Haridus on vabadus kannatada (0)

Q: Mida peaks tegema et õpilased pinge all ei murduks?

Vastus leiad õppematerjalist: Haridus on vabadus kannatada

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mida peaks tegema et õpilased pinge all ei murduks?

Mari Murakas

A
Haridus on vabadus kannatada
Vaimne tervis on sama tähtis kui füüsiline tervis. Nende mõlema eest peab inimene hoolt kandma. Sellegipoolest hoitakse ühiskonnas sageli kõrgemal kohal füüsist ning vaimsus ja selle korrasolek näib justkui tähtsusetuna. Ka koolist puudumist ei saa välja vabandada millegi nii „labasega“, kui seda on näiteks: „Vabandan, ma ei saanud täna kooli tulla, mul oli hommikul tunne, et ma ei ela seda päeva üle.“ Tundub, et igal ühel meist on tutvusringkonnas vähemalt üks inimene, kes igapäevaselt oma vaimse heaolu korras hoidmisega võitlema peab. Koolis on mentaalsete haiguste all kannatajaid märgatavalt rohkem, kui üheski teises hoones või ametiasutuses. Kuidas anda lastele vabadus öelda, et nad on tõesti hädas ja mida peaks tegema, et õpilased pinge all ei murduks?
Organisatsioon NAMI , kes toetab vaimsete haiguste all kannatajaid, tegi 2017 . aastal uuringu, kus selgus, et igal neljandal kooliõpilasel on diagnoositav mentaalne haigus. Kusjuures , lausa 40% neist ei ole abi otsinud. Sooritasin ka oma tutvusringkonnas küsitluse, et teada saada, kui paljudel neist samad probleemid on. Kõige nooremas vanusegrupis on 70 protsendil, keskmises rühmas 46 protsendil ja vanimas grupis 50 protsendil noortel mitu vaimset haigust korraga. Enim on levinud depressioon ja ärevus. Selgus, et depressioon on kuni 16- aastaste seas 10 protsendil, 17-21- aastaste seas 18 protsendil ja üle 22 aastastel 50 protsendil vastanuist. Kuni 16-aastaste seas oli ka 20 protsenti neid, kes kannatavad ainult ärevusehäirete all. Samuti ka 17-21-aastastel 36% on ärevus. Kõik need numbrid kokku on liiga suured, kui arvestada, et tegemist on aktiivsete noortega, kes kõigi meie tutvusringkonda kuuluvad.
Minu ettepanek on õpilastele lubada aasta jooksul kindel arv kordi puudumisi, mida ta saab ise kasutada, kui ta selleks vajadust näeb. Kui noortele jääb see väheks, siis räägib ta kooli psühholoogiga, kes siis vastavalt otsustab kas ja kui palju puudumisi laps juurde saab. Nii saab vähendada sageli esinevat nähtust, kus õpilane tunneb ennast ülekoormatuna. Menukraamatutes „Thirteen Reasons Why“ ja „The Perks of Being a Wallflower“ peab peategelane vastu astuma peale kooli ja õppimise veel ka kaasõpilaste kiusamisele ja kodustele probleemidele. Viimane näitab, et kui õpilasel on vabadus olla tema ise ning olla aus ja vaba iseenda ja teistega , siis paranevad ka tema tulemused õpitöös.
Nagu eespool ka mainitud sai, siis peaks inimese tervist tervikuna vaatama. Kui koolis õpilastelt ausaid vastuseid küsida, siis ma olen kindel, et üle poole neist ütleks, et nad tunnevad ennast ülekoormatult. Kui juba noores eas tekivad tunded, et tõesti enam ei jaksa edasi minna, siis kuidas peaks see sama teismeline jätkama? Füüsiliste vigastuste kõrval võrreldes tehakse kindlaks, er haav on paranenud enne kui järgnevate tegevustega jätkatakse. Ilmselgelt on tehakse neil kahel vahet.
Kõige parem lahendus oleks lihtsalt noorte toetamine ja muudel aladel nende koormuse alandamine . Ma olen kindel, et kui keegi aeg-ajalt õpilastele meelde tuletaks, et hinded ei ole kõige tähtsamad ja et kõik on korras, kui ainult kukkud, kukkud ja veelkord kukkud, kui lõpus siiski püsti jääd. Mõnikord ei teeks ka paha meeldetuletus, et kool on varsti läbi, ees on raskemad katsumused ja suuremad pinged . Nüüd tuleb lihtsalt loota , et edaspidi on vaimsete haiguste all kannatavate noorte arv väiksem kui see hetkel on.

.ODT Laadi alla originaalfail 2 lk · .odt · 17 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-10-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

17 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

elorosen Õppematerjali autor

Kirjand eesti keeles, 200 sõna

kirjand Haridus on vabadus kannatada

Sarnased õppematerjalid

docx

Oska ja julge otsida abi

Tartu Forseliuse Kool Angelika Talantseva 9b Oska ja julge otsida abi Uurimistöö Juhendaja: Kätlin Juurik Tartu 2018 Sisukord SISSEJUHATUS....................................................................................................... 1. HÜPERAKTIIVSUS............................................................................................. 2. DEPRESSIOON................................................................................................. 3. ÄREVUSHÄIRED............................................................................................... 3.1. Ärevushäirete liigitamine...........................................................

Bioloogia

pdf

Suitsetamise populaarsus Keile gümnaasiumis

KEILA GÜMNAASIUM 10B klass Eva Vipper SUITSETAMISE POPULAARSUS KEILA GÜMNAASIUMI PÕHIKOOLIS Uurimustöö Juhendaja: õp. Enely Prei Keila 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 3 1. TUBAKA TARBIMINE................................................................................................. 4 1.1. TUBAKAS JA TERVIS........................................................................................... 6 1.2. PASSIIVSE SUITSETAMISE MÕJU ..................................................................... 9 1.3. SUITSETAMINE JA NOORED ............................................................................ 11 2. KÜSIMUSTIKU ANALÜÜS.........................................................................

Ühiskonnaõpetus

pdf

Nimetu

Loo Keskkool Koolistressi avaldumine, põhjused ja toimetulek Loo Keskkooli gümnaasiumiõpilaste näitel Uurimistöö Autor: Liisbeth Sepp 11.klass Juhendaja: Heli Rand Loo 2017 SISUKORD SISUKORD ....................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS .............................................................................................................. 3 1. STRESS ..................................................................................................................... 4 2. KOOLISTRESS ......................................................................................................... 6 2.1. Koolistressi põhjused ...............................

Psühholoogia

doc

Söömishäired

Söömishäired Söömishäired kuuluvad psüühiliste kõrvalekallete hulka, mis võivad lõppeda raskete tervisehädade ja isegi surmaga. Söömishäire all kannatavale inimesele on toit, kaal ja oma keha väljanägemine muutunud kinnisideeks, mis hakkab mõjutama tema elukvaliteeti ja kaugele arenedes ka tervist. Enamik söömishäirega inimesi ei tunnista endale, et neil on probleem, nad püüavad seda varjata ka teiste eest. Söömishäired, millest levinumad on anoreksia, buliimia ja kompulsiivne kõrvalekalle, põhjustavad psüühikahäiretest kõige sagedamini surma. Anoreksia nervosa Anoreksia nervosa on söömishäire, mille tunnused on enda vabatahtlik näljutamine ja koormamine raske kehalise treeninguga. Anoreksia põhjus on seotud psühholoogiliste, ühiskondlike ja füsioloogiliste teguritega. Anoreksiat põdeva inimese minapilt ei vasta tegelikkusele - kehakaalust hoolimata tundub talle, et ta on paks; sellist mõistet nagu 'liiga kõhn' anorektik ei tunnista. Väära

Sõltuvuskäitumine

126

pdf

Laste tervis, lastekaitse, terviseedendus

sotsiaalmajanduslikku  Ülekaalulisus keskkonda kontrollides nelja  Hüpertensioon sotsiaalset mõjurit:  Rasvade Neli integreeritud  Vaesus ainevahetushäired strateegilist lähenemist:  Haridus  Süsivesikute  Populatsiooni riski  Tööhõive ainevahetushäired vähenemine  Sotsiaalne ebavõrdsus  Individuaalse riski vähenemine

Lapse tervise edendamine

odt

Perevägivallast

Avinurme Keskkool 8.klass Perevägivallast Mariliis Oja Avinurme 2008 Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Füüsiline ja vaimne vägivald..........................................................................................................5 Perevägivalla levimus.....................................................................................................................7 Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed.......................................................................................8 Taustategurid..................................................................................................................................19 Ravi ja ennetamine.........................................................................................................................20 Seksuaalne vää

Kirjandus

194

pdf

Käitumine klassiruumis, Bill Rogers

„Ma ei mõelnud kunagi, et minust võiks saada õpetaja“ alla ja teel esimesse tundi panin selle salaja teadetetahvlile tagasi. Pisut hiljem samal hommi- kupoolikul vaatasid 4. klassi õpilased ülakorruse suures klassiruumis filmi. See oli mustvalge Haridus on lihtsalt ühiskonna hing, mis kandub ühelt põlvkonnalt teisele. loodusfilm – „Saarmad Kanadas“ või midagi sellist. See oli tõenäoliselt ajatäitmiseks mõeldud G.K. Chesterton, 1924 tegevus, kuna see toimus kooliaasta eelviimasel päeval. Me sosistasime pimeduses, teeseldes,

Psühholoogia

rtf

Uurimustöö Laps-Vägivallaohver

LAPS-Vägivalla ohver SISSEJUHATUS "Õrnust ei saa inimestesse sisse peksta. Välja küll." Benjamin Hoff Läbi aegade on mistahes koosluse nõrgemaid liikmeid alati väärkoheldud ja nii on ühiskonnas üheks kaitsetumaks minoriteediks lapsed, kes oma arengulise ebaküpsuse tõttu ei ole ise võimelised oma õiguste eest seisma. Ühiskonna suhtumist lapse väärkohtlemisse on kujundanud dogma, et lapsed on oma vanemate omand ja neid võib mistahes viisil kasutada, saavutamaks oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sanktsioneerimata.

Ühiskond

Rohkem sarnaseid