Mõned osalejad mainisid kohe alguses, et ei ole midagi, mida nad saaks teha, et vähendada või ära hoida neid ähvardavat ohtu (,,seda ei ole kuidagi võimalik peatada", ,,mul ei ole jõudu", ,,kui nad tahavad mu kätte saada, siis nad saavad mu kätte", jne), kuid hiljem tunnistasid siiski, et on kasutanud kaitsekäitumist, et püüda ohtu vähendada. Vältivad kaitsekäitumised Vältimine on kõige levinum kaitsekäitumine (seda kasutas 92% vastanuist). Kõige sagedasemad olukorrad, mida välditakse: inimestega kohtumine või sotsiaalsetel üritustel osalemine, tänaval kõndimine, pubides käimine, kodust kaugel olemine, poodide käimine, ühistranspordi kasutamine ning suletud ruumides viibimine. Olukorrast lähtuvad kaitsekäitumised Ka sellised kaitsekäitumised on väga tavapärased (neid kasutas 68% vastanuist). Sellised käitumised koonduvad nelja teema ümber: kaitse, nähtamatus, valvsus ja vastupanu. Kaitse ja
Vastajaiks olid ikka 11 klassi õpilased. Et püstitatud eesmärgile – teada saada, mismoodi multifilmikangelased gümnaasiumi noori mõjutavad – vastust saada tahtsime kõigepealt teada kui paljud vastajad vaatavad multifilme. Seepärast oli ankeedi esimene küsimus selle kohta kas vastajad vaatavad multifilme või mitte. Saadud vastustest lähtus, et multifilme vaatavad sageli 63% vastanutest. Kolmandik vastanutest tõdes, et vaatavad multifilme mõnikord. Ja vaid kümnendik vastanuist väitis, et ei vaata multifilme. Diagramm 1: Multifilmide vaatamine Me küsisime ka seda, et kui tihti vastajad vaatavad multifilme. Selgus, et viiendik vastanuist lahutab oma meelt multifilme vaadates iga päev. Kõige suurem osa vastanuist vaatab multifilme paar korda nädalas, neid on 37%. Kolmandik vastanutest vaatavad multifilme kurd kuus. Ainult 12% vastanuist, ütlesid, et nad ei vaata multifilme üldse. 8
vastanutest olid süstimist alustanud viimase kahe aasta jooksul, 26% viimase kolme kuni viie aasta jooksul. Peaaegu pooled olid end süstinud juba kuus kuni kümme aastat. 46,2% vastanutest väitsid, et süstivad end iga päev. Peaaegu 2/3 (64%) Tervise Arengu Instituudi 2005. aasta uuringus osalenutest olid olnud vanglas. Keskmine vangistuskordade arv elu jooksul oli kaks (varieerudes ühest 35-ni). Peaaegu kolmandik vastanuist väitis, et oli end süstinud ka vangistuse jooksul. Kaks kolmandikku (69%) neist, kes tunnistasid, et süstisid end ka vangistuse jooksul, ütlesid, et jagasid selle aja vältel süstlaid kaaslastega. 44% vastanuist väitis, et nad on registreeritud uimastiravi keskuses või psühhiaatriahaiglas. 12% vastanutest said uuringu vältel võõrutusravi. Enamik (87%) vastanutest kinnitas, et nad on saanud metatooniravi üle kümnendiku (48/450) valimist (süstivad uimastisõltlased)
27% 73% Naine Mees Joonis 1. Vastajate sooline jaotus 2 3. VASTAJATE VANUSELINE JAOTUS Kõige rohkem oli vastajaid vanusegrupis 20-24, mis teeb kogu vastajate arvust 52% (joonis 2), 19% vastanuist olid 30-34 aasta vanused, 10% 35-39 aastased ja 10% 40-44 vanused mehed ja naised. 25-29 aastaseid vastanuid oli vaid 9%. Vanus 20-24 25-29 30-34 35-39 40-44 10% 10% 52% 19% 10%
7. klassi õpilastest 1 õpilane vastas, et lõpetas tegelemise oma alaga kaalu pärast, 7 õpilast vastas, et ala ei sobinud ja ei meeldinud enam, 1 õpilane vastas, et lõpetas alaga tegemise kuna kolis ära, 2 õpilast vastas, et ei jõudnud enam tegeleda oma alaga, 1 õpilane vastas, et tal ei jäänud enam aega trenniks ja 16 õpilast ei andnud vastust. Saadud tulemused näitavad, et 38 õpilast ehk 76% 100st tegeleb spordiga, mis on kõvasti üle poole vastanuist. Selgus, et 42 õpilast arvab, et sportimine ei sega koolitööd ja ainult 4 õpilast vastas, et segab. Püstitatud hüpotees leidis kinnitust, et Rapla Ühisgümnaasiumi õpilaste sportlik tegevus on tõesti üsna suur. Ligikaudu 76% . 9 Kokkuvõte Käesoleva uurimustöö eesmärgiks oli välja selgitada, kui paljudel autori koolikaaslastel kulub aega spordiga tegelemiseks väljaspool kooli. Püstitati hüpotees: Rapla Ühisgümnaasiumi õpilaste hulgas on sportlik tegevus üsna suur.
psühholoogilist disharmoonia tunnust. Mitte keegi ei vastanud küsimusele ärevuse kohta enamasti. 20 Kas teil tekib mõningatel kindlatel hetkedel põhjendamatu ärevus? Joonis 3 12.klassi õpilaste ärevuse esinemine 12. klassi 27-st küsitlusele vastanust leidis, et põhjendamatut ärevust aeg-ajalt esineb 56%. Üldse ei esine 33%. Vastuse sageli kasuks otsustas 4% nimetatud klassis õppivatest inimestest ning 7% vastanuist tunneb põhjendamatut ärevust enamasti. 2.2.4 Õpilastel esinevad foobiad 21 Kas teil esineb mõnda levinud foobiat? Joonis 1. 10. Klassi õpilastel esinevad foobiad Õpilastel oli valida levinud foobiate vahel või nimetada mõni muu ning märkida ära need, mis neil esinevad ja kui ei esine, siis märkimata jätta. 29-st inimest, kes vastasid küsitlusele, tundsid 17% end kannatavat agorafoobia all
Mind huvitas ka, kui paljudele poistele meeldib lugeda, kuna mulle on siiamaani tundunud, et poisid ,,pelgavad" raamatuid ja lugemiskontrolliks otsivad internetist üles mingi raamatu kokkuvõtte. Ma tahtsin teada ka, kui palju ja milleks külastavad inimesed raamatukogu. Ma küsisin ka nende arvamust, et teada saada, mida minuvanused mõtlevad lugemisest. Ma küsitlesin 58 meie kooli 7.-9. klassi õpilasi vanuses 13-16. Vastanuist 19 olid tüdrukud ja 39 poisid. Tänu sellele, et küsitletuid oli nii vähe on raske üldist järeldust noorte lugemise kohta teha. Ma olen tähele pannud, et paljud noored, suuremas hulgas poisid, ei armasta lugeda. Raamatud on meie elus tähtsal kohal. Need aitavad suurendada sõnavara ja fantaasia võimet. Raamatute lugemine tuleb kasuks kirjandite kirjutamisel. Tänu sellele tulevad mõtted paremini pähe ja jutt läheb ladusamalt. Samuti suurendab see maailmavaadet ja mõttemaailma
Töö tulemusi analüüsides selgus, et 67-st vastanust 39 on kuulnud muusikateraapiast. Sellest võib järeldada, et muusikateraapiast on kuuldud üpriski palju ning arvestades, et poiste ja tüdrukute osakaal oli enam-vähem võrdne, siis ei mängi sugu siinkohal ka erilist rolli. Muusikateraapia kasulikkusest annab aimu ka see, et ligi kolmveerand katses osalenutest arvavad, et sellega on efektiivne inimesi ravida. Väga positiivne on sealjuures asjaolu, et 35 inimest, mis on üle poole vastanuist, kasutaksid muusikateraapiat ka enda ravimiseks. Arvatavasti oleks nende inimeste arv veel suurem kui koolilaste üldine teadlikku selles valdkonnas oleks veel kõrgem. Selleks võiks koolides läbi viia muusikateraapiat tutvustavaid seminare. Muusikateraapiliste sugemetega seansi käigus tekkinud emotsioonidest said enim nimetatud rahustav ja rõõmustav. Seda võib käsitleda näitek selliselt, et koolilaste igapäevaelu võib olla üsna pingeline ning seetõttu ka mitte väga õnnerohke
149 töötajat. Küsitluse sihtgrupiks olid kaupluste ja allasutuste töötajad. Andmete analüüsil on kasutatud Exceli programmi. Järeldused ning üldistused on tehtud mittekõiksetel andmetel, võttes aluseks küsitlusele vastanud töötajad. 31 2.2 Ankeetanalüüs 2.3.1 Töötajate läbisaamine juhtidega Ankeetküsitluse esimene küsimus puudutas töötajate läbisaamist ettevõtte juhtkonnaga. Peaaegu pooled ehk 49% vastanuist pidasid oma läbisaamist juhtkonnaga heaks. Teine pool pidas oma läbisaamist firma juhtidega rahuldavaks või väga heaks, mõlemad võrdselt 24.5 %. Väike osa küsitletuist ehk 2% arvas, et läbisaamine juhtkonnaga on ebarahuldav. Variantides oli ka "puudub üldse", kuid nii halvasti ei hinnanud ükski töötaja oma läbisaamist ülemustega. Seega on näha, et suhtumine ülemustesse on rahuldav, arvestades sellega, et
rohkem. ( 4 ) Oktoobri alguses Haigekassa tellimusel Turu-uuringute ASi poolt läbiviidud uuringu eesmärgiks oli selgitada passiivse suitsetamise ulatust ühiskonnas. Uuringust selgub, et Eestis on passiivne suitsetamine suureks probleemiks- üle pooltes Eesti kodudes kannatavad mittesuitsetajatest pereliikmed passiivse suitsetamise all.(5) Võitluses tubakavaba keskkonna eest on üks olulisemaid tahke ühiskonna suhtumise muutmine. Kuigi 95% vastanuist kinnitas, et passiivne suitsetamine on kahjulik, nähtub Haigekassa uuringust, et vaid 9% mittesuitsetajatest omab kodanikujulgust paluda suitsetajal enda lähedusest lahkuda, 37% vastanuist ütles, et suitsetajaga ühte ruumi sattudes läheb ta eemale. (5) Uuringutulemustest selgub, et üle pooltes Eestimaa kodudest suitsetatakse, 41% toimub see siseruumides ja vaid 36% siseruumidest väljaspool, 13% vastanuist kinnitasid, et suitsetamine toimub kogu korteris
vabatahtlik «vahtraleht» Eesti Autokoolide Liidu president ja Aide autokooli juhi Enn Saardi hinnangul mõistlik. «Kuna «vahtralehega» muud piirangut ei ole kui see, et suvel 100 km/h ei tohi sõita ja politseil on andmed arvutis näha nagunii, siis ega midagi hullemaks sellest ei läheks,» rääkis Saard. Err Uudised viis läbi küsitluse ,, Kas algajat juhti tähtistav "vahtraleht" on Eesti liikluses vajalik ?" Selgus et 187 vastanuist 71,7% leiab et see on siiski vajalik. Keskerakonna Noortekogu hinnangul ei tohiks Maanteeameti poolt välja käidud nn vabatahtliku vahtralehe süsteemi rakendada. ,,Märgi kaotamine ei tee olukorda paremaks. Eestis tuleb muuta liikluskultuuri, mitte tegeleda murekohtade peitmisega," ütles Mölder. Peasekretäri hinnangul on argumendid, millega uut ideed selgitati ebapiisavad ning liiklusreeglite muutmine ei ole teema, millesse tuleks kergekäeliselt suhtuda.
kops on suitsetaja omast tundlikum, kuna mittesuitsetajal puudub suitsetajale omane kohanemine tubakasuitsule . 2005. aastal Eesti Haigekassa poolt läbi viidud uuringust selgus, et kaudne suitsetamine on Eestis suur probleem: Rohkem kui pooltes Eesti kodudes kannatavad mittesuitsetajatest pereliikmed kaudse suitsetamise all. Enam kui pooltes kodudes suitsetatakse 41% kodudest tehakse seda siseruumides ja vaid 36% kodudest tehakse seda väljaspool siseruume. 13% vastanuist kinnitasid, et suitsetatakse kogu korteris. Euroopa Liidu raporti "Suitsukatte kõrvaldamine: 10 põhjust suitsuvabaks Euroopaks" andmetel: · sureb hinnanguliselt 72 000 eurooplast aastas koduse kaudse suitsetamise tõttu · sureb 7000 eurooplast kaudse suitsetamise tõttu töökohas · on eriti haavatavad restoranide, baaride, pubide ja ööklubide töötajad nende hulgast sureb aastas 325 inimest, mis on
Kusjuures, lausa 40% neist ei ole abi otsinud. Sooritasin ka oma tutvusringkonnas küsitluse, et teada saada, kui paljudel neist samad probleemid on. Kõige nooremas vanusegrupis on 70 protsendil, keskmises rühmas 46 protsendil ja vanimas grupis 50 protsendil noortel mitu vaimset haigust korraga. Enim on levinud depressioon ja ärevus. Selgus, et depressioon on kuni 16-aastaste seas 10 protsendil, 17-21-aastaste seas 18 protsendil ja üle 22 aastastel 50 protsendil vastanuist. Kuni 16-aastaste seas oli ka 20 protsenti neid, kes kannatavad ainult ärevusehäirete all. Samuti ka 17-21-aastastel 36% on ärevus. Kõik need numbrid kokku on liiga suured, kui arvestada, et tegemist on aktiivsete noortega, kes kõigi meie tutvusringkonda kuuluvad. Minu ettepanek on õpilastele lubada aasta jooksul kindel arv kordi puudumisi, mida ta saab ise kasutada, kui ta selleks vajadust näeb. Kui noortele jääb see väheks, siis räägib ta kooli
7 Projekti ,,Innovatsioon ja riigihanked Eestis" (V. Lember ja T. Kalvet, Tallinn 2012) tulemuste kokkuvõte Ettevõtjad ei tunne, et riigihanked oleksid innovatsioon toetavad. Riigihanked pole innovatsiooni toetava aspektina saanud Eestis piisavalt tähelepanu. Samuti ei haaku innovatiivsete toodete ja teenuste pakkumine riigihangetesse sisse juurutatud väärtushinnangutega. Seda näitab ka asjaolu, et 94% veebiküsitlusele vastanuist nõustus väitega ,,Pakkumisi hinnatakse reeglina hinnast, mitte kvaliteedist lähtuvalt". Kõige paremini kirjeldaks seda olukorda ka väide: ,,Siiani osutub reeglina avaliku sektori hangetel määravaks hind, mitte parim pakkumine! Põhjus: avaliku sektori hanke korraldajal on nii lihtsam tulemit põhjendada, eriti valdkonnas mida ta ei tunne (või ei suvatse tunda). Senise käekirjaga riigihangete edasitoimetamine loob küll olukorrad, kus avalik sektor
Läbiviijad: Turu-uuringute AS + Sotsiaalministeerium Valim 2005 inimest, vanuses 15-74.a. Selgitati välja hasartmängijate probleemrühmad Seotuse alusel rühmitati: probleemsed (mängukire ohjamine raske) ja patoloogilised mängurid (sõltlased) Tulemus: Eestis 35 700 patoloogilist mängurit ja 31 400 probleemset mängurit Mängurluse erivormid Eestis (Allikas: Sotsiaalministeerium) % kõigist vastanuist Loterii 72 Mänguaparaadid (kasiinos, laeval) 19 Raha peale kaardimäng 15 Spordivõistlustel tulemuste ennustamine 7 Kasiino mängulauad 6 Interneti hasartmängud 2 Panused hobustele jt. loomadele 2 Teised hasartmängud 2 Mida mängivad patoloogilised/probleemsed mängurid (% vastanuist)
keskkonnasõbralikkus taastuvus odavus PUIT 6 6 2 BETOON 4 4 8 Järeldus: Uuringu tulemusena leiti, et puit on enam kasutatav kui betoon. Küsitlusest selgus (joonis 1), et enamik on ehitanud oma maja puidust 60%, betoonist 30% ja muudest materjalidest 10 %. Jooniselt 2 näeme, et töölistest 70% ei ehitaks oma maja teisest materjalist ning 30% teeks seda. Vastanuist 60% arvasid, et betoon vastupidavam kui puit (joonis 3). Tabelist 1 näeme, et 60% vastanuist arvas, et puit on parem tema ökoloogiliste ning taastuvate omaduste tõttu. Betooni pidasid odavamaks 80% vastanuist. KOKKUVÕTE Uurimistöös ,,Ehitusmaterjalid läbi aegade betoon ja puit" on antud lihtne ülevaade puidust ja betoonist, kus neid kasutatakse, omadustest, eelistest ning puudustest. Antud töö eesmärgiks oli uurida betooni ja puidu kasutamist ehituses. Hüpoteesiks on
suurendamisele suunatud tööturumeetmetest, vähest kogemust erivajadustega töötajatega, väheseid teadmisi erinevatest puuetest, kardetakse erinevaid probleeme erivajadustega inimese töölevõtmisel. Töötamisega on otseselt seotud majanduslik toimetulek, osalemine ühiskonnaelus, eneseteostuse võimalused jne - kõik see, millest erivajadustega inimeste endi hinnangul nende elus vajaka jääb. Tõrjutust ühiskonnas kinnitab erivajadustega inimeste endi hinnang: ligi 2/3 vastanuist arvavad, et puuetega inimestel pole Eesti ühiskonnas võimalik elada normaalset ja täisväärtuslikku elu ning et nende elu pole huvitav ega vaheldusrikas (Masso 2007: 9). 3 Tööle minna soovivatest 16-64-aastastest puuetega inimestest on aktiivselt tööd otsinud vaid kolmandik. Seega, tööelus osalemise väljakutse seisneb mh ka selles, et puuetega
Kool võimaldab saada tasuta algõpet ja ujumistunnid on tunniplaanis. Lisaks sellele toimuvad sealses ujulas trennid nii suurtele kui väiksetele. Uurimus viidi läbi kõige aktiivsemate trennis käivate ujujate vastuste põhjal: algklassi lastest seeniorujujateni välja. Laiali jagati 25 küsitlust ja sama palju saadi ka tagasi. (Lisa 1) 2.1 Kõige olulisem ujumise kui spordiala juures Joonis 2. Kõige olulisem ujumise kui spordiala juures Joonisel 2 on näha, et suurem osa (46 %) vastanuist pidas oluliseks füüsilist vormi. See on ka loogiline, sest sportlik kehaehitus on väljapaistev ja käega katsutav. Samuti on oluline ka 7 tervis (37 %), sest sport aitab tugevdada immuunsussüsteemi. Vähem on neid, kes peavad oluliseks tulemusi võistlustel ja trennis (15 %). Kaks protsenti küsitletuist pidas oluliseks ujumist kui mõnusat ajaviidet. 2.2 Ujumise mõjutused tervislikule ja kehalisele arengule
Eesti Otsib Superstaari "Eesti otsib superstaari" superfinaali hääletusele elas kaasa 363 000 vaatajat. See on senini kõrgeim vaatajanumber, mis antud saatele on osaks saanud. Superfinaali hääletuses osales ligi 100 000 inimest, kellest 63 protsendi lemmikuks oli Ott Lepland ning 37 protsenti andis hääle Birgit Varjunile. Televaatajate lemmik Ott võitis ka raadiojaama Star FM kuulajate ennustusvõistluse tema poolt hääletas ligi 90 protsenti vastanuist. Lepland võitis 100 000 krooni ning plaadilepingu CrunchIndustry´ga. Eesti Laul 2012. aastal pääses konkursi ,,Eesti Laul" poolfinaali laul "Kuula", mille autoriteks on Ott ja Aapo Ilves. "Kuula" osales loosi tahtel konkursi esimeses poolfinaalis, mis toimus 18. veebruaril. Zürii ja televaatajate häälte tulemusena pääses laul ka 3. märtsil toimunud Eesti Laul 2012 finaalkontserdile, millest "Kuula" väljus võitjana
Eesti Otsib Superstaari "Eesti otsib superstaari" superfinaali hääletusele elas kaasa 363 000 vaatajat. See on senini kõrgeim vaatajanumber, mis antud saatele on osaks saanud. Superfinaali hääletuses osales ligi 100 000 inimest, kellest 63 protsendi lemmikuks oli Ott Lepland ning 37 protsenti andis hääle Birgit Varjunile. Televaatajate lemmik Ott võitis ka raadiojaama Star FM kuulajate ennustusvõistluse tema poolt hääletas ligi 90 protsenti vastanuist. Lepland võitis 100 000 krooni ning plaadilepingu Crunch Industry´ga. Eesti Laul 2012. aastal pääses konkursi ,,Eesti Laul" poolfinaali laul "Kuula", mille autoriteks on Ott ja Aapo Ilves. "Kuula" osales loosi tahtel konkursi esimeses poolfinaalis, mis toimus 18. veebruaril. Zürii ja televaatajate häälte tulemusena pääses laul ka 3. märtsil toimunud Eesti Laul 2012 finaalkontserdile, millest "Kuula" väljus võitjana
Ankeedi eesmärk oli teada saada, mille järgi valivad Eesti noored tarvitatavaid energiajooke. Energiajoogi tarvitajate osakaal. Naised Mehed Jah 18 (50%) 79 (83%) Ei 18 (50%) 16 (17%) Kokku 36 95 Vastusest selgus, et energiajooke tarvitavate meeste osakaal on oluliselt suurem, kui naistel – naistest tarvitasid energiajooki pooled vastanuist, meestest aga umbes neli viiendikku. Mina oletan, et nii suure erinevuse tingis just suurem riskivalmidus ning madalam terviseteadlikkus meeste seas. Energiajoogi tarvitamise sagedus. Naised Mehed Igapäevaselt 1 (6%) 6 (8%) Paar korda nädalas 2 (12%) 19 (24%) Harvem 15 (82%) 54 (68%) Nagu tabelist näha, tarvitab valdav enamus tarvitajatest energiajooke harva, see
Juhtimispõhimõtted Rohkem rangust Rohkem formaalsust 0 5 10 15 töötajatega Suurem osa vastanuist soovis olla töötajatega formaalsem. JURIDICA VI/2011 471 Juhtimine Eesti notaribüroodes Kristina Piilik 2.2. Töötajate värbamine ja motiveerimine Mis on olnud Teile oluline uute meeskonnaliikmete valikul?
Juhtimispõhimõtted Rohkem rangust Rohkem formaalsust 0 5 10 15 töötajatega Suurem osa vastanuist soovis olla töötajatega formaalsem. JURIDICA VI/2011 471 Juhtimine Eesti notaribüroodes Kristina Piilik 2.2. Töötajate värbamine ja motiveerimine Mis on olnud Teile oluline uute meeskonnaliikmete valikul?
korda kuus. 2.2 Kellele helistatakse põhiliselt 86 % kõnedest noortel on põhiliselt sõpradele. 14 % noortest helistavad põhiliselt vanematele. 8 2.3 Telefonikõnede kestvus 85 % noorte kestavad kõned kuni 10 minutit. 4 % kõnedest kestavad 11-20 minutit. 11 % noortest räägivad telefoniga keskmiselt 21-30 minutit. 2.4 Kas telefonikõned ajavad närvi Lausa 58 % protsendil vastanuist ajavad telefonikõned vahel närvi. Seetähendab, et 15 noorel 26-st esineb selliseid telefonikõnesi vahel. 9 2.5 Kas kõik kõned on hädavajalikud 77 % ehk 20 noort ei pea oma kõnesi hädavajalikuks. See tähendab, et enamus kõnesi võiks helistama jääda. 10 Muud küsimused 3.1 Telefonide vahetamise tihedus Uurimuses selgus, et enam noori vahetab telefoni kahe aasta tagant uue vastu. 54 % noortest vahetab
kuulavad Guns N´ Roses -it. Samuti on neli inimest märkinud ära rockmuusika ja kaks inimest Zakk Wylde. Mind üllatas see, et paljud inimesed teevad ise muusikat. Kuusteist inimest laulab kooris ja viisteist inimest mängib mõnda pilli. Kolm inimest olid ka ära märkinud, et kirjutavad ise muusikat. Olles ise muusikaga tegelev inimene, võin öelda, et Kundas on palju võimalusi muusika tegemiseks. Lihtsaim viis selleks on koorilaul, mida ka paljud õpilased harrastavad. Vastanuist lausa kakskümmend viis protsenti laulab kooris. Samuti on Kundas võimalik õppida muusikat süvendatult Kunda Muusikakoolis, seda teeb kolmteist protsenti vastanutest. TANTSIMINE Tantsimine Käisin tantsuringis 1 Oskan tantsida 1 Ei tantsi 2 Tantsin peol või kodus 4 Meeldib vaadata, kuidas teised tantsivad
5) Kas te arvate, et mobiil on tervisele kasulik, kahjulik? Miks? 6) Kus kannate mobiili? 7) Kus on mobiil öösel? 8) Mis firma mobiil teil on? Tüdrukud olid vanuses 15-17. · Kõikidel neist on olemas mobiilitelefonid. · Natuke vähem, kui pooltel on see kolmas telefon, veerandil on see teine telefon. Mõnel oli isegi neljas ja viies telefon, üks jättis vastamata. · Mobiiltelefoni maksumuseks jäi pooltel umbes 2000-2500 krooni vahele. Veerandil vastanuist maksis telefon 3000-3500 krooni, osa ei mäleta hinda ja sama suur osa sai selle tasuta. Ühel maskis mobiil vaid 800 krooni. · Tervelt kolmveerand vastanuist leiab, et mobiil on tervisele kahjulik, kõige levinumad haigused, mis mobiil tekitab arvatakse olevat vähk ja ajukasvajad. Keegi aga ei tea miks täpselt mobiil kahjulik on, üks arvab, et see tekitab mingeid lained, mis kahjustavad. Mõni
HINNANGUD MAJANDUSLIKULE OLUKORRALE: DISKRIMINEERIMINE VÕI SOTSIALISEERUMISE RASKUSED? Pere majanduslikku olukorda hinnatakse erinevalt. Eestlaste ja Eesti kodanikest mitteeestlaste hinnangud on suhteliselt positiivsed. Eestlastest hindavad oma seisundit vähemalt heaks 39% ning Eesti kodanikest mitte-eestlastest 44%. Kolmandik kodakondsuseta isikuid on samal arvamusel. Kuid Venemaa kodanike puhul peab oma pere olukorda pigem heaks vaid 17% vastanuist, väga heaks ei hinda seda ükski selle rühma esindaja. Hinnangud sõltuvad TP tasemest, järgides sissetulekute jaotumise kõverat. Mitte-eestlastest tervikuna hindab oma pere seisundit vähemalt heaks 34% . Mida suurem on teenitav tulu pereliikme kohta, seda soodsamaks hinnatakse ka olukorda võrreldes ajaga 10 aastat tagasi (vt. tabel 10). Järelikult on hoiakute muutumise peamine mõjur praegune olukord ise sobiva töö omamine, sissetulekute ja arenguvõimaluste kasvu perspektiiv.
2 2 1 1 0% 0 0 0 0 1. 2. 3. 4. 5. Küsimustiku number Analüüsides tulemusi, siis ca 75- 80% vastanuist arvab, et direktor on eeskujuks ja toetab töötajate tegevust ning arengut. Leitakse, et juhtkond on kergesti kättesaadav ja sõnapidaja. Üle 80% vastanutest leiab, et juhtkond hoolib töötajatest. Juhtkonna analüüs Golemani stiilide põhjal Kuna kollektiivi suhtumine oma juhtidesse oli positiivne, siis võiks arvata, et tegu on demokraatliku juhtimisega. Süvendades teemat, siis ei saa väita, et kooli juhtimine oleks ainult puhtalt demokraatlik
21% täiskasvanud naistest. Iga viies 14-18 aastane Eesti noor suitsetab igapäevaselt. Maailmas suitsetab 1,25 miljardit inimest. Iga päev suitsetatakse 15 miljardit sigaretti, millest iga kolmas süüdatakse Hiinas. Tubakas põhjustab 4,9 miljonit surma aastas. Tubakas tapab iga teise kasutaja. Enam kui pooltes Eestimaa kodudes suitsetatakse - 41% kodudest toimub see siseruumides ja vaid 36% siseruumidest väljaspool. 13% vastanuist kinnitasid, et suitsetatakse kogu korteris. Kokkuvõtte Suitsetamine on ohtlik, kahjulik nagu teie isikliku, kui ka samamoodi teie lähedaste, kollegide, naarbite tervisele. Enamus suitsetajatest on keemiliselt ja psühholoogiliselt sõltuvad oma halvast harjumusest. Suitsetaja mitte ainult ise hingab kopsudesse kahjulikke aineid, vaid ka saastub atmosfääri, ohustab teiste inimeste elut.
2011 aasta juunikuu alguses Tartu Ülikooli Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudis kaitstud bakalaureusetöös käsitleb Annika Teder Eesti noorte hoiakuid internetipiraatluse suhtes. Bakalaureusetöö üheks aluseks on kevadel läbiviidud Facebook’i küsitlus ja järeldused kujundas töö autor 882 inimese, kellest suurem osa olid 19 - 24 aasta vanused tudengid, vastuste põhjal. Küsitluse tulemused näitavad, et internetipiraatlusega on tegelenud 91 protsenti vastanuist ja 64% jaoks on sellest kujunenud harjumus. Bakalureusetöös tehakse järeldus, et kuna Eestis pole kedagi filmide allalaadimise eest karistatud (13 000 kroonise trahvi on saanud ainult üks inimene filmi “Klass” Starman’i serverisse üleslaadimise eest), siis kujundavad hoiakuid internetipiraatluse suhtes peamiselt sotsiaalsed normid [2]. Viimasel ajal on erinevate uurimuste tulemusena aga täheldatud, et internetipiraatlus võib
11 (44%) 12 (48%) 2 (8%) kokku N kokku 20 (37%) 28 (52%) 6 (11%) M kokku 11 (26%) 28 (65%) 4 (9%) Kõik kokku 31 (32%) 56 (58%) 10 (10%) Kõige ülekaalukamalt (70%) peavad homo- ja biseksuaalsust elu jooksul omandatuks 9. klassi õpilased, kellest vaid 17% peavad seda kaasasündinuks. 10. klassi õpilastest peavad seda elu jooksul omandatuks 50% vastanuist ning kaasasündinuks 38%, 11. klass vastavalt 65% ja 26% ning 12. klass vastavalt 48% ning 44%. Naissoost õpilaste vastused Meessoost õpilaste vastused Kaasasündinud Kaasasündinud Elu jooksul Elu jooksul om andatud om andatud
Diagramm 1. Rahalised suhted (%). Täisealisi, kes vanematega koos ei ela, kuid siiski rahalist toetust saavad, on oluliselt 5 vähem, kuid minu üllatuseks siiski 14%. Nii mõnigi neist võtab vanematelt lihtsalt laenu ja maksab selle hiljem tagasi. See on eriti populaarne nende seas, kes on alles alustanud iseseisvat elu või käivad lisaks koolile ka tööl. Mitmed vastanuist, peamiselt vanusegrupist 18-26 eluaastat, toetavad hoopis ise oma vanemaid rahaliselt. Sellesse gruppi kuuluvad eelkõige need, kes on enda elule nii öelda jalad alla saanud. Neil on olemas korralik ja tasuv töökoht ning nende tulevik on kindlustatud. Sel juhul ei nähta probleemi selles, kui vanemad vajavad rahalist toetust ning aidatakse hea meelega. 6 2. Probleemid ja nende lahendamine
TULEMUSED Vastanute vanuselisest koosseisust enamus, 77%, olid 17-aastased, 18-aastaseid oli 14% ja 16- aastaseid oli 7%. Nii neljateist- kui ka üheksateistaastaseid oli vastajate hulgas 1%. (Joonis 1). Sooline jaotumus valimis oli 2:1, s.t. tüdrukuid osales 71% ja poisse 29% (Joonis 2). Küsitlunute seast tegeles 41% noortest vähemalt viis korda nädalas spordiga; 36% tegelesid kaks kuni kolm korda nädalas sportimisega ja 13% tegelesid kord nädalas spordiga. Vastanuist ei tegelenud sportimisega 10% (Joonis 3). Energiajooke tarbivaid ja mittetarbivaid noori oli enam-vähem võrdselt, vastavalt 46% ja 54% (Joonis 4). Populaarseimad energiajoogid olid Starter (36%) ja Red Bull (34%). Rohkelt kasutati ka Hustler'it (15%) ja Dynamit'i (9%). 6% vastanutest tarvitas muid energiajooke (Joonis 5). 17 Alla poolte vastanud noortest olid tarbinud energiajooke ka koos alkoholiga (Joonis 6).
eluaastani välja. Suur enamus pakkus, et piiranguid ei tohiks üldse olla või ükskõik mis vanuses. (Vt. Tabel nr.5) 26 vastanut arvas, et kui tegemist on alaelise rasedaga, siis ei peaks abordi tegemist otsustama lapsevanem, vaid noor ise. Samas 14 vastanut arvasid, et ostustajaks peaks siiski olema lapsevanem. 1 vastanu pakkus, et spetsialisti hinnang abordi tegemisele noorte hulgas et sellise raske otsuse tegemisele tuleks kaasata nõustaja. (Vt. Tabel nr. 6) Ükski küsitlusele vastanuist tüdrukutest pole teinud aborti. (Vt. Tabel nr.7) 8 vastanut arvas, et aborti teinud naine vajab toetust, kuna otsus pole kerge ja võib tekkida närvisüsteemi häired. Põhjenduseks toodi veel: · Vaimselt raske otsus ning põlgus tekitab suuremat süütunnet · Ikkagi lapse elu võtmine ja emotsionaalselt raske · Vägistamise tagajärg · Mõjutab kogu ülejäänud elu · Tegija teeb mis endale ja lapsele parim
mõnevõrra tõusnud nende inimeste protsent, kes usuvad enda palga tõusmisesse. 23% töötavatest inimestest prognoosis, et nende palk tõuseb 2012. aasta teises pooles ning 45%, et see tõuseb 2013. aastal. 2011. aasta mais prognoosis 19%, et nende palk tõuseb sama aasta teises pooles, 2012. aasta mais aga oli see näitaja 23%. Samas nende inimeste osakaal, kes arvavad, et nende 8 palk tõuseb tuleva aasta sees, on pisut langenud 2011. aasta mais prognoosis seda pool vastanuist, selle aasta mais aga oli sama näitaja 45%. Näeme nii selle uuringu tulemuste kui CV-Online'i süsteemi sisestatud palgaootuste statistika järgi, et inimeste palgatõusu ootused on suuresti seotud 2012. aastaga. Lisaks eelnevalt välja toodud arvulistele näitajatele on ka tööandjad tagasisidena nentinud, et 2012. aasta sees on hakatud tundma eelnevaga võrreldes oluliselt suuremat survet palkade tõstmiseks ning uute töötajate leidmine on muutunud senisest keerulisemaks
Uuringud näitavad, et armukadedus väheneb märgatavalt pärast 35. eluaastat. Selleks ajaks on inimene jõudnud eneses teatavale selgusele ega vaja enam suhet, et enesehinnangut tõsta ning oma vajadusi rahuldada. Teist inimest pole võimalik sundida end armastama. Armukade ja omandihimuline käitumine on kõige kindlam moodus kallima eemale peletamiseks. Uuringud näitavad, et enamik inimesi on mingit pidi armukadedust tundnud. Üksnes 5% vastanuist eitab vähimatki kiivust. Perenõustajad ütlevad, et kolmandik paare pöördub nende poole just armukadedusprobleemi tõttu. Menukirjanik Kerttu Rakke arvates võib armukadedust pidada haiguseks, mida pole võimalik ravida. See ei alga batsillist, vaid omandiinstinktist. "See on madala enesehinnangu küsimus. Naised klammerduvad kümne küünega ühte mehesse ja vaatavad hirmuga iga vastutulevat võõrast naist. Kas pole nii, et kui leidub teisi, kes sinu
suhtes. 2000. aastal läbi viidud küsitlus näitas, et ainult 29% heteroseksuaalsetest tallinlastest oli homoabielude vastu, poolt oli 33% ja ükskõikseid 35,1%. Geide lapsendamisõiguse vastu oli 49,1%, poolt 28% ja ükskõikseid 22,1%. Aasta hiljem arvasid pooled homoseksuaalsetest vastanutest, et nad kasutaksid abiellumisõigust ja 41,2% lapsendaks võimalusel lapse (lesbidest mõlemas küsimuses koguni kaks kolmandikku), kusjuures oletatavasti pidas valdav osa vastanuist silmas oma partneri lapse adopteerimist. Kasutatud allikad http://www.hmsx.info/failid/homoseksuaalsus.pdf http://www.amor.ee/17378 http://et.wikipedia.org/wiki/Homoseksuaalsus
ja 64 naised (vt Joonis 2.15). Küsitluse koondandmed on tabeli kujul ära toodud lisas 1. Joonis 2.15 Küsitletute sooline jaotus 22 Linnaelanikke oli 72% (vt Joonis 2.16) ehk 55 vastajat. Ülejäänud elasid maal või väikeasulates. Linnaelanikest 41 teadis ka, et nende koduasulas on olemas jäätmejaam (vt Joonis 2.17) Joonis 2.16 Elukohtade jaotus Joonis 2.17 Teadlikkus jäätmejaama olemasolust Küsitlusest selgus, et ainult 56% vastanuist on teadlikud, et apteegid on kohustatud neilt vanu ravimeid tasuta vastu võtma (vt Joonis 2.18) ning kõigest 27% kõigist vastanutest on seda võimalust kasutanud. 12% on kasutanud võimalust viia ravimid jäätmejaama ning üks vastaja on viinud nii jäätmejaama kui ka apteeki (vt Joonis 2.19). Ravimite tagastamisel on palju agaramad naised. 29-le naisele oli vastukaaluks vaid 4 meest. Nendest numbritest võib järeldada, et teavitustööd vastavate võimaluste kohta on vaja tõhustada
raamatute tulevikust üldse. Otsustasin saadud andmed esitada nii teksti, kui mõne diagrammi kujul, et paremat ülevaadet luua. 40-st vastajast üheksa vastasid, et nad ei tea e-raamatutest ja väljaannetest eriti midagi, 19 olid nendest kuulnud, kui täpsemad teadmised selles vallas puudusid ning 12 inimest teadsid, et need on digitaalsed väljaanded. Mõnda e-raamatut on lugenud 12 inimest ehk 30% vastanuist. 2010. aasta suvel tegi The Time oma internetilehekülje tasuliseks. Küsisin, kas see on tulevik. Täpselt pool vastajatest ei usu, et see väga poolehoidu võidab; 13 usub, et see juhtub ka teiste ajalehtedega, kuid mitte lähitulevikus ning vaid 3 arvas, et paari aasta pärast paberlehti enam ei eksisteerigi. 4 vastajat võtsid vaevaks kirjutada oma täpse arvamuse selle kohta, kuigi kõik need vastused sobinuks põhimõttelt variandi ''kindlasti juhtub see ka teiste ajalehtedega, kuid
22 4. MIDA ANNAB VIGASTUS TANTSIJA ELUKUTSELE INTERVJUUDE ANALÜÜS Seminaritöö kvalitatiivsus tuleb esile just eelkõige empiirilise kogemuse näol intervjuudes sisalduvast. Intervjueeriti nelja tantsukunstiga seotud inimest, kellel on esinenud või esineb praegugi erialast tingitud vigastusi. Kaks vastanuist on juba elukogemusega pedagoogid-tantsuõpetajad, kaks vastanuist on tantsutudengid ja lapsest saati tantsu sees olnud noored, kelle kogemus pedagoogina on alles vähene. Kõik intervjuud on struktureeritud samasuse alusel, võimalikult erapooletu tulemuse nimel. Küsimuste loomisel pole arvesse võetud soolisi erinevusi, otseselt pole oluline ka vanus. Intervjueeritavad olid Anu Ruusmaa, endine rahvusooper Estonia baleriin ja tantsija, praegune tantsupedagoog; Maire Udras, Võru
-9. klassi õpilased arvad tervislikkust toitumisest ja mida nad teavad selle kohta. Tervislikku toitumist peavad oluliseks valdav osa õpilasi, muidugi on ka neid, kes ei pea seda oluliseks. Vastustest ilmnes, et ligikaudu pooled söövad rämpstoitu korra kuus, kuid palju oli ka õpilasi, kes söövad seda korra või rohkem nädalas. Rämpstoidu mittesööjaid on vähe, aga siiski on. Teadlikud, ebatervislikest ainetest, mida sisaldavad rämpstoidud, on mingil määral üle poolte vastanuist. Häid teadmisi selles valdkonnas omavad vähesed, rohkem on neid, kes ei ole ebatervislike ainetega kursis. Viimasdest pooled sooviksid teada rohkem antud teema kohta. Küsimusele, kas Teie jaoks tähendab tervislik toitumine sama, mis dieet, vastas enamik õpilasi kindlasti mitte, väike osa oli kahe-vahel või ei osanud vastata, kuid selliseid vastajaid, kes oleks vastanud jah, ei olnud. Peaaegu kolm neljandikku õpilastest ei oska öelda, kas nende tutvusringkonnast on keegi
populaarsed nii Starter, Monster kui ka muud valikud, mis polnud küsitluses välja toodud. Kõige ebapopulaarsemad valikud on Battery ning Hustler (joonis 2). Joonis 2. Milliseid energiajooke tarbite? 4) Miks tarbite energiajooke? Kõige enam tarbitakse energiajooke just nende maitse pärast. Samuti oleneb tarbimine ka tujust, mis on andmete kohaselt teine populaarne vastus. Vähem tarbitakse janu kustutamise, energia saamiseks ning muudel põhjustel. Vaid üks õpilane kõigist vastanuist tarbib energiajooke, kuna teised tarbivad samuti. (joonis 3) Joonis 3. Miks tarbite energiajooke? 5) Kas olete teadlik, kuidas energiajoogid mõjuvad teie organismile ning mida see kaasa tuua võib? 6-7. klasside seas on teadlikud 69% ehk 27 õpilast ning mitte teadlikud 31% ehk 12 õpilast. 8-9. klasside seas on teadlikud 68% ehk 30 õpilast ning mitte teadlikud 32% ehk 14 õpilast. 11-12. klasside seas on teadlikud 84% ehk 21 õpilast ning mitte teadlikud 16% ehk 4 õpilast.
autor leiab, et õpilastele peaks kokkuvõtete tegemist õpetama juba üsna varakult. Arvatavasti seda ka tehakse, aga puudu võib olla teadlikkusest, et see, mida tehakse ongi kokkuvõte. 3. klassi õpilastest enamus (73%) vastas kolmandale väitele, et nad ei märgista mitte kunagi tekstis tähtsamaid kohti, fakte ega kirjuta äärele kommentaare (Vt joonist 4). Sellist meetodit kasutavad mõnikord vaid 22% kolmanda klassi õpilastest. Samast klassist vastavat õpitehnikat kasutab sageli 5% vastanuist. 6. klassi õpilastest vastas 23% mitte kunagi, 69% mõnikord ja 8% sageli. 9. klassi õpilastest vastas 21% mitte kunagi, 36% mõnikord ja 43% sageli. Joonis 4 kuvab, et vanemad õpilased teevad rohkem märkmeid kui nooremad. Samas ei saa järeldada, et sellest oleks kujunenud õpiharjumus, kuna seda praktiseerib suur hulk õpilasi vaid mõnikord. 8 3 3
müüdud. Aga Riiga me jõudsime, sealt edasi tulin bussiga ja hääletades.“ (Georg Konksi. Intervjuu. Helisalvestis. Võru, 03.märts 2013) 6. KOKKUVÕTE Ma olen väga rahul oma valitud teemaga ja ma arvan, et ma täitsin oma eesmärgid. Ma tean nüüd, kuidas on eestlased seotud Tšernobõliga ja tänu nendele intervjuudele sain ma ise Tšernobõlist palju rohkem teada. Olen tegelikult päris üllatunud sellest, kui palju teavad eestlased Tšernobõlist, kuna enamus küsitlustele vastanuist vastasid õigesti. Ainukene asi mis on mu südamel, ma ei saanud teada, mis seal tegelikult juhtus. Kuidas sai tegelikult seekatastroof alguse ja mis on need asjad mida siiamaani varjatakse. Seda ei tea keegi. Lisaksin siia lõppu Helle Tiikmaa sõnad, mille üle ma tõsiselt mõtlema jäin. „Milleks? Me teame, kui palju mehi saadeti kordusõppustega Tšernobõli. Aga me ei tea, kui palju lapsi jäi Tšernobõli pärast sündimata ja kui palju tegusid jäi tegemata
aastakümnel suurenenud. 2006. aastal viis Turu-uuringute aktsiaselts läbi uuringu, mis telliti Haigekassa poolt, et saada ülevaade passiivse suitsetamise ulatuslikkusest Eesti ühiskonnas. Selgus, et rohkem kui pooltes kodudes kannatatakse sundsuitsetamise all. 41% kodudest toimub suitsetamine siseruumides, 36% väljaspool siseruume. 9% mittesuitsetajatest vastas, et omab julgust aktiivsel suitsetajal paluda enda lähedusest lahkuda kui viimane sigaretti tõmbab. 37% vastanuist väitis, et ta läheb mujale kui toimub ruumis suitsetamine. (Tervise Arengu Instituut, 2006) 2012. aastal toimus Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring. Sellest selgus, et 16-64. aastaste vastanute seas suitsetati 17% juhtudest, kes vähemalt kuni seitsme aastase lapsega koos elasid. Kooliealistega peredes aga 21% juhtudest toimus suitsetamist. (Terviseinfo, 2014) Mitmesugused uuringud näitavad ilmselget suitsetamise kahjulikkust. Sellest väitest
erinevaid vastusevariante, siis oleneb kõik küsitletute eelnevatest teadmistest (loetud teosed, vaadatud filmid jne). 20% arvas haldjaid olevat tekkinud headest mõtetest, soovidest, armastusest, hoolimisest jne. Siit järeldub ja leiab edaspidi ka kinnitust (vt Tüüpiline haldjas), et haldjaid peetakse olemuselt heatahtlikeks. 19%-ga järgnes haldjate algmaterjalina loodus – siia alla koonduvad nii looduse hingestatuse teooria kui ka pöialliisilik lilleõiest koorumine. 15% vastanuist arvas, et haldjad on kogu aeg olemas olnud ning 13%-ga järgnesid erinevad Maa- väliste jõudude teooriad, mis näitavad pigem inimeste endi fantaasiat (tähetolmust, meteoriitidest, tähtede plahvatustest jne), kui kindlaid teadmisi. 9% kogusid haldjate tekkimine surnute hingedest ning nende tekkimine inglitest või samastamine inglitega. Arvati, et haldjad on naissoost inglid, aga teati ka edaspidi kirjeldatavaid inglite taevast allaviskamise teooriaid. 5%
Õpetaja arvamuste kohaselt vajavad nad lisateadmisi nii metoodikast (20%) kui ka sellest, kuidas ja mille alusel hinnata kuulmispuudega lapse edasijõudlust (37%). Bogomolova jõudis oma töös järelduseni, et 83%-l uuritud tavakooli õpetajal olid olemas teadmised sellest, kui kaugelt kuuleb nende klassis õppiv kuulmispuudega laps normaalse valjususega kõnet aparaadiga ja ilma. Samas uurimuses uuriti ka kaasõpilaste teadmisi kuulmispuudest. Näiteks leidis 74% vastanuist, et kuulmispuue ei takista sõprade leidmist. Lisaks uuriti kuulmislangusega õpilastelt endilt, missugune on klassikaaslaste suhtumine temasse. Peamiselt tundsid kuulmislangusega õpilased, et neisse suhtutakse positiivselt (60-89%). Mõned üksikud lapsed (11%) vastasid, et temasse suhtutakse vaenulikkusega. Sellest võib järeldada, et õpilased, kellel on kokkupuuteid kuulmislangusega õpilastega, on oma hoiakutes positiivsematel seisukohtadel. Aasta varem 1997 a
Kaitseliidus saab vajalikke oskusi. Oli ka põhjendusi, et Kaitseliidus olles, saab kaasa aidata oma riigi kaitsmisele ja mõned õpilased olid ka juba liikmed olnud ja sooviksid uuesti liituda. Eitavalt vastanud õpilaste peamised põhjendused olid: Aja- ja huvipuudus ja ka see, et nad ei tea sellest organisatsioonist piisavalt. Järgmine küsimus puudutas Kaitseliidu vajalikust ja vastused jagunesid järgnevalt. Kaitseliitu pidas vajalikuks 71 vastanuist ja ainult 1 õpilane vastas, et ta ei oska vastata, kuna ei tea millega Kaitseliit üldse tegeleb. Ehk siis 98,6 protsenti küsitletud õpilastest peab Kaitseliitu vajalikuks. Põhjendused olid peamiselt, et Kaitseliitu on vaja riigi kaitsemiseks ja ka selleks, et noored mehed omandaksid erinevaid oskuseid. 23 Neljas ehk viimane küsimus uuris seda, et millised peaksid olema Kaitseliidu ülesanded. Ette oli antud vastusevariandid.
lugejatest pidas lugemist tähtsaks. Enamik õpilastest oli lugemises välja toonud enam positiivseid kui negatiivseid tahke. Iseenda algatusel loetakse samas mahus kui kohustuslikus korras, seda on vähe. Lugemise tähtsus Lugemist peeti tähtsaks, sest selle tulemusena saab teada palju uut, nimetatud tegevus muudab ja täiustab maailmavaadet. Lugemine laiendab silmaringi ja sõnavara; arendab mõtlemist, lugemisoskust, kirjakeelt, suhtlusoskust muudab harituks. Nii mõnelegi vastanuist meeldib lugeda ja tungida ühes sellega raamatu autori ellu, mõtlemaks selle abil toimunule sügavuti, leides uusi seoseid. Lugemine parandab iseloomu ja 23 lugemisega tekivad head mõtted. 12. klasside õpilased arvasid, et lugemine on tähtis lõpukirjandi õnnestumise otstarbel. Selle nimel on vaja end täiendada ja raamatutest on hea näiteid tuua, et oma mõtteid argumenteerida
registreerida. (Eesti... 2009) Aastal 2000 korraldatud rahvaloenduses küsiti Eestis elavatelt üle 15-aastastelt inimestelt ka nende usulist enesemääratlust puudutav küsimus. Rahvaloenduse andmete kohaselt tunnistab üht kindlat usulist traditsiooni 31,8% küsimusele vastanud inimestest (29% üle 15 aastatest loendatutest). Kõige sagedamini määratleti end luterlaste (13,57%) ja õigeusklikena (12,79%). Neile järgnesid baptistid (0,54%) ja katoliiklased (0,51%). 0,33% vastanuist tunnistasid end mitte-kristlike traditsioonide järgijaiks. Neist kõige rohkem (0,12%) oli islamiusulisi ning taara- ja maausulisi (0,09%). 34% küsitletuist ütlesid end olevat usu suhtes ükskõiksed, 14,5% ei osanud küsimusele vastata. 6,1% tunnistasid end ateistideks. 7,99% küsitletuist ei soovinud küsimusele vastata. (Ibid) Niisiis määratleb eestlastest 27,41% ennast kristlaseks, mis on teiste religioonidega võrreldes ülekaalukalt esikohal.
annaabi.ee 
