Jõgede veerežiim (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

9

pptx

Jõed - slideshow

kose vesi ei lange, vaid voolab mööda jõesängi. Kosk on väga suure languga vooluveekogu lõik. - Kose lang on suurem kui kärestikul. Kärestik on naaberlõikudega võrreldes suurema kaldega jõe pikiprofiili osa. Jõe veereziim on jõe veetaseme ajaline muutumine. Jõe veerohkuse, veetaseme ja voolukiiruse muutumine sõltub kliimast, aastaajast, jõe geograafilisest asendist, pinnamoest, muld-ja taimkattest ning maakasutusest. Suurvesi on igal aastal korduv jõgede ja järvede veetaseme kõrgs eis. Selle käigus tuleb jõgi sageli oma sängist välja. Suurvett põhjustab kas lume kiire sulamine kevadel, jää sulamine mägedes suvel või paduvihmad. Eestis mõjutab suurvesi eriti Pärnu maakonna loodust. Soomaal on suurvesi nn ,,viies aastaaeg" Madalvesi on igal aastal ühel ja samal ajal korduv jõgede ja järvede veetaseme madalseis. Talvel on sademete suurim osa lume kujul ja tavaliselt on veekogude pinnas jääga kaetud.

Geograafia

32

ppt

Jõgede toitumine ja veerežiim

kogus kuup äravoolu millelt järsk ja meetrites või diagramm, veekogu või juhuslik liitrites, mis mis kajastab selle osa veetaseme ühe sekundi jõe voolu saab oma tõus, jooksul läbib hulkade vee mida võivad jõe ristlõiget hooajalist põhjustada muutlikust hoogvihmad jne  Kaart jõgede äravooludiagrammidega  Volga( Volgograd) Toitub valdavalt lume sulamisveest ( 60%) Tasandiku jõgi, 56 kuud on lumevangis ja väikese äravooluga 23 kuud on kõrge veeseis Rein LääneEuroopa jõgi Algab Alpidest mitme lähtejõena, toitub ka lume sulamisest ·Toitub aastaringselt peamiselt sademetest ·Reini(Baseli jaam) hüdrograaf · Kongo jõgi Asub ekvatoriaalses kliimavöötmes Toitub peamiselt sademetest AMAZONASE

Geograafia

3

doc

Hüdrosfäär: jõed

MAAKERA VEESTIK ehk hüdrosfäär · Mis moodustab maailma veestiku ehk hüdrosfääri? Teha skeem. · Veeringe JÕED Erineva veereziimiga jõed. Üleujutused ja jõgede hääbumine. 1. Jõevee omadused sõltuvad jõe toitumisest. Millest jõed võivad toituda ehk kust võivad jõed oma vee saada? Jõed toituvad ehk saavad oma vee lumesulaveest, vihmaveest (sademeteveest), põhjaveest, liustike sulaveest. Ühest või teisest toiteallikast jõkke saabuva vee hulk on eri kohtades ajaliselt muutuv. Seda tingib eelkõige temperatuuri ja sademete aastaajaline kõikumine. ­ Sademetest

Geograafia

4

docx

Siseveed, mullad

Jõe pikiprofiili kujunemine toimub järgnevate tegurite koostoimel: geoloogiline ehitus, pinnamood, tektoonika, kliima, veereziim, taimkarte, inimtegevus. JÕGEDE VEEVARUSTUS Eesti jõed saavad oma vee: 1) sademetest 2) lumesulamisveest 3) põhjaveest Kõigil jõgedel esineb kevadine suurveeperiood ja suvine madalvesi. Tavaliselt kujuneb ka sügisene suurvesi ja talvine madalama veeseisuga period. Kevadise suurveega tõuseb jõgede vooluhulk tuntavalt. JÄRVED Eestis ligikaudu 1200 järve, pindalaga >1ha. 20 000 rabalaugast. Järved hõlmavad 5% kogu riigi pindalast. Järvederikkaim paik on Kirde-Eestis Kuhtna mõhnastik. Tihedal on järvi ka Kagu- Eesti kõrgustikel, Kõrvemaa põhjaosas ning Saaremaa loodeosas. Enamik Eesti järvi on mandrijäätekkelised. Rannikualadel on maatõusu tagajärjel endistest merelahtedest tekkinud rannajärvi, mida sageli nimetatakse meredeks või

Geograafia

64

doc

Hüdroloogia ja vesiehitised kordamisküsimused

1. Hüdroloogia kui teadus, klassifikatsioon ja seos teiste teadustega. Uurimismeetodid. Hüdroloogia uurib looduslikku vett, selle ringet ja levikut Hüdroloogia on teadus, mis uurib Maa hüdrosfääri: veeringet, selles kulgevaid protsesse ning hüdrosfääri ja seda ümbritseva keskkonna vastastikust mõju. Hüdroloogia uurimisobjekt on hüdrosfäär – üks Maa geosfääre, mis hõlmab keemiliselt sidumata vee, s.o ookeanide, merede, järvede, jõgede, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuvee. Hüdroloogia jaguneb ookeani- ja mereteaduseks e okeanoloogiaks (okeanograafiaks) ning sisevete (mandrivete) hüdroloogiaks. Sisevete hüdroloogia jaguneb omakorda jõgede, järvede, soode ja liustike hüdroloogiaks. Seosed teiste teadustega: Palju kasutatakse füüsika seadusi, eriti õpetust soojusest, elektromagnetlainetest, aine ehitusest. On vaja teada: matem, teoreetilist mehaanikat, hüdromehaanikat, geograafiat, astronoomiat. On seotud

Hüdroloogia

13

doc

Maateaduse aluste kordamisküsimused

oksüdeerumise, hüdratatsiooni, lahustumise või ioonvahetuse tagajärjel. Kui materjali ära ei kantaks, haaraks rabenemine vaid mõne meetri maapinnast. Porsumine ulatub kuni põhjavee tasemeni. 8. Mere geoloogiline tegevus. Aktiivsed geoloogilised protsessid toimuvad mererannal. Oluline osa lainetusel, samuti ka hoovustel, merejääl, vanal reljeefil jm. Eraldatakse: rand, rannavöönd, rannik. Mereranda purustavad murdlained, peale selle kantakse merre jõgede poolt suur hulk murendmaterjali. Seega ladestuvad mandrilavale ja mandrinõlvale setted, mille paksus ja koostis muutub avamere suunas. Settimine toimub rannikuvööndis kiiremini ja intensiivsemalt, settekihi paksus väheneb mere suunas.Erineb ka setete koostis, rannale lähemal on jämeterised setted, mere suunas muutuvad nad järk-järgult peenemaks. Need setted on maismaa purunemise produktid ja neid nim. terrigeenseteks seteteks. Mere geoloogiline tegevus jaguneb: 1

Maateadus

80

doc

Euroopa ja loodusgeograafia

Andres Tõnisson Euroopa ja loodusgeograafia 9. klassi geograafia õpik, osa 1 Kirjastus Koolibri, 2014 e-formaat Toimetatud Tartu Emajõe Koolis Toimetaja Emili Kilg Tartus, 2015 Elektroonilisse vormingusse kohandatud õpikus kasutatud märgised, mis aitavad otsingukäsu kasutamisel navigeerida * Tavakirjas leheküljenumbri ees on kolm järjestikust sidekriipsu, tühik ja vastava lehekülje number, näiteks, --- 5; * peatüki ette on kirjutatud kolm x-i, tühik ja vastava peatüki number, näiteks xxx 5; * visuaalne info on pandud kahekordsete ümarsulgude vahele. Kirjastus Koolibri kinnitab: õpik vastab põhikooli riiklikule õppekavale. Retsenseerinud Liisa-Kai Pihlak, Ulvi Urgard Kujundaja Tiit Tõnurist Illustratsioonid: Lea Armväärt, lk 67 Joonised: Kaire Vakar, Olger Tali Fotod: Koolibri Foto Imre Peenema: lk 85 Maa-amet: lk 66 NASA: lk 11, 72, 77 GNU Free Documentation Licence'i alusel: lk 9, 16-17, 20, 31, 32, 33, 43, 44, 46, 47, 48, 49, 54, 55,

Euroopa

27

odt

Maateaduste alused (kordamisküsimused)

Porsumise optimaalseteks tingimusteks on maksimaalselt kõrge temperatuur ja võimalikult suur sademete hulk. Porsumine on kõige intensiivsem ekvatoriaalses kliimavöötmes. (vesi, hapnik, õhu co2) 9.Mere geoloogiline tegevus. Aktiivsed geoloogilised protsessid toimuvad mererannal. Oluline osa lainetusel, samuti ka hoovustel, merejääl, vanal reljeefil jm. Eraldatakse: rand, rannavöönd, rannik. Mereranda purustavad murdlained, peale selle kantakse merre jõgede poolt suur hulk murendmaterjali. Seega ladestuvad mandrilavale ja mandrinõlvale setted, mille paksus ja koostis muutub avamere suunas. Settimine toimub rannikuvööndis kiiremini ja intensiivsemalt, settekihi paksus väheneb mere suunas.Erineb ka setete koostis, rannale lähemal on jämeterised setted, mere suunas muutuvad nad järk-järgult peenemaks. Need setted on maismaa purunemise produktid ja neid nim. terrigeenseteks seteteks. Mere geoloogiline tegevus jaguneb: 1.Murrutus e. abrasioon 2

Maateadus

Meedia

Kommentaarid (0)