Geograafia - tõusud ja mõõnad (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

18

odt

Tõus ja mõõn ehk looded

Kokkuvõte_____________________________________________________________8 Kasutatud kirjandus______________________________________________________9 2  Sissejuhatus Aeg ajalt mere ääres käies märkame, kuidas mõni päev on vesi kõrgemal, teine päev on jälle vesi madalamal ja vaid niiske liiva lapp näitab seda, kus vesi eelnevalt oli olnud. Tõus ja mõõn on küll igapäevased asjad meie elus, kuid paljud inimesed ei oskagi arvata, mis neid põhjustab. Kuna tõus ja mõõn on mulle kaua juba huvi pakkunud, otsustasingi selle endale selgeks teha. Selles referaadis tutvustangi, mis põhjustavad tõusu ja mõõna, millal nad tekivad, kui suur või väike võib olla tõusu ja mõõna amplituud, jne. Avastasin oma uurimuses paljugi põnevat ja usun, et need pakuvad huvi teilegi. 3

Geograafia

2

odt

Jäämäed

Kuidas? Veel hoovustega seonduv Vanadel aegadel kasutasid hoovuste abi meresõitjad Peale meresõitjate kasutavad hoovuste abi ka paljud kalad, näiteks lõhe ja angerjas. Seal kus puutuvad kokku soe ja külm hoovus tekivad tohutud veekeerised, mis muudavad vee hapnikurikkamaks ja tõstavad põhjast üles planktonile vajalikke toitained. Planktoni küllus meelitab ligi sellest toituvaid kalu. Nii on hoovuste segunemiskohad head kalapüügipiirkonnad. Tõus ja mõõn Maailmamere veetaseme kõikumist, millel on kindel ööpäevane rütm, nimetatakse loodeteks ehk tõusuks ja mõõnaks. Tõusu ja mõõna põhjustab Maa ja Kuu, vähemal määral ka Päikese, vastatikune tõmbejõud. Loodete perioodiline kordumine tuleneb maakera pöörlemisest ümber oma telje. Loodete ajal muutub veetase ookeanides umbes 1 meetri võrra, kitsastes lahtedes ulatub see kuni 20 meetrini. Sisemeredes ja järvedes loodeid peaaegu ei esine: näiteks Läänemeres on looded

Geograafia

2

doc

Kuu välisilme, pinnaehitus, atmosfäär

Sõna märkimisväärne on siin oluline, sest mingi atmosfääri moodustab Kuu ümber päikesetuul. See on aga nii hõre, et maistes laborites taolist vaakumit saada ei õnnestu: ta on 10000 miljardit korda hõredam õhust merepinnal. Miks on Kuu üks külg meie poole? Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega. Põhjus on selles, et Kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa. Tõusu ja mõõna nähtused maal Maailmamere looded ehk tõus ja mõõn on taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille põhjustab teise taevakeha gravitatsiooniline külgetõmme. Peamiselt tekitavad Maal loodeid Kuu ja Päike, kusjuures Kuu osatähtsus on 2,17 korda suurem kui Päikesel. Kuu ja Päikese põhjustatud looded on perioodilised ja nende periood on kõikjal samasugune. Kuid looded kujutavad endast mitme erineva perioodiga võnkumise summat ja nende komponentide amplituudide suhe varieerub

Füüsika

9

doc

Kogu Tõde Kuust

fotodelt võis välja lugeda, et Kuu tagakülg on võrdlemisi mägine võrreldes Maa poolse küljega, mis on enamjaolt kaetud Kuu"meredega". Kokku õnnestus Luna 3 Maale saata 17 uduse kvaliteediga fotot. Selle tulemusena valmis 1960 aastal esimene Kuu tagakülje atlas. 5. Kuu looded(tõus ja mõõn) Üks suurimaid nähtusi kuidas Kuu Maakera mõjutab on maailmamerede veetaseme tõus ja mõõn ehk looded. Enamasti on looded märgatavad rannikualadel, avameredel pole tõus ja mõõn märgatavad. Peamiselt tekitavad loodeid Kuu ja Päikse gravitatsiooniline külgetõmme, Kuu osatähtsus on kusjuures 2,17 korda suurem kui Päikesel. Kuigi on Päikse gravitatsiooniline külgetõmme Maa suhtes 180 suurem kui Kuul. Korraga on merede vee tõus nii sellel poolel, mis asub Kuu suunas kui ka vastasküljel. Eriti tugevad looded esinevad siis, kui Päike, Kuu ja Maa asuvad enam-vähem ühel sirgel.

Astronoomia

9

docx

Elektroni kiirguse lainepikkus

Milline on tema kiirendus? Kui pika vahemaa ta seejuures läbib? 2,78 m·s-1, 138 meetrit Keha langes maapinnale kiirusega 100 km/h. Kui kõrgelt ta alla kukkus (õhutakistust ei arvesta)? 39 meetrit Miks vaheldub tõus mõõnaga kaks korda ööpäevas? Looded on Maa ja teiste taevakehade gravitatsiooniväljade koosmõju poolt põhjustatud Maa perioodilised deformatsioonid. Loodete mõjul paiknevad maailmameres ümber suured veemassid, tekitades tõusu ja mõõna. Loodeline veeliikumine kujutab endast hiigellainet, mille perioodiks on pool ööpäeva (täpsemalt: 12 h 25 min). Tõus tekib nii Maa Kuu-poolsel kui ka vastaspoolkeral. Tõusulaine liigub ligikaudu mööda Maa paralleeli ning igas kohas maapinnal on 2 korda ööpäevas tõus ja 2 korda mõõn. Alles 17. sajandil, kui Newton avastas ülemaailmse gravitatsiooniseaduse, sai selgeks, mis põhjustab tõusu ja mõõna. Maad ümbritsevas meres esinevad looded on tingitud Päikese ja

Füüsika

2

docx

Kuu välisilme ja ehitus

mered on moodustunud 4...3,2 miljardit aastat tagasi, kõrgemad nn mandrid aga 4,5 miljardit aastat tagasi. Meredele andis nimed itaalia astronoom Francesco Grimaldi ja esmakordselt avaldas need tema kaasmaalane Giovanni Riccioli 1651. Aastal. 5. Miks on Maale nähtav vaid üks külg ? Maale on nähtav vaid üks külg. Põhjus on selles, et Kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa. 6. Kuidas ja miks tekivad tõus ja mõõn? Looded on taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille põhjustab teise taevakeha gravitatsiooniline külgetõmme. Enamasti peetakse loodete all silmas Maa ning eriti maailmamere kuju moonutusi. Maailmamere loodeid nimetatakse ka tõusuks ja mõõnaks, vastavalt sellele, kas meretase on loodete tõttu keskmisest kõrgemal või madalamal. Peamiselt tekitavad Maal loodeid Kuu ja Päike, kusjuures Kuu osatähtsus on 2,17 korda suurem kui Päikesel

Füüsika

2

doc

Kuu mõõn ja kuu tõus

kivimeid paistavad olevat 4,6 kuni 3 miljonit aastat vanad. Vanimad maised kivimid on vaid üle kolme miljoni aasta vanused. Seega võime Kuult saada sellist tõendusmaterjali Päikesesüsteemi algajaloo kohta, mis pole kättesaadav Maalt. 5. Miks on Maale nähtav vaid üks külg? Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega. Põhjus on selles, et Kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa. 6. Kuidas ja miks tekivad tõus ja mõõn? Tõus ja mõõn on taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille põhjustab teise taevakeha gravitatsiooniline külgetõmme. Peamiselt tekitavad Maal loodeid Kuu ja Päike, kusjuures Kuu osatähtsus on 2,17 korda suurem kui Päikesel. Kuu ja Päikese põhjustatud looded on perioodilised ja nende periood on kõikjal samasugune. Kuid looded kujutavad endast mitme erineva perioodiga võnkumise summat ja nende komponentide amplituudide suhe varieerub. Olenevalt komponentide

Füüsika

10

docx

GEOFRAAFIA atmosfäär

GEOGRAAFIA KODUSED TÖÖD KUIDAS JA MILLE EEST KAITSEB ATMOSFÄÄR MAAD? Atmosfääri koostises olevad gaasid– hapnik, süsihappegaas ja lämmastik teeb võimalikuks elu Maal. Atmosfäär kaitseb Maal elavaid elusolendeid meteoriidisaju eest– enamik kosmilisi objekte süttib atmosfääris põlema õhu hõõrdejõu tõttu, ega jõua maapinnani. Atmosfääri läbides päikesekiirguse hulk väheneb. Osa kiirgust peegeldub pilvedelt tagasi kosmosesse, osa neeldub atmosfääris ja muundub soojusenergiaks. Neelavateks aineteks on stratosfääris osoon ja ning troposfääris veeaur, pilved ja aerosool. Osoon neelab peaaegu täielikult päikeselt tuleva ultraviolettkiirguse, mille tagajärjel õhk soojeneb. Osoonikihi olemasolu tagab elu püsimise maakeral, sest liigne ultraviolettkiirgus kahjustab organismide kudesid, mõjudes seega surmavalt. Atmosfääris olev süsihappegaas takistab soojuse hajumist kosmosesse.

Geograafia

Meedia

Kommentaarid (0)