Internetipiraatlus polegi nii halb? (0)

Gregor Johannson 134303IAPB
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Infotehnoloogia teaduskond
Informaatikainstituut
Gregor Johannson
134303IAPB
Internetipiraatlus polegi nii halb?
Essee
Juhendaja : Rein Paluoja
Dotsent
Tallinn 2013
Deklaratsioon
Käesolevaga kinnitan , et esitatud töö „ Internetipiraatlus polegi nii halb?“ on minu isikliku töö tulemus. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, olulised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud . Käesolevat tööd ei ole varem esitatud kusagil mujal.
Kuupäev ………………………………..
Üliõpilane …………………………………………………………………
Nimi Allkiri
Teema
Internetipiraatlus, selle positiivsed ja negatiivsed küljed ning roll tänapäeva ühiskonnas.
Ideed
Piraatlus on tehnikamaailma üks vanimaid fenomene.
Kõik algas sellest, et oli lihtsalt vaja andmeid kopeerida ühelt andmekandjalt teisele.
Internetipiraatlus on ideaalne viis saada ligipääs meelelahutusele, mida muidu oma kodus/kodumaal poleks võimalik tarbida, näiteks teatud seriaalid ja filmid.
Piraatluse tõttu kannatavad paljud firmad, kelle tooteid või teenuseid ei osteta välja, vaid laetakse tasuta alla.
Ebaseaduslikult käideldavate teoste tüüpide põhjal võib liigitada internetipiraatlust tarkvarapiraatluseks, muusikapiraatluseks, filmipiraatluseks jms.
Internetipiraatlus on sundinud erinevate riikide valitsusi kehtestama mitmeid autorikaitseseaduseid.
Piraatlus levitab toodete kohta infot, heade muljete korral suurendab populaarsust ja seeläbi ka müüki.
Kirjatöö eesmärgid
Uurida internetipiraatluse tagamaid ning tekkimise põhjuseid. Tuua välja internetipiraatluse head ja halvad küljed ning analüüsida selle olulisust infoajastu ühiskonnas. Veenda lugejat , et tegelikult pole netipiraatlus nii halb, kui enamik inimestest arvab .
Kirjatöö põhisõnum
Vaatamata negatiivsetele külgedele on internetipiraatlus siiski väga oluline osa inimeste elust tänapäeval, tehes elu lihtsamaks ning vaba aega nauditavamaks miljonitel, kui mitte sadadel miljonitel inimestel. Lisaks on see ka mitmes mõttes majandusele kasulik, mitte kahjulik, nagu enamik seda arvab.
Annotatsioon
Eesmärk: Uurida internetipiraatluse tagamaid ning tekkimise põhjuseid. Tuua välja internetipiraatluse head ja halvad küljed ning analüüsida selle olulisust infoajastu ühiskonnas. Veenda lugejat, et tegelikult pole netipiraatlus nii halb, kui enamik inimestest arvab.
Probleemid: Netipiraatlus on illegaalne. Tootjad või artistid ei saa toote kasutajalt tasu, tootmine käib edasi kahjumis.
Tulemused: Netipiraatlus on tõsine probleem tarkvara -, muusika - ja filmitööstuse arengu jaoks. Tänu piraatlusele on aga inimestel võimalik nautida meelelahutust, kasutada kalleid programme ja omandada infot, mille kättesaamine oleks muidu kas liiga kallis või lihtsalt teatud oludes võimatu. Internetipiraatlusest saab tootja üle olla, tehes toote, mida inimene tahaks osta ja mille eest ta hea meelega maksaks.
Lugeja
Lugejaks võib olla igaüks, kuid eelkõige on tekst suunatud neile, kes soovivad saada infot internetipiraatluse fenomeni kohta ning veenduda, kas tasub ka ise sellega tegelema hakata või mitte.
Sisukord

Sissejuhatus

• negatiivsed küljed
  
• küsimuste püstitus
  

Internetipiraatluse ajalugu ja areng

Netipiraatlus Eestis

Piraatluse kasumlikkus majandusele ja tööstusele.

Katsed netipiraatluse vastu võitlemiseks

Kokkuvõte
Palju aastaid on möödunud sellest, kui esimesed piraadid merele ilmusid, aga nad on endiselt alles ja on laiendanud suuresti oma tegevusala . Sõna „ piraat “ tähendus on muutunud ning on nüüd defineeritav kui inimene, kes teeb illegaalselt koopia kellegi teise varast. Muusikat, filme, raamatuid ja tarkvara saab pea iga tarbija kopeerida ja teistega jagada. Selline illegaalne teguviis võib tõsiselt mõjutada tööstust ja ühiskonda. Näiteks, tarkvaratööstuse kasumi kadude summa oli 1993. aastal 12,8 miljardit dollarit (Austin American-Statesman 1994), mis näitab, et suur arv tarkvara toodetest oli läbi piraatluse saadud. Järelikult on piraatlus tõsine probleem tarkvara-, muusika - ja filmitööstuse arengu jaoks. Kuid kas internetipiraatlusel on ka positiisveid külgi? Ehk on internetipiraatlus ka kuidagimoodi tootjatele kasulik, rääkimata tarbijatest?
Internetipiraatluse ajalugu algab aastast 1975, kui Dan Sokol, kes oli Homebew Computer Club liige, kopeeris versiooni programmeerimiskeelest BASIC [1]. Sellest saadik on piraatlus ajapikku kasvanud. Tänaseks on internetipiraatlus väga palju etappe läbinud ning arenenud väga targaks ja keeruliseks, valmistades peavalu paljudele mõjuvõimsatele isikutele, näiteks Hollywoodis ning muusika- ja tarkvaratööstuses. Massilise piraatluse alguseks võib lugeda programmi Napster, mille teenused toimisid aastatel 1999-2001 ning mis andis inimestele võimaluse lihtsalt alla laadida muusika MP3 faile, tasuta. Oma hiilgeaegadel oli Napsteril 80 millionit registreeritud kasutajat.
Internetipiraatlus on Eesti noorte seas üldlevinud praktika ja moraalipiinu teoste ning programmide allalaadimine neis üldjuhul ei tekita. 2011 aasta juunikuu alguses Tartu Ülikooli Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudis kaitstud bakalaureusetöös käsitleb Annika Teder Eesti noorte hoiakuid internetipiraatluse suhtes. Bakalaureusetöö üheks aluseks on kevadel läbiviidud Facebook ’i küsitlus ja järeldused kujundas töö autor 882 inimese, kellest suurem osa olid 19 - 24 aasta vanused tudengid , vastuste põhjal. Küsitluse tulemused näitavad, et internetipiraatlusega on tegelenud 91 protsenti vastanuist ja 64% jaoks on sellest kujunenud harjumus. Bakalureusetöös tehakse järeldus, et kuna Eestis pole kedagi filmide allalaadimise eest karistatud (13 000 kroonise trahvi on saanud ainult üks inimene filmi “Klass” Starman ’i serverisse üleslaadimise eest), siis kujundavad hoiakuid internetipiraatluse suhtes peamiselt sotsiaalsed normid [2].
Viimasel ajal on erinevate uurimuste tulemusena aga täheldatud, et internetipiraatlus võib majandusele ja sellega seotud tööstustele isegi kasulik olla, aidates säilitada sõna- ja kõnevabadust [3]. Mitte ainult ei saa piraat piraatluse tulemusena tasuta asju, aga selle toote tuntus ühiskonnas suureneb, väga palju. Rakendades piraatlust leiavad inimesed lihtsamini suurepäraseid tooteid ning nad kalduvad seda ostma rohkem kui mitte-piraadid [4]. Näiteks kui keegi laeb alla mõne artisti album illegaalselt ning talle see meeldib, on neil palju suurem potentsiaal rääkida head sellest artistist teistele. Ning see ei leia aset mitte ainult lokaalselt, vaid ülemaailmselt tänu sotsiaalmeediale, mille tulemus on suurem läbimüük.
Mitmete inimeste sõnul on Hollywoodi jaoks netipiraatlus reklaam, mille eest nad ei ole pidanud sentigi maksma. Isegi Time Warner tegevjuht Jeff Bewkes on öelnud, et „piraatlus on parem kui Emmy “ [5]. On lihtsalt tarvis minna mõnele piraatlusega tegelevale leheküljele ning vaadata, mitmeid tuhandeid kordi on filmi alla laetud. See on märk, et inimesed tahavad filmi näha, kuid ei ole kindlad, kas selle eest tasub maksta. Edasi toimub sama, mis muusika puhulgi.
Piraatlusega võitlemiseks on üritatud läbi lüüa mitmeid seaduseelnõusid, nagu näiteks väga palju poleemikat tekitanud SOPA (Stop Online Piracy Act) ja PIPA (Protect IP Act). Nende seaduseelnõude eesmärk oli teha elu raskemaks lehekülgedel, eriti nendel, mis paiknevad väljaspool Ameerika Ühendriike, piirates autoriõigustega kaitstud materjalide müüki ja levitamist, nagu muusika ja filmid. Õnneks need aga läbi ei läinud, suuresti tänu näiteks Wikipedia ja Google protestimisele (Wikipedia lülitus päevaks välja ja Google asendas oma logo petitsiooni lingiga, kus paluti Kongressi mitte tsenseerima kogu internetti – sisuliselt SOPA ja PIPA jõustumise tulemus) [6]. Kõige lollikindlamaks viisiks on aga kujunenud väga lihtne lahendus – lihtsalt luua toode või teenus, mida inimesed tahaksid osta ning mille eest nad head meelega maksaksid. Näiteks on Adobe tooted ühed kõige enam piraaditud (pirated) kogu maailmas, kuid need on ka kõige populaarsemad ning edukamad . Nad on arendanud oma tooted turu parimateks, ning tänu piraatlusele on ka muutunud kõige populaarsemateks, seeläbi suurendades lõppkokkuvõttes tohutult rohkem müüki ja kasumit, kui esialgu arvata võiks.
Internetipiraatlust on aastakümneid seostatud vaid halvaga – illegaalne, võrdne varastamisega, halb mõju majandusele jne. Alles viimastel aastatel on aga hakatud asja vaatama läbi positiivsema vaatevinkli ning mõtlema nii-öelda kastist väljas (out of the box). Tuleb välja, et tegelikult polegi netipiraatlus nii halb ja ehk on isegi kasulik tootjale, mainimata tarbijat, kellele on tasuta asja saamine igal juhul kasulik.
Kasutatud kirjandus
1. Leinss, A. The Effects of Software Piracy on Consumers and
Software Developers. [WWW] http://www.leinss.com/files/piracy.pdf
2. Delfi uudisteportaal. Internetipiraatlus tekitab rahulolu. [WWW] http://www.delfi.ee/archive/internetipiraatlus-tekitab-rahulolu.d?id=58432584 (24.09.2011)
3. Light, S. Why Internet Piracy May Actually Benefit America. – PolyMic [WWW] http://www.policymic.com/articles/10548/why-internet-piracy-may-actually-benefit-america (02.07.2013)
4. Wignall, S. Piracy: Good or Bad? – Yahoo Voices (29.03.2013) [WWW] http://voices.yahoo.com/piracy-good-bad-12067914.html
5. Mitchell , A. Piracy Is ’Better Than An Emmy,’ Time Warner CEO Says – The Inquisitr [WWW] http://www.inquisitr.com/892991/piracy-is-better-than-an-emmy-time-warner-ceo-says/
6. Magid, L. What are SOPA and PIPA And Why All The Fuss? – Forbes [E-ajakiri] ( http://www.forbes.com/sites/larrymagid/2012/01/18/what-are-sopa-and-pipa-and-why-all-the-fuss/ ) (18.1.2012)