Mis takistab Eesti ettevõtjatel olemast innovaatilisem? (0)

TARTU ÜLIKOOL
Majandusteaduskond
Rahvamajanduse Instituut
Mis takistab Eesti ettevõtteid olemast innovaatilisem?
Kodutöö
Juhendaja : dotsent Eve Parts
Tartu 2014

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Võimekuse ja suhtlusvõrgustiku roll innovatsiooni takistamisel 4
Innovatsioon Eesti teenindussektoris 7
Projekti „ Innovatsioon ja riigihanked Eestis“ (V. Lember ja T. Kalvet, Tallinn 2012) tulemuste kokkuvõte 8
Kokkuvõte 9
Viited ja kasutatud kirjandus 11

Sissejuhatus

Innovatsiooon ei ole meie maailmas uus nähtus. See on suure tõenäosusega sama vana kui inimesed ise – see on tihti pea iga üksikisiku omadus mõelda probleemidega tegelemisel parematele lahendustele. Ilma innovatsioonita näeks maailm välja hoopis teistsugune.
Üks esimesi, kes innovatsiooni, kui ühe majanduse alustalasid, päevavalgele tõi oli Joseph Alois Schumpeter , kes oli Austria ja Ameerika majandus- ja poliitikateadlane. Tema määratluse järgi on innovatsioon, kui üks väga oluline mõõde majandusarengule. Schumpeter soovis näidata, et innovatsioonist tulenev turujõud annab märgatavalt paremaid tulemusi, kui Adam Smithi teooria „nähtamatust käest“ ja hinnakonkurentsist tulenevast turujõust. Schumpeter küll leidis, et esmane tehnoloogiline areng mingis suunas loob sageli monopole, mis omakorda võimaldavad erakordselt suuri kasumeid, kuid mis peatselt jaotuvad ka teiste konkurentide ja jäljendajate tegevuse tulemusel. Innovatsiooni on tihti nimetatud kui majandusedu südameks või mootoriks . Alates Schumpeteri tööde väljatulekust peetakse innovatsiooni tähtsaimaks edasiviivaks jõuks majandusarengus.
Eelkõige huvitab meid innovatsioon Eesti kohalikes kui ka internatsionaalsetes ettevõtetes ning organisatsioonides – mis seda pidurdab, takistab ning edasi viib. Arvestades, et innovatsioon on majandusarengu üks olulisemaid aspekte , siis on tähtis kohalikul tasemel seda uurida, et aru saada, millised takistusi või eeliseid seab kohalik võim, geograafiline asukoht, ajalugu, inimpsühholoogia, ettevõtete personalid (või selle puudumine), avatus , informatsioon turu kohta, omanike huvid, finantsilised võimalused.

Võimekuse ja suhtlusvõrgustiku roll innovatsiooni takistamisel

Innovatsioon on alati olnud seotud märkimisväärsete riskidega: ei ole võimalik ennustada uute tehnoloogiate käekäiku ning ei saa kindlustada, et kliendid võtavad uued tooted vastu. Ebaõnnestunud innovatsioonide rakendamine võib aga innovatsioonide suhtes tekitada firmadele või inimestele uuenduste vastu ebausu ning ettevõte ei pruugigi enam edaspidi olla innovatiivne , vaid justkui jääb loorberitele puhkama . Veel halvem on aga olukord, kui ettevõttes hakatakse uuendustesse suhtuma negatiivselt. Hetkel prooviks rohkem keskenduda ettevõtete võimekuse ning firmade suhtlusvõrgustiku rollile innovatsiooni takistamisel.
Nende kahe faktori roll innovatsiooni pärssimisel on saanud erinevate uurijate poolt vastakaid arvamusi : osad on leidnud, et ettevõtjate suhtlemine tarbijatega innovatsiooni protsessi edukaks rakendamiseks ei ole erilisi muutusi endaga kaasa toonud ning teised on leidnud, et mittesuhtlemine on endaga kaasa toonud uue toote väljalaskmise viivitused või lausa toote hülgamise. Suhtlusvõrgustiku roll on innovatiivse firma jaoks väga tähtis. Selle abiga on neil võimalik teiste osapoolte käest vajaliku informatsiooni või teadmisi omandada ning isegi rahvusvahelise firma puhul võib see aidata erinevates riikides paiknevate ettevõtte osadel omavahel uusi innovaatilisi tehnoloogiaid või ideid jagada, niimodi tagades edukuse kohalikul ja rahvusvahelisel tasandil.
Üks suhtlusvõrgustiku mõju innovatsiooni takistamisel on olukord, millal uue toote ebaõnnestumine võib juhtuda tehnoloogiapõhisel firmal, kui nad haldavad oma suhteid valesti potsensiaalsete ostjatega toote väljaarendamise protsessis seeläbi kaotades ostja, mis viib toote arendusprotsessi seiskumiseni. Kuid ostjate liigne sekkumine, võib tootjate innovaatilisust vähendada, ning võib valmida toode, mis ei ole eriti uudne ning seega ei soovita seda eriti vanade tõestatud toodete vastu vahetada, sest vana toode on juba ennast tõestanud ning uus toode ei pruugi nii hea olla ja inimesed ei soovi riski võtta. Suhtlemine võib kahe partnerfirma vahel tekitada vastukõlasi ning sellega omakorda takistada uudse info jagamist, kui üks osapool ei jaga teisega piisavalt informatsiooni ning vähem saanud osapool otsustab, et see partnerlus ei ole enam tema jaoks kasulik. Probleeme võib tekitada ka suurfirma , kes kontrollib liigselt oma tütarettevõteid ning ei lase neil omavahel või firmasiseselt informatsiooni vahetada, sest suurfirma kardab nende üle kontrolli kaotada. Kuna suhtlemine toimub põhiliselt ikka inimeste vahel, siis võivad inimestevahelised konfliktid, hävitada muidu kasuliku partnerluse.
Firma võimekuseks võib nimetada firma võimet integreerida, ehitada ja ümber seadistada siseseid ja väliseid pädevusi, et reageerida pidevalt muutuvatele keskkondadele, samuti võib võimekuseks nimetada organisatsiooni võimet sihikindlalt luua, laiendada või muuta oma baasallikaid. Võimekuse vale juhtimine võib endaga kaasa tuua innovatsiooni takistamise . Näiteks võivad koordinatsiooni või juhtimise probleemid pärssida innovatsiooni rohkem, kui tehnoloogiliste teadmiste puudumine. Tooksin mõned näited kirjandusest, millal ressursside ja võimekuse puudulik kasutamine on viinud innovatsiooni takistamiseni:

• Ressursside puudumine võib viia innovatsiooni hävimiseni (Sorescu 2003)
  
• Innovatsioon ebaõnnestub, kui firma ei ole võimeline kasutama väliseid teadmisi sisemiste tehnoloogiliste teadmiste ebakompetentsuse tõttu (Hussler ja Ronde 2009)
  
• Innovatsiooni ebaõnnestumine võib olla tingitud organisatsioonilise muutumise võimekuse puudumisest (Herrmann 2007)
  
• Võimekust on rohkem vaja innovatsiooni rakendamiseks organisatsiooni kõikidel tasemetel , kui seda on vaja uue toote loomiseks (Lewrick 2009)
  
• Väikesed firmad saavad innovatsiooni ebaõnnestumisest palju rohkem kahju, sest neil on väga piiratud ressursid ning neil ei ole neid nii palju, kui suurtematel firmadel tavaliselt on (Rammer 2009)
  
• Edukad innovaatilised projektid on seotud paremate reklaamimise, promotsiooni ja müügioskustega, kui mitteedukad projektid. (Fortuin 2007)
  

Järgmisena räägikst nende faktorite mõjust Eestis asetsevate firmadega tehtud küsitluse põhjal, mis viidi läbi 2009 aastal Tartu Ülikooli Majandusteaduskonna poolt. Küsitluses osales 95 firmat ning küsimused sisaldasid ka faktoreid innovatsiooni õnnestumisest või ebaõnnestumisest.
Mitme intervjueeritud firma jaoks oli probleemiks võimekuse puudumine. Mõned intervjueeritavad julgesid väita, et neil puuduvad sobivad inimesed, et innovatsiooni ellu viia, sest Eesti on ikka nii väike koht ning sobivaid inimesi on vähe ning paljud neist on kas kellegi teise poolt palgatud või on nad üldse välismaale ära liikunud. Tooksin ka välja mõned intervjuudes välja tulnud tsitaadid mis illustreerivad neid probleeme:

• „The lack of financing has not hindered our innovation activities. The lack of ideas and capabilities has.“
  
• „We do not have such people. And everyday activities need so much time that we cannot innovate.“
  
• „ First , we do not have time to innovate and we lack internal resources. We also lack knowledge and qualification. We do not know how to find out what to do.“
  
• „We have 350 emplyees in total and only two of them are active in R&D.“
  
• „Wee do not have the right people and the right contacts. Even if such people exist, they do not find our firm .“
  
• „Estonia is quite a small and young country and in many stuations we would need a person who knows both the technology and the soecific area.“/../“It is not easy to find such as specialist. I think that all IT enterprises have felt a need for such specialists, but they are not available in Estonia.“
  

(Tsitaadid on tulnud raamatust „Innovation Systems in Small Catching-up Economies“)
Kokkuvõtteks võib öelda, et firma võimekus ja suhtlusvõrgustik võivad innovatsiooni väga tugevalt takistada või sellele kaasa aidata. Eestis asuvates firmades oskasid töötajad välja tuua mitmeid põhjuseid, miks on Eestis innovatsiooni täide viimine raske ning firmade juhid peaks neid kuulda võtma ning proovima neid parandada, sest nagu Schumpeter ütles: innovatsioon viib edasi majanduse ja heaolu paranemiseni.

Innovatsioon Eesti teenindussektoris

Paljud keskenduvad pigem tootmissektorile, kuid kuna paljud inimesed rohkem arenenud riikides on seotud teenindussektoriga, siis tuleks ka teenindussektoris toimuvat innovatsiooni rohkem uurida, mida ka viimastel aastatel on rohkem tehtud. Arvestades, et Eestis on teenindussektori osakaal kõige suurem tuleb eriti aktiivselt tegeleda innovatsiooniga just selle valdkonna ettevõtjatel. Näiteks erinevad võimalused ja pakkumised kohvikutemaastikul – panustatakse erinevatele aspektidele – nii mõnedki kohvikud panustavad interjööriinnovatsioonile.
Selle uurimiseks on võimalik kasutada CIS (European Community Innovation Surveys) andmeid, sest isegi teenindussektori firmad on nende loetelus olemas, nii et infot nende firmade kohta uurimuste tegemiseks on küllalt.
Teenindussektor jaotatakse kahte üldisesse gruppi: kõrge teadmiste tasemega teenused (knowledge- intensive services - KIS) ja madalama teadmiste tasemega teenused (less-knowledge-intensive services – less-KIS). Varasemad uuringud on näidanud, et just KIS ettevõtetel on suur roll innovatsiooni arendamisel ning nad innoveerivad isegi oma klientfirmasid. Aga kuna on tegemist teenindussektori firmadega, siis nende innovatsioon ei suuda ikka tõusta samale tasemele tootmisfirmade omadega. Viimaste puhul saab innovatsioonile aidata kaasa uute tööriistade, patentide või litsentside omastamine . Personali innoveerimine ei pruugi nii suurt muutust endaga kaasa tuua või see võib olla liiga kulukas ning kulud ja tulud ei pruugi firma jaoks kasumlikku seisu jääda.
Võib öelda, et Eestis võib teenindussektori innovatsiooni pidurdada selle liiga väike kasumlikkus ning asjaolu, et osad uurimused väidavad, et see ei pruugi endaga kaasa tuua mingeid muutuseid või lausa negatiivseid muutuseid, kuid on ka uuringuid , mis väidavad vastupidist. Seega ei soovi näiteks väikese transportfirma omanik oma autoparki uute masinatega täiustada, sest ta ei tea, kui kasulikud need masinad võivad olla ning kas tal on üldse võimalik nende pealt lisaraha teenida. Lisaks on uurimused näidanud, et KIS firmades võib osutuda juba varasemalt kõrge oskustasemega töötajate veel edasi arendamine liiga kalliks, samal ajal endaga väheseid rahalisi boonuseid tuues.

Projekti „Innovatsioon ja riigihanked Eestis“ (V. Lember ja T. Kalvet, Tallinn 2012) tulemuste kokkuvõte

Ettevõtjad ei tunne, et riigihanked oleksid innovatsioon toetavad . Riigihanked pole innovatsiooni toetava aspektina saanud Eestis piisavalt tähelepanu. Samuti ei haaku innovatiivsete toodete ja teenuste pakkumine riigihangetesse sisse juurutatud väärtushinnangutega. Seda näitab ka asjaolu, et 94% veebiküsitlusele vastanuist nõustus väitega „Pakkumisi hinnatakse reeglina hinnast, mitte kvaliteedist lähtuvalt“. Kõige paremini kirjeldaks seda olukorda ka väide:
„Siiani osutub reeglina avaliku sektori hangetel määravaks hind, mitte parim pakkumine! Põhjus: avaliku sektori hanke korraldajal on nii lihtsam tulemit põhjendada, eriti valdkonnas mida ta ei tunne (või ei suvatse tunda). Senise käekirjaga riigihangete edasitoimetamine loob küll olukorrad, kus avalik sektor saab palju ja odavalt, kuid siinkohal kannatab üleüldine kvaliteet.“
Kõigest kolmandikule ettevõtete innovatsiooniprotsessile on riigihanked avaldanud mõju. Eelkõige olid mõjutatud ettevõtted, kes tegutsesid teenustevaldkonnas, nagu pesu- ja keemiline puhastus, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine, elektriinstallatsioonidega, sõitjatevedu merel ja rannavetes. Eeldatavasti lähtub innovatsioon antud valdkonnas hankelepingus sätestatud tehnoloogia kasutamisest. Samas pooled neist, kes olid märganud riigihangete positiivset mõju innovatsioonile, said sellest kasu ka teiste tellimuste eest.
Tuli välja ka, et teadus- ja arendustegevuse ettevõtete osalemine riigihangetel oli minimaalne. Tulemustest saab järeldada ka, et isegi kui teadus- ja arendustegevusega tegelevad ettevõtted on osalenud riigihangetel ei ole see mjutanud nende tegevust. Viidati vaid mõnedel juhtudele , kus tekkis vajadus koostöövõrgustike laiendamise järele.
Seadusandlusest tingituna on riigihanked kõige rohkem edendanud innovatsiooni infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni valdkonnas.
Ettevõtete tagasisidest ei tulnud mitte kuidagi välja, et riighanke menetlusprotseduur avaldaks mõju innovatsioonitegevusele. Seda võib selgitada faktiga, et hanketulemuse määrab lõpuks siiski hind.
Enim on hankepraktikatest innovatsiooniprotsessidele ettevõtetes mõju avaldanud varajane mõlemapoolne suhtlemine hankijaga, samas kui enamus hankepraktikaid ei ole avaldanud mõju innovatsioonialastele tegevustele.
Ettevõtjad on ühisel arvamusel, et hankijaid saab üldjoontes iseloomustada madala suutlikkusega ja suletusega suhtlemisele ning taotlusega riske vältida, mille tulemuseks on hinnapõhise konkurentsi rõhutamine riigihangetel. Praegust olukorda riigihangetel ning selle mõjust innovatsioonile peegeldavad ka kaks järgmist teesi:
„Meie avaliku sektori kliendid on rohkem avatud uutele ideedele kui erasektori kliendid“, millega ei nõustunud 62% vastanuist ning
„Meie avaliku sektori kliendid on meie erasektori klientidega võrreldes vähem riskialtid“, millega nõustus 61% vastanuist.

Kokkuvõte

Innovatsioon on juba inimese loomupärane osa – alati tahame teha kõike lihtsamaks ja kergemaks, et peaks kasutama võimalikult vähe energiat, mis kinnitab ka fakti, et inimene on laisk ja sepitseks kõik nii, et oleks hõlbus. Innovatsiooni võib pidada majandusarengu üheks edasiviivaimaks jõuks. Eesti ettevõtetes takistavad ning pidurdavad innovatsiooni paljud tegurid, mis omakorda on tingitud erinevatest faktoritest.
Peamisteks innovatsiooni takistavateks probleemideks on nimetatud:

Riigihangete vastandumine innovatsioonile

Personaliprobleemid

Turuinfo puudmine

Innovaatiliste toodete madal kasum

Raske leida partnereid

Ebastabiilne või puudulik turg

Välisomanike väike huvi

Tehnoloogilise informatsiooni puudumine

Sisefinantside puudumine

Nõudluse puudmine eelmiste innovatsioonide tõttu

Väliste finantseermisvõimalsute puudumine
Lisaks veel nimetamata probleemidele näeme isiklikult tegelikult ka teisi, võib-olla sama olulisi takistusi. Näiteks innovatsiooni sõltuvus riigist, eelkõige inimestest ja nende ajaloost. Tüüpilist eestlast võib kirjeldada kui endassetõmbunud ja külma inimest, kes vajaks võõraga suhtlemisel poolemeetrist vahemaad . Just endassetõmbuvus peegeldab seda kui palju võib innovatsiooni kaduma minna. Innovatsiooni ja selle protsessi võib vaadelda nagu maja – kui ei ole kedagi, kes valaks vundamenti, ei ole ka maja. Isegi kui on, siis tihti võib taolist nähtust võrrelda pigem mingisuguse absurdileiutisega, mis suure tõenäosusega ei leia praktilist kasutust .
Meie arvates on tõenäoliselt on Eestis innovatsiooni takistavaks faktoriks ka asjaolu, et taasiseseisvunud on Eesti olnud kõigest 23 aastat – paljude inimeste ja ettevõtete kogenematus, samas võib-olla ka arusaamatus, kuidas reaalselt liberaalselt kapitalistlik turg toimib võib olla üheks suureks takistavaks faktoriks. Eelkõige ajajärk, mil Oleme tähele pannud , et väga tihti kohalikes Eesti ettevõtetes valitseb suhtumine nagu: „See on meile kogu aeg kasumit toonud, miks me nüüd midagi muutma peame?“ – see näitab, et organisatsioonisiseselt ei mõista inimesed innovatsiooni vajadust ning tootearenduse vajalikkust . Kohati jäävad ettevõtted kinni oma nõukogulikku stagnaaega. Pakkumine ja nõudlus muutuvad siiski pidevalt.
Tihti sõltub innovatsioon ka demograafilistest muutujatest – sagedasti on ülikoolilinnad innovaatilisemad ning sealjuures ka kaasaegsemad kui ülejäänud asukohad. Samas on tõenäosus, et innovatsioon on tiheda asustusega kohas suurem, kui väikese asustusega kohas.
Üldised soovitused innovatsiooni elavdamiseks:

Võiks olla selge visioon innovatsioonitegevustest

Innoveerimisel tuleb olla aktiivne

Ole valmis muutuma

Loo ja laienda võrgustikku, vajadusel ole valmis ka liikmeid kõrvaldama

Ära looda kohestele tulemustele

Loo keskkond innoveerimiseks ning arenda seda

Ära anna alla
Meile tundub nagu Eesti ettevõtjate innovatsioon on suletud – tihti pööratakse tähelepanu vaid tuludele ning sisemistele arenduskuludele. Me nimetame seda liigraamatupidajalikuks käitumiseks – peetakse relevantseks vaid nüansi, ettulud ületaksid kulusid. Tihti pole kõige olulisem see, et ettevõte oleks pidevalt kasumis, vaid klientide rahulolu ning fakt ja teadmine ning julgustunne tulevikuks, mil klient teeb kordusvisiidi, mis omakorda tähendab ettevõtjale ühe kliendi põhist korduvtulu. Eelkõige võiks Eestis rakendada ning propageerida avatud innovatsiooni – ideedes ja mõtetes stagneerunud ettevõtted peavad mõistma, et areng ei toimu vaid ettevõttesiseselt, vaid ka selle väliselt. Kõige paremini kirjeldab olukorda järgnev ärimudelite võrdlus:

Viited ja kasutatud kirjandus

Sorescu, A.B., Chandy, R.K., & Prabhu, J.C. (2003). „ Journal of Marketing .“
Hussler, C., & Ronde, P. (2009). „Journal of Technology Management & Innovation.“
Hermann , A., Gassmann, O., Eisert, U. (2007). „Journal of Engineering and Technology Management.“
Lewrick, M. (2009). „Journal of Technology Management & Innovation.“
Rammer, C., Czarnitzki, D., Spielkamp, A. (2009). „Small Business Economics .“
Fortuin, F.T.J.M., Batternik, M.H., Omta, S.W.F. (2007). „International Food and Agribusiness Management Review. “
Carayannis, E.G., Varblane , U., Roolaht, T. (2012). „Innovation Systems in Small Catching-Up Economies.“
http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=14184
https://riigikantselei.ee/sites/default/files/content-editors/TOF/TOF_noorteadlased/veiko_lember_innovatsioon_ja_riigihanked_kokkuvote_final.pdf
https://www.mkm.ee/sites/default/files/innovatsioon_ja_seda_takistavad_tegurid_07.2014.pdf
11