Võrtsjärv (0)

Loodusõpetus

VÕRTSJÄRV

Referaat
2010

Sisukord

VÕRTSJÄRV 1
Sisukord 2
Asend ja suurus 3
Toitumine 4
Vee kvaliteet 4
Elustik- taimed, loomad 5
Kasutamine ja kaitse 6
Kasutatud kirjandus 6

Asend ja suurus

Eesti kaardil asetseb Võrtsjärv Eesti keskel, mis jagab Eesti mandriosa kaheks peaaegu ühesuuruseks pooleks. Võrtsjärv on Eesti suurim sisejärv. Ta piirneb kolme maakonna (Viljandi, Tartu ja Valga) ja 7 vallaga (Tarvastu, Kolga-Jaani, Viiratsi, Rõngu, Rannu , Põdrala ja Puka ). Järve pindala keskmise veeseisu ajal 270 km² ja maht 0,75 km³. Järve valgala pindala 3374 km².
Järves on vähe saari , enamus neist järve lõunaosas. Tondisaar ja Pähksaar on püsivad saared, Ainsaar muutub madala veeseisu puhul poolsaareks, Heinassaar jääb kõrge veeseisu puhul vee alla.
Võrtsjärv on tekkinud mandrijää poolt tekitatud madalasse lohku. Minevikus läbis Võrtsjärve Pärnu–Viljandi–Tartu– Peipsi veetee, mis tänaseks on maakerke tagajärjel kadunud.
Järve kaldad on enamasti madalad - lõunaosas soised , põhjaosas liivased. Idakallas on suhteliselt kõrge. Suurele pindalale vaatamata on järv madalaveeline. Keskmine sügavus järves on 2,8 m ja suurim sügavus 6 m. Sügavaim koht, Sapi süvik paikneb Tondisaare ja idakalda vahel, Väikese Emajõe sängi pikendusel. Võrtsjärve nõgu on jääajaeelse tekkega, kuid seda on mõjutanud ka mandrijää. Idakaldal paljandub mitme kilomeetri pikkusel lõigul keskdevoni liivakivisetetest aluspõhi. See on kaitsealune 3-8 meetri kõrgune Tamme paljand .
Foto 1: Tamme paljand
Järve lõunaosas katab põhja kuni 5,5 m paksune järvemuda, mis põhja pool läheb üle liivaseguseks järvemudaks ja see omakorda liivaks. Mudaga on kaetud umbes 2/3 põhja pindalast. Muda lasub järvelubjal.

Toitumine

Võrtsjärve voolab 18 jõge ja oja, suurimad neist on Väike Emajõgi, Õhne ja Tänassilma. Ainus väljavoolav jõgi on Emajõgi.
Võrtsjärve suubub mitukümmend suuremat või väiksemat sissevoolu, mis koguvad oma vee järve pinda 12 korda ületavalt valgalalt Valga-, Viljandi- ja Tartumaal . Suuremateks sissevooludeks on Väike Emajõgi, Õhne, Tarvastu ja Tänassilma jõgi. Ainus väljavoolav jõgi on Suur Emajõgi. Eestis ainulaadseks nähtuseks on mõnikord kevadise suurvee ajal Suure Emajõe ülemjooksul 5 km ulatuses tekkiv veepais. Veerohke Pede jõe veest hakkab osa voolama Peipsi poole, osa vastassuunas Võrtsjärve poole tagasi. Sel ajal, keskmiselt kahe nädala jooksul aastas, võib Võrtsjärvel väljavool puududa. Takistatud väljavoolu tõttu püsib kevadine suurvesi enamasti mitmeid kuid ja ka sügisene veetõus on märgatav. 
Aasta keskmine veetaseme kõikumine on 1,4 m, mis moodustab poole keskmisest sügavusest. Järve veemaht võib aga kõrge ja madala veeseisu ajal erineda ligi kolm korda. Püsivat hoovuste süsteemi järves ei ole. 
Järv on jäätunud keskmiselt 135 päeva aastas, novembri lõpust aprilli lõpuni.

Vee kvaliteet

Võrtsjärv on rohkelt toitaineid sisaldav järv. Järve reostavad väetisained (lämmastik ja fosfor) pärinevad ümbritsevatelt põldudelt ning valgala piiresse jäävate linnade (Valga, Viljandi, Tõrva) ja väiksemate asulate reoveest. Seetõttu on viimastel aastatel järvekallastel roostik kiirelt laienenud ja elustiku liigilisuse mitmekesisus vähenenud.
Võrtsjärve vee soolsus 0‰.
Vesi on sogane, kollakasroheline või rohekaskollane, läbipaistvusega 1 m ringis . Vetikate seas on valdavad sinivetikad . Sogasust suurendab ka lainetuse poolt põhjast ülestõstetud muda. 

Elustik- taimed, loomad

Võrtsjärve ääres pesitseb palju linde ning järv on tähtis peatuspaik ka rändlindudele. Võrtsjärvel ja selle lähiümbruses on määratud 214 linnuliiki, kellest kindlaid haudelinde on 139 liiki, neist 56 vahetult järvel.
Järves elab 35 liiki kalu. Peamisteks kaladeks on koha, angerjas , latikas ja haug. Palju on ahvenat, särge. Tuntuim Võrtsjärve asukas on angerjas. Angerjas on Võrtsjärve looduslik liik. Angerja üliväike looduslikku vähesuse tõttu Võrtsjärves on seda pidevalt täiendatud.
Foto 2: Võrtsjärve angerjas
Võrtsjärve loomhõljum on valdavalt väikesemõõtmelised. Suurema osa sellest moodustavad surusääsklaste vastsed . 
Järve läänekaldal on pidev ja lopsakas pillirooriba, ning läänepoolt puhuvate tuulte poolt tekitatud lainetuse tõttu on idakallas rohkem avatud ja liivane. Lõunaots on üleni täis vesikuppu, vesiroose, penikeeli, vesikuuske, kõõluslehte, kaislat ja teisi veetaimi. 

Kasutamine ja kaitse

Võrtsjärve ääres on Võrtsjärve Sihtasutus , mille eesmärgiks on puhkemajanduse ja kaitse korraldamine. Võrtsjärve ümbruses on moodustatud hoiuala , mis paikneb Tartu, Valga ja Viljandi maakonna piiride lõikumisalal. Hoiuala moodustamise peamine põhjus on lindude, loomade ja nende elupaikade kaitse.
Kalaliikide arvukuse säilitamiseks on järvest kalapüük reguleeritud seadustega. Lisaks kalapüügile on probleemiks ka liigtoitelisus ja veepinna taseme kõikumine. Pärast kuiva suve on järve veetase madal ning talvel tekib hapnikupuudus, mis hukutab suure osa kalu.
Selleks, et probleeme vältida, hinnatakse järve ökoloogilist seisundit pideva jälgimise teel, ehk teostatakse seiret aastaringselt . Võrtsjärvel tehakse seiret üks  kord kuus järve sügavaimas kohas. Hinnatakse vee värvust ja läbipaistvust ning mõõdetakse vee temperatuur ja hapnikusisaldus. Analüüsitakse loomhõljumi ning põhjaloomastiku olukorda. Samuti teostatakse kalastiku ja suurtaimestiku seiret. Tulemusi võrreldakse eelnevatega ja antakse järve üldhinnang.
Ja loomulikult meie, kes me läheme Võrtsjärve äärde aktiivset puhkust ja vaba aega veetma , peame meeles kõiki teadmisi ja soovitusi, mis aitavad oma retke paremini ette valmistada ja keskkonda säästa.

Kasutatud kirjandus

RAUKAS , A., PIHU. E., HABERMAN . J. Võrtsjärv. 2003

http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%B5rtsj%C3%A4rv

http://www.vortsjarv.ee
6