Noorte telefonikasutus (0)

Q: Kui suur on keskmiselt kuu telefoni arve?

Vastus leiad õppematerjalist: Noorte telefonikasutus

Q: Kui palju saadate sõnumeid?

Vastus leiad õppematerjalist: Noorte telefonikasutus

Q: Kui palju saadetakse teile sõnumeid?

Vastus leiad õppematerjalist: Noorte telefonikasutus

Q: Kui palju helistate vanematele?

Vastus leiad õppematerjalist: Noorte telefonikasutus

Q: Kui pikad on keskmiselt telefonikõned?

Vastus leiad õppematerjalist: Noorte telefonikasutus

Q: Kui tihti vahetate telefoni?

Vastus leiad õppematerjalist: Noorte telefonikasutus

Q: Kellele helistate kõige rohkem?

Vastus leiad õppematerjalist: Noorte telefonikasutus

Q: Palju tellite piltehelinaid vms?

Vastus leiad õppematerjalist: Noorte telefonikasutus

Q: Mis on olnud väikseim ja suurim kuu telefoniarve?

Vastus leiad õppematerjalist: Noorte telefonikasutus

Q: Kui palju maksab teie telefon?

Vastus leiad õppematerjalist: Noorte telefonikasutus

Põhikool - Eesti keel - Eesti keel

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kui suur on keskmiselt kuu telefoni arve?
Kui palju saadate sõnumeid?
Kui palju saadetakse teile sõnumeid?
Kui palju helistate vanematele?
Kui pikad on keskmiselt telefonikõned?
Kui tihti vahetate telefoni?
Kellele helistate kõige rohkem?
Palju tellite piltehelinaid vms?
Mis on olnud väikseim ja suurim kuu telefoniarve?
Kui palju maksab teie telefon?
Kui vana on teie telefon?
Mitu telefoni on teil olnud?
Mis marki telefon on teil?
Milliseid lisafunktsioone kasutate telefonis?
Mis värvi on teie telefon?

Eesti keel
Noorte telefonikasutus
Koostanud :
Juhendaja :
Tartu 2009
Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3

Telefonide peale raisatav raha 4
1.1.1 Keskmine kuu arve 4
1.1.2 Suurimad ning väikseimad telefoniarved 5
1.2.1 Sõnumite arv 6
1.2.2. Saadetud sõnumite arv 6
1.2.3 Saadud sõnumite arv 6
1.3 Telefoni maksumus 7
2. Telefonikõned 8
2.1 Kui tihti helistatakse vanematele 8
2.2 Kellele helistatakse põhiliselt 8 2.3 Telefoni kõnede kestvus 9 2.4 Kas telefonikõned ajavad närvi 9
2.5 Kas kõik kõned on hädavajalikud 10
3. Muud küsimused 11
3.1 Telefonide vahetamise tihedus 11
3.2 Telefonide vanus 11
3.3 Telefonide arv 12
3.4 Telefonide margid 12
3.5 Telefonide värv 13
3.6 Kas olete telefoni puruks visanud 13
3.7 Mängude ja muusika tellimine telefoni 13
Kokkuvõte 14
Kasutatud kirjandus 15
Lisad 16
Sissejuhatus
Meie uurimuses osales 30 14-15 aastast õpilast, millest 26 olid sobilikud uurimuse jaoks.
Meie hüpoteesiks on, et noored raiskavad palju raha oma telefonide peale. Samuti uurime kui palju noored räägivad telefoniga ning kellega. Samuti milleks kasutavad noored telefoni veel peale helistamise.
Telefonide peale kulutatav raha
1.1.1 Keskmine kuu arve
Küsitletutest 27 % jäi kuu telefoni arve vahemikku 0-100 krooni, 42 % vahemikku 101-200 krooni, 15 % vahemikku 201-300 krooni, 12 % vahemikku 301-400 krooni ning 4% vahemikku 401-500 krooni.
Õpilaste peale kokku tuli keskmiseks telefoniarveks kuus 207 krooni.
1.1.2 Suurimad ning väikseimad telefoniarved
Vastanute seas väikseim arve oli 0 krooni ning enam väiksematest arvetest jäid alla 100 krooni. Suurimaks telefoni arveks osutus 1100 kroonine arve, mis oli ainuke üle 1000 kroonine arve. Kuue vastanu suurim arve jäi vahemikku 600-800 krooni ja nelja vastanu arve vahemikku 400-600 krooni.
1.2.1. Sõnumite arv
1.2.2 Saadetud sõnumite arv
Sellele küsimusele tuli palju erinevad vastuseid. Kõige populaarsemaks aga osutus vahemik 10-15 sõnumit kuu jooksul. Kõige vähem saadab üks õpilane 0 sõnumit kuus ning kaks õpilast saadavad 200 sõnumit kuus. Keskmiseks sõnumite arvuks õpilastel tuleb 32 sõnumit kuus.
1.2.3 Saadud sõnumite arv
Selle küsimuse vastused olid üsna sarnased eelmisega. Ka seekord osutus kõige populaarsemaks vahemik 10-15 sõnumini kuus. Kõige väiksem saadud sõnumite arv on 0, mida esineb ühel õpilasel ning suurim saadud sõnumite arv on 200, mida esineb kahel õpilasel.
1.3. Telefoni maksumus
Suuremal osal vastanutest jääb telefon hinnavahemikku 1000-1999 krooni (42 % vastanutest), järgmisena tulevad 3000-3999 krooni (27 % vastanutest), 2000-2999 (23 % vastanutest) ning hinnavahemikus 4000-4999 oli kõige vähem õpilasi (8% vastanutest).
Kõige odavamaks telefonihinnaks osutus 1000 krooni ning kõige kallimaks 4500 krooni.
Telefonikõned
2.1 Kui tihti helistatakse vanematele
42 % vastanutest helistab oma vanematele 1-10 korda kuus, 19 % helistab 11-20 korda kuus ning 31 % 21-30 korda kuus. Neli % noortest helistab 41-50 korda kuus ning sama palju noori helistab vanematele 51-60 korda kuus.
2.2 Kellele helistatakse põhiliselt
86 % kõnedest noortel on põhiliselt sõpradele. 14 % noortest helistavad põhiliselt vanematele.
2.3 Telefonikõnede kestvus
85 % noorte kestavad kõned kuni 10 minutit. 4 % kõnedest kestavad 11-20 minutit. 11 % noortest räägivad telefoniga keskmiselt 21-30 minutit.
2.4 Kas telefonikõned ajavad närvi
Lausa 58 % protsendil vastanuist ajavad telefonikõned vahel närvi. Seetähendab, et 15 noorel 26-st esineb selliseid telefonikõnesi vahel.
2.5 Kas kõik kõned on hädavajalikud
77 % ehk 20 noort ei pea oma kõnesi hädavajalikuks. See tähendab, et enamus kõnesi võiks helistama jääda.
Muud küsimused
3.1 Telefonide vahetamise tihedus
Uurimuses selgus, et enam noori vahetab telefoni kahe aasta tagant uue vastu. 54 % noortest vahetab telefoni kahe aasta tagant, 27 % vahetab telefoni kolme aasta tagant ning 19 % noortest vahetab telefoni iga aasta tagant.
3.2 Telefonide vanus
Üheksateistkümnel noorel kahekümne kuuest on telefon on telefon aasta või vähem vana. Neljal noorel on telefon aasta kuni kaks aastat vana, kahel noorel kaks kuni kolm aastat vana ning ühel noorel on telefon 4 kuni viist aastat vana.
3.3 Telefonide arv
Suuremal osal noortest on olnud 3-4 neli telefoni (38 %), neile järgnevad noored, kellel on olnud 5-6 telefoni (31%). Noored, kellel on olnud on 7-8 telefoni on kolmandad (19 %). Kõigest 12 % noortest on praegu esimene või teine telefon.
3.4 Telefonide margid
Kõige populaarsemaks telefonimargiks osutuks ka arvatult Nokia. Aga mitte suure ülekaaluga. Järgmisena tulevad Sony-Ericssonid, mille omanikke on kaheksa, viis inimest vähem, kui Nokia omanikke. Samuti on ka esintatud noorte seas telefonimargid, nimedega LG ja Samsung .
3.5 Telefonide värv
Enam levinud värviks uurimuses sai must, mis on neljateistkümnel inimesel telefoni värviks. Populaarsuselt teisel kohal on hall, seitsme inimesega. On ka esindatud värvid sinine, roosa , kuldne ning punane.
3.6 Kas olete telefoni puruks visanud
Küsimuse vastused olid hullemad, kui arvasime. Kahekümne kuuest õpilasest 10 ehk 42 % on vähemalt ühe telefoni puruks visanud. See on number on oodatust palju suurem.
3.7 Mängude ja muusika tellimine telefoni
Küsimusele vastasid kõik noored täpselt samamoodi. 100 % noortest ei telli raha eest endale telefoni mänge ega muusikat. Ju on noorte arvutikasutus nii hea, et kõik panevad muusikat ja mänge arvutist telefoni peale.
Kokkuvõte
Meie uurimuses püstitatud hüpotees leidis osati ka kinnitust. Kuigi noorte telefoniarved kuus ei ole väga suured, on neil olnud palju erinevaid telefone, mille peale läheb raha.
Samuti on ka välja kujunenud teatud moed nii telefonide osas ning ka nende värvide osas.
Suurematel osadel küsimustest on ka teatud vastustel suurem osakaal, mis näitab, et paljude noorte valikud ka eelistused on sarnased. Tuli ka välja, et noortele meeldib lõhkuva oma telefoni
Kasutatud kirjandus

Ehala, Martin; Kiin, Aili , 2002. Noor keelekasutaja II: 8. Klassi eesti keele õpik
Lisad

Uurimuse jaoks laialijaotud leht küsimustega.
Uurimus
1) Kui suur on keskmiselt kuu telefoni arve?
2) Kui palju saadate sõnumeid? (Ühe kuu jooksul)
3) Kui palju saadetakse teile sõnumeid? (Ühe kuu jooksul)
4)Kui palju helistate vanematele?
5)Kui pikad on keskmiselt telefonikõned?
6) Kui tihti vahetate telefoni?
7) Kellele helistate kõige rohkem?
8) Palju tellite pilte/helinaid vms?
9) Mis on olnud väikseim ja suurim kuu telefoniarve?
10) Kas telefonikõned ajavad närvi?
11) Kui palju maksab teie telefon?
12) Kui vana on teie telefon?
13) Mitu telefoni on teil olnud?
14) Mis marki telefon on teil?
15) Kas te olete oma telefoni puruks visanud?
16) Milliseid lisafunktsioone kasutate telefonis ? (Kalkulaator, mängud, raadio jne.)
17) Kas kõik kõned on hädavajalikud?
18) Mis värvi on teie telefon?
18

.DOCX Laadi alla originaalfail 17 lk · .docx · 24 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-05-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti

24 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

mrek94 Õppematerjali autor

Uurimustöö

uurimustöö noorte telefonikasutus telefonikasutus

Sarnased õppematerjalid

doc

Mobiiltelefonide kasutamine Koeru Gümnaasiumi õpilaste seas.

Koeru Keskkool TELEFONIDE KASUTAMINE KOERU KESKKOOLI 10-12. KLASSIDE ÕPILASTE SEAS Uurimistöö Autor: Rannar Remmelgas, 11. klass Juhendaja: õp. Meeli Kerem Koeru 2012 2 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS................................................................................................................. 4 1. MOBIILTELEFONIDE AJALUGU.................................................................................... 5 2. MOBIILTELEFONIDE USKUMATU ARENG................................................................... 8 KOKKUVÕTE................................................................................................................... 10 LISA 1. KÜSIMUSTIK..........................................

Informaatika

doc

Mobiiltelefonide uurimistöö

Sissejuhatus Tehnoloogia ja side areng on olnud suur viimastel aastatel. Mobiiltelefon ei oleks meil ilma eelnevate tehnikasaavutusteta olemaski. Mobiiltelefon on olnud liikvel oleva tähtsaim sidevahend alates aastast 1980. Mobiiltelefonide kasutajate hulk suureneb pidevalt. Eestis on varsti arvatavasti 90 protsendil elanikest taskus mobiiltelefon. Mobiilkaubandus ja erinevad võimalused mobiiliga maksmiseks näitavad, et lisaks rääkimisele hakkame mobiile kasutama ka igapäevasteks tegevuseks. Mobiiltelefonide plussiks on kättesaadavus, aga kui palju me teame nende kahjulikust poolest? Oma uuringus tahtsingi teada saada, et kui paljud inimesed üldse teavad midagi mobiilide kahjulikkusest. Selleks viisin läbi küsitluse Kuressaare Gümnaasiumi 10.b klassis. Samuti uurisin väite tõestust , et kas mobiilid on meie tervisele kahjulikud? Minu uurimustöö eesmärkideks olid: · uurida mobiilide ajalugu, · selgitada välja mobiilide kahjulikkus, · leida levinumad tervisehäd

Uurimistöö

docx

Android nutitelefonid ja operatsioonisüsteemid

iOS; 15% Android; 82% Joonis 1. Küsitlus: Millist operatsioonisüsteemi tarkvara kasutad oma telefonil? (6) Tulemused tõestasid hüpoteesi, et ka G1D klassis on Android enim kasutatud ja domineerib teisi tarkvarasid. Androidi kasutajaid on G1D klassis umbes 4,6 korda rohkem kui iOS ja Windows Phone kasutajaid kokku. Kuna nutitelefonis olemine on saanud enamus noorte igapäevaseks osaks, siis töö autorit huvitas kui palju G1D õpilastest suudaks elada ilma oma nutitelefonita. (vt Joonis 2) Suudaksid elada ilma oma telefonita? Ei; 44% Jah; 56% (vt Joonis 2. Küsitlus: Suudaksid elada ilma oma telefonita? (6) Küsitluse tulemuste põhjal võib järeldada, et enamus G1D klassi õpilastest suudaks elada

Tehnoloogia

doc

Äriplaani näidis

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MAJANDUSTEADUSKOND Ärikorralduse instituut Kristi ROHTSALU ETTEVÕTTE ÄRIPLAAN Juhendaja: A. Kamratov Tallinn 2003 Sisukord SISUKORD...............................................................................................................................................................2 ..................................................................................................................................................................................2 ÄRIPLAANI KOKKUVÕTE...................................................................................................................................3 ÄRIIDEE.............................................................................................................................................................3 ASUTATAVA ETTEVÕTTE ÜLDISELOOMUSTUS......................................................................

Äritegevuse alused

docx

Uimastid

soovib meie tarbija eksperimenteerida demokraatliku "vabadusi". Eestis on uimastite tarvitajate ja narkomaanide arv esialgu veel väiksem kui Lääne-Euroopas, Ameerikas või meie naaberriikides Soomes, Lätis ja Venemaal. Samas uimastikuritegevus peaaegu kahekordistub iga aastaga, suurenevad konfiskeeritud narkootikumide kogused ning kasvab mürgituse või psühhoosi vältimatu arstiabi vajadus. Läbiviidud õpilasküsitlused kajastavad järjest ulatuslikumat narkootikumide levikut noorte hulgas. Võib arvata, et uimastitega seotud küsimused muutuvad lühiaastatel Eesti ühiskonnas palju teravamaks. Praegust perioodi on eksperdid nimetanud uimastite tarbimise "mesinädalaiks". Seetõttu on äärmiselt oluline, et kõik need inimesed, kes oma kutsetöös või ühiskondlikus tegevuses puutuvad kokku uimastite ja nende tarvitajatega, oskaksid leida tekkinud probleemidele lahendusi või veelgi parem, neid probleeme ennetada. Teiste riikide kogemused näitavad, et tõhusaim meetod

Psühholoogia

doc

Praktika

SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS..........................................................................................................................................................2 ISIKLIKE EESMÄRKIDE JA ÜLESANNETE PÜSTITUS .....................................................................................................2 VALITUD PRAKTIKAETTEVÕTE - VALIKUKRITEERIUMID............................................................................................2 1. ETTEVÕTTE TEGEVUSE ANALÜÜS.................................................................................................................3 1.1 PRAKTIKAETTEVÕTTE KIRJELDUS TEGEVUSALA, PEAMISED PAKUTAVAD TOOTED JA TEENUSED.....................3 1.1.1 Ettevõtte kujunemislugu...............................................

Äritegevuse alused

rtf

Äriplaan

...................................................................................................... 9 TUNDLIKKUSE ANALÜÜS....................................................................................................... 2 1 SISSEJUHATUS OÜ Phat Farm Eesti esindus on edasimüümisega tegelev firma, mille kauba artikliks on enamjaolt noorte vabaaja rõivad- ja jalanõud ning nende juurde kuuluvad aksessuaarid. Hetkel on firma asutamisel. Ettevõte tegeleb konkreetsemalt rõivaste, jalanõude ja aksessuaaride sisse toomisega Ameerikast ning kaubamärgi esindamisega Eestis. Meie klientuur on lai, hetkel oleme arvestanud sihtgrupiks 10-34 aastased, keda Eestis on 489 756. Kuna ta on üha laienev turg, on üsna tõenäoline, et ostjaskond laieneb iga aastaga.

Juhtimise alused

odt

Radisson Blu Hotel Tallinna Vastuvõtus

TALLINNA TEENINDUSKOOL PRAKTIKA RADISSON BLU HOTELL TALLINN Praktikaaruanne TALLIN 2010 Sisukord:........................................................................................................Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud. 1 ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS............................................................................................................3 2 ÜLEVAADE VASTUVÕTUOSAKONNAST..........................................................................................................5 2.1 Teenindusvormid ja teenindajate arv..................................................................................................................5 2.2 Teenindajate kohustused ja tööjaotus teiste struktuuriüksustega....................................................................... 5 2.3 Teenindajate tööaeg ja töögraafik..................................................................................

Hotellimajandus

Rohkem sarnaseid