Peipsi järv - Eesti koosluse kirjeldus (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

80

docx

Eesti elustik ja elukooslused konspekt

Viimaseid nimetatakse toiduahelateks elusa orgaanilise aine ehk biomassi ja laguahelateks surnus orgaanilise aine toiduks kasutamise korral. lagundajad – autotroofid – heterotroofid Taimekooslus Teatud taimeliigid kasvavad koos sarnastes tingimustes korduvate iseloomulike taimekooslustena e. fütotsönoosidena. 1.Ökoloogilis-territoriaalne kästilus. Igale liigile on omane teatud ökoloogiline amplituud. Selline liikide autoökoloogiast lähtuv käsitlus peab koosluse kõige olulisemaks omaduseks keskkonnategurite kompleksi e. kasvukohta e. ökotoopi. 2.Taimedevahelised suhted Oluline assotsieerumine kooslusteks, põhitähelepanu dominantidel – taimeliikidel, mis mõjutavad tugevasti teiste kasvu. 3.Taimede oluline osa ökosüsteemis või biogeotsönoosis. Koosluses ühendab taimi nende ühesugune osa aineringes. Kooslusena kasvades muudavad taimed neile iseloomulikul viisil elutingimusi (nt. annavad varju).

Eesti elustik ja elukooslused

48

docx

Eesti biotoobid

Biotoopide eksam: 1. Metsad 1.1. Põlismetsa olemus, erinevus majandusmetsast. Põlismets on inimtegevuse mõjuta välja kujunenud stabiilne ökosüsteem. Siin leidub palju erinevas kõdunemisjärgus lamatüvesid, mis pakuvad eluvõimalusi spetsiifiliste nõudlustega organismidele ja suurendavad nõnda koosluse liigirikkust. Põlismetsast võib alati leida inimpelglikke liike, kes majandavates metsades elada ei saa. 1.2. Peamiste metsatüüpide iseloomustus tingimuste ja liikide kaudu (vt. Auditooriumis täidetud töölehte) Loomets- Levib Saaremaal, Põhja- ja Loode-Eestis. Üldisteks tingimusteks: valgusküllased, põhjavesi sügaval, majandamisel halvad, paepealne viljakas, madalad metsad. Puu- ja põõsarindes männid, kuused, sarapuu, kibuvits, arukask

Eesti biotoobid

25

doc

Kalade referaat

väärtust omavad kalad näiteksakvaariumites. Kalu on austatud ja kasutatud ka paljudes kultuurides nii jumaluste kui ka ususümbolitena, samuti on kalu kajastatud arvukates raamatutes ja filmides. Millised on kodu maised kalad? Kui palju on Eestis kalu? Eesti veestik on kalade poolest üsna liigivaene. Kokku on meie vetes kirjeldatud vaid 75 kalaliiki. Need kuuluvad 13 seltsi ning moodustavad 29 sugukonda. Kus Eesti kalad elavad? Eesti suurim veekogu on Läänemeri. See on maakera üks suuremaid sisemeresid, kogupindalaga 373 tuhat km2, keskmise sügavusega 52 meetrit. Läänemeri on madala soolsusega (8...10 ) ning seetõttu suhteliselt liigivaene. Samas on Läänemere kalapopulatsioonid küllalt arvukad. Seda iseloomustab ka fakt, et siit püütakse umbes 1% kogu maailmamere kalasaagist. Suur osa kalaliikidest elab Eesti jõgedes ja järvedes. Ehkki Eesti pindala on ainult 45

Bioloogia

14

doc

Eesti elustik ja loodus kordamisküsimused

Tiina Elvisto Eesti elustik & elukooslused 2011/2012 õppeaasta Tallinna Tehnikakõrgkool KORDAMISKÜSIMUSED 1. Kuidas eristada metsa, niitu, puisniitu ja sood? Mets on ökosüsteem, mille peamise rinde dominandid on puud. Puistu liituvus > 0.3. Puisniidud on regulaarselt niidetava rohustuga hõredad looduslikud puistud. Väljanägemiselt ja ökoloogilistelt tingimustelt sarnanevad puisniidud parkidele, ent puisniidud on tunduvalt

Loodus õpetus

58

doc

Kogu Looduselustiku materjal EKSAMIKS

Õppejõud lekt Elle Rajandu ja dots Tiina Elvisto EESTI ELUSTIK JA ELUKOOSLUSED Kordamisteemad rekreatsiooni tudengitele I. Eluslooduse süsteem. Eesti taimestiku ja loomastiku klassifikatsioon 1. Eluslooduse jaotus. Elusloodus: –domeen-riik-hõimkond-klass-selts-sugukond-perekond-liik NÄIDE Liigist alustades: Rasvatihane – tihane – tihaslased – värvulised – linnud – keelikloomad – loomad – eukarüoodid 2. Mitteloomsed organismid Eestis. Üldiseloomustus, paljunemine, liigiline mitmekesisus. Bakterid- n kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed

Bioloogia

15

doc

Eesti elustik ja elukooslused

Populatsioonidünaamika Arvukuse muutustega seotud asjaolud: - Rikkalik õitsemine – on suure vilja- (seemne-) saagi eeldus - Rikkalik viljumine – valmib rohkem leviseid (seemneid, vilju, osavilju) - Levi → lähilevi ja kauglevi 2. Eluvormid – ehk biomorfid on organismide rühmad, mis evolutsiooni käigus on omandanud suhteliselt sarnased ökoloogilis-morfoloogilised kohastumused. C. Raunkiæri eluvormide klassifikatsioon. Koosluste mets, niit, soo, järv, põld ja aed tüüpilised eluvormid C. Raunkiæri järgi ja näited vastavatest liikidest. Läbi viidud mõttel, et arvestatakse taimede kohastumusi ebasoodsa aastaaja üleelamiseks. Liigituse aluseks on uuenemispungade olemasolu ja paiknemine.  1. fanerofüüdid – puud ja põõsad (0,25 -2 m) (näiteks puud, troopilised orhideed) 2 ja 3. kamefüüdid – pungad kuni 0,25 m kõrgusel maapinna kohal (nt pohl ja puju) 4

Eesti elustik ja elukooslused

11

doc

Eesti elustik ja elukooslused

neid ümbritsevas looduses. Eluvormid - ehk biomorfid on organismide rühmad, mis evolutsiooni käigus on omandanud suhteliselt sarnased ökoloogilis-morfoloogilised kohastumused Liikidevahelised suhted ­ sümbioos, kisklus, parasitism, konkurent Taimekooslus ja selle kirjeldamine ­ Sarnastes tingimustes üheskoos kasvavad taimed moodustavad taimekoosluse. Taimekooslusi saab iseloomustada mitmete tunnuste alusel: Kasvukoht - vastavalt mullale (savimuld, liivane pinnas. Moodustunud kooslus hakkab omakorda muutma mulda ja ümber kujundama kasvukoha tingimusi. Näiteks rabas ladestub turbasammaldest turvas, laanes tekib aga rohkesti metsakõdu, milles suudavad kasvada vaid vähesed taimeliigid. Liigiline koosseis-Igas taimekoosluses kasvavad sellele omased taimeliigid­metsas metsataimed, niidul niidutaimed. Metsakooslusesse võib küll sattuda lähedal asuvalt niidult või umbrohtunud põllult niidutaimi, kuid need ei suuda seal kaua elada. Põhjus on selles, et

Hüdrobioloogia

26

docx

Hüdrobioloogia 2015 Mahukas kokkuvõte eksamiks

a)keemilis-füüsikalised e. abiootilised b)biootilised, sh inimmõjulised e. antropogeensed Stenobiondid- võimelised elama AINULT mingi faktori kitsas vahemikus (nt. korallid kõval põhjal soojas ja soolases vees; hukutav on neile nii mudastumine, ilma jahenemine kui ka tugev vihmasadu). 1 Eurübiondid- võimelised elama mingi faktori LAIAS VAHEMIKUS (nt. vesikakand- nii voolu- kui seisuvetes, väikestes allikates kui ka peipsi järves). Ubikvistid- eriti eurübiontsed liigid (sageli tulnukad teistest maailmajagudest; sageli võimelised elama väga väheses vees- nt. pilliroog). Nt. temp. Suhtes stenotermne (külmas vees)- jõeforell; eurütermne (nii soojas kui külmas)- ahven. Soolsuse suhtes stenohaliinne (ei esine meres)- järvekarp; eurühaliinne (nii magevetes kui ka Balti meres)- keeristigu. -fiilsed e. ­fiilid (midagi eelistavad liigid)- nt. termo-, krüo-, halo-, reofiilid (sooja-, külma-,

Hüdrobioloogia

Kommentaarid (0)