Suitsetamine (2)

PALDISKI GÜMNAASIUM
9.klass
Agnes Blank
SUITSETAMINE
Uurimistöö
Juhendaja Natalia Sidorova
Paldiski 2010/2011
Sisukord
Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Suitsetamine 4
Suitsetamine ja noored 5
Tervis ja rasedus 6
Passiivne suitsetamine ja passiivne suitsetamine Eesti kodudes 7
Sõltuvushaigus ja suitsetamine kui standard 8
Uurimistöö tulemused 9
Kokkuvõte 10
Kasutatud kirjandus 11
SISSEJUHATUS
Uurimistöö teemaks valisin „Noorte suitsetamine” , sest minu arvates tänapäeva noored suitsetavad üpris palju ning sain teada miks üldse suitsetatakse ja tahan näidata mida teeb suitsetamine tervisele jne.
Töö hüpoteesiks on – enamik noori suitsetavad ja alustasid seda ,et olla ägedad .Kas tänapäeva noored rikuvad seadusi ,et olla lihtsalt äge ?
Teema valdkonnaks on suitsetamine ning uurimistöös tahan näidata suitsetamise halba mõju. Suitsetamine kahjustab väga sinu tervist ja kui oled rase , siis võib see kahjustada ka sinu last. Suitsetamine kahjustab ka sinu haistis – ja maitsmismeelt.
Lühidalt koosneb referatiivne osa suitsetamise kahjulikkusest , kuidas see mõjutab sind väliselt , mida see teeb sinuga organismiga ja miks üldse suitsetatakse. Räägin ka passiivsest suitsetamisest ja seda ka Eestis.
Uurimismeetodina kasutasin küsitlust. Küsitlus uurib kas noored suitsetavad , nende vanust , põhjusi ja palju muud.
Kasutatud allikad on kõik internetipõhised ning kasutatud allikaid on 9.

Suitsetamine
Suitsetajate hambad on kollased, sõrmed määrdunud, nende suust tuleb ebameeldivat hingeõhku ning nende juuksed ja riided haisevad tubaka järele. Kroonilised suitsetajad näivad välja palju vanemad ja väsinumad kui nende eakaaslased. ( 1 )
Kui inimene on hakanud suitsetama, on häiritud tema südametegevus, tõuseb vererõhk ning silmades tekib tihti ärritus. Ta ei jaksa enam kaaslastega samas tempos koos joosta ja palli mängida ning see sunnib teda loobuma huvitavatest ning samal ajal ka tervist tugevdavatest tegevustest. ( 1 )
Suitsetamine mõjutab isiku maitsmis- ja haistmismeelt. Mõne aja pärast muutub tal aga toidu lõhn ja maitse, ta hakkab tihti köhatama, tekivad hingamisraskused ja vahel ka mitmesugused suunakkused. Tema organismi vastuvõtlikkus haigustele suureneb, tal on oht jääda sagedamini grippi ja põdeda mitmeid ülemiste hingamisteede haigusi. ( 1 )
Kahjuks jäävad suitsetamisest põhjustatud kahjustused inimesele terveks eluks. Sõltub sellest kui kaua inimene on suitsetanud ja millised kahjustused sellest on tekkinud. Suitsetamisel koguneb kopsu peale tõrva veel väga mitmeid kahjulikke aineid, mis võivad põhjustada raskeid haiguseid nagu kopsuvähki, emfüseemi jne. Nende ja paljude muude haiguste esimeseks vältimise võimaluseks on suitsuvabade eluviiside järgimine. ( 1 )

Suitsetamine ja noored
Eestis suitsetas 1998. aastal regulaarselt 42% meestest ja 20% naistest, lisaks neile oli veel 8% juhusuitsetajaid. 1993/94 läbiviidud rahvusvahelise küsitlusuuringu andmetel suitsetas Eesti koolides regulaarselt 22% 15- aastatest poistest ja 6% samaealistest tüdrukutest. Uuringus osalenud 24 riigi seas olid meie poisid 14 ja tüdrukud 22 kohal, mis iseenesest pole halb näitaja. Mõtlema aga paneb see, et 1998 aasta andmetel suitsetab 16-24- aastastest meestest 39% ja naistest 18% (näiteks Soomes suitsetab 30% 15-aastastest poistest, kuid kuni 24- aastaste seas on suitsetajaid vaid 23%). ( 2 )
Enamik püsisuitsetajaid on alustanud just noorukina ning põhiosa neist pärineb kodudest, kus suitsetamine on tavaks. Eakaaslaste mõju on vähemoluline. Tegemist ei ole pärilikkuse, vaid otsese eeskujuga-suitsetamine justkui võimaldaks pääsu täiskasvanute maailma. Eestis on suitsetamise eeskujuks iga teine pere, kus kasvavad lapsed. Sealt võrsub 80% tubakatarbijate uuest põlvkonnast. ( 2 )
Noored hakkavad suitsetama uudishimust - soovist "olla nagu kõik". Põhjusi, miks hakatakse suitsetama, on palju. Üks olulisemaid põhjusi on suitsetavate eakaaslaste surve, arvamus, et suitsetamine on lahe ja vanemate või sugulaste eeskuju. Varjatumad põhjused on madal enesehinnang, halb edasijõudmine koolis ning ümbritseva keskkonna mõju, sealhulgas ka meedia mõju. Suitsetamist õigustavad väited noorte suus : Suitsetamine tõstab toonust; mul on madal vererõhk; olen väga väsinud ning mul on raske kontsentreeruda; sigaret "raputab" mu kiiresti üles; hommikul aga aitab ärgata; pärast paari sigaretti on ka mõtted selgemad. See kõik on tõepoolest nii. Kuid ainult algetapil . Sigaret mõjub ajule toniseerivalt, parandab tähelepanuvõimet, kiirendab ainevahetust organismis. Ometi on see mõju lühiajaline. Soovides end ergutada suitsetab inimene ikka enam ja enam, lõppkokkuvõttes aga tunneb end väsinumana kui varem. Suitsetamine vaigistab ebameeldivaid sümptomeid, kuid ei ravi haigust, vaid laseb sellel kaugemale areneda. "Suitsetamine rahustab närve" Tegelikult täidab sigaret vaid ümberlüliti funktsiooni. Stressiolukorras on raske lahti saada masendavatest mõtetest. Suitsetamine viib aga mõtted mujale. See ongi kogu "rahustav" efekt. Mida kauem inimene suitsetab, seda haavatavamaks muutub tema psüühika, seda muutlikumaks meeleolud. ( 2 )

Tervis ja rasedus
Tervis
Suitsetamine on tervist kahjustav harjumus. Paljudes arenguriikides on see tänaseks hukka mõistetud ja populaarsust kaotamas. Nimelt muudab suitsetamine jäädavalt oluliste geenide aktiivsust, vaatamata sellele, et suurem osa sigarettide põhjustatud kahjustustest paraneb aja jooksul. Tubakasuitsust on leitud ligi 4000 erinevat keemilist ühendit, neist paljud on tervisele kahjulikud. Tubakasuitsus leidub nii gaasilisi, vedelaid kui ka tahkeid aineid. Tubakasuitsus sisalduvad ained võib rühmitada järgmiselt:

• vähki tekitavad ained
  
• sõltuvust tekitavad ained
  
• valgeveresust tekitavad ained
  
• Pärilikke muutuseid põhjustavad ained
  
• Loote vääraarenguid põhjustavad ained
  
• Radioktiivsed ained + vingugaas ja tõrv
  

Inimesele on tubakasuits ohtlik ka ainuüksi seetõttu, et ta on happeline ja kuum. Happeline reaktsioon kahjustab eriti kopsukudet. Tubakasuitsu sissehingamisel mõjutavad organismi kõige enam nikotiin, vingugaas ja tõrv. ( 3 )
Raseduse ajal suitsetamine
Kui pealkirjas olevad sõnad on ühes lauses , siis võite kindel olla, et ega siit midagi head ei tule. Internet kubiseb erinevatest artiklitest, mis kõik räägivad, kui halvasti suitsetamine lootele mõjub. Kuid kas tõesti mõjutab see sõltuvus sündimata beebit? Vastus on… jah! Kahjuks on tõepoolest nii, et rasedana suitsetades ei mürgita suitsetaja mitte ainult enda organismi, vaid kõigest sellest saab osa ka veel sündimata beebi . ( 6 )

Passiivne suitsetamine ja passiivne suitsetamine Eesti kodudes
Sigaretisuits ei kahjusta ainult suitsetaja, vaid ka ümbritsevate inimeste tervist. Seega, isegi kui inimene ise ei suitseta, on tema tervis ohustatud, kui ta hingab sisse teiste inimeste sigaretisuitsu. Ka passiivse suitsetaja riietele, juustele ja nahale jääb ebameeldiv suitsuhais nagu suitsetajalgi. ( 4 )
Passiivset suitsetamist nimetatakse ka mittevabatahtlikuks suitsetamiseks ja keskkonna tubakasuitsu sissehingamiseks. ( 4 )
On kindlaks tehtud, et passiivne suitsetaja hingab suitsetaja läheduses sisse isegi rohkem vähkitekitavaid ühendeid kui suitsetaja, sest kõrvalvoo suits sisaldab neid peavoo suitsust rohkem. ( 4 )
Oktoobri alguses Haigekassa tellimusel Turu-uuringute ASi poolt läbiviidud uuringu eesmärgiks oli selgitada passiivse suitsetamise ulatust ühiskonnas. Uuringust selgub , et Eestis on passiivne suitsetamine suureks probleemiks- üle pooltes Eesti kodudes kannatavad mittesuitsetajatest pereliikmed passiivse suitsetamise all.(5)
Võitluses tubakavaba keskkonna eest on üks olulisemaid tahke ühiskonna suhtumise muutmine. Kuigi 95% vastanuist kinnitas, et passiivne suitsetamine on kahjulik, nähtub Haigekassa uuringust, et vaid 9% mittesuitsetajatest omab kodanikujulgust paluda suitsetajal enda lähedusest lahkuda, 37% vastanuist ütles, et suitsetajaga ühte ruumi sattudes läheb ta eemale. (5)
Uuringutulemustest selgub, et üle pooltes Eestimaa kodudest suitsetatakse, 41% toimub see siseruumides ja vaid 36% siseruumidest väljaspool, 13% vastanuist kinnitasid, et suitsetamine toimub kogu korteris .(5)
Haigekassa ja Eesti Vähiliit kutsuvad avalikkust üles senisest aktiivsemalt looma suitsuvaba keskkonda nii kodus kui ka avalikes kohtades. ( 5 )

Sõltuvushaigus & suitsetamine kui standard
Suitsetamisharjumus on sügavalt juurdunud käitumismall - mingi tegevus, aga ka sündmus, kas meeldiv või mitte, on peaaegu alati seotud suitsetamisega (hommikukohvi, lõunasöök, telefonivestlus , tülid, probleemid tööl, hea tuju, halb tuju jpm.). Seega tuleks arvestada, et abiks suitsetamisharjumusest loobumisel on süstemaatiline ja teadlik elustiili ja -viisi muutmine.(7)
Nikotiinisõltuvus on teine põhjus, miks suitsetamisest loobumine sageli ei õnnestu, vähemalt esimesel korral… Nikotiin tekitab tugeva sõltuvuse, mis on seotud kesknärvisüsteemis asuvate nikotiiniretseptoritega, mis on olemas igal inimesel juba enne suitsetamist ja mille arv suitsetamisstaaži kasvades suureneb, sest organism vajab järjest suuremat nikotiiniannust, et tagada harjumuspärane naudinguaisting. ( 7 )
Suitsetamine kui standard
Mind on huvitanud üks küsimus kauplustes käies – millal suitsetamine muutus kassaterminaalide jaoks standardiks? Miks on nii, et mul polegi valida mitte ühtegi suuremat kauplust, kus mulle suitse näkku ei lööda kassas maksmise ajal? ( 8 )
Ma mõistan täielikult kaupluste, kui äriühingute turunduslikku mõtteviisi siinkohal – sigarette pole ju kellelgi vaja ja seepärast tuleb neid igale suitsetajale veel sellel viimasel hetkel meelde tuletada, et sa seda kallist hobi ikkagi ei unustaks. Ma olen näinud väga tihti, et inimene otsib juba rahakotist raha kauba eest maksmiseks ja siis viimasel hetkel meenub, et ahjaa, sigarette võiks ka osta, ning võtab paki või paar pea kohalt ja asetab samuti lindile. ( 8 )
Ühesõnaga – mina sooviks endale letti kaupluses, kus ei oleks suitsud mul näo ees kui ma kauba eest maksan , sest ma ei hakka selle leti pärast küll kunagi neid suitse ostma. ( 8 )
Uurimistöö tulemused
Minu küsitluse teema oli noorte suitsetamise kohta – kui paljud noored suitsetavad .Küsimusi oli kokku 9. Viisin küsitluse läbi connect.ee abil.
Esimene küsimus oli nende vanus . Kesimiselt vastasid 15 aastased , aga oli ka palju 16 aastaseid . Järgmine küsimus oli nende sugu , enamus vastajaid olid mehed. Kolmandaks küsimuseks oli kas nad suitsetavad . Enamus neist ei suitseta ,kuigi 8-st inimesest 3 suitsetavad ja 2 mittesuitsetajatest on suitsetanud eelnevalt 3-4 aastat .Suitsetajad on keskmiselt suitsetanud 6 aastat ning vanad suitsetajad on kesmiselt suitsetanud 3-4 aastat .Enamus neist alustas ,et äge olla ja sellepärast ,et sõbrad suitsetasid .Osad on edasi suitsetanud nikotiini pärast – sõltuvus .Esimest korda pakkus suitsu nendele sõber , kuigi enamus kas ei mäleta või võtsid ise suitsu .Peamiselt arvatakse ,et suitsetamine on lihtsalt harjumus, aga ka ,et rahustab närve. Üldiselt häirib kui keegi kõrval suitsetab kinnises ruumis , aga kui on väljas , siis üldiselt ei häiri.
Naissoost vastajad olid keskmise vanusega 14. Vastajaid oli 2. Üks neist suitsetas , teine mitte.Suitsetaja oli suitsetand umbes 3 aastat , aga mittesuitsetaja oli kunagi suitsetand 4 aastat.Suitsetaja hakkas suitsetama , sest see tundus äge ning suitsetab ta edasi , sest see rahustab närve .Suitsetajale pakkus esimest korda suitsu sõber ja mittesuitsetajale õde.Küsides kas suitsetamine on harjumus või sellel on mõttet , siis suitsetaja arvas ,et see on harjumus , aga see ka rahustab närve.Muideks suitsetajat vahest häirib , kui inimesed ta ümber suitsetavad ja mittesuitsetajat ei häiri .
Meessoost vastajate keskmine vanus oli 16 aastat. Vastajaid oli 6 , kellest ainult kaks suitsetab.Esimene suitsetaja on suitsetanud umbes 7 aastat ja teine 4 aastat. Üks mittesuitsetaja suitsetas varem 3 aastat.Enamus alustasid suitsetamist sõprade pärast – et äge olla .Ühte aga sunniti suitsetama , kahjuks rohkem pole täpsustatud .Kaks suitsetajat suitsetasid nikotiini pärast – sõltuvus.Veel suitsetaja keda sunniti suitsema suitsetab , sest suitsu on ninakaudu lahe välja puhuda.Suitsu olid proovinud kõik . Osaliselt said nad esimese suitsu ise kuskilt muretsetud ning pooled said sõbralt.Arvatakse , et suitsetamine on harjumus , aga ka sõltuvus, aga ka ,et suitsetamine raiskab ainult raha ja osad teevad seda sellepärast ,et äge olla .Küsitletud poisse ei häiri suitsuhais kui suitsetaja teeb seda väljas või eemal olles.
Minu hüpotees oli, et enamus noori suitsetavad . Minu hüpotees lükati ümber- enamus küsitletud noori ei suitseta.
KOKKUVÕTE
Suitsetamine on kahjulik. Kahjustab tervist ja rasedatel loodet. See muudab sind väliselt vanemaks ( mis on küll noorte arust äge ) ja teeb ka koledamaks- hambad lähevad kollaseks jms. Suitsetamine pole ainult ,see kui sa ise tõmbad tubakat , vaid on ka olemas passiivne suitsetamine. See on sammuti kahjulik. Ei suudeta lõpetada , sest kas on sõltuvus või harjumus.
Mina tahtsin tõestada , et noored suitsetavad palju . Küsitluse põhjal tuli välja ,et enamus ei suitseta, kuigi osad on varem suitsetanud ning suitsu saadi esimest korda enamasti sõprade käest .Minu hüpotees lükati ümber – noored enamasti ei suitseta.
Suitsetamine on halb harjumus ja sõltuvus . Sellest peaksid loobuma kõik. Kindlasti peaksid loobuma noored suitsetamisest. Nad on veel liiga noored ,et suitsetada . Aga eks see teebki suitsetamise ägedamaks. Mõeldakse ,et suitsetamine teeb neid ägedaks ja vanemaks . Aga see pole lihtsalt kiusamise pärast kehtestatud seadus ,et noored ei tohi tubakatooteid kasutada. See on põhjusega ja noored peaksid selle peale mõtlema. Suitsu levik aga ainult suureneb . Suitsetamine on maailmas populaarne .
KASUTATUD KIRJANDUS
1.Melany Suitsetamine URL= http://www.miksike.ee/docs/referaadid/suitsetamine.ht m 15.09.2010
2. Suitsetamine ja noored URL= http://www.hot.ee/suitsetamine/dpl.ht m 15.09.2010
3. Suitsetamine ja tervis URL= http://koolielu.edu.ee/ehte/joogiopetus/sigaretid/suitsetamine_ja_tervis.html 15.09.2010
4. Passiivne suitsetamine URL = http://www.terviseinfo.ee/web/?id=1708 15.09.2010
5. Passiivne suitsetamine Eesti kodudes URL= http://www.terviseinfo.ee/web/?id=1838 15.09.2010
6.Suitsetamine ja rasedus URL = http://www.allencarr.ee/suitsetamine-ja-rasedus 21.09.2010
7.Sõltuvushaigus URL= http://www.page.ee/suits 21.09.2010
8. Suitsetamine kui standard URL= http://www.rahakool.ee/pere_eelarve/suitsetamine_kui_standard 21.09.2010