Ehitusmaterjalid läbi aegade (0)

Tallinna Järveotsa Gümnaasium
Mairo Tikerberi
10.b klass
EHITUSMATERJALID LÄBI AEGADE – BETOON JA PUIT
Uurimistöö
Juhendaja: õpetaja Ago Kalberg
Tallinn 2010
Uurimistöö on lubatud kaitsmisele 31. augustil 2010. aastal Tallinna Järveotsa Gümnaasiumi kaitsmisnõukogu poolt.
Kaitsmine toimub 31. augustil 2010. aastal kell 10.00 Tallinna Järveotsa Gümnaasiumis.
Retsensent :
Koostasin käesoleva uurimistöö iseseisvalt. Kõik antud töös esitatud andmed ja muud faktid on usaldusväärsed ning täpsed.
Õpilane Mairo Tikerberi,
Autoriõigus: Mairo Tikerberi, 2010
Autoriõigus: Tallinna Järveotsa Gümnaasium, 2010

SISUKORD

SISUKORD 3
SISSEJUHATUS 4
1. TEOREETILINE TAUST 5
1.1. Betoon 5
1.1.1. Eribetoonid 6
1.1.2. Raudbetoondetailid 7
1.1. 3. Kasutusalad: 8
1.1.4. Eelised: 9
1.1.5. Sagedasemad kasutusvead 9
1.1. 6. Betooni survetegevust enim mõjutavad tegurid: 10
1.1.7. Järelhooldus: 10
1.2. Puit 11
1.2.1. Eelised ja puudused 11
1.2.2. Puit ehitusmaterjalina 12
1.2.3. Puit konstruktsioonimaterjalina 12
1.2.4. Taaskasutus, aineline ja energeetiline kasutamine 13
1.2.5. Muud ainelised kasutamisevõimalused: 13
2. METOODIKA 14
3. TULEMUSED JA JÄRELDUSED 15
KOKKUVÕTE 17
KASUTATUD KIRJANDUS 2
LISAD 3

SISSEJUHATUS

Valisin oma uurimistöö teemaks ehitusmaterjalid, kuna see tundub mulle huvitav. Tänapäeva maailmas on üha rohkem hakatud tähelepanu pöörama keskkonnasõbralikule eluviisile. See avaldub paljudes valdkondades ja üheks selliseks on ka ehitus. Keskkonnasõbralik ehk ökoloogiline ehitus ei tähenda ainult läbinisti looduslikest materjalidest valmistatud maju, vaid oluline on, et maja ehitamine kulgeks läbimõeldult ning kõike vahendeid võimalikult optimaalselt ära kasutades. Nii tegutsedes saab vähendada mitmeid negatiivseid mõjusid keskkonnale, näiteks energiakulu .
Tihti seisavad inimesed valiku ees, millest maja ehitada, kas puidust või betoonist. Eriti raske on valik keskkonnasõbralikule inimesele, kuna oluline on materjali vastupidavus, maksuvus, eluiga, korduskasutatavus. Millised on siis meie valikud ? Üheks valikuks on betoon, mis on põletamata tehiskivi ja koosneb sideainest, täitematerjalist ning lisanditest. Teiseks valikuks on puit.
On ka teisi ehitusmaterjale, mida kasutatakse ehituses, kuid minu uurimistöö piirdus betooni ja puiduga .
Uurimistöö koosneb kolmest suuremast peatükist, mis jagunevad väiksemateks struktuuriüksusteks. Esimeses peatükis luuakse tööle teoreetiline raamistik , mis annab üldise ülevaate betooni ja puidu tähtsamatest omadustest, eelistest ning puudustest, kasutusaladest ja põhilistest kasutusvigadest.
Teises peatükis on vaatluse all kümme „Stesamex“ ehitustöölist, kes vastasid neljale uurimistöös püstitatud küsimusele.
Kolmandas peatükis on välja toodud küsitluse tulemused graafiliselt ning järeldused.
Lisana on paigutatud töö lõppu küsitlusleht, millele vastasid ehitusfirma „Stesamex“ töölised.
Antud uurimistöö eesmärgiks on uurida betooni ja puidu kasutamist ehituses.
Hüpoteesiks on väide, et ehitusmaterjalidena kasutatakse betooni rohkem kui puitu.

1. TEOREETILINE TAUST

1.1. Betoon

Betoon on põletamata tehiskivi, mis tekib sideaine , täitematerjali ja vee kivinemisel. Koostisosade segu nimetatakse betooniseguks või värskeks betooniks . Sideainena kasutatakse betoonisegus portlandtsementi, tsemendi eriliike, harvem lubisideainet, kipsi ja põlevkivituhka. Täitematerjaliks on tavaliselt liiv, kruus või killustik. Täitematerjale on betoonis umbes 70% ja nad moodustavad skeleti, mille ümber kujuneb tsemendist ja veest sideainekivi. Betoonisegu omaduste reguleerimiseks kasutatakse mitmesuguseid lisandeid, näiteks plastifikaatoreid, õhku sisse viivaid, tardumist kiirendavaid ja aeglustavaid lisandeid jpm. (Otsman, 1976: 24).
Betoonisegu valmistatakse vastavalt soovitud omadustele ja tugevusklassile, sealjuures tuleb lähtematerjalid valida nii, et betoonisegus oleks minimaalne kogus tsementi ja maksumus võimalikult väike (Otsman, 1976: 24).
Tähtsamad omadused:

• Survetugevus on betooni tähtsaim omadus – betooni kasutataksegi ehitistes just survejõudude vastuvõtmiseks. Survetugevus määratakse betoonist valmistatud kuubilise või silindrilise proovikeha survekatsega. Survetugevuse järgi jaotatakse betoonid tugevusklassidesse: C12/15, C16/20, C20/25, C25/30, C30/37, C35/45, C40/50, C50/60. Kaldjoone ees olev arv näitab standardse silindrilise proovikeha (150 x 300 mm) survetugevust (Mpa) ning kaldjoone taga olev kuubilise katsekeha (150 x 150 x 150 mm) survetugevust (Mpa) (Otsman, 1976: 24);
  
• Veepidavus . Õige koostisega ja hästi tihendatud betoon on vett mitteläbilaskev. Surve all olev vesi võib betooni tungida vaid vähesel määral. Veetiheda betooni eelduseks on sobiva terastikulise koostisega täitematerjal. Veetihedust iseloomustatakse veepidavuse margiga (W2…W12), kus arv näitab vee rõhku (atm), millele betoon suudab normikohasel katsel vastu panna (Otsman, 1976: 24);
  
• Külmakindlus iseloomustab betooni võimet taluda paljukordseid külmumis- ja sulamistsükleid ilma tugevuse ja massi märgatava vähenemise ja nähtavate kahjustusteta. Betooni külmakindluse eelduseks on küllaldane veepidavus ja külmakindel täitematerjal. Betooni tööstuslikul tootmisel kasutatakse külmakindluse tõstmiseks ka õhku sisseviivaid lisandeid. Külmakindlust iseloomustab külmakindluse mark (F10…F500), kus arv näitab külmumis- ja sulamistsüklite arvu kuni normikohase katsekeha purunemiseni (Otsman, 1976: 24).
  

1.1.1. Eribetoonid

Eribetoonid saadakse keemiliste lisaainete lisamisel betoonile , retseptuuride muutmisel ja toormaterjalide muutmisel. Viimastel aastakümnetel on välja töötatud palju betoonisorte väga mitmesugusteks rakendusteks. Võimalik on ka materjali tehnoomadusi koostise varieerimise kaudu sihipäraselt mõjutada (Otsman, 1976: 24).

• Fiiber - ehk kiudbetoon on betoon, millesse on lisatud teras või sünteetilisi kiude . Fiiberbetooni valamiseks pole võrkarmatuuri vaja, seda asendavad kiud. Selle tulemusena saab kokku hoida tööjõukulu. (Otsman, 1976: 24).
  
• Teraskiudbetooni kasutatakse enamasti tööstuspõrandate ehitamisel . Teraskiud parandavad betooni tõmbetugevust ja vähendavad pragunemist (Otsman, 1976: 24).
  
• Klaaskiudbetooni kasutatakse laialdaselt katuse- ja fassaadielementidena, sobib ka ehitusdetailide valmistamiseks nii tööstuslikult kui käsitsi. Sellele peeneteralisele materjalile lisatakse teatud omaduste, näiteks tõmbe- või paindetugevuse , löögikindluse, tõmbevenivuse muutmiseks või parandamiseks leeliskindlaid klaaskiude. Klaaskiudbetoonist saab valmistada mis tahes viisil vormitud ja kujundatud detaile ning tänu oma laitmatule kujupüsivusele on levinud ka seismiliselt aktiivsetes piirkondades (Otsman, 1976: 24).
  
• Teras-, klaas- ja plastkiu kõrval kasutatakse ka looduslikku kiudu – see pakub huvi peamiselt kui soodsa hinnaga taastuv tooraine . Looduslikku kiudu saadakse puidust või üheaastastest taimedest ja ta asendab edukalt asbesti . Keemilise modifikatsiooni (mineraliseerimise) tulemusena saavutad kiud tsemendiga hea nakke. Sellised tooted nagu kerged puitkiudplaadid ja puitbetoonist seinaplokid on turul olnud juba pikka aega (Otsman, 1976: 24).
  

Pideva arendustöö tulemusena muutuvad betooniliikide tunnused, koostised ja omadused pidevalt. Arengu märk on seegi, et betoon ei ole enam klassikaliselt igav ja hall kivimoodustis – värvilised betoonid ja erinevad pinnatöötlused pakuvad arhitektidele ja ehitajatele uusi mõtteid, võimalusi ja lahendusi. Värvilise betooni saamiseks lisatakse betoonisegusse pigmente. Värvitoonide valik on lai (Otsman, 1976: 24).
Betoonpindu võib töödelda mehaaniliselt (lihvimine, harjamine, klompimine, vormipinnad jne), survepesuriga (pesubetoon), keemiliselt (happepesu, impregneerimine) või valada erinevate pinnakatetega betoonelemente. Töötluse liigist ja sügavusest olenevalt võib betooni pind olla krobeline, kare, pehme, sile või läikiv (Otsman, 1976: 24).

1.1.2. Raudbetoondetailid

Raudbetoon on terasvarrastega tugevdatud betoon. Kõvastuva või kivineva sideaine tugevdamine jäigastava materjaliga on igivana võte – juba aastatuhandeid tagasi kasutati erinevates kultuurides savi sarrustamiseks õlgi, roogu või vitsu. Sarnasel põhimõttel toimub ka raudbetooni sardamine ehk armeerimine (Otsman, 1976: 29).
Raudbetoonis on terassarruse põhiülesandeks tõmbejõudude vastuvõtmine. Temperatuuri muutumisel raudbetoon ei lagune, sest betoon ja teras paisuvad ühepalju. Raudbetoon on tulepüsiv materjal – saavutatav on tema kahetunnine ja pikemgi tulepüsivus (Otsman, 1976: 29).
Tänapäevases mõistes monteeritavat raudbetooni hakati kasutama 20. Sajandi alguses. Sellest ajast võib tuua kolm ajaloolist täiustust raudbetooni kasutuses, mis on radikaalselt mõjutanud tänaste ehitiste arhitektuuri. Need on õhukeseseinaliste raudbetoonkoorikute ja tehases toodetud monteeritavate raudbetoonelementide kasutuselevõtt ning raudbetoonelementide eelpingestamine (Otsman, 1976: 29).
Eriti hoogustas elementehitust eelpingestatud, suureavaliste kandeelementide laialdasem kasutuselevõtt pärast Teist maailmasõda. Eelpingestamise mõte on viia veel mitte tööolukorras olev element juba eelnevalt surutud seisundisse või anda talle ekstsentrilise surve korral eelkõverus, mis tööolukorras kompenseerib kasutuskoormuse. Sellisel viisil välditakse pragude teket ja suureavaliste konstruktsioonide läbivajumist, samuti on eelpingestatud element võimeline vastu võtma suuremaid koormusi (Otsman, 1976: 29).
Tehiskivide hulka loetavail raudbetoondetailidel on eramajade ehituses kaks põhisuunda. Detailide tootjad pakuvad võimalust tellida kompleksset majalahendust. Elementehituse täislahenduse all mõistetakse hoone karpi , mis on valmis installatsiooni- ja viimistlustöödeks. Teenus sisaldab raudbetoondetailide tootja ja arhitekti koostööd hoone tehnilisel projekteerimisel, raudbetoonelementide tootmist ja paigaldamist. Betoonelementidest ehituslahendus on ökonoomne ja kasutajasõbralik alternatiiv monoliitbetoonist, terasest ja puidust hoonelahendustele. Hea ja otstarbeka ehituslahenduseni jõudmine eeldab varajast koostööd kavandi looja ja teostaja vahel (Otsman, 1976: 29).
Teine võimalus on kasutada hoone sõlmede rajamisel valmis raudbetoondetaile: monteeritavaid vahelaepaneele vundamendiplokke, trepimooduleid, silluseid jne (Otsman, 1976: 29).

1.1. 3. Kasutusalad:

• karkassisüsteemid – postid, talad , vundamendiplokid, sillused ;
  
• katus- ja vahelaesüsteemid;
  
• seina- ja fassaadisüsteemid – siseseinad, välisseinad;
  
• trepid;
  
• põllumajandus- ja keskkonnatooted – farmimahutid ja reservuaarisüsteemid, silohoidlad, farmide põrandaelemendid;
  
• infrastruktuuri- ja eritooted – raudteeülesõidud, tehnohooned, monteeritavad piirded, sillad ja tunnelid, kaevurõngad, radioaktiivsete jäätmete konteinerid.
  

1.1.4. Eelised:

Tehaselises tootmises on olnud selle algusaastatest saadik märksõnaks masstootmise efektiivsus, kiirus ja ökonoomsus. Tänapäevases elemenditootmises on neile lisandunud ka paindlikkus . Seda eelkõige tänu kaasaegsete tootmistehnoloogiate ja uute ning täiustunud materjalide kasutuselevõtule. Seega on üsnagi sageli kirutud raudbetoonelemendid muutunud kõrgtehnoloogilisteks ehitustoodeteks, mis tõotavad üha uusi võimalusi ka ehituses (Otsman, 1976: 29).
Elementide paigaldamine on spetsiaalset väljaõpet, vahendeid ja ka oskuslikku juhtimist nõudev ehitustöö, mille laabumine eeldab head koostööd tootmis- ja projekteerimisüksusega. Tellijale pakub paigaldusega elemenditöö oluliste ehitusriskide maandamist, ehitise lühemat valmimisaega ja pikemat eluiga (Otsman, 1976: 29).
Elamukujunduses pakuvad raudbetoonelemendid arhitektile ja tellijale peaaegu piiramatuid võimalusi. Päevad, mil industrialiseerimine tähendas suurt hulka identseid lahendusi, on möödas. Vastupidi, efektiivne tootmisprotsess ja kogenud töölised teevad modernse arhitektuurilise lahenduse – maja elluviimise võimalikuks suurte lisakulutusteta (Otsman, 1976: 29).

1.1.5. Sagedasemad kasutusvead

Betoonisegu valikul on märkimisväärne osa betoonitöö õnnestumises ja kivistunud betoonilt soovitavate omaduste saavutamises. Kvaliteetse ja esitatud nõudmistele vastava betooni valik on projekteerija betoonispetsialistide ülesanne, sealjuures peab arvestama ehitusplatsi iseärasusi. Õigesti valitud betoon võib oluliselt pikendada betoonkonstruktsioonide kasutusiga (Otsman, 1976: 26).
Betooni valikul määratleb projekteerija need omadused, mis esitatakse kivistunud betoonile konstruktsioonis. Vältima peaks seejuures liialt paljude erinevate betoonide kasutamist samal objektil. Selliseid betoonitehnoloogilisi tegureid ja omadusi, mis on betoonivalmistaja teabeoskus, näiteks normaalsete tarindibetoonide vesitsemendisuhe või sideainete suhted, ei ole projekteerijal vaja ilma mõjuva põhjuseta määratleda (Otsman, 1976: 26).

1.1. 6. Betooni survetegevust enim mõjutavad tegurid:

• vesitsementtegur (vee ja tsemendi massi suhe);
  
• tsemendi liik ja selle tugevusklass ;
  
• kivistumise tingimused (temperatuur, niiskus);
  
• täitematerjalide kvaliteet ning terastikuline koostis;
  
• seguvee kvaliteet;
  
• betoonisegu paigaldamise kvaliteet (tihendamine, järelhooldus).
  

1.1.7. Järelhooldus:

Järelhoolduse mõte on betooni tugevustekke tagamine ja betoonipinna liiga kiire kuivamise takistamine. Järelhooldusabinõud ning nende algusaeg ja kestus sõltuvad konstruktsioonist, selle suurusest ja vormist , kasutatud betoonist ja ümbritsevatest tingimustest. Seega põhineb sobivaima järelhooldusmeetodi valik kõigi tegurite tundmisel. (Otsman, 1976: 26).
Betooni kahanemine on vastupidiselt levinud arvamusele pea sõltumatu järelhooldusaja pikkusest. Kui järelhooldus lõpetatakse, siis kahaneb betoon vee haihtumise tulemusel ( kuivamiskahanemine ). Siiski, mida kauem tehakse järelhooldust, seda paremad eeldused on vastu panna kahanemise põhjustatud pingetele. Järelhooldusega tagatakse eelkõige betooni tõmbetugevuse arenemine. Hästi järelhooldatud konstruktsioonil on paremad kivistunud betooni omadused, nagu näiteks kulumiskindlus ja tihedus. (Otsman, 1976: 26).

1.2. Puit

Puidu all mõeldakse üldkeeles puude ja põõsaste tüve ja okste kõva kudet. Kitsamas botaanilises mõttes nimetatakse puiduks seemnetaimede kambiumi moodustatud sekundaarset ksüleemi. See definitsioon ei hõlma näiteks palmiliste puitu; ometi on sellegi puhul iseloomulik ligniini kogunemine rakuseina. Laiemas mõttes mõistetaksegi puidu all lignifitseerunud (puitunud) taimekudet. Puidu kasutamine materjalina ja kütteainena on taimede kasutamise üks varasemaid viise. Puit on väga mitmekülgsete kasutusvõimalustega taastuv tooraine, mis kuulub tänini tähtsaimate taimsete saaduste hulka ( http://et.wikipedia.org/wiki/Puit ).

1.2.1. Eelised ja puudused

Puit on peene paksuse puhul tugev ja elastne. Puit on küllaltki vastupidav paljude keemiliste ainete suhtes. Näiteks, puit kahjustub alles siis kui keskkonna pH-tase on alla 2 või üle 9. Madala soojusjuhtivuse tõttu on puit väga hea soojusisolaator ( http://et.wikipedia.org/wiki/Puit ).
Üheks puidu puuduseks või eripäraks on tema ebaühtlane struktuur ja omadused. Näiteks tüvepuidu korral on üks põhilisemaid struktuuri hälbeid oksakohtade esinemine selles. Kõrvalekalduvad kasvutunnused või puiduvead hinnatakse tugevuse alusel enamasti negatiivseteks, kuid võivad samas olla esteetiliselt soovitud. Puidu üheks halvaks küljeks on tema vastuvõtlikkus bioloogilistele teguritele. Ta on näiteks toiduks paljudele seentele (majavamm), putukatele ja bakteritele. Vastuvõtlikkus bioloogilisele lagunemisele on osaliselt seotud puidu niiskusega, sest vaid niiskunud puitu suudavad asustada ja lagundada puiduseened. Veel üks puidu puudus on tema deformeerumine ehk puidu vormi muutumine nii koormuste kui ka niiskuse ja teiste keskkonnatingimuste mõjul. Näiteks kahaneb puit vananedes, aga võib ka niiskusesisalduse vähenedes või kasvanud puus tekkinud pingete kadumisel iseeneslikult lõheneda. Teisalt põhjustab puidu hügroskoopsus, ehk vee imamisvõime, nii tema eluaja jooksul kui ka hiljem tema vormi muutumist. Puiduniiskus sõltub ümbruse niiskustasemest. Niiskuse muutused põhjustavad puidu märkimisväärse vormimuutuse aga mõjutavad ka tema mehhaanilisi omadusi ( http://et.wikipedia.org/wiki/Puit ).

1.2.2. Puit ehitusmaterjalina

Puit on üks vanemaid ehitusmaterjale ja üksnes oma tuleohtlikkuse pärast tulekahjude ja sõdade tõttu tagasitõrjutud. Viimasel ajal on puidu tähtsus ehitusematerjalina uuesti tõusnud, oma ökoloogiliste ja taastuva materjali heade omadustega. Lisaks ei reosta lagunev puit loodust ( http://et.wikipedia.org/wiki/Puit ).
Puitu kasutatakse nii ehitusmaterjaliks, betooni vormimisel, vooderdusena, elektrimastidel kui ka raudteeliipritena ja tunneli- ning sillaehitustöödes. Varem kasutati okaspuitu kaevandus- ja tunnelitööde juures, kuna erinevalt lehtpuudest teeb ta murdumise eel häält. Puitu kasutatakse mahutite ja silode ehitamisel, mis on mõeldud agressiivsete soolade säilitamiseks. Üldiselt kasvab liimpuittalade kasutamine hallide katusekonstruktsioonides aga on esinenud ka niiskuskahjustustest tingitud ja talade kokkuvajumise põhjustanud õnnetusi. Konstruktsioonide kandejõud on siiski piisavalt suur, et regulaarse kontrollimise puhul risk puudub. Puit on üks vastupidavamaid ehitusmaterjale, kui see on korrektselt töödeldud ja hoolitsetud, või kui ta kahjurite ja teiste mõjude tõttu ei kahjustu ( http://et.wikipedia.org/wiki/Puit ).

1.2.3. Puit konstruktsioonimaterjalina

Puidu kui konstruktsiooni koostisosa tähtsus tõuseb fossiilse tooraine kahaneva kasutamise tõttu. Tal on suhteliselt väike tihedus, kõrge jäikus ja head omadused kuju säilitamisel pikaajaliste jõudude mõjul. Seda on hea töödelda ja on eeliseks, et omab esteetilisi ja ergonoomilisi omadusi ( http://et.wikipedia.org/wiki/Puit ).

• Tisleripuit: saetud puit, lauad, prussid, mööblimaterjal ja akende raamikonstruktsioon;
  
• Resonants - ehk kõlapuit - muusikainstrumentide jaoks;
  
• Töödeldud puit - liimpuitplaadid, tisleri plaat ja vineer ;
  
• Tooraine puumaterjalidele nagu näiteks puitlaastplaadid, erineva paksusega fiiberplaadid või vineer;
  
• Tööriistade käepidemed või varred;
  
• Materjal mitmete spordivahendite tarbeks;
  
• Ajalooline veesõidukite ehituseks.
  

1.2.4. Taaskasutus, aineline ja energeetiline kasutamine

Puitu saab puhtal kujul probleemideta likvideerida seda kompostides või sellest põletamisega energiat võites. Vana- ja prügipuit kasutatakse põletusmaterjalina biomassitehases taastuv- ja CO2-neutraalse energia saamiseks. Puitu kasutatakse paljude põhjuste tõttu uue energia võitmise jaoks. Küttepuit viitab uuestikasvava toorainena heale ökobilansile, kui seda uuesti istutatakse ja kasvatatakse. Puitu kasutatakse põletusainena puuahjudes. Puit on tänu automaatsete põletusseadmete leiutamisele puidugraanulite ja pilbaste kujul põletusainena nüüdselt mitte ainult palju ökoloogilisem, vaid ka palju mugavam kui õli või gaas ( http://et.wikipedia.org/wiki/Puit ).

1.2.5. Muud ainelised kasutamisevõimalused:

• Suitsutamispuit - toiduainete konserveerimiseks;
  
• Tselluloosi tooraine, millest valmistatakse sealhulgas paberit ja tselluloosiprodukte nagu tselluloid ja viskooskiud;
  
• Tooraine keemiliste produktide jaoks nagu tõrv ja puusüsi;
  
• Lähtematerjal viina tootmiseks.
  

2. METOODIKA

Käesolevas uuringus küsitleti kümmet ehitusfirma „Stesamex“ töölist, kes omavad eramaja, et teada saada, kumba ehitusmaterjali kasutatakse ehituses rohkem, kas betooni või puitu. Oma küsimustikuga sooviksin teada saada, kas eelnevalt püstitatud hüpotees vastab tõele. Tänu sellele saaks teada, kumba materjali inimesed rohkem pooldavad ehituseks.
Antud küsitlus viidi läbi augustikuu jooksul.
Küsitlus sisaldas nelja küsimust, mille vastamiseks kulus töölistel keskmiselt viis minutit. Küsitluse andmed on töödeldud programmis MS Excel ja nende põhjal koostatud ka graafikud.

3. TULEMUSED JA JÄRELDUSED

Järgnevatel joonistel on esitatud uuringu tulemused.
Joonis 1. Maja ehitamiseks kasutatavad materjalid.
Joonis 2. Rahulolu kasutatava ehitusmaterjali suhtes.
Joonis 3. Betooni ja puidu vastupidavuse suhe.
Tabel 1.
keskkonnasõbralikkus
taastuvus
odavus
PUIT
6
6
2
BETOON
4
4
8
Järeldus: Uuringu tulemusena leiti, et puit on enam kasutatav kui betoon. Küsitlusest selgus (joonis 1), et enamik on ehitanud oma maja puidust 60%, betoonist 30% ja muudest materjalidest 10 %. Jooniselt 2 näeme, et töölistest 70% ei ehitaks oma maja teisest materjalist ning 30% teeks seda. Vastanuist 60% arvasid, et betoon vastupidavam kui puit (joonis 3). Tabelist 1 näeme, et 60% vastanuist arvas, et puit on parem tema ökoloogiliste ning taastuvate omaduste tõttu. Betooni pidasid odavamaks 80% vastanuist.

KOKKUVÕTE

Uurimistöös „Ehitusmaterjalid läbi aegade – betoon ja puit“ on antud lihtne ülevaade puidust ja betoonist, kus neid kasutatakse, omadustest, eelistest ning puudustest.
Antud töö eesmärgiks oli uurida betooni ja puidu kasutamist ehituses. Hüpoteesiks on väide, et ehitusmaterjalidena kasutatakse betooni rohkem. Tulemuseks saadi, et eelnevalt püstitatud väide ei pea paika. Küsitluse analüüsis jõuti järeldusele, et puitu eelistatakse ehitusmaterjalina enam kui betooni.
Käesoleva uurimistöö edasiarendamise suunaks võiks olla küsitleda praeguse kümne inimese asemel sadu inimesi, kuna nii väike vastajate arv ei anna täielikku inimeste eelistust ühe või teise materjali suhtes.

KASUTATUD KIRJANDUS

1. R. O. (1976). Ehitusmaterjalid. Tallinn: Valgus.
2. (2008). Mis on betoon? http://www.betoon.org/sisu/algajale/1-misonbetoon/11-misonbetoon [vaadatud: 26.08.10].
3. (2010). Betoon. http://et.wikipedia.org/wiki/Betoon [vaadatud: 27.08.10].
4. (2010). Betooni järelhooldus ja kahanemine. http://www.rudus.ee/Bvalik3.ht m [vaadatud: 26.08.10].
5. (2010). Töötlemine ja kasutusala. http://et.wikipedia.org/wiki/Puit [vaadatud: 28.08.10].

LISAD

Lisa 1
Küsimustik (tõmba sobivale variandile ring ümber)
1. Millisest materjalist on ehitatud teie maja?

Betoon

Puit

Muu
2. Kui oleks teie teha, kas ehitaksite maja teisest materjalist?

Jah

Ei
3. Kas sinu arvates on betoon vastupidavam kui puit?

Jah

Ei
4. Märgi ristike sobivasse kohta.
keskkonnasõbralikkus
taastuvus
odavus
PUIT
BETOON