Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kõrvemaa (0)

3 HALB
Punktid

Kõrvemaa
Kal avere Keskkool
Jana  Smirnova
9.klass
Kõrvemaa
Pindala: 3130 km2
kõrgeim punkt: 107 meetrit üle  merepinna  kõrguv Valgehobusemägi
Edelasihiline pikk (110 km) ja  kitsas  (40 km) maastikurajoon
Pi rneb põhjas Soome lahe rannikumadaliku, lõunas  Li vi lahe 
rannikumadaliku, läänes Harju  lavamaa  ja  Lääne-Eesti madaliku,
      idas Viru lavamaa, Pandivere kõrgustiku, Kesk-Eesti lavatasandiku, 
      Sakala kõrgustikuga
Kõrvemaa asend
Образец текста
Второй уровень

Третий уровень

Четвертый уровень

Пятый уровень
Kõrvemaa pinnamood
Mitmesugused mandriliustiku- ja sulamisveetekkelised 
pinnavormistikud jääjärvetasandike keskel
Enamus pinnamoest li vased tasandikud (33,4%) ja hiljem 
tekkinud  sood  (37,7%). Suurim Epu- Kakerdi  soostik (364 km²)
Kesk- ja kirdeosas mõhnastikud ( Lelle - Viitna -Paide  kolmnurk ), 
edelas Paluküla mõhnastik
Образец текста
Второй уровень

Третий уровень

Четвертый уровень

Пятый уровень
Kõrvemaa veestik
Järvi 120, maastikurajooni lõunaosa on järvedevaene
Põhjaosa veestavad loodesse  voolavad  Loobu, Valgejõgi, 
Jägala
Paunküla ja Soodla  veehoidla
Jägala, Soodla ja Pirita jõe  veed  on  kanalite  kaudu suunatud 
stabiliseerima Ülemiste järve veeseisu
Lõunapoolsetel aladel on Pärnu jõgikond
Образец текста
Второй уровень

Третий уровень

Четвертый уровень

Пятый уровень
Taim- ja muldkate
Metsasus suur – 73%. Esindatud kõik metsatüübid loometsast 
rabametsani
Aegviidust põhjas omapärane  Jussi  nõmm, tekkinud põlengute 
tagajärjel
Valgejõe li vikul ja Aegviidu ümbruses kuivadel ja 
toitainevaestel leedemuldadel männikud
Li gni sketel aladel jõekal astel  lodumetsad  (sanglepad,  kased )
Metsased  madalsood  maastikurajoonist 23%
Kõrvemaa asustus
Asustus tihedam ida- ja põhjaosas
Linnad Paide (9642 el.) ja Türi
Suuremad maa-asulad lõuna poole li kudes – Kuusalu, 
Aegviidu, Habaja, Ardu, Anna, Mäo, Väätsa, Lelle, Käru, 
Särevere,  Laupa
Looduskaitsealad  20% territooriumist (Lahemaa, Kõrvemaa 
MKA)
Türi linn
Образец текста
Второй уровень

Третий уровень

Четвертый уровень

Пятый уровень
Soomaa
Образец текста
Второй уровень

Третий уровень

Четвертый уровень

Пятый уровень
Soomaa  Rahvuspark
Образец текста
Второй уровень

Третий уровень

Четвертый уровень

Пятый уровень
Tänan kuulamast!
  Maardu 2012

Document Outline

  • Slide 1
  • Kõrvemaa
  • Kõrvemaa asend
  • Kõrvemaa pinnamood
  • Slide 5
  • Kõrvemaa veestik
  • Slide 7
  • Taim- ja muldkate
  • Kõrvemaa asustus
  • Türi linn
  • Soomaa
  • Soomaa Rahvuspark
  • Slide 13
Vasakule Paremale
Kõrvemaa #1 Kõrvemaa #2 Kõrvemaa #3 Kõrvemaa #4 Kõrvemaa #5 Kõrvemaa #6 Kõrvemaa #7 Kõrvemaa #8 Kõrvemaa #9 Kõrvemaa #10 Kõrvemaa #11 Kõrvemaa #12 Kõrvemaa #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-12-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor yanake Õppematerjali autor
Powerpoint 2007 esitlus Kõrvemaast

Sarnased õppematerjalid

Kõrvemaa - maastikurajooni ülevaade
16
docx

Kõrvemaa - maastikurajooni ülevaade

Iseseisev töö õppeaines ,,Eesti loodusgeograafia" XXX Juhendaja: XXX Tartu XXX SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.MAASTIKURAJOONI (MR) LOODUSGEOGRAAFILINE ÜLEVAADE MR-I LOODUSLIKEST TINGIMUSTEST JA ERIPÄRAST.........................................................4 1.1 Kõrvemaa asend............................................................................................ 4 1.2 Kõrvemaa maastiku eripära (geoloogilised iseärasused)...............................5 1.3 Reljeef e pinnamood...................................................................................... 5 1.4 Vetevõrk........................................................................................................ 6 1.5 Mullastik......................................................

Eesti loodusgeograafia
Eesti loodusgeograafia konspekt
57
doc

Eesti loodusgeograafia konspekt

· Klindi lähedal rohkem lood, lõuna pool karstunud paetasandikud ja moreentasandikud · Lavamaa osad on ka Pakri saared ja Osmussaar · Jõhi aluspõhjaline kõrgendik Kagu-Eesti ehk Ugandi lavamaa · Devoni liivakivist lavamaa 40-100 meetri kõrgusel · Arvuaklt paljandeid · Iseloomulikud on ürgorud · Kõgeimad pinnavormid on mõhnastikud Kesk-Eesti tasandik · Türi voorestik · Valdavalt lainjad moreentasandikud Vahe-Eesti tasandik ehk Kõrvemaa · Arvukalt oosistikke ja mõhnastikke (Paunküla ja Voose mäed) Põhja-Eesti rannikumadalik · Kõik, mis jääb panga alla sh mitmed Soome lahe saared Lääne-Eesti madalik Läänesaarte madalik · Lääne-Saaremaa kõrgustik, Kõpu kõrgustik Peipsi madalik Võrtsjärve madalik · Kolga-Jaani voorestik Alutaguse madalik · Iisaku-Illuka oosidevöö Põhja-Eesti paekallas · 1200 m pikkuse Balti klindi osa Laadoga järvest Ölandini 18.09.13 Läänemeri

Eesti loodusgeograafia
Euroopa ja loodusgeograafia
80
doc

Euroopa ja loodusgeograafia

Andres Tõnisson Euroopa ja loodusgeograafia 9. klassi geograafia õpik, osa 1 Kirjastus Koolibri, 2014 e-formaat Toimetatud Tartu Emajõe Koolis Toimetaja Emili Kilg Tartus, 2015 Elektroonilisse vormingusse kohandatud õpikus kasutatud märgised, mis aitavad otsingukäsu kasutamisel navigeerida * Tavakirjas leheküljenumbri ees on kolm järjestikust sidekriipsu, tühik ja vastava lehekülje number, näiteks, --- 5; * peatüki ette on kirjutatud kolm x-i, tühik ja vastava peatüki number, näiteks xxx 5; * visuaalne info on pandud kahekordsete ümarsulgude vahele. Kirjastus Koolibri kinnitab: õpik vastab põhikooli riiklikule õppekavale. Retsenseerinud Liisa-Kai Pihlak, Ulvi Urgard Kujundaja Tiit Tõnurist Illustratsioonid: Lea Armväärt, lk 67 Joonised: Kaire Vakar, Olger Tali Fotod: Koolibri Foto Imre Peenema: lk 85 Maa-amet: lk 66 NASA: lk 11, 72, 77 GNU Free Documentation Licence'i alusel: lk 9, 16-17, 20, 31, 32, 33, 43, 44, 46, 47, 48, 49, 54, 55,

Euroopa
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev areng



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun