Algajat juhti tähistav "vahtraleht" vajalik eesti liikluses või mitte? (0)

Algajat juhti tähistav " vahtraleht " vajalik eesti liikluses või mitte?

Vahtraleht on algaja juhi tunnusmärk. See on 150–200 mm küljepikkusega valge ruut, milles on allasuunatud varrega rohelise vahtralehe kujutis. Ruudul on kitsas roheline ääris.
Vahtralehe vajalikkus on hetkel vägagi päevakajaline teema. Leitakse, et see pole vajalik, kuna see on kaotanud temale pandud eesmärgi, milleks on austus ja mõistmine kaasliiklejate poolt. Selle asemel näeme halvustavat ja negatiivset suhtumist , mis mitte kuidagi ei aita vähendada noorte juhtide poolt põhjustatud liiklusõnnetuste arvu. Liiklusspetsialist Johannes Pirita ütles, et ta ei tea, kas roheline vahtraleht algaja juhi tunnusena on üldse vajalik. 
Algaja juhi tunnusmärgina kasutuses olev rohelise vahtralehe kujutis on oma aja ära elanud ja selle kasutamine tuleb muuta vabatahtlikuks, leiab Reformierakonna noortekogu.
Maanteeameti andmetel ei kasuta ükski teine Euroopa riik noorte juhtide eristamisel märgistust, kaasaarvatud riigid, kus juhiloa saamine on kaheastmeline. Eesti võttis hetkel kehtiva süsteemi üle Montrealist, kus tänapäeval enam tunnusmärke ei kasutata. Tulevikus võiks roheline vahtraleht maanteeametnike meelest olla vabatahtlik. Algaja juhi tunnusmärgi kohustuslikust kasutamisest loobumine muudaks liiklust rahulikumaks, mistõttu oleks vabatahtlik «vahtraleht» Eesti Autokoolide Liidu president ja Aide autokooli juhi Enn Saardi hinnangul mõistlik. «Kuna «vahtralehega» muud piirangut ei ole kui see, et suvel 100 km/h ei tohi sõita ja politseil on andmed arvutis näha nagunii, siis ega midagi hullemaks sellest ei läheks,» rääkis Saard .
Err Uudised viis läbi küsitluse „ Kas algajat juhti tähtistav "vahtraleht" on Eesti liikluses vajalik ?“ Selgus et 187 vastanuist 71,7% leiab et see on siiski vajalik.
Keskerakonna Noortekogu hinnangul ei tohiks Maanteeameti poolt välja käidud nn vabatahtliku vahtralehe süsteemi rakendada. „Märgi kaotamine ei tee olukorda paremaks. Eestis tuleb muuta liikluskultuuri, mitte tegeleda murekohtade peitmisega,“ ütles Mölder. Peasekretäri hinnangul on argumendid, millega uut ideed selgitati ebapiisavad ning liiklusreeglite muutmine ei ole teema, millesse tuleks kergekäeliselt suhtuda.
Politsei on algajate juhtide tähistamise poolt. Statistika järgi põhjustavad kõige rohkem õnnetusi 18-24-aastased juhid. Ka liiklusrikkujaid on rohkem sellises vanuses juhtide seas.
Vahtralehe kasutamisel on hulgaliselt poolt ja vastuväited. See küsimus „kas vahtralehe kasutamine on vajalik või mitte?“ peab jääma asjatundjate otsustada. Nagu küsitlustest selgus, on enamuse arust vahtraleht vajalik ning selle kasutamist tuleks jätkata Eesti liikluses. Tänu sellele on kaasliiklejad valvsamad algajate sõidukijuhtide suhtes ning liiklusõnnetuste arv ei suurene hulgaliselt.