Energiajookide tarbimisharjumused ja teadlikkus

Q: Kui tihti te joote energiajooke?

Vastus leiad õppematerjalist: Energiajookide tarbimisharjumused ja teadlikkus

Q: Kui tihti joote energiajooke?

Vastus leiad õppematerjalist: Energiajookide tarbimisharjumused ja teadlikkus

Q: Milliseid energiajooke tarbite?

Vastus leiad õppematerjalist: Energiajookide tarbimisharjumused ja teadlikkus

Q: Miks tarbite energiajooke?

Vastus leiad õppematerjalist: Energiajookide tarbimisharjumused ja teadlikkus

Q: Mis on energiajook?

Vastus leiad õppematerjalist: Energiajookide tarbimisharjumused ja teadlikkus

Q: Kuidas juua energiajooki?

Vastus leiad õppematerjalist: Energiajookide tarbimisharjumused ja teadlikkus

Q: Mida energiajoogid tegelikult sisaldavad?

Vastus leiad õppematerjalist: Energiajookide tarbimisharjumused ja teadlikkus

Tuvi, Tundmatu

Energiajookide tarbimisharjumused ja teadlikkus (0)

Keskkool - Toit - Toitumisfüsioloogia ja metabolism

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kui tihti te joote energiajooke?
Kui tihti joote energiajooke?
Milliseid energiajooke tarbite?
Miks tarbite energiajooke?
Mis on energiajook?
Kuidas juua energiajooki?
Mida energiajoogid tegelikult sisaldavad?

Lasnamäe Üldgümnaasium
Energiajookide tarbimisharjumused ja teadlikkus
Uurimistöö
Autor: Kaspar Erik Lind 11. klass
Juhendaja : Kristel Suurorg
Tallinn 2014
SISUKORD
SISSEJUHATUS 3

ENERGIAJOOGID 4

Koostisained 4

Kofeiin 4

Tauriin 5

Glükoronolaktoon 6

Guaraana 6

Ostu- ja tarbimisregulatsioon 7

Varasemad uuringud 8

ENERGIAJOOKIDE MÕJU TERVISELE 9

Tarbimisega kaasnevad mõjud 9

Mõju treeningu ajal 9

Mõju koos alkoholiga 10

Terviseriskid 11

TEOSTATUD UURIMUSE ANALÜÜS 13

Hüpotees 13

Uurimisobjekt 13

Ülevaade uuringu tulemustest 14
KOKKUVÕTE 18
KASUTATUD MATERJALID 19
SISSEJUHATUS
Energiajoogid on viimaste aastatega jõuliselt populaarsust kogunud . Kuigi arvatakse, et tegu on pelgalt karastusjookidega, mis on rikastatud erinevate ergutite ning maitsetega, siis tegelikkuses võib mõtlematu tarbimise järel tekkida erinevad tervisehädad. Kiire elustiili tõttu otsivad noored abilist energiajookidest, mistõttu võib lugeda noori kõige kergemini mõjutatavaks sihtrühmaks. Noored ei pruugi tihtipeale mõista, mida see jook kehale tegelikkuses annab, eeldades vaid, et energiajoogi nimest tulenevalt saavad nad lisaenergiat edasirassimiseks.
Ostu- ning tarbimisregulatsiooni vähesuse tõttu on energiajoogid üsna kergesti kättesaadavad noortele. Erinevad reklaamid ning turustamiskampaaniad, mille kaudu tootjad püüavad oma toodet paremini turustada, panevad noori tarbima energiajooke nii füüsilisel treeningul, tööl, koolis kui ka tavaelus, oodates erinevaid energiasüste ning võimekuse paranemist, kuna nii on ju lubatud.
Energiajookide tootjad väidavad küll, et tegu on ohutute jookidega, ent sellegipoolest pole ühiskond nii naiivne , kui võiks arvata ning selle seas on tekkinud erinevad kahtlused ja arvamused. Seetõttu leidub erinevate infoallikate vahendusel erinevaid artikleid ning arvamusi energiajookide mõjust kehale ning koostisosade võimalikest riskidest.
Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on anda ülevaade energiajookide koostisest, tarbimisega kaasnevatest mõjudest kehale, võimalikest terviseriskidest ning varasemalt läbi viidud uuringutest. Samuti koostada ankeetküsitlus, millega selgitatakse välja 6-12. klassi õpilaste energiajookide tarbimisharjumused ning nende teadlikkus energajookide mõjust kehale ja terviseriskidest. Tulemusi võrreldakse omavahel.
1 ENERGIAJOOGID
Energiajook on tinglik nimetus nendele karastusjookidele, mis tavaliselt sisaldavad süsivesikuid, vitamiine, kofeiini ja teisi toimeaineid. Lisaks kofeiinile võib energiajook sisaldada ka tauriini, kreatiini, glükuronolaktooni, hõlmikpuu- (ehk ginkgo-), ženšenniekstrakti ning B-rühma vitamiine. Ühtset kokkulepitud definitsiooni energiajookidele ei ole ( Pitsi 2014).

Koostisained
Enamikele energiajookidele on lisatud suhkruid, mis muudab tootest saadava toiduenergia samaväärseks nt apelsinimahlale, tavalisele karastusjoogile jne. Nii võibki pidada energiajoogi nimetust petlikuks, sest energiajook ei anna lisaenergiat, vaid seal sisalduv kofeiin ja teised stimuleerivad ained aitavad ära kasutada organismi olemasolevaid energiavarusid (Pitsi 2014).
Energiajook toimib ergutina, selle koostisosad tauriin ja kofeiin stimuleerivad kesknärvisüsteemi, aitavad peletada väsimust ja parandavad keskendumisvõimet (EPL 2007).

Kofeiin
Üks kõige problemaatilisem koostisosa energiajookides on ilmselt kofeiin. Kofeiin on alkaloid , mida leidub umbes 60 taimes . Kofeiini sünonüümid on guaraanas leiduv guaraniin, tees sisalduv teiin ja Yerba Mate puu lehtedes olev mateiin . Inimesele mõjub kofeiin kesknärvisüsteemi stimulaatorina, mis peletab ajutiselt väsimuse ja suurendab kontsentreerumisvõimet. Sellel on märkimisväärne mõju ka südame-veresoonkonnale: mõõdukas vererõhu tõus ja mõju südame löögisagedusele. Mõju on ka teistele elundkondadele: kofeiin kiirendab hingamissagedust , suurendab neerude kaudu naatriumi ja vee eraldumist, sel on stimuleeriv toime mao soolhappe ja pepsiini sekretsioonile (Pitsi 2014).
Energiajook sisaldab küllalt palju kofeiini (sageli guaraana ekstraktide koostises). Näiteks 250 ml purk energiajooki sisaldab tavaliselt umbes sama palju kofeiini kui tass kohvi (80–90 mg). Erinevalt kohvist, mida tarbitakse aeglaselt ja söögikorra lõpus või koos hommikusöögiga, juuakse energiajooki toidust eraldi ja suhteliselt lühikese aja jooksul. See soodustab kofeiini kiiret imendumist organismi (Pitsi 2014).
Laste ja noorukite puhul võiks soovitatavad kofeiini tarbimise kogused jääda kuni 100 mg päevas ja tervete täiskasvanute puhul võiks selleks koguseks olla kuni 300 mg päevas. Kõik joogid (välja arvatud kohv ja tee), mille kofeiinisisaldus ületab 150 mg, peavad Euroopa Liidu riikides kandma märget "kõrge kofeiinisisaldusega" (Pitsi 2014).

Tauriin
Tauriin on meie kehas tavapäraselt leiduv aminohape . Seda leidub looduslikult lihas, mereandides ja piimas, kuid energiajookidega tarbitav kogus on mitu korda suurem kui tavalise menüü puhul. Praegu puuduvad tõendid selle kohta, et see oleks kahjulik, kuid samuti puuduvad tõendid, et selle tarbimine suurtes kogustes kehale kasulik oleks (Suik 2014).
Täiskasvanu saab talle vajaliku tauriinihulga kas toidust või sünteesib ise. Täiskasvanud inimeste ainevahetus leiab väljapääsu ka nende jaoks, kes mingil põhjusel liha või kala ei söö. Nende organism katab tauriinivajaduse sellega, et sünteesib seda ühendit teistest väävlit sisaldavatest aminohapetest. Täiskasvanud inimese ööpäevane tauriinimajanduse käive jääb paarisaja milligrammi piiridesse (Kokassaar 2009).

Glükoronolaktoon
Glükoronolaktoon on aine, mida inimese keha toodab glükoosi ehk suhkru omandamisel sidekoe moodustamiseks. Samuti leidub seda ainet taimedes. Toidust saab inimene glükoronolaktooni 1,2-2,3 mg päevas. Energiajookidest võib glükoronolaktooni saada sadu kordi enam, sest jookide glükoronolaktoonisisaldus on 2000-4000 mg/l. Suurim ohutu tarbimise kogus on 1000 mg kehakaalu kilo kohta ehk 60 kg inimesel 60g. Sellise koguse glükoronolaktooni saab inimene ligi 25 liitrist energiajoogist. Euroopa Toiduohutusamet avaldas 12. veebruaril 2009 teadusliku arvamuse, milles jõuti järeldusele, et energiajookide regulaarsel tarbimisel saadav d-glükoronolaktooni kogus ei põhjusta ohtu inimese tervisele (Eesti Toiduainetööstuse Liit 2014).

Guaraana
Guaraana on taim, mis kasvab Amazonase vihmametsades, sisaldades suures koguses guraniini, mille toime on väga sarnane kofeiinile (Rõõmus Peet toidublogi 2013).
Uuringud on näidanud, et guaraanat on ohutu kasutada kesknärvisüsteemi stimulandi ja kaalulangetuse abivahendina (Rõõmus Peet toidublogi 2013).
Nagu kofeiingi, stimuleerib guaraana neerupealseid, mille tulemusena vabanevad hormoonid epinefriin , norepinefriin ja dopamiin , mis suurendavad kaalukaotust, annavad energiat, vastupidavust kui ka suurendavad konsentratsioonivõimet (Rõõmus Peet toidublogi 2013).
Uuringud näitavad, et päevane tarbitab kogus võiks jääda 500 ja 100 mg vahele, manustades 3xpäevas (Rõõmus Peet toidublogi 2013).

Ostu- ja tarbimisregulatsioon
Energiajookide müügile pole Eestis seatud seadusandlikke müügipiiranguid. Samas võib kauplus kehtestada ostupiirangu omal äranägemisel. Energiajookide tootjad on seisukohal, et kofeiini kõrge sisalduse tõttu ei ole alla 16aastastel noortel ja lastel soovitav energiajooke tarbida janu kustutamiseks ega ka toidu kõrvale (Kaukvere 2013).
Aasta pärast energiajookide müügipiirangu kehtestamist on energiajookide soetamine Rimi kauplustest vähenenud ligi 16 protsenti. Rimi turundus- ja kommunikatsioonijuhi Andrija Lilleoja sõnul on tarbijad energiajookide sisalduse ja omaduste suhtes muutunud märksa teadlikumaks (Ärileht 2013).
Anneli Sammel rääkis, et olukord energiajookidega on keeruline. "Kui me vaatame energiajooki, siis need koostisosad, mis on selles joogis, ei ole eraldi lahti võetuna ohtlikud, aga nende ainete koostoime võib olla ohtlik teatud tervisliku seisundi puhul, mida lapsed iseenda puhul ei oska hinnata, ja loomulikult ei oska nad hinnata joodud koguseid ja sagedust, kui tihti nad seda jooki joovad." Sammeli hinnangul on riiklike regulatsioonideni jõudmiseni veel pikk ja keeruline tee, kuid väiksemad sammud viivad tulemuseni. Tema sõnul peab tsentraalse regulatsiooni kehtestamiseks viima läbi teaduslikke uuringuid , mis tõestaksid energiajoogi kahjulikkust. "Kogu maailmas käib tegelikult selline diskussioon. Teaduslikke uuringuid on tehtud ja tõestati, et energiajoogi ja alkoholi koosmõju on tervisele ohtlik, aga vaidlused endiselt käivad."Sammel sõnas, et ka mujal maailmas ei ole riikides suuri piiranguid energiajookide tarbimisele , rohkem on tootjate ja kaupmeeste eneseregulatsioone (Eesti Rahvusringhääling 2012).

Varasemad uuringud
Tervise Arengu Instituut (TAI) uuris põllumajandusministeeriumi tellimusel energiajookide tarbimist Eestis 7-45- aastaste elanike hulgas. Kokku küsitleti üle 3500 inimese. Seejuures jagunesid küsitletud kolme gruppi: esimese grupi moodustasid 1.-6. klassi õpilased, keda oli 451. Teine grupp koosnes 7. -12. klassi üldhariduskoolide õpilastest, kutseõppeasutuste ja kõrgkoolide õpilastest, keda oli kokku 2766. Kolmas grupp esindas tööealist elanikkonda ning sinna kuulusid inimesed vanuses 16 kuni 45 aastat (900 vastajat ) (Kaukvere 2013).
Uuringust selgus, et energiajookide tarvitamist alustatakse valdavalt 10-15-aastaselt. Samas ei ole 1.-6. klassi õpilaste seas energiajookide tarvitamine kõrvetav probleem, kuna 85 protsenti pole energiajooki mitte kunagi joonud või on vaid korra proovinud (Kaukvere 2013).
Kõige enam oli energiajookide joojaid teises grupis – tervelt 93 protsenti sellest grupist olid vähemalt kord elus energiajooki proovinud. Regulaarseid tarbijaid ehk neid, kes jõid energiajooke vähemalt kolm korda kuus oli selles grupis siiski 9,6 protsenti (Kaukvere 2013).
Kõige suurem oli regulaarsete energiajookide joojate osakaal kutseõppeasutustes õppivate 18 kuni 22-aastaste seas (23 protsenti energiajookide tarvitajatest tegi seda regulaarselt) (Kaukvere 2013).

ENERGIAJOOKIDE MÕJU TERVISELE

Tarbimisega kaasnevad mõjud
Arvatakse, et väikestes kogustes parandavad energiajoogid reageerimisaega, suurendavad aeroobset ja anaeroobset vastupidavust, vähendavad unisust autoroolis, suurendavad erksust
ning parandavad meeleolu ja tunnetust (Tervise Arengu Instituut 2014).
Energiajook ei ole tavaline karastusjook, mida võib juua janu kustutamiseks. Selle tarvitamisega peavad olema ettevaatlikud isegi terved inimesed. Energiajoogi nimetus on tegelikult petlik, sest hoolimata kõlavatest reklaamlausetest ei anna energiajook tiibu ega organismile olulisel määral lisaenergiat. Küll aga aitab see põhjalikumalt ära kasutada organismi olemasolevaid energiavarusid. See aga kurnab organismi ja tekitab hiljem veelgi suuremat väsimust. Intensiivsele tööperioodile peab kindlasti järgnema küllaldane puhkus jõu taastamiseks (TAI 2014).

Mõju treeningu ajal
Energiajooke tarbitakse sageli enne treeninguid, treeningu ajal ning spordiüritustel. Selline tarbimine võib viia kiiresti dehüdratsiooni ning ataki, kuumarabanduse või infarktini. Kombinatsioon kofeiini diureesi tõstvatest omadustest, higistamisest ning vedeliku kaost võib põhjustada tõsise dehüdratsiooni (Tervise Arengu Instituut 2014).
Füüsiliselt aktiivsed inimesed ei ole tihti teadlikud sportimisega seotud vee- ja toitainete suurenenud vajadusest. Tihti arvatakse, et suurenenud energiavajaduse rahuldamiseks on sobilikud energiajoogid. Energiajookide kasutamine spordijookide asemel toob endaga kaasa suured kofeiinikogused, mis omavad vastupidist efekti veevajaduse rahuldamisele. Seetõttu on väga oluline valida enne või pärast füüsilist koormust, selle ajal, ja ka muudel juhtudel, organismi veekaotuse tasakaalustamiseks õige jook , vältides seejuures liigset suhkru ja energia saamist (Tervise Arengu Instituut 2014).
Tihti aetakse energiajoogid ja spordijoogid segi, kuigi need on oma olemuselt väga erinevad
tooted. Spordijookideks on maitsestatud joogid, mis võivad sisaldada süsivesikuid, mineraalaineid, elektrolüüte (nt naartrium, kaalium , kaltsium , magneesium ), maitse- ja lõhnaaineid, mõnikord ka vitamiine või teisi toitaineid ning mis on mõeldud treeningu käigus
higistamise teel kaotatud vee ja elektrolüütide taastamiseks. Energiajoogid ei sisalda elektrolüüte, see-eest sisaldub neis kofeiini ja teisi stimulante (Tervise Arengu Instituut 2014).
2.2.2 Mõju koos alkoholiga
Suur riskitegur on energiajookide ning alkoholi koostarbimine. Kofeiin on stimulaator, alkohol aga depressant . Seetõttu võib inimesele tunduda, et alkoholi tarbimine koos energiajoogiga varjab joovet ja parandab enesetunnet. Tegelikult aga ei vähenda energiajook alkoholisisaldust väljahingatavas hingeõhus, veres ega paranda reaktsioonikiirust (Pitsi 2014).
Petlikult hea enesetunne võib panna inimese tegema valesid otsuseid, näiteks innustuma veelgi rohkem alkoholi tarbima või istuma autorooli. Näiliselt väike joove võib endaga kaasa tuua selliste alkoholikoguste joomise , mis viivad alkoholimürgistuseni. Kuna kofeiin, nii nagu alkoholgi, on diureetik ehk vee väljutaja, siis väheneb sellise kokteili joomisel inimorganismi veesisaldus, mistõttu suureneb vere alkoholisisaldus ja joove veelgi (Pitsi 2014).
Ehkki pole uuringuid, mis kinnitaksid energiajookide ning alkoholi koostarbimise negatiivseid mõjusid, ei soovita Euroopa Liidu toiduteaduskomitee (SFC – Scientific Commitee on Food) neid kahte koos tarbida. Kofeiinisisalduse tõttu suurendavad energiajoogid vee väljutamist organismist, sama teeb ka alkohol. Samal ajal aktiivse liikumisega, nt tantsimisega võib energiajoogi ja alkoholi koosmõju tekitada vedelikupuudusest ajendatud terviseprobleeme (Eesti Toiduainetööstuse Liit 2014).

Terviseriskid
Kõige suuremaks ohuks energiajoogi puhul peetaksegi selle kõrget kofeiinisisaldust. Kofeiin võib tekitada ärevust, murelikkust, aga ka väga tõsiseid südamehäireid. Suur probleem energiajoogi ohutuse hindamisel on ka asjaolu, et ei ole veel piisavalt andmeid energiajoogi koostisosade koostoime kohta: me teame veel liiga vähe tema pikaajalisest mõjust eriti noorte (kuni 18-aastaste isikute) organismile (TAI 2014).
Energiajookidega seotud põhilisteks terviseriskideks loetletakse:
• suurenenud südamelöögisagedus ja südamepekslemine,
• kõrgenenud vererõhk,
• unehäireid ja unetus ,
• suurenenud uriinieritus,
• hüperglükeemia (tulenevalt energiajookide suurest suhkrusisaldusest), mis võib olla
ohtlik ennekõike diabeeti põdevatele ning teistele ainevahetusprobleemidega inimestele (Tervise Arengu Instituut 2014).
USA teadlaste väitel sisaldavad energiajoogid piisavalt stimuleerivaid aineid, et põhjustada ärevust, unetust, dehüdratsiooni, seedeelundkonna ärritust, närvilisust, punastamist, suurenenud kuseeritust, südamepekslemist. Energiajookide tarbimist seostatakse ka krambihoogude, maaniahoogude ja rabandusega. Energiajookide tarbimisega seotud surmajuhtumeid on raporteeritud Austraalias, Iirimaal ja Rootsis.
Populaarsetes energiajookides sisalduvad guaraana-, tauriini- ja ženšennikogused on oluliselt
väiksemad kogustest, mis võiksid omada terapeutilist efekti või vastupidi – tuua endaga kaasa
kahjulikke nähte. Seevastu energiajookides sisalduvad kofeiini ning suhkru kogused võivad
omada tervistkahjustavat mõju (Tervise Arengu Instituut 2014).
Ebasoodsad mõjud kesknärvisüsteemile, mida on kirjeldatud seoses energiajookide tarbimisega, hõlmavad peavalu, ärevust, ärrituvust, erutusseisundit, peapööritust, värinaid, segadust , psühhoosi, krampe ja vaimse seisundi muutusi. Biopolaarse häire ning teiste psühhiaatriliste seisunditega patsientidel on täheldatud maniakaalseid episoode ehk maaniat (Tervise Arengu Instituut 2014).
Halvenenud hammaste tervis ning hammaste erosioon , mida põhjustab energiajookide kõrge suhkrusisaldus, on energiajookide tarbijate hulgas tavaline. Hammaste erosiooni ning tundlikkust suurendab see, et energiajoogid on väga happelised (Tervise Arengu Instituut 2014).
Samuti on muret tekitav energiajookide tarbimisega seotud rasvumine . Energiajoogid sisaldavad rohkesti energiat, üks pudel/purk kuni 200 kilokalorit või rohkem ning seetõttu peetakse neid kõrge energiasisaldusega jookideks. Kui energiajooke tarbitakse kogustes, mis ületab päevast energiavajadust, võib see põhjustada ülekaalulisust, seda juba lapseeast alates (Tervise Arengu Instituut 2014).

TEOSTATUD UURIMUSE ANALÜÜS
Viidi läbi küsitlus Lasnamäe Üldgümnaasiumi 6-12. klassi õpilaste seas, vanuses 12-19. Küsimustik koosnes kuuest küsimust (vt peatükk 3.3), mille kaudu uuriti noorte energiajookide tarbimise sagedust, tootelisi eelistusi ning teadlikkust nende toimest inimkehale. Küsimused ning vastusevariandid on ise kokku pandud. Vastuste analüüsimiseks kasutati programmi Microsoft Excel , valmistades küsitlusele vastavad tabelid , täites neid ning koostades vastavad graafikud .

Hüpotees
Püstitati hüpotees, mille kohaselt Lasnamäe Üldgümnaasiumi 6-12. klasside õpilaste teadmised energiajookide mõjust ning kahjulikkusest on puudulikud ning tarbimine on liigne, samuti erinevates vanustes õpilaste tarbimisharjumused on erinevad (mida noorem on vastanu, seda vähem ta tarbib energiajooke).

Uurimisobjekt
Uuritavateks olid Lasnamäe Üldgümnaasiumi 12-19-aastased õpilased. Küsitluses osales kokku 108 õpilast, 40 poissi ja 68 tüdrukut. Saadud tulemusi võrreldi omavahel, jagades valimi kolmeks: 6-7. klassid , kus vastajaid oli kokku 39, 18 poissi ja 21 tüdrukut; 8-9. klassid, kus vastajaid oli kokku 42, 18 poissi ja 26 tüdrukut; 11-12. klassid, kus vastajaid oli koku 25, 12 poissi ja 13 tüdrukut.
Uuritav objekt oli Lasnamäe Üldgümnaasiumi 12-19-aastaste õpilaste kokkupuude energiajookidega ning teadmised energiajookide mõjust kehale. Taheti teada saada õpilaste kogus, kes tarbivad energiajooke ning kuivõrd teadlikud on õpilased energiajookide mõjust inimorganismile. Selleks koostati ning viidi läbi küsitlus, mis koosnes seitsmest küsimusest.
3.3 Ülevaade uuringu tulemustest
Järgnevalt esitatakse uurimistöö tulemused küsimuste kaupa.
1) Kas te olete kunagi tarbinud energiajooke?
6-7. klasside seas tunnistas energiajookide tarbimist 77% ehk 30 õpilast ning mittetarbimist 23% ehk 9 õpilast. 8-9. klasside seas oli tarbijaid 77% ehk 34 õpilast ning mittetarbijaid 23% ehk 10 õpilast. 11-12. klasside seas olid energiajooke tarvitanud 88% ehk 21 õpilast ning polnud tarvitanud 12% ehk 3 õpilast. Vastused koondades võib välja tuua, et kõikidest vastanutest on energiajooke tarbinud 79,4% ehk 85 õpilast ning mittetarvitanuid on 20,6% ehk 22 õpilast.
Sellest võib järeldada, et tarbimine on üldjoontes samasugune ning vanusest ei sõltu tarbimissagedus.
2) Kui tihti te joote energiajooke?
Kõige levinum tarbimisharjumus on paar korda aastas, seejärel paar korda kuus, paar korda nädalas ning viimasena iga päev. Lisaks on välja toodud eraldi mittetarbijate grupp, kus kõige rohkem mitte tarbijaid oli 25% ehk 11 õpilast 8-9. klassidest ning kõige vähem mitte tarbijaid oli 11-12. klassidest, kus neid oli 12% ehk 3 õpilast (joonis 1).
Võib öelda, et õpilased tarbivad energiajooke mõõdukusega. Üllataval kombel ei olnud vastanute seas mitte ühtegi õpilast, kes tarbib energiajooke iga päev, mida on suur rõõm näha.
Joonis 1. Kui tihti joote energiajooke?
3) Milliseid energiajooke tarbite?
Sai ilmsiks, et tarbimiseelistused erinevad. 11-12. klasside seas oli kõige populaarsemaks valikuks Red Bull , 8-9. klasside seas oli kõige populaarsem Starter , ent 6-7. klasside seas olid populaarsed nii Starter, Monster kui ka muud valikud , mis polnud küsitluses välja toodud. Kõige ebapopulaarsemad valikud on Battery ning Hustler (joonis 2).
Joonis 2. Milliseid energiajooke tarbite?
4) Miks tarbite energiajooke?
Kõige enam tarbitakse energiajooke just nende maitse pärast. Samuti oleneb tarbimine ka tujust , mis on andmete kohaselt teine populaarne vastus. Vähem tarbitakse janu kustutamise , energia saamiseks ning muudel põhjustel. Vaid üks õpilane kõigist vastanuist tarbib energiajooke, kuna teised tarbivad samuti. (joonis 3)
Joonis 3. Miks tarbite energiajooke?
5) Kas olete teadlik, kuidas energiajoogid mõjuvad teie organismile ning mida see kaasa tuua võib?
6-7. klasside seas on teadlikud 69% ehk 27 õpilast ning mitte teadlikud 31% ehk 12 õpilast. 8-9. klasside seas on teadlikud 68% ehk 30 õpilast ning mitte teadlikud 32% ehk 14 õpilast. 11-12. klasside seas on teadlikud 84% ehk 21 õpilast ning mitte teadlikud 16% ehk 4 õpilast.
Õpilastel, kes vastasid ‘’Jah’’, lasti selgitada, milline on nende arust energiajookide mõju inimese organismile. Nende vastuste hulka kuulusid: unetus, südame- ja vereringkonnahäired, diabeet , energiajääkide röövimine, tervisekahjulikkus, peavalud, kasvu pidurdumine ja teised.
6) Kas te olete tarbinud energiajooke koos alkoholiga?
Küsimus esitati ainult 11-12. klassidele, kuna vastavalt seadusele on alkoholi tarbimine lubatud alates 18. eluaastast ning selles vanuserühmas on valdavalt 17-19 aastased õpilased.
Õpilasi, kes on energiajooke tarvitanud koos alkoholiga, oli 13 ehk 54%, vastukaaluks õpilasi, kes ei ole tarvitanud energiajooke alkoholiga koos, oli 11 ehk 46%. Enda vastust lasti ka põhjendada. Tarvitanute grupis oli enamasti vastuseks jookide sobivus, kiiremini purjusoleku saavutamine või pealisjook. Mittetarvitanute grupis oli toodud põhjendustena alkoholi mitte tarbimine, kahjulikkus või üldise huvi puudumine.
KOKKUVÕTE
Kokkuvõtteks võib öelda, et energiajookidele tuleks läheneda teadlikkusega ning tarbides tuleks jääda mõõdukuse piiridesse. Kuigi üks tavasuuruses purk energiajooki ei jäta märkimisväärset jälge inimorganismile, siis liigtarbimise tulemusena võib inimorganism sattuda mitmete tervisehädade küüsi.
Töö referatiivses osas uuriti energiajookide koostisaineid ning nende toimeaineid, ostu- ja tarbimisregulatsioone ning varasemaid uuringuid, samuti ka energiajookide mõjusid inimorganismile erinevates olukordades .
Töö praktilises osas viidi läbi küsitlus, kus küsitleti Lasnamäe Üldgümnaasiumi 6-12. klasside noori, saamaks teada nende energiajookide tarbimisharjumused, tarbimiseelistused ning põhjused, miks tarbitakse. Kõige tähtsamaks küsimuseks peab töö autor õpilaste teadlikkust energiajookide mõjust nende organismile. Enne küsitlust esitati hüpotees, et Lasnamäe Üldgümnaasiumi õpilaste teadmised energiajookide mõjust ning kahjulikkusest on puudulikud ning tarbimine on liigne, samuti, et erinevate vanuste tarbimisharjumused on erinevad.
Teostatud küsitluse tulemustest võib järeldada, et kuigi energiajooke tarvitanud noorte hulk on suur, oskavad noored leida inimliku mõõdukuse, tarbides enamikus vaid paar energiajooki aastas. Samuti on tulemuste põhjal rohkem kui pooled õpilased teadlikud energiajookide mõjust inimorganismile Kui võrrelda kolme gruppi omavahel, siis tuleb ilmsiks, et vanusest ei olene nii tarbimissagedus kui ka teadlikkus mõjust. Seega ei saanud algne hüpotees kinnitust.
Töö kõige lihtsamaks osaks kujunes materjali kogumine, kõige raskemaks aga vastavate jooniste valmistamine.
Töö käigus teostatud küsitluse tulemusi saaks kasutada järgmistes uurimistöödes võrdlusena.
KASUTATUD KIRJANDUS
Eesti Rahvusringhääling (2012) TAI: energiajoogi piiranguga võiksid ühineda teisedki kauplused URL= https://www.arst.ee/et/Uudised-ja-artiklid/41329/Eesti%20Rahvusringh%C3%A4%C3%A4ling 05.01.2014
Eesti Toiduainetööstuse Liit (2014) Energiajoogi ohutu tarbimise kogused URL= http://www.tunnetoitu.ee/energiajoogid/#osa1 05.01.2014
Energiajoogid (2014) URL= http://www.tunnetoitu.ee/energiajoogid/ 19.01.2014
Energiajook pole samaväärne narkootilise ainega (2007) URL= http://epl.delfi.ee/news/melu/energiajook-pole-samavaarne-narkootilise-ainega.d?id=51074298 05.01.2014
Energiajookide ostmine vähenes Rimis 6% (2013) URL= http://arileht.delfi.ee/news/tarbija/energiajookide-ostmine-vahenes-rimis-16.d?id=66727449 05.01.2014
Guaraana (2013) URL= http://roomuspeeet.blogspot.com/2013/02/guaraana.html 05.01.2014
Kaukvere, T. (2013) Kaheksa energiajookidega seotud müüti URL= http://www.tarbija24.ee/2087424/kaheksa-energiajookidega-seotud-muut i 05.01.2014
Kaukvere, T. (2013) Uuring: energiajookide tarbimine osutus oodatust väiksemaks URL= http://www.tarbija24.ee/2083876/uuring-energiajookide-tarbimine-osutus-oodatust-vaiksemaks 05.01.2014
Kokassaar, U. (2009) Mis on tauriin? URL= http://omamaitse.ee/toiduteadus/897F/ 05.01.2014
Mis on energiajook? (2014) URL= http://static.inimene.ee/index.php?sisu=teemakeskus¢ral_id=43&article_id=304 19.01.2014
Pitsi, T. (2014) Energiajook – Energiat andev jook või ‘’energiavampiir’’ URL= http://www.toitumine.ee/energiajook-energiat-andev-jook-voi-energiavampiir/?highlight=energiajook 19.01.2014
Pitsi, T. (2014) Kuidas juua energiajooki? URL= http://www.terviseinfo.ee/blogi/3298-kuidas-juua-energiajook i 05.01.2014
Suik, K. (2013) Mida energiajoogid tegelikult sisaldavad? URL= http://www.telegram.ee/toit-ja-tervis/mida-energiajoogid-tegelikult-sisaldavad#.UslUvfRdV8E 05.01.2014
TAI (2014) Energiajoogid URL= http://www.narko.ee/energiajoogid/ 19.01.2014
Tervise Arengu Instituut (2014) Energiajookide mõju tervisele URL= http://www.toitumine.ee/energiajookide-moju-tervisele-2/ 19.01.2014

.DOCX Laadi alla originaalfail 16 lk · .docx · 40 allalaadimist

Energiajookide tarbimisharjumused ja teadlikkus #1

Energiajookide tarbimisharjumused ja teadlikkus #2

Energiajookide tarbimisharjumused ja teadlikkus #3

Energiajookide tarbimisharjumused ja teadlikkus #4

Energiajookide tarbimisharjumused ja teadlikkus #5

Energiajookide tarbimisharjumused ja teadlikkus #6

Energiajookide tarbimisharjumused ja teadlikkus #7

Energiajookide tarbimisharjumused ja teadlikkus #8

Energiajookide tarbimisharjumused ja teadlikkus #9

Energiajookide tarbimisharjumused ja teadlikkus #10

Energiajookide tarbimisharjumused ja teadlikkus #11

Energiajookide tarbimisharjumused ja teadlikkus #12

Energiajookide tarbimisharjumused ja teadlikkus #13

Energiajookide tarbimisharjumused ja teadlikkus #14

Energiajookide tarbimisharjumused ja teadlikkus #15

Energiajookide tarbimisharjumused ja teadlikkus #16

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-04-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti

40 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Tundmatu Tuvi Õppematerjali autor

20-leheküljeline uurimistöö energiajookidest, sisaldab ankeetküsitlusega uuringut.

uurimistöö energiajook energiajoogid teadlikkus tarbimisharjumused jook energiajook kofeiin energiajoogid arengu instituut guaraana energiajookide mõju tauriin inimorganism koostisosa

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Nimetu

Jõgeva Gümnaasium Aile Tomson 11. A Energiajoogid Jõgeva Gümnaasiumis Uurimistöö Juhendaja Estri Vaht Jõgeva 2012 Sisukord 1.1. Energiajookide ajalugu.....................................................................................................4 Sissejuhatus Energiajookide tarbimine on muutunud üha populaarsemaks ja seda just koolinoorte seas. Mõned peavad energiajooke sama süütuks kui limonaadi, teised võrdsustavad neid aga narkootikumidega, kuid põhjalikke uuringuid energiajookide mõjust on vähe. Energiajoogid bi tavaliseks janu kustutamiseks, sest neid eristab teistest jookidest suur kofeiini, tauriini,

Kategoriseerimata

doc

Energiajoogid

.....................................................................................................................5 1.3 Glükoronolaktoon......................................................................................................5 1.4 Guaraana ...................................................................................................................6 1.5 Miks inimesed tarbivad energiajooke?...................................................................... 6 2 ENERGIAJOOKIDE MÕJU............................................................................................7 2.1 Energiajoogid ja alkohol............................................................................................9 2.2 Energiajoogid ja tervis.............................................................................................10 2.3 Energiajook pole ohutu............................................................................................10

Informaatika

odt

Energiajookide kahjulikkus

.........................................................................4 1.2 Tauriin...............................................................................................................................4 1.3 Guaraana.......................................................................................................................... 4 1.4 Glükuronolaktoon............................................................................................................. 5 1.5 Energiajookide mõju inimesele.........................................................................................5 1.6 Noorte energiajookide tarbimine......................................................................................5 1.7 Müük ja kättesaadavus......................................................................................................5 1.8 Lisaenergia kättesaadavus................................................................................................6 2

Keemia

doc

KSUHTUMISEST ENERGIAJOOKIDESSE JA NENDE TARBIMISEST TALLINNA NELJATEIST– KUNI ÜHEKSATEISTAASTASTE ÕPILASTE HULGAS

....................................................................... 27 Lisa 1........................................................................................................................... 29 SISSEJUHATUS Energiajoogid on joogid, mis sisaldavad teatud koguses vitamiine ja turgutavaid aineid nagu kofeiin, guaraana ning teisi sarnase toimega koostisosi. Need panevad inimese 2 ennast tundma erksamana. Esimene energiajook tuli Euroopasse 1987. aastal ja nende populaarsus on kiiresti kasvanud. Eestis on energiajook suhteliselt uus asi. Eriti just noored on hakanud tarbima üha enam jooke, mida nad tegelikult ei vaja. Kohe kui tekib väike väsimustunne, minnakse poodi ja haaratakse energiajook, sest arvatakse, et jook annab energiat juurde. Inimesed ei ole teadlikud, mis nendes jookides tegelikult peitub ja ei teata toimeainete tegelikku mõju, seda eriti kooliealiste seas.

Bioloogia

docx

Energia joogid

Aleksander Andrejev AT112 SISSEJUHATUS Selles iseseisvas töös tahaksin teha kindlaks energia jookide kasu inimesele ja ka kahju , mida see toob oma mõjuga. Energia joogid tegelikult ei anna inimesele energiat (kkal) vaid annavaad lihtsalt inimese organismile võime tunnet andes Kofeiini,Tauriini,glükoosi, B-vitamiine, Guarana ja glükoronolaktoni . Aleksander Andrejev AT112 1 ENERGIAJOOKIDE OLEMUS Energiajookideks nimetatakse jooke, mis sisaldavad süsivesikuid ,vitamiine, mineraalaineid ja lisaks nendele muid toimeaineid mis ergutavad keha. Nendeks toimeaineteks on tauriin, glükoronolaktoon, kofeiin, erinevad taimeekstraktid ning muud ained. Kaubanduses müüdavad energiajoogid on kõik sama ülesehitusega, veidi erineva maitse ja koostisega (vitamiinide ning ergutite hulk 100ml kohta). Müüdid

Joogiõpetus

docx

Energiajookide mõju tervisele

Jüri Gümnaasium ENERGIAJOOKIDE MÕJU TERVISELE Referaat Koostaja: Juhendaja: 2011 Energiajoogid on küllaltki uus jookide liik, mis on Eesti turule tulnud viimastel aastakümnetel

Terviseõpetus

ppt

ENERGIAJOOGID JA TERVIS ESITLUS

ENERGIAJOOGID JA TERVIS Rahvatervis, terviseedenduse ja sotsiaaltervishoiu alused MIS ON ENERGIAJOOK? Energiajook ei ole tavaline karastusjook, mida võib juua janu kustutamiseks. Energiajookideks nimetatakse jooke, mis sisaldavad süsivesikuid, vitamiine, mineraalaineid ja lisaks neile muid toimeaineid. Energiajookide ohud kõrge kofeiinisisaldus ei ole piisavalt andmeid energiajoogi koostisosade koostoime kohta noorte suur energiajookide tarbimine PROBLEEM Inimesed ei ole teadlikud nende jookide mõjust ja kahjulikkusest organismile. Noorukid vanuses 12-18 aastat pole teadlikud energiajookide kahjulikkusest ja tarvitavad neid seetõttu liigselt. Tänapäeval on ka uueks trendiks saanud alkoholi ja energiajoogi kokkusegamine. Arvatakse, et sellega kaob alkoholi järelmaitse ning jätkub peoõhtuks rohkem energiat. Statistilised näitajad eestis ja maailmas

Meditsiin

pptx

Energiajoogid

Energiajookide ajalugu Energiajoogid ja nende koostis Energiajookide mõju organismile Energiajoogid ja alkohol Pildid Kasutatud kirjandus Energiajookide ajalugu Esimeseks energiajoogiks peetakse LipovitanD, mis töötati välja jaapanlase Taisho Pharmaceuticals poolt 1962. aastal. Sarnaseid jooke toodeti varemalt ka 1960. aastal. Nt. Lucozade, mida kasutati Suurbritannia haiglates. Ei olda kindlad, kas selle aja joogid sisaldasid samu koostisosi, mis LipovitanD, kuid neid turustati energiajookide nime all. Austria ettevõtja Dietrich Mateschitz tõi energiajoogi Euroopa turule ning joogi nimeks sai Red Bull. Selle müümine laienes kiiresti üle USAsse. Red Bulli müüdi 2006. aastal ligi 3 miljardit toosi, mis tõstis austerlase maailma rikaste tabelis 317. kohale. Energiajoogid ja nende koostis Energiajook on gaseeritud jook, mis sisaldab lisaks kofeiinile veel mitmeid ergutavaid aineid. Enamasti on lisatud ka vitamiine (enamasti brühma vitamiine), glükoosi ja aroomiaineid.

Ühiskond

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 16 lk