Võrtsjärv (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

1

docx

Võrtsjärv

Võrtsjärv Võrtsjärv on suuri m tervikuna Eesti territooriumil olev järv. Võrtsjärv piirneb kolme maakonna (Viljandi, Tartu ja Valga) ja 7 vallaga. Võrtsjärve pindla on 270.7 km, keskmine sügavus on 2.8m, suurim sügavus on 6m, rannajoone pikkus 109 km. Järve kaldad on enamasti madaladlõunaosas soised, põhjaosas liivased. Idakallas on suhteliselt kõrge. Suurele pindalale vaatamata on järv madalaveeline. Idakaldal paljandub mitme kilomeetri pikkusel lõigul keskdevoni liivakivisetetest aluspõhi

Geograafia

17

doc

Võrtsjärve veetaseme muutustest

veetasemes. 3  Võrtsjärve iseloomustus Asukoht Võrtsjärv asub Eesti keskosas, Viljandimaa, Tartumaa ja Valgamaa piiril (joonis 1 ja 2). Võrtsjärve toovad vett paljud jõed. Suurim neist on Väike-Emajõgi. Lisaks Emajõele suubuvad järve veel idast Rõngu, läänest Õhne, Tarvastu, Tännasilma jõgi ja veel mitmed kraavid ja ojad (tabel 1). Võrtsjärv kogub vett enda pindalast 12 korda suuremalt alalt. Vesi vahetub keskmiselt korra aasta jooksul (Mäemets 2001). Joonis 1. Jõe suudmeala Võrtsjärves (Foto EPL) 4 Joonis 2. Võrtsjärve alamvesikond Tabel 1. Võrtsjärve suubuvad vooluveekogud Nimi Pikkus, km Valgala, km2 Väike Emajgi 83.6 1273

Geograafia

22

docx

Eesti järved

Kokkuvõte 9 Kasutatud allikad 11 Sissejuhatus Referaat koosneb viiest peatükist, millest esimene peatükk selgitab järvede tekkimist ning neli järgmist kirjeldavad eripalgelisi Eesti järvi. 2 Kirjeldatud järvede valikul on arvestatud nende eripära. Referaadis on esitatud üldine ülevaade nelja Eesti järve (Peipsi järv, Võrtsjärv, Rõuge suurjärv, Ülemiste järv) omadustest – teke, pindala, taimestik ja loomastik. Iga järve kohta on välja toodud huvitavad faktid. Referaadis on kirjeldatud Rõuge suurjärve ja Ülemiste järvega seonduvad legendid. Referaat on sisult ülevaatlik. Referaadi läbilugemise tulemusena saab kokkuvõtva informatsiooni Eesti järvede kohta. Informatsiooni allikatena on kasutatud erinevaid veebilehti. Järvede teke Eesti järved on pärit umbes 10000 aasta tagusest jääajast

Eesti veed

14

rtf

Võrtsjärv

Väiksematest jõgedest on kõige suurema reostuskoormusega ­ Tarvastu, Purtsi, Rõngu ja Rannu kanal. Tarvastu ja Rõngu jõevee nitraatide sisaladus on samuti üle keskmise nende jõgikondade suurema põllustatuse tõttu. Võrtsjärve valgalas on kokku üle 120 loodusliku- ja tehisjärve (Eesti järved, 1968; Mäemets, 1977). Enamik järvi on madalaveelised, ainult mõni on sügavam kui 10 m. Paljud järvedest on eutrofeerunud. Võrtsjärve probleem Taust Madal häguse veega eutroofne Võrtsjärv (270 km2) on Baltimaade suuruselt teine järv. Väikese keskmise sügavuse (2,7 m) kõrval on Võrtsjärvele iseloomulik veetaseme suur muutlikkus nii sesoonselt kui aastati. Aasta keskmine ja suurim veetaseme muutumise ulatus on vastavalt 1,38 ja 2,20 m; absoluutvahemik 3,20 m. Veerikaste ja veevaeste aastate keskmiste veeseisude vahe võib erineda rohkem kui meetri võrra. Veetaseme pikaajaliste mõõtmiste tulemused näitavad ligikaudu 30-aastase tsükli olemasolu kõrge- ja madalaveeliste

Geograafia

20

doc

VÕRTSJÄRVE MADALIK

Eesti territooriumist moodustab 3,68 %. Kõrgeim punkt on Idaranniku paikkonnas Trepimägi (12 m ) Põhjaranniku ehk Kolga-Jaani paikkonnas Soosaare lähedal asub Kolga-Jaani voorestiku kõrgeim koht, mis küünib 56 m üle merepinna. 2) Asukoht: piirneb Kesk-Eesti lavatasandikuga, Sakala kõrgustikuga, Otepää kõrgustikuga ja Vooremaaga. 3) Maastiku eripära: Võrtsjärve madalik on iselaadne ümberjärverajoon, mille sisse jääb maksimaalise osaga mõjususelt võrreldav Võrtsjärv kui veemaastik. Võrtsjärv (270 km2) on vee koondajana ja vee andjana tugev mõjur naaberaladele. Tasane ja soine Võrtsjärve madalik on osa samanimelisest järvenõost, mis oli pärastjääaegsel perioodil pikka aega veega üle ujutatud. Maastike areng on siin tänapäevani otseselt seotud Võrtsjärve ja Emajõega ning selle ülemjooksu lisajõgedega. Ala läbivad Põltsamaa, Pedja ja teiste jõgede alamjooksud, samuti Emajõe ülemjooks on väga looklevate sängorgudega ja

Geograafia

13

doc

Eesti siseveekogude seisund

Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................................ 2 Suurjärv Võrtsjärv.................................................................................................................................. 3 Veereziim........................................................................................................................................... 3 Elustik................................................................................................................................................ 4 Ökosüsteemi seisund.................................

Keskkonnakeemia

57

doc

Eesti loodusgeograafia konspekt

Eesti Loodusgeograafia 03.09 Loengukursus jaguneb kolme ossa: 1. Üldosa ­ põhineb suuresti raamatul ,,Eesti. Loodus", Tallinn, 1995 tuleb läbi lugeda Anto Raukas 2. Regionaalosa ­ maastikuline liigestus ja maastikurajoonide iseloomust. Põhineb suuresti raamatul ,,Eesti maastikud", Tartu, 2005 ja loengus räägitul tuleb läbi lugeda 3. Kaarditundmine ­ 300 kohta, eksamil Sõrve ps ei küsi. Eksamil saab kontuurkaardi ja saame 15 toponüümi ning 12 PEAB TEADMA Tuleb ka kaarditundmise praktikumi, et saada teada kus midagi asub 19. septemberl kaarditundmise praktikum 23. ja 24. September kontrolltöö, mis hõlmab 30% lõpphindest (III, V ja VI st geoloogia osa) 23. september KT perekonnanimede järgi: P-Ü Eesti loodusgeograafilise tundmise lugu Ptolemaios (100-175) kaardid on tähtis verstapost, ta võttis kokku antiikmaailma saavutused. Slaidil pole tema joonistatud. Eesti kohta andmeid pole, aga on olemas Skandinaavia kui saarena, mõned s

Eesti loodusgeograafia

80

doc

Euroopa ja loodusgeograafia

km. Suuremad poolsaared on Sõrve, Kõpu, Tahkuna, Noarootsi, Pakri, Viimsi, Juminda, Pärispea jt. Suuremad lahed on Soome, Liivi, Pärnu, Matsalu, Kolga ja Narva laht. Väinadest on tähtsamad Irbe väin (Kura kurk), Soela väin, Suur ja Väike väin, Hari kurk, Voosi kurk, Kurkse väin. Väinade kaudu on Läänemerega ühenduses saartevaheline Väinameri. Eesti suuremad järved on Euroopas suuruselt 5. kohal olev Peipsi järv (koos Pihkva järvega 3555 km2), Võrtsjärv (270 km2) ja Narva veehoidla (191 km2, sellest Eestis 40 km2). Siseveed hõlmavad Eesti territooriumist 4,8 %. Looduslikult kuulub Eesti Ida-Euroopasse, asudes ulatuslikul Ida-Euroopa lauskmaal. Parasvöötmelist kliimat kujundab vahetult Läänemeri ja kaudsemalt Atlandi ookean. Geograafilistest koordinaatidest on määrav tähtsus geograafilisel laiusel, millest oleneb päikesepaiste kestus. Eesti keskmine laiuskraad on 58 kraadi 40 minutit N ja keskmine pikkuskraad 25 kraadi E

Euroopa

Meedia

Kommentaarid (0)