Lahemaa Rahvuspark (0)

Lahemaa rahvuspark
Tartu, 2010
Andmeid Lahemaa Rahvuspargist
Lahemaa rahvuspark on Põhja-
Eestile asuv rahvuspark.
1. juunil 1971 loodi Eesti NSV Ministrite
Nõukogu määrusega Lahemaa Rahvuspark.
Rahvuspargi pindala on 725 km², sellest
maismaad 474 ja merd 251 km².
See on Eesti ja kogu Nõukogude Liidu esimene
rahvuspark.
Miks loodi?
Lahemaa rahvuspark on loodud Põhja-
Eestile iseloomuliku looduse ja
kultuuripärandi, sealhulgas
ökosüsteemide, bioloogilise
mitmekesisuse, maastike, rahvuskultuuri
ning alalhoidliku looduskasutuse
säilitamiseks, uurimiseks ja
tutvustamiseks.
Mida kaitstakse?
Seal kaitstakse metsa-, soo- ja rannaökosüsteeme,
samuti poollooduslikke kooslusi (loopealsed),
geoloogiamälestisi (balti klint) ning ajaloo- ja
arhitektuurimälestisi.
Lahemaa on Euroopa üks tähtsamaid
metsakaitsealasid.
Üle 70% Lahemaa pindalast moodustavad metsad.
Millest koosneb Lahemaa?
Lahemaa rahvuspark koosneb
maastikuliselt Lahemaast, Lavamaast ja
Kõrvemaast.
Lahemaa rahvuspargi territoorium
hõlmab praegu alasid kahest
maakonnast ( Harjumaa ja Lääne-
Virumaa) ning neljast vallast (Kadrina,
Kuusalu, Loksa ja Vihula).
Nimetus
Ala nimetas Lahemaaks Johannes
Gabriel Granö juba 20. sajandi algul,
tuletades selle Põhja-Eesti ranniku kõige
enam liigestatud osast, kus neli suurt
poolsaart (Juminda, Pärispea, Käsmu ja
Vergi) vahelduvad nelja lahega (Kolga,
Hara, Eru ja Käsmu).
Käsmu
Põhja-Eesti paekallas
Poolsaarte- ja lahtederohket rannikumadalikku
lõunast ääristav Põhja-Eesti paekallas on
Lahemaa piires enamalt jaolt mattunud
kvaternaari setetega ning seetõttu enamasti
tajutav vaid suhteliselt lauge nõlvana.
Vähesele paljandumisele vaatamata kerkib
aga klindi perv kõige kõrgemale just Lahemaal,
ulatudes Vihulas 67 m ü.m..
Klindi perve iseloomustavad õhukese
pinnakattega paetasandikud ehk alvarid.
Balti klint Pakri poolsaarel
Rahvuspargi lõunaosa
Rahvuspargi lõunaosa ulatub Kõrvemaa
suurte metsade ja soodeni.
Lisaks soomassiividele ilmestavad
pinnamoodi ka keeruka ehitusega
mandrijää servamoodustiste vööndid
vaheldumisi mõhnastike ja kruusa-
liivaväljadega (fluvioglatsiaalsed deltad).
Viimastest on tuntumad Tapa-Pikasaare,
Ohepalu-Viitna ning Pühamäe-Kemba
oosideahelikud.
Loodusrajad
Rannikumadaliku maastikega saab
tutvuda Käsmu ja Majakivi looduse
õpperajal.
Rannaküladest ning nende ümbrusest
annab hea ülevaate Altja õpperada.
Rohkete muististega ning baltisaksa
materiaalse kultuuri rikkaliku pärandiga
Põhja-Eesti kultuurmaistuid läbivad
Muuksi ja Palmse õpperada.
Põhja-Eesti soode ökosüsteemidega saab
tutvuda Viru raba läbival laudteel.
Pikanõmme õpperada
Viru raba õpperada
Mereäärsed kivikülvid
Lahemaa rannik, nii nagu kogu Põhja-
Eesti rannikumadalikki, on rikas suurte
rändrahnude ja kivikülvide poolest.
Lahemaa rändrahnudest on tuntumad
Juminda Majakivi, Jaani-Tooma Suurkivi
Kasispeas ning Võsu Ojakivi.
Jaani-Tooma Suurkivi
Kasispeas
Võsu Ojakivi
Juminda Majakivi
Mereäärsed liivarannad
Liivaranda leidub Lahemaal vähe,
peamiselt lahesoppidesse suubuvate
jõgede suudmeis.
Suurim ja tuntuim rand ning selle taga
olev luidete vöönd asub Võsul.
Vähemal määral leidub liivaranda ka
Juminda poolsaarel, Loksa ja Vergi
ümbruses.
Lahemaa järved
Lahemaa järvedest suurim on Kahala
(350 ha). Järv paikneb Harju lavamaal
puisniitude ja lookadastike vahelises nõos
ning on madal (kuni 2,8 m) endine
merelaht.
Rannikumadaliku piires on aga
silmapaistvamad Lohja ja Käsmu järv
Pärispea poolsaarel olevad Viinistu
Maalaht ja Ulglaht on kõrge veeseisu
korral tänaseni merega ühenduses.
Kopratamm Altja jõel
Lahemaa joad
Lavamaade ja rannikumadaliku selgelt
väljendunud looduslikuks piiriks on
Põhja-Eesti klint, mida ilmestavad
mitmed joaastangud (Nõmmeveski
Valgejõel, Joaveski Loobu jõel, Vasaristi
samanimelisel ojal).
Nõmmeveski
Vasaristi joastik
Joaveski joastik
Turjekelder Muuksis
Viitna mõhnastik ja järvestik
Vahelduva pinnamoe loovad siin järsunõlvaline
ning kitsa ja lookleva harjaga helmesoos ning
seda ümbritsev mõhnastik.
Oosi idanõlv laskub järsu seinana Viitna
Pikkjärveni (5,7 m sügav), mis asub
mõhnastiku suurimas glatsiokarstinõos.
Järv on maastikuliselt väga kaunis, selgeveeline
ning sisaldab suhteliselt haruldasi veetaimi --
vesilobeeliat, lahnarohtu jt
Viitna Pikkjärv
Pikkjärvest kirde pool asub Viitna Väike-
ehk Linajärv ning mõhnastiku lõunaosas
paikneb pisike soostunud kallastega
Nabudi järv.
oobu jõe orust lõunas oosiahelik ja seda
ümbritsev mõhnastik jätkub.
Kogu pinnavormistikku tuntakse aga
Uku-Viitna radiaalse mõhnastikuna.
Lahemaa sood
Lisaks metsadele on looduslikest
kooslustest Lahemaal esindatud rabad,
mis jäävad taimestiku poolest Ida-Eesti ja
Lääne-Eesti tüüpi rabade
üleminekualale.
Suuremad rabad on Laukasoo, Viru ja
Vanasilla raba ning endiste rannavallide
vahel asuv Pudisoo.
Viru raba
Laukasoo
Taimkate
Lahemaa taimestik on Põhja-Eestile
üldomaselt suhteliselt liigivaene.
Enamus metsi on liigivaesed palu- ja
nõmme- ning rabametsad. Jõgede
kallastel leidub kitsaste ribadena
lammimetsa, klindinõlvadel on säilinud
laialehiste salumetsade jäänukeid, Altja
jõe orus ka salukuusikuid. Koljaku
astangu all ja Pudisoo jõe ääres leidub
suuremaid lodumetsi.
Rannamännik Remnispeal
Liigirikkaid niite on Lahemaal praeguseks
säilinud alla 10%.
Lahemaa taimharuldustest on tuntuim
klindi rusukaldail kohati kasvav mets-
kuukress, lisaks sellele on leitud
soomurakat, siberi piimikat ning rand-
seahernest.
Soomurakas
Rand-seahernes
Mets-kuukress
Loomastik
Lahemaa metsad on soodsad suurimetajaile,
aga ka suurkiskjatele -- karu, hundi ja ilvese
püsiasurkonnad.
Lahemaa ja selle lähiümbruse jõed olid
Eestis viimseks pelgupaigaks hiljuti välja
surnud euroopa naaritsaile, metsades on
leitud lendoravaid.
Liigirikka metsalinnustiku kõrval on
rahvuspargi rannik peatuspaigaks sadadele
tuhandetele läbirändavatele veelindudele,
eriti aulidele, vaerastele ja kauridele.
Euroopa naarits
Aulid
Kaurid
Aitäh tähelepanu eest