Pärnu jõgi referaat (0)

Tootsi Lasteaed – Põhikool
Pärnu jõgi
referaat
Kaupo Klemmer
9.klass
2012 Tootsi
Sisukord
Paiknemine 3
Majandustegevus ja inimjõud 3
Elustik 5
Suurus 6
Aluspind 6
Taimed ja loomad, linnud 6
Tähtsamad lisajõed: 7
Kasutatud kirjandus 8

Paiknemine

Pärnu jõgi saab alguse Pandivere kõrgustikult Roosna -Alliku allikaist ning voolab läbi Paide, Türi, Tori , Sindi ja Pärnu edela suunda. Jõe ülemjooks asub Kesk-Eesti tasandikul, keskjooks Kõrvemaa lõunaosas ja Pärnu madalikul ning alamjooks Pärnu madalikul. Jõgi suubub üle 2 km pikkuste muulide vahelt Pärnu lahte ning kuulub Liivi lahe vesikonda. Alamjooks Reiu jõe suudmeni allub mere mõjule ja on laevatatav .

Majandustegevus ja inimjõud

Pärnu jõe veejõudu on kasutatud elektrienergia tootmiseks: 1904-1963 töötas jõel Sindi tekstiilivabriku ja 1927- 1941 Särevere hüdroelektrijaam. Suurimaid vesiehitisi on Sindi pais ( tammi pikkus 151m ja kõrgus 4,5m; kalatrepp ; paisuvesi ulatub Tori-Jõesuuni) määrab kalastikupiiri.
Pärnu jõe veejõudu on kasutatud juba sajandeid . erinevatel aegadel on rajatud hulgaliselt veskipaise, puupapija kalevivabrikuid ning sadamaid, jõge mööda toimus aktiivne palgiparvetus. Teadaolev esimene pais Pärnu jõele ehitati 1680. aastal Laupa mõisas. 20. sajandi esimesel poolel olid Pärnu jõel veskipaisud Korbal, Paides , Türi-Allikul, Türil, Laupal, Rael, Samlikul, Kurgjal, 2 veskit Vihtras, Levil, Asvles ja 2 veskit Oorekülas. Puupapivabriku paisud olid Tori-Jõesuus (Päästalas), ehitatud Jändjas ja Suurejõel ning kalevivabriku pais Sindis. Tänapäeval on säilinud jõepaisud Tarbjas, Jändjas, Kurgjal ja Sindis. Suurejõe, Vihtra, Levi ja Oore-Virula veskipaisud on lagunenud kärestikeks.

Elustik

Pärnu jõgi on Eesti üks liigirikkama kalastikuga ja kalarohkemaid jõgesid. Kokku on teada 30 kalaliigi ja kahe sõõrsuuliigi( merisutt ja jõesilm) leidumise koht. Jõeosades on ökoloogilised tingimused ja kalastiku koosseis oluliselt erinevad. Pärnu jõe valdavalt külma- ja jahedaveeline ülemjooks on üsna liigivaese kalastikuga. Edasi allavoolu kalaliikide arv suureneb ja saavutab maksimumi alamjooksu alumises osas Sindi paisust alamal, kus on üsna arvukalt siirde- ja poolsiirdekalu. Ülemjooksul Pudimäe (Kükita) silla ümbruses ning Paide linna kohal on teada jõeforelli ja vikerforelli, keskjooksul Türi- Jändja piirkonnas haugi , särje ja turva ning Suurejõe ümbruses haugi, särje, turva ja ahvena elutsemine. Alamjooksu ülemises osas Navesti suudme ja Tori vahemikus, elunevad lõhe, haug, angerjas , särg, turb, säinas, lepamaim, roosärg, linask, viidikas , nurg, latikas , vimb, koger , luts, ahven , kiisk. Kalastiku koosseisu järgi on Pärnu jõe keskjooksu ülemine osa produktiivne särje-haugi jõgi ning keskjooksu alumine ja alamjooksu ülemine osa produktiivne särje-turva jõgi.
Pärnu jõele on moodustatud ulatuslik Natura 2000 võrgustiku kaitseala, mis peaks tagama Euroopa Liidu loodusdirektiivi lisades I, II, IV ja V nimetatud elupaikade ( looduslikus seisundis jõed ja ojad) ning liikide (jõesilm, ojasilm , lõhe, siirdesiig, hink , võldas, paksukojaline jõekarp, jõevähk, saarmas ) kaitse. Natura alaks on kavandatud Pärnu jõe osa alates Vodja jõe suudmest kuni suubumiseni Pärnu lahte.

Suurus

Pärnu Jõgi on Eesti üks suurimaid jõgesid. Jõe pikkuseks on 144 km, langus on 76,2 m, lang on 0,53 m/km ning valgala pindala on 6920 km². Selle jõgikond katab umbes kuuendiku Eesti pindlast

Aluspind

Alamjooksul voolab jõgi Devoni liivakivi- ja Siluri paasaluspõhja piiri lähedal, enamasti moreeni-, savi- ja liivakuhjatistes. Jõeorg on seal üldiselt laiem ja sügavam ning kive ja kärestikke on jõesängis kohati Pärnu jõe ülemjooksul. Jõesäng on Järvamaal enamasti madal, kivine ja uuristunud aluspõhjaga.

Taimed ja loomad,linnud

Pärnu jõe vasakkaldal ja linna kaguosas asub mitmete lahustükkidena Raeküla männikute kaitseala ( tulevane Raeküla maastikukaitseala ), mis võeti kaitse alla juba 1958 aastal. Raeküla männikute (67 ha) peamiseks loodusväärtuseks on Pärnu linna territooriumil kasvavad palumännikud ja palusegametsad. Eriti väärtuslikud on siinsed 140 - 160-aastased
endistel rannaluidetel kasvavad männikud. Samuti on siinsed metsad olulised elupaigad mitmetele liikidele: näiteks öösorr, kivitäks, punaselg-õgija ja kivisisalik.
Pärnu rannaalad on kogu ulatuses madalad liivarannad , mida ääristavad ulatuslikud rooväljad, roostuvad rannaniidud ja nendevahelised sonnid ehk tiigid , mis on merega ühenduses kõrge veeseisu ajal. Rannaala on väga liigirikas, siin võib leida mitmeid kaitsealuseid taimeliike (nt kahelehine käokeel, sile kardhein, emaputk, balti sõrmkäpp, laialehine ja soo neiuvaip , villane katkujuur jt) ja linnuliike ( tutkas , niidurüdi).
Nende loodusväärtuste esinemise tõttu moodustati Pärnu jõe suudmeala vasak- ja paremkaldal 2007. aasta mais Pärnu rannaniidu looduskaitseala.

Tähtsamad lisajõed:

Vodja jõgi (pikkus 20 km, suubub vasakult kaldalt 119,8 km suudmest),
Esna jõgi (pikkus 25 km, suubub vasakult kaldalt 19,5 km suudmest),
Reopalu jõgi (pikkus 26 km, suubub paremalt kaldalt 114,0 km suudmest),
Prandi jõgi (pikkus 25 km, suubub vasakult kaldalt 99,5 km suudmest),
Lintsi jõgi (pikkus 67 km, suubub paremalt kaldalt 84,0 km suudmest),
Aruküla jõgi (pikkus 30 km, suubub vasakult kaldalt 77,7 km suudmest),
Mädara jõgi (pikkus 38 km, suubub paremalt kaldalt 68,9 km suudmest),
Käru jõgi (pikkus 62 km, suubub paremalt kaldalt 61,1 km suudmest),
Ribasoo oja (pikkus 13 km, suubub paremalt kaldalt 53,3 km suudmest),
Vihtra oja (pikkus 10 km, suubub paremalt kaldalt 52,6 km suudmest),
Vändra jõgi (pikkus 49 km, suubub paremalt kaldalt 46,4 km suudmest),
Navesti jõgi (pikkus 100 km, suubub vasakult kaldalt 38 km suudmest),
Piistaoja (pikkus 11 km, suubub paremalt kaldalt 35,0 km suudmest),
Kurina jõgi (pikkus 23 km, suubub vasakult kaldalt 19,1 km suudmest),
Suuroja (pikkus 16 km, suubub paremalt kaldalt 15,7 km suudmest),
Reiu jõgi (pikkus 73 km, suubub vasakult kaldalt 9,1 km suudmest) ja
Sauga jõgi (pikkus 77 km, suubub paremalt kaldalt 1,3 km suudmest).

Kasutatud kirjandus

1) http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4rnu_j%C3%B5g i
2) http://www.estonica.org/est/lugu.html?menyy_id=566&kateg=2&alam=69&leht=3
3) http://www.maaturism.ee/index.php?id=tasub-vaadata&sid=216
4) http://www.loodusmatkad.ee/?id=150
5) http://nagi.ee/photos/yllatus/14524409
6) http://elamuspank.blogspot.com/2010/06/paneme-ennast-ja-parnu-joe-proovile.html
7) http://www.parnupostimees.ee/1041964/lugeja-pildid-imeline-hommik-parnu-joel/
8) Eesti Entsoklüpeedia nr. 7
9) http://www.keskkonnaamet.ee/public/Keskkonnaharidus/Parnu_jogi_makett.pdf
8