Erivajadustega inimene (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

109

doc

Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte

õppimisprotsessile ja õpitulemuste täitmisele. 3 1. REHABILITATSIOONI TEOORIAD, MEETODID JA KORRALDUS LOENGU MATERJAL Rehabilitatsioon... Püüdke mõtestada, mis Teie arvates on rehabilitatsioon? 1. Mis on rehabilitatsiooni eesmärgid? 2. Kes võiksid vajada rehabilitatsiooni? 3. Millistes eluvaldkondades võib inimene rehabilitatsiooni vajada? 4. Milliseid meetmeid/sekkumisi võiks rehabilitatsioon sisaldada? MÕISTEKAARDID !!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! Rehabilitatsioon?!? · Ühiskonnas on rehabilitatsiooni kohta kasutusel mitmeid mõisteid ja lähenemisi. · Sõna rehabilitatsioon tuleneb ladina keelest, tähendades millegi heastamist ja taas tunnustamist. · Termin "rehabilitatsioon" hõlmab paljusid visioone ja meetodeid, mis on suunatud

Rehabilitatsiooni teooriad, meetodid ja korraldus

25

doc

Sotsiaalpoliitika konspekt eksamiküsimustega

tõrjutuseni. 6. Sotsiaalsed oskused, suutlikkus luua ja säilitada sotsiaalseid võrgustikke, suurendada indiviidide, gruppide sotsiaalset kaasatust. Vaesust sotsiaalse kaitse ja kaasatuse kontekstis ei tõlgendata üksnes rahaliste ressursside puudumisena, üha enam räägitakse materiaalsete ressursside puudumisest. Vaesus iseloomustab ühiskonna sotsiaalset kaasatust. Näiteks, majanduslikult vaene inimene on sageli halvema tervisega, rahalises puuduses olevate perede lapsed jäävad sageli ilma heast haridusest, mis omakorda põhjustab vaesust. 2010 AASTA – VAESUSE VASTU VÕITLEMISE AASTA Liikmesriigid leppisid kokku, et vaesuse ja tõrjutuse vähendamine tuleb võtta ühiseks eesmärgiks ning seetõttu seati sisse uue tööviis – avatud koordinatsiooni meetod (Open Method of Coordination ehk OMC) Teisisõnu, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse leevendamiseks lepiti kokku ühised sihtmärgid,

Sotsiaalpoliitika

56

docx

Liikumispuuetega inimeste võimalused avalikes randades Stroomi ranna näitel

programmide ja korralduseta. Sellegipoolest on nõudlus inimkäega loodud lisaressursside järele vaba aja veetmisel ja rekreatsioonis praegu suurem kui kunagi varem. (Torkildsen, 1992) 1.2 Puuetega inimesed kui tegevustest ilmajäetud grupp Eesti sotsiaalpoliitika defineerib puude kui inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotuse või kõrvalekalde, millest tingituna inimene võib vajada kõrvalist abi, juhendamist, järelevalvet, erivahendeid ja/või eri tingimusi (Masso & Pedastsaar, 2006). Sellest tulenevalt on toimetuleku piirajateks: 1. liikumine 2. nägemine 3. kuulmine 4. kõne 5. intellekt 6. psüühika (Invainfo.ee) Gail Whiteford on kasutusele võtnud mõiste "tegevustest ilmajäetus ­ occupational deprivation" (Whiteford, 2000). Tegevustest ilmajäetust on kirjeldanud ka tegevusterapeut

Sotsiaalteadused

25

docx

Tööturu ja hõive probleemid Eestis

täpselt paika panna ja kasutajale pidevalt meelde tuletada. Tööealise rahvastiku jagunemist hõiveseisundi järgi kirjeldavad mõisted on esitatud joonisel 1. Selliselt jagab rahvastikku Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (International Labour Organization, lühendatud ILO). Esitatud jaotuses tuleb kindlasti tähelepanu pöörata mõistele töötud, sest tavatunnetusel erineb see oluliselt ILO või Tööturuameti definitsioonist. Inimene, kes ei tööta ei ole veel töötu, kuna näiteks lapsega kodus olev ema ega ka üliõpilane pole töötud. Töötu on isik, kes ei ole hõivatud, kuid kes on võimeline töötama ja kes soovib leida tööd. Kehtiva seaduse seisukohalt võib töötu Eestis defineerida lühidalt kui isiku, kelle puhul on üheaegselt täidetud kaks tingimust: 1) seadusandlus lubab teda end Tööturuameti piirkondlikus struktuuriüksuses töötuna arvele võtta, 2) ta on end Tööturuameti piirkondlikus

Makroökonoomika

90

docx

Tänapäeva sotsiaalprobleemid

R.Merton ´i sotsiaalse pinge/nihke (social strain) teooria. Ühiskond püstitab ülesanded ja annab vahendid selle eesmärgi täitmiseks. Hälbimus tekib, kui inimesed on omaks võtnud eesmärgid, kuid neil pole ressursse nende saavutamiseks Sildistamise teooria. Sildistatakse inimesi, keda nende käitumise põhjal peetakse mittenormaalseteks. Kõige sagedasem sildistamine laste kaudu. --- A.Maslow 1943 artikkel „A Theory of Human Motivation“ Maslow püramiid 5) Eneseteostusvajadus- inimene esitab endale küsimuse, mida ta elus teha tahab 4) Tunnustusvajadus- igaüks vajab, et keegi hindaks teda. 3) Armastus- ja kuuluvusvajadus- inimene tahab tunda et teised teda armastavad teda ja hoolivad temast. 2) Kaitstusvajadus- inimestel on tarvis turvalisust ja kindlust. 1) Füsioloogilised vajadused- Seksuaal-, vee-, toidu-, unevajadus jms. Noorteprobleemid ja noorsoopoliitikad Noored vastuolulistes oludes:

Sotsioloogia

62

doc

Ühiskonna riigieksami kokkuvõte

päritolu järgi 3) poliitiline kihistumine ­ milline on kellegi juurdepääs võimule ja poliitikale. Webberi õpetus töötati välja 20. sajandi alguses. Talcot Parsons ­ Inglise päritoluga USA teadlane ja teda peetakse 20. sajandi tippsotsioloogiks. Ta lähtub ühiskonna stratifitseerimisel 3 kriteeriumist: 1) kvaliteet ­ selle all mõtleb ta inimese teatud omadusi, oskusi, kvalifikatsiooni 2) täitmine ­ selle all mõtles ta seda, kuidas inimene täidab endale võetud rolli, kas oskuslikult, kuidagiviisi või halvasti 3) valdamine ­ mõtles seda, kas ja kui palju on inimesel materiaalseid või vaimseid ressursse. Mitte ainult riikide, vaid ka inimeste stratifikatsioon on tänapäeva sotsioloogide üheks oluliseks probleemiks, sest enamust inimestest huvitab majandusliku võrdsuse probleem ja tänapäeva teadlased on veendunud, et niisugust majanduslikku võrdsust ei saa kunagi olema

Ühiskonnaõpetus

49

docx

U�HISKONNAO�PETUSE-konspekt

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm.

Kategoriseerimata

103

pdf

Lastekaitse seaduse hindamine

Uuring viidi läbi Riigikantselei tellimusel tarkade otsuste fondi ja Euroopa Sotsiaalfondi toel. Projekti algataja ja koostööpartner on Sotsiaalministeerium. Uuringu koostas Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE. Uuringu autorid: Kerly Espenberg (projektijuht ja analüütik, intervjuude läbiviimine ja delfi meetodil andmete kogumine, raporti koostamine) Kadri Lees (analüütik, intervjuude läbiviimine ja delfi meetodil andmete kogumine, raporti koostamine) Kati Valma (ekspert-konsultant) Katrin Laur (ekspert-konsultant) Kiira Nauts (ekspert-konsultant) Merle Linno (analüütik, fookusgrupi intervjuude läbiviimine, raporti koostamine) Judit Strömpl (analüütik, fookusgrupi intervjuude läbiviimine) Uuringumeeskond tänab kõiki eksp

Sotsiaalse analüüsi alused

Kommentaarid (0)