osatakse siin elust rõõmu tunda:
poldril (näiteks Emajõel). Veelasuks võib olla poldritammi paigaldatud betoon- või malmtoru. Kui toru läbimõõt on väike, peavad tal olema vee survel automaatselt avanevad ja sulguvad klapid. Suure läbimõõdu korral suletakse veelask varjadega. Suurtel poldritel kasutatakse ka varjade või šandooridega suletavaid lüüsregulaatoreid, üleujutatavatel poldritel aga kahepoolseid väravaid, mis välise veeseisu tõustes ise sulguvad Kuivendusvõrk Poldri kuivendusvõrk projekteeritakse ja rajatakse üldjoontes samuti nagu isevoolu teel kuivendatavate alade kuivendusvõrk. Kuivendusviisiks on tänapäeval drenaažkuivendus. Et poldrid rajatakse harilikult tasastele aladele, siis peab kogu kuivendusvõrgu ehitama minimaalse languga. Et kuivendusvõrgu veejuhtmete lang on väike, on väike ka pumpade tõstekõrgus. Viimase vähendamiseks rajatakse peakraav või selle pumbajaamapoolne osa mõnikord
Siin asub ka Rõuge Suurjärv -Jäänuk-järved -maatõusu tõttu merest eraldunud (lahesoppidest) -Harku järv. 2000 aastat tagasi kadus ühendus merega. Lagedate kallaste ja mudase põhjaga järv on tallinlaste suplus- ja kalapüügikohaks. -Rannajärved -tekkinud samuti maa kerkimise tulemusel, kuid kõrge veeseisu ja tormi ajal voolab sinna soolast merevette ning järvedel on säilinud seos merega. -Lääne- ja Loode-Eestis, Mullutu-Suurlaht, Linnulaht, Sutlepa meri -Ajutised järved -täituvad veega vaid kevadise suurvee ajal -Selgeveelised ja rohuse põhjaga -Pandivere kõrgustikul -Kallaslaugasjärved
elustiku, kaitstava looduse, jäätmete ja ohuobjektide, õhu ja vee erinevate objektide kohta (veehaarded, puurkaevud, maardlad, metsad, reoveepuhastid, jms). Keskkonnaseire rubriigist on võimalik saada teavet kütuste kvaliteedi seirest, kalanduse infosüsteemist, elurikkusest ja selle kaitsmisest. Eesti Hüdroloogia ja Meteoroloogia Instituudi (EMHI) veebileht http://www.emhi.ee/ pakub andmeid ilma, kliima, sademete, veeseisu, tuule, jää, UV kiirguse, tuleohu kohta. Ilmaandmeid on võimalik kasutada väga erinevate 63 uurimisküsimuste puhul. Näiteks tuule andmete põhjal võib analüüsida tuuleeenergia ressurssi ja selle territoriaalset jaotumist, UV kiirguse info võimaldab uurida päevitamisega seotud terviseriske, merevee taseme andmeid
annaabi.ee 
