Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Rannikud (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Rannikud #1 Rannikud #2 Rannikud #3 Rannikud #4 Rannikud #5 Rannikud #6 Rannikud #7 Rannikud #8 Rannikud #9 Rannikud #10 Rannikud #11 Rannikud #12 Rannikud #13 Rannikud #14 Rannikud #15 Rannikud #16 Rannikud #17 Rannikud #18 Rannikud #19 Rannikud #20 Rannikud #21 Rannikud #22 Rannikud #23
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-04-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor danill.99 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
pptx

Rannikud

Rannikutüübid Greetel Kala ja Maria Keedus 10a Dalmaatsia rannik Dalmaatsia rannik on rannikutüüp, mille puhul saarte rannajoon kulgeb maismaa rannajoonega paralleelselt. Mäeahelike vahelised orud on mereveega üle ujutatud ja tekkinud on vasarakujulised poolsaared ja lahed. * Aadria mere idarannik * Sumatra saare edelarannik * Tsiili lõunaosa rannik

Geograafia
thumbnail
2
rtf

Rannikud

murenemisprotsessi viimastes staadiumides.Esineb Kagu,Aasias(Hiina) ning Kariibimere saartel (Jamaika,Kuuba) Luited - tuiskliivaalal püsiva suunaga tuule toimel moodustunud liivakuhjatis. Rannik - territoorium, mis paistab vee ja maismaa piiril seisvale vaatajale. Rand - aeg-ajalt ulatuvad välja tormi - või tõusulained. Rannajoon - tähistab keskmise veetaseme korral enam-vähem püsivat maismaa ja vee piiri. Skäärrannik - kristalsete kivimiteavamusalal kerkivad rannikud, kus arenevad kaljurannad rohkete rannalähedaste kaljusaartega. Pankrannik - kujuneb rahuliku lasumusega settekivimite paljundumise korral. Fjordrannik - liustikutorud suubuvad ookeani ja rannikud on väga tihedasti liigestatud nende suudmelahtedest. Riarannikud - mäeahelikud ja saartest tugevasti liigestatud piirkond.

Geograafia
thumbnail
2
docx

Rannikud

Skäärrannik on rannikutüüp, mille puhul keerukalt liigestunud kerkival laugrannikul paiknevad skäärid ­ peamiselt kristalseist kivimeist koosnevad kaljusaared, paljudel juhtudel üle veepinna ulatuvad silekaljud või silekaljustikud. Skäärrannik on iseloomulik Soome, Rootsi, Norra, Kanada ja Karjala rannikule, samuti Laadoga järve rannikule. Pankrannikud võivad kujuneda Rahuliku lasumusega serrekivimite paljandumise korral. Eesti kõrgeim kuni 55 meetrit üle merepinna ulatuv Ontika pankrannik on

Geograafia
thumbnail
2
docx

RANNIK

Rannik on maismaa ja mere kokkupuuteala, mille piires on kujunenud meretekkelised pinnavormid. Ta hõlmab rannavööndi koos naabruses oleva maismaa, mere ja saartega. RANNIKUD: · Järsakrannik tekib, kui meri murrutab randa, näiteks · Pankrannik PõhjaEestis ja saartel · Kriidikaljud Taanis ja Saksamaal · Lauskrannik tekib, kui toimub setete kuhjumine, näiteks · Liivarannik maasäärte ja laguu-nidega mere lõuna-osas · Skäärrannik Soomes ja Rootsis LÄÄNEMERE RANNIK: on väga mitmekesine. Ranniku praegune iseloom erinevais paigus sõltub sellest · kuidas merepõhi avamere suunas süveneb, · kas valdab setete ärakanne või kuhjumine · kas maapind on viimaste aastatuhandete jooksul tõusnud või vajunud. JÄRSKRANNIK: · kus meri randa murrutab · esineb võrdlemisi vähe, peamiselt Põhja-ja LoodeEestis (Ontika, Türisalu, Pakri) · Saaremaal kerkib kõrge järsk paekividest kaljusein -pank - otse merest. Samasugust

Geograafia
thumbnail
10
ppt

Rannikuprotsessid

· setete kuhjumist · setete rännet · kulutust Mis tegurid kujundavad rannikuid? · Lainetus -> kulutab, kuhjab, purustab · Hoovused -> kannavad setteid ära · Tuul -> kuhjab · Merejää -> lõhub rannikut · Taimed, loomad -> takistavad setete ärakandumist, kinnistavad pinnast · Jõed -> kannavad rannikule setteid · Inimene -> süvendab, ohustab kogu süsteemi Tuule ja lainetuse tegevus Järskrannik · Järsult sügavneva merepõhjaga rannik · Lained jõuavad kaldale suure energiaga · Lained kulutavad, purustavad ja kannavad ära setteid · Kujunevad astangud ja pangad -> pankrannikud · Kulutusrannikutele iseloomulik õgvenemine Pankrannik Laugrannik · Lauge reljeefiga rannik · Ülekaalus lainte kuhjav tegevus · Kuhjunud materjalist kujunevad rannavallid · Peenikesest settematerjalist kujunevad veealused rannabarrid · Kui lained jõuavad kaldale nurga all, siis toimub setete pikiränne

Geograafia
thumbnail
3
pdf

Rannaniidud

Rannaniidud Rannaniitudeks nimetatakse mere kaldal suuremal või vähemal määral soolase merevee mõju all asuvaid niite. Vastavalt kõrgusele merepinnast ja sellest tulenevalt merevee mõju tugevusele jagatakse rannik subsaliinseks, saliinseks ja suprasaliinseks vööndiks. Subsaliinne vöönd on alaliselt või pikka aega üle ujutatud rannaala, kus taimede alumised osad on alaliselt vees; saliinne vöönd on merevee mõjupiirkonnas lainetuse või kõrgvee ajal; suprasaliinsele vööndile mere mõju tavaliselt enam ei ulatu. Lisaks mõjutavad rannikutaimestikku veel tuulte, lainete ja jää mehhaaniline toime. Sellest tulenevalt on mereranniku taimkattele reeglina iseloomulik vööndilisus

Bioloogia
thumbnail
80
doc

Euroopa ja loodusgeograafia

.. 26 1.7. Euroopa maavarad ... 30 1.8. Eesti maavarad ... 34 Õppetükkide 1.1.-1.8. kokkuvõte ... 38 2. EUROOPA JA EESTI KLIIMA 2.1. Euroopa kliima ... 42 2.2. Regionaalsed kliimaerinevused Euroopas ... 46 2.3. Eesti kliimat kujundavad tegurid ... 50 2.4. Kliimamuutuste võimalikud tagajärjed Euroopas ... 54 Õppetükkide 2.1-2.4. kokkuvõte ... 58 3. EUROOPA JA EESTI VEESTIK 3.1. Euroopa mered ... 60 3.2. Läänemere eripära ja selle põhjused ... 64 3.3. Läänemere eriilmelised rannikud ... 68 3.4. Läänemeri kui piiriveekogu, selle majanduslik kasutamine ja keskkonnaprobleemid ... 72 3.5. Euroopa jõed ja järved ... 76 3.6. Eesti jõed ja järved ... 80 3.7. Põhjavee kujunemine ja liikumine ... 86 3.8. Põhjavesi Eestis ja sellega seotud probleemid ... 90 3.9. Sood Euroopas ja Eestis ... 98 Õppetükkide 3.1.-3.9. kokkuvõte ... 98 LISA Sõnastik ... 102 Geokronoloogiline skaala ... 107 --- 4 Kuidas kasutada õpikuid?

Euroopa
thumbnail
2
odt

Hüdrosfääri konspekt

transport, mõju kliimale. Rannikuprotsessid Rannik - mere ja maismaa üleminekuala. Rannikud jagatakse liigestatuse järgi. 1) skäärrannik - kaljusaared ranna lähedal. Iseloomulik Soomele ja Rootsile. 2) fjordrannik - tüüpiline Islandile, Norra läänerannikule ning ka Gröönimaale Jagatakse kõrguse järgi: 1) järsakrannik - rannikuala kerkib järsku merest, tüüpiline Põhja-Eesti rannik 2) lauskrannik - madalad rannaastangud, põhiliselt tegemist kuhjamisega. Jagatakse tekkeviisi järgi: 1) kulutavad rannad 2) kuhjavad rannad Rand - Veekogu ääristav maismaa osa, mida kujundab lainetus. Rannajoon - vee ja maismaa kokkupuuteala. Rannamoodustised - pinnavormid, mida lained kujundavad ja kuhjavad ( rannavall jne) Paguvesi - madalam veetase, vesi pageb rannast Ajuvesi - Ajab vett rohkem randa, kõrgem veetase

Geograafia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun