Eesti rannajoon ja selle kaardistamine (1)

Eesti rannajoon ja selle kaardistamine
Rannajoon - kartograafia
Kiira Mõisja
Marko Pikkor, Heiki Potter
Peep Krusberg
Raivo Aunap
Rannajoon - loodus
Tõnu Oja
Mats Meriste, Kalle Kirsimäe
Ants Torim
Rannajoon - juriidika
Kaarel Lauk
Mall Kivisalu
Arutelu
1
Rannajoon Eesti põhikaardil
Kiira Mõisja, M.Sc.
Kartograafia büroo
Maaamet
2
EPK10 kaardistusobjektid
Projekt algas 1992.a.
Kaardistatud objektide kaupa
Rannajoont on kaardistatud:
1996
1998
1999
2001
2002
EPK on valminud paralleelselt õppimisega:
probleemid, mida ise oleme teadvustanud
probleemid, millest meid on teavitatud
3
EPK10 kaardistusobjektid
Aasta
1996
1997
1998
1999
2001
2002
4
EPK10 tootmistehnoloogia
AEROPILDISTUS
STEREOKAART ORTOFOTO
VÄLITÖÖ DIGIEDITEERIMINE, EPK 1:10 000
RELJEEFI DIGIMINE,
KARTOGR. EPK TRÜKIKAART 1:20 000
EDITEERIMINE
TOOTED
5
EPK rannajoone definitsioonid
Eesti põhikaardi rannajoont on
kaardistatud järgmiste juhendite järgi:
1995. a. "Eesti põhikaardi juhend. Mõõtkavas 1:10 000 ja 1:5000
välikaardistamise leppemärkide kataloog ja märkide kasutamisjuhised."
1998. a. "Eesti põhikaardi juhend. Mõõtkavas 1:10 000 ja 1:5000
välikaardistamise leppemärkide kataloog ja märkide kasutamisjuhised."
1999. a. "Juhend Eesti põhikaardi digitaalkaardistuseks mõõtkavas
1:10 000"
2000. a. "Eesti põhikaardi 1:10 000 digitaalkaardistuse juhend"
2002. a. "Eesti põhikaardi 1:10 000 digitaalkaardistuse juhend"
6
EPK rannajoone definitsioonid
1994.,1995., 1998. a. juhendid
Mere rannajooneks loetakse Balti kõrgus
süsteemi nullhorisontaal. See kantakse
välijoonisele varasematelt kaardi
materjalidelt enne välitöid. Välitöödel
parandatakse vead ja kaardistatakse
muutused. Teiste veekogude
kaldajooneks võetakse keskmisele
suvisele veeseisule vastav kaldajoon.
7
EPK rannajoone definitsioonid
1999. a. juhend
Mere rannajoone puhul ei kaardistata välitöö
aegset veeseisu, vaid püütakse tabada
Balti kõrgussüsteemi nullpinda, kasutades
selleks varasemaid kaarte ja stereo
kaardistust. Stereokaardistusel saadud
rannajoont parandatakse vaid ilmse vea
korral. Teiste veekogude kaldajooneks
võetakse keskmisele suvisele veeseisule
vastav kaldajoon.
8
EPK rannajoone definitsioonid
2000/2002. a. juhend
Definitsioon:
Mere, järve, mõõtkavalise jõe, tiigi jm. veekogu serva
tähistav joon
Kaardistusjuhend:
2000. a. Mere rannajoone puhul ei kaardistata välitöö
aegset veeseisu, vaid kasutatakse selleks varasemaid
kaarte ja stereokaardistust. Stereokaardistusel
saadud rannajoont parandatakse vaid ilmse vea
korral. Teiste veekogude kaldajooneks võetakse
keskmisele suvisele veeseisule vastav kaldajoon.
2002. a. Kaardistatakse stereos aeropildistamise aegne
veepiir. Stereokaardistusel saadud rannajoont
parandatakse välikaardistuses vaid ilmse vea korral.
9
EPK rannajoone definitsioonid
Definitsioonide kokkuvõte:
rannajoone kaardistamise aluseks on
olnud kas:
kaardimaterjal
stereokaardistus
mida on välitööde käigus korrigeeritud vaid
ilmse vea korral
10
Rannajoone kaardistuse problemaatika
Rannajoon aluseks mitmete seaduste sätetele
Loodus versus seadus
kas põhikaardi rannajoone definitsioon vastab seadustele?
seaduste definitsioonid ebamäärased või eksitavad:
tavaline veeseis
maakatstri kaardil olev rannajoon
seadus lähtub vaid selgest rannajoonest, kuid väga palju on
Eestis kohti, kus rannjoont on võimatu määrata (roostikud,
õõtsikud, pikad lauged rannad jne)
rannajoone kaardistamine lähtudes ainult seaduste
vajadustest on finantsiliselt ja füüsiliselt problemaatiline
digitaalkaardi ja paberkaardi täpsuse erinev loogika
Rannajoone kaardistamise metoodika säilima peab
määramise objektiivsus ning täpsus
11
Rannajoon vanadelt kaartidelt
12
Rannajoon vanadelt kaartidelt
"Ruutkaart" 1:10 000
Põhikaart 1:10 000
+19 m
NSVL 1:10 000 fotoplaan
1984.a.
22 m
30 m
27 m
48 m
50 m
NSVL 1:10 000 topogr. kaart
+50 m 1985. a.
53 m
13
Rannajoon vanadelt kaartidelt
Põhikaardi rannjoon
pärast välikaardistust
Stereo 343,3 m
646,75 m
326,34 m
14
Rannajoon stereokaardistusest
Stereos on kaardistatud praktiliselt kogu
MandriEesti ning saarte rannajoon
Erandiks Tõstamaa objekt:
välikaardistus > stereo
stereo > välikaardistus
Stereokaardistuse aluseks on olnud
erinevatel aastatel (erinevad
veeseisud) tehtud aerofotod
15
Rannajoon stereokaardistusest
Rannajoone asukoha määrab ära:
veeseis pildistamise hetkel
stereokaardistaja kogemus
rannajoone iseloom:
selgepiiriline
pinnas muda, liiv, klibu jne
taimkate jne.
16
Rannajoon stereokaardistusest
Põhikaart 1:10 000
Stereokaardistus
+12 m
50 m
17
Rannajoon stereokaardistusest
Stereo
555,75 m
Põhikaardi rannjoon
pärast välikaardistust
18
Rannajoone mõõdistamine
mandri ja saarte rannajoone pikkus
~4000 km
Saaremaa rannajoont mõõdistati ca 10
aastat
väga kallis
probleemsed alad roostikud, õõtsikud,
pikad lauged rannad
19
Rannajoone mõõdistamine
Põhikaart 1:10 000,
mõõdistatud rannajoon
9 m
Mõõdistatud rannajoon 2
15 m
9 m 20
Rannajoon roostikus
Kuhu tõmmata?
Millise meetodi järgi?
21
Rannajoon roostikus
916,25 m
22
Rannajoon roostikus
926 m
23
Võimalikud lahendused
arvutuslik rannajoon:
kõrgusmudel
horisontaal 10.4 cm Kroonlinna 0st (Balti
ojoon)
kogu rannajoone uus, mingil kindlal
ajamomendil tehtud aeropildistus +
stereokaardistus kindla metoodika järgi
maamõõdu andmete põhjal pisteline
parandamine....
24
Võimalikud lahendused
eristada omavahel selge ning ebaselge
rannajoon, seadustes näha nende suhtes
ette erinevad regulatsioonid
kehtestada ametlikuks rannajooneks EPK
rannajoon:
mida kord .... aasta jookslu kaardistatakse
lausaliselt uuesti
inimtegevusest põhjustatud rannajoone
muudatused kantakse mõõdistuste tulemusena
koheselt EPK andmebaasi
25
Kokkuvõtteks
Rannajoon on komplitseeritud nähtus
Kaardistamise metoodika peab
rahuldama võimalikult suurt rannajoone
kasutajaskonda, sest rannajoone
kaardistamine on finantsmahukas töö
Olenemata metoodikast, jäävad alati
eksisteerima nn "vaidlustatavad"
rannajoone lõigud, kus rannajoont
täpselt määrata ei ole võimalik
26