Ujumise kui spordiala mõjutused kehale ja tervisele (0)

UJUMISE KUI  SPORDIALA  MÕJUTUSED KEHALE JA TERVISELE
Uurimustöö
Autor: 
Juhendaja : 
ANNOTATSIOON
Töö pealkiri: Ujumise kui spordiala mõjutused kehale ja tervisele
Kuu ja aasta: aprill 2010
Lehekülgede arv: 15, jooniseid kuus, lisasid 
üks
Referaat
Selle uurimustöö eesmärk on uurida ujumise kui spordiala mõjutusi meie kehale ja tervisele. 
Uuritakse seda, mis on kõige olulisem ujumise juures, kuidas on ujumine  mõjutanud 
füüsilist ja keha arengut. Samuti uuritakse, kuidas ujumine toob endaga kaasa negatiivseid 
probleeme ja kuidas suhtutakse ujumisse kui spordialasse üldiselt.
 
Kuressaares on kaks ujulat: Kuressaare Gümnaasiumi ning SPA  Hotell  Rüütli ujula. 
Mõlemal asutusel on olemas 25-meetrine bassein. Ujujad, kes soovivad saada ka 
ujumisõpetust eelistavad pigem KG ujulat, sest ujula on koolimajaga ühes  majas . Kool 
võimaldab saada tasuta algõpet ja ujumistunnid on tunniplaanis. Lisaks sellele toimuvad 
sealses  ujulas  trennid nii suurtele kui väiksetele. Uurimus viidi läbi kõige aktiivsemate 
trennis käivate ujujate  vastuste  põhjal: algklassi lastest seeniorujujateni välja. Laiali jagati 
25 küsitlust ja sama palju saadi ka tagasi.
Uurimustöö koosneb kahest põhiosast. Esimene pool annab ülevaate ujumisstiilidest ja 
ujumise ajaloost. Teises poolest uuritakse ujumise kui spordiala mõjutusi  ujuja  kehale ja 
tervisele.
Võtmesõnad: Ujumise mõjutused kehale
Töö autor:                                                            allkiri :
Kaitsmisele lubatud:
Juhendaja:                                                         allkiri:
2
SISUKORD
ANNOTATSIOON.....................................................................................................................2
SISSEJUHATUS........................................................................................................................4
1. ÜLDISELT UJUMISEST.......................................................................................................5
     1.1 Mis on ujumine?..............................................................................................................5
     1.2 Ujumisviisid.....................................................................................................................5
     1.3 Ajalugu.............................................................................................................................6
2. UJUMISE KUI SPORDIALA MÕJUTUSED TERVISELE.................................................6
 2.1 Kõige olulisem ujumise kui spordiala juures..................................................................7
 2.2 Ujumise mõjutused tervislikule ja kehalisele arengule...................................................7
     2.3 Ujumise negatiivsed küljed..............................................................................................8
     2.4 Ujumise  raviv  mõju..........................................................................................................9
     2.5 Kloorise vee mõjutused kehale ja tervisele....................................................................11
     2.6 Silmanägemise halvenemine ujujate seas......................................................................12
     2.7 Ujumine kui meeldiv  meelelahutus ................................................................................13
KOKKUVÕTE..........................................................................................................................14
KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................15
LISA 1.......................................................................................................................................16
1.1 Küsitluse ankeet..............................................................................................................16
3
SISSEJUHATUS
Ujumisega on tegeldud juba  sajandeid , kuid esimesed ujumisvõistlused toimusid alles 19. 
sajandil. Uurimustöö  eesmärk  on tuua esile ujumise  head ja halvad küljed ning milliseid 
lihasgruppe ta treenib. Samuti proovitakse leida seost ujumise ja silmanägemise halvenemise 
vahel ning otsitakse, kas ujumine aitab  haigustest  kergemini jagu saada. Küsimustele vastuse 
saamiseks küsitleti 25. ujumisega tõsisemalt tegelevat inimest. Esimene osa puudutab ujumise 
mõistet,   erinevaid   ujumisstiile   ja   ujumise   ajalugu.   Teises   osas   tuuakse   välja   ujumise 
mõjutused kehale, tervisele, füüsilisele vormile kui ka vaimsele heaolule.
4
1. ÜLDISELT UJUMISEST
1.1 Mis on ujumine?
Ujumine on bioloogilise organismi  kulgemine  vees. Sportlikus aspektis on ujumine inimese 
edasiliikumine    vees   sellekohaste   liigutuste   abil.   Eristatakse    rakendus -,   tervise-,   ja 
võistlusujumist.   Rakendus   ujumine   hõlmab    uppuja    päästmist,   veekogude   ületamist   ja 
sukeldusujumist. Tervise ja võistlusujumise eesmärk on inimorganismi üldine tugevamine ja 
karastamine.   Ujumine   võib   olla   ka   teiste   spordialade   ( moodsa    viievõistluse,   triatloni) 
koostisosa . Ujumises on oluline liigutuste kooskõlastatus ja rütmiline  hingamine . Ujumine 
avaldab   organismile   suurt   ja   mitmekülgset   füsioloogilist   mõju.   Intensiivsele   liikumisele 
lisanduvad vee  termiline  toime ja väljahingamise takistus enamiku sportlike ujumisviiside 
(v.   a.   seliliujumise)   puhul.   Keha   rõhtne   asend   kergendab   oluliselt   südame   tegevust   (EE, 
1998).
1.2 Ujumisviisid
Ujumisviisid on krool,  selili -, rinnuli-, ja  liblikujumine  (Joonis 1). Sportlik ujumine hõlmab 
suurvõistlustel vaba-, selili-, rinnuli-, liblika-,  kompleks - ja teateujumist. Ujumisvõistlustel (v. 
a. seliliujumises) starditakse stardipukilt vette hüpates, seliliujumises starditakse vees, end 
stardiseinalt ära tõugates (EE, 1998).
5
 
Joonis 1. Ujumisstiilid  (a – krool, b – rinnuliujumine , c – seliliujumine, d – liblikujumine) 
Kompleksujumises    vahetatakse    ujumisviisi   iga   neljandikdistantsi   järel   (järjekord:   liblika-, 
selili-,   rinnuli-   ja    vabaujumine ).    Kombineeritud    teateujumises   ujutakse   igal   etapil   eri 
ujumisviisi   (järjekord:   selili-,   rinnuli-,   liblika-   ja   vabaujumine).   Teatevahetuseks   loetakse 
hetke, mil eelmise etapi lõpetanu puudutab raja otsas seina. Ujumisrekordeid registreeritakse 
eraldi 25 ja 50 m pikkustel radadel. Võisteldakse ka pikamaaujumises ehk avaveeujumises. 
Ujumisspordi eriliik on kujundujumine (EE, 1998).
1.3 Ajalugu
Esimesed kirjalikud  teated  ujumise kohta pärinevad Egiptusest Keskmise riigi ajastust.  1515 . 
aastal   korraldati   Veneetsias   koos   sõudevõislusega   ka   võiduujumine.   Sportlik   ujumine   sai 
alguse Suurbritanniast. Esimesed ujumisdemonstratsioonid toimusid 1837. aastal Londonis, 
1869   asutati   esimene   ujujate    organisatsioon    –   Suubritannia   amatöörujujate   liit   ja   1877 
korraldati   esimesed   rahvuslikud   meistrivõistlused.   Esimesed   rahvusvahelised   võistlused 
toimusid   1889   Budapestis.   Olümpiamängudel   võistlevad   ujujad   aastast   1896, 
maailmameistrivõistlusi peetakse aastast 1973 ja euroopameistrivõistlusi aastast 1926 ( Wales , 
2010).  Eestis   sai   sportliku   ujumine   alguse    1910 ,   kui   Pirital   korraldati   esimesed 
ujumisvõistlused   50   ja   300   m    distantsil .   Esimesed   Eesti   meistrivõistlused   peeti   1919. 
Olümpiamängudel võistlesid eesti ujujad esimest korda aastal 1936 (EE, 1998).
6
2. UJUMISE KUI SPORDIALA MÕJUTUSED TERVISELE
Kuressaares on kaks ujulat: Kuressaare Gümnaasiumi ning SPA Hotell Rüütli ujula. Mõlemal 
asutusel on olemas 25-meetrine bassein. Ujujad, kes soovivad saada ka ujumisõpetust 
eelistavad pigem KG ujulat, sest ujula on koolimajaga ühes majas. Kool võimaldab saada 
tasuta algõpet ja ujumistunnid on tunniplaanis. Lisaks sellele toimuvad sealses ujulas trennid 
nii suurtele kui väiksetele. Uurimus viidi läbi kõige aktiivsemate trennis käivate ujujate 
vastuste põhjal: algklassi lastest seeniorujujateni välja. Laiali jagati 25 küsitlust ja sama palju 
saadi ka tagasi.
 (Lisa 1)
2.1 Kõige olulisem ujumise kui spordiala juures
Joonis 2. Kõige olulisem ujumise kui spordiala juures
Joonisel 2 on näha, et suurem osa (46 %) vastanuist pidas oluliseks füüsilist vormi. See on ka 
loogiline, sest sportlik kehaehitus on väljapaistev ja käega katsutav. Samuti on oluline ka 
7
tervis (37 %), sest  sport  aitab tugevdada immuunsussüsteemi. Vähem on neid, kes peavad 
oluliseks tulemusi võistlustel ja trennis (15 %). Kaks protsenti küsitletuist pidas oluliseks 
ujumist kui mõnusat ajaviidet.
2.2 Ujumise mõjutused tervislikule ja kehalisele arengule
Küsitletud   on   jäänud   ujumisega   rahule   ja   selle   spordialaga   tegelemisel   on   tulnud   ainult 
positiivseid   kommentaare.   Ujujad   kiitsid   ujumise   tervistavat   toimet   kehale   ja 
immuunsussüsteemile.   Sellega   tegelemisel   väheneb   võimalus   haigestuda 
külmetushaigustesse.   Bakterite   vohamise   takistamiseks   kasutatakse   ujulates   kloori,   mis 
tekitab vees kui vee peal mittebakteriaalse keskkonna. Selle tulemusena kaob ujudes  nohu  kui 
ka   köha   tavapärasest   kiiremini.   Lisaks   kiidetakse   mõjutusi    seljale    ja   kogu   lihastikule. 
Füüsiline vorm ja vastupidavus on küsitlejate arvates märgatavalt paranenud. Tänu ujumisele 
on peatunud selja ja liigeste probleemid, samuti aitab see raskekaalulistel kergema vaevaga 
kaalu maha võtta. Ujumine muudab inimesed reipaks ja õlad laiaks. Ujumine arendab nii 
kõhu-, selja-, kaela-, käte-, jala-, kui ka rindkerelihaseid (Toomere, 2007). 
2.3 Ujumise negatiivsed küljed
Enamus vastanuist (21) ei näinud ujumisega tegelemisel midagi negatiivset (Joonis 3), seega 
võib väita, et üldjoontes toob ujumine endaga kaasa ainult head tervisele ja kehale. 
8
Joonis 3. Ujumise mõju kehale ja tervisele
Üks küsitletu kurtis peavalu pärast  pikki  ja raskeid trenne. See on ka loogiline, sest ujudes on 
inimesel vaja võtta hapniku õhust, kuid enamus ajast on ujuja pea vee all. Seega peab ujuja 
iga hingetõmbe jaoks pea veest välja tõstma ja uuesti vee alla viima, et saada kätte piisav 
hapnikukogus ja  liikuda  vees edasi. Pikka aega pead loksutades ühest asendist teise muutub 
see valulikuks, sest aju ei taha saada loksutamist ja äkiliste liigutuste tegemist.
Teine küsitletu kurtis, et ujumine võtab aja ära ja jäävad tegemata teised tegevused, millega 
tahetakse samuti tegeleda. Selleks, et seda ei juhtuks, tuleks aega  planeerida , et saaks tegeleda 
kõikide meeldivate tegevustega. 
Kolmas vastanu kurtis, et  kloolivesi halvendab silmanägemist. Selle vältimiseks tuleks alati 
kanda   ujumisprille,   et   silm   ei   ärrituks.   Kindel   ei   saa   selles   olla,   et    kloor    halvendab 
silmanägemist, kuid arvatavasti annab see eeldused selleks. 
Neljas küsitletu  arvas , et on halb, kui õlad lähevad laiaks. Sellele vastukaaluks väideti teise 
küsitletu poolt, et see on hea. Õlgade suurenemist ei saa arvatavasti kuidagi peatada, kuid kui 
see on piisavalt segav faktor, siis tuleks ujumistrennist ära tulla ja hakata tegelema mõne muu 
spordialaga, mis ei laiendaks õlgu.
9
2.4 Ujumise raviv mõju
Joonis 4.  Ujumise raviv mõju
Vastanutest   enamus   (16)   ei   tõdenud,   et   ujumine   oleks   neil   aidanud   mõnest   haigusest 
kergemini   jagu   saada   (Joonis   4).   Küsitletud,   kes   olid   nõus,   et   ujumisega   tegelemine   on 
aidanud   neil   mõnest  haigusest   lahti   saada  tõid   välja  seljavalust,   radikuliidist  vabanemise. 
Ujumine   on   väga   hea   seljale,   sest   sellel   on   masseeriv   mõju   ja   sellega   tegelemine   annab 
tugevad  seljalihased , mis suudavad hoida selja sirge ja  tervena . 
Üks vastanu ütles, et ujumiseega tegelemine on tema olukorda oluliselt parandanud, kuid 
haigusest jagu ei ole ta veel saanud. 
Teine   küsitletu   väitis,   et   ujumine   on   tervendanud   tema   sisse   poole   suunatud   jalga.   Võib 
arvata, et ujumine tugevdas jalalihaseid ja parandas verevarustust ning sellega seoses kogu 
kehalist  enesetunnet. 
Kolmas vastanu kirjutas, et ujumisega tegelemine on parandanud tema kopse ja hingamisteid 
ning tal ei ole enam hingamisega raskusi. Ujujatel on vaja häid, suuri kopse, et töödelda 
sissehingatavat   hapnikku   võimalikult   kiiresti   verre.   Tavapärase   spordiga   võrreldes,   kus 
tegevus käib vabas õhus ning  hingata  saab siis, kui selleks vajadus tekib, on ujujal vaja võtta 
suurem õhukogus ja seda mingi aeg hoida, kuni tehakse järgmine hingetõmme. Teatavasti 
10
enamus   aega   on   ujuja    hingamiselundkond    vee   all   ja   kogu   aeg   ei   ole   tal   võimalik   uue 
õhukoguse   järgi   vee   kohale   suuga   minna   (näiteks   enne   pööret   ei   võeta   õhku,   sest   see 
aeglustaks oluliselt saltopööret ning see omakorda lõpuaega). 
Need, kes vastasid küsimusele: „Kas ujumisega tegelemine on  toonud  kaasa ka negatiivset?“ 
eitavalt on arvatavasti terved seepärast, et ujumisega tegelemine on hoidnud neid tervetena.
2.5 Kloorise vee mõjutused kehale ja tervisele
Joonis 5. Kloori mõjutused silmanägemisele
Pea kõik vastajad (21) kirjutasid, et kloorine vesi ei ole neile halvasti mõjunud (Joonis 5). 
Osad küsitletud   leidsid ,  et kloor tekitab  naha kuivust  ja küünte  murdumisi.  Sellest  võiks 
järeldada, et nahale ei meeldi kloorises vees kaua olla ja see muudab naha  kuivaks . Halvasti 
mõjub  ka  kloor  küüntele,  muutes  need  hapraks  ja kergesti  lagunevaks.   Selleks,  et  taolist 
situatsiooni enam ei korduks,  tuleks tarbida rohkem kaltsiumi, mis tugevdab muuhulgas ka 
küüni.
Üks vastanu kirjutas, et kloor mõjub halvasti ka silmadele. Punetuse tekkimist silmas saab 
ennetada, kui kanda ujumisprille, mis takistavad silma  sarvkesta  klooriga kokkupuutumast. 
11
Üks vastanu tõdes, et tal tekib allergiline nohu ja nahalööve kloori tõttu. Mõlemat tegurit ei 
saa kaotada täielikult, kuid neid on võimalik vähendada, kasutades ravimeid ja salve. Teine 
võimalus oleks trennist  loobuda  ja hakata tegelema mõne muu spordialaga. 
2.6 Silmanägemise halvenemine ujujate seas
Joonis 6. Silmanägemise halvenemine ujujate seas
Jooniselt 6 on näha, et ujujate seas on 25 inimese seas kümme inimest, kes kellel ei ole 
silmanägemine hea. Võrdlemaks tavainimesi ja ujujaid võeti teiseks võrdlemisobjektiks USA-
s läbiviidud uuringu tulemused, millest selgus, et 75 % täiskasvanud inimestest vajasid teatud 
abivahendeid,   et   näha   korralikult   ehk   nende   silmanägemine   ei   olnud   täielikult   korras 
(Haddrill, 2010). Praegusel korral on see protsent ujujate seas 40, kuid tuleb arvestada ka 
asjaolu,   et   enamus   küsitletutest   oli   noored.   Prille   hakatakse   kasutama   tavaliselt   kõige 
intensiivsemalt vanemas eas, kui tuleb kasutusele võtta lugemisprillid. Seega võib järeldada, 
et ujumine kloorises vees ei mõjuta silmanägemist. 
Küsitletud, kellel silmanägemine oli halvenenud ei pidanud selle põhjuseks kloorivett. Selle 
põhjustajaks   pidasid   nad  liigset   arvuti   taga  istumist  ja  televiisori   vaatamist,   mis,   teadagi, 
mõjutab   oluliselt   silmanägemist.   Paar    vastajat    kirjutas,   et   silmanägemise   halvenemise 
12
põhjuseks on vanus, kuid mitte mingil juhul  kloorivesi . See  tõestab veelgi saadud järeldust, et 
kloorivesi ei ole silmanägemise halvenemise põhjus.
2.7 Ujumine kui meeldiv meelelahutus
Absoluutselt kõik vastanud olid nõus väitega, et ujumine on meeldiv meelelahutus. Paljud 
kirjutasid veel  kommentaariks  juurde, et neile lihtsalt meeldib see ja sellega tegelemine teeb 
meeleolu paremaks. Samuti kirjutati, et suvel on  ujumisoskus  igati kasulik ja igal inimene 
võiks osata ujuda.
KOKKUVÕTE
Ujumise   mõjutused   kehale   ja   tervisele   on   üldiselt   head.   Ujujad   kiidavad   ujumist   kui 
tervistavat spordiala, mis aitab kergemini jagu saada külmetushaigustest, kui ka seljahädadest. 
Ujumine arendab nii kõhu-, selja-, kaela-, käte-, jala-, kui ka rindkerelihaseid.  Samuti on 
ujumisega  tegelemine aidanud vastanuil ravida haiget jalga kui ka kopse ja hingamisteid. 
Sellele vastukaaluks, kurdetakse, et kloor muudab ujumise vähem meeldivamaks, sest kloor 
kuivatab nahka ja lõhub küüni. Ujujad ei arvanud, et silmanägemise halvenemise põhjuseks 
13
on kloori ärritav mõju silmadele. Leiti, et ujumine võtab mõnikord liialt palju aega ära ja 
sellega tegelemine aitab kaasa õlgade laienemisele, mis küsitletule ei meeldinud. Järeldusi 
tehes on enamus ujujaid ujumisega rahul ja sellega tegelemine annab oskuse, mis tuleb kasuks 
igale inimesele.
KASUTATUD KIRJANDUS
1. Kaevats ,   Ü.   &    Koger ,   T.   1998.  Eesti   Entsüklopeedia,   10,   27   –   28.   Tallinn:   Eesti 
Entsüklopeediakirjastus.
2.Toomere, M. 2007. Sport 24/7. Kuressaare:  Print   Best .
3.Haddrill, M. Statistics on Eyeglasses and Contact Lenses. 
URL= http://www.allaboutvision.com/resources/statistics-eyewear.htm. 26 . märts 2010.
14
4. Wales, J. History of  swimming . URL= http://en.wikipedia.org/wiki/History_of_swimming 
15. aprill 2010.
LISA 1
1.1 Küsitluse ankeet
Küsitlus:
1. Mis on Teie arvates ujumise kui spordiala juures kõige olulisem? Tervis Füüsiline vorm 
Tulemused Muu
15
2. Kuidas on ujumine mõjutanud Teie tervislikku ja kehalist arengut? 
3. Kas ujumisega tegelemine on toonud kaasa ka negatiivset? Ei Jah, siis mida?
4. Kas ujumine on aidanud Teil mõnest haigusest kergemini jagu saada? Ei Jah, siis millisest?
5. Kas kloorises vees ujumine on Teile mõjunud halvasti (punetuste ja sügelemise avaldumine 
keha pinnal)? Ei Jah, siis kuidas?
6. Kas viimaste aastate jooksul on Teie silmanägemine halvenenud? Ei Jah, siis kas  arvate , et 
see on tingitud kloorist?
7. Kas ujumine on Teie jaoks meeldiv meelelahutus? Jah Ei, siis miks?
16