Tööhõive integratsioonist (0)

Essee: Mitte-eestlastest

numbrid siiski püsinud stabiilselt 4 tuhande piiri peal. Määratlemate kodanike arv langeb aastast aastasse ning Vene föderatsiooni kodanike arv püsib stabiilselt sama, või isegi väheneb, nii võib kodanikupoliitikat isegi lugeda kordaläinuks, kuna pidevalt väheneb määramata kodakondsusega isikute arv ning Eesti kodakondsusega isikute arv suureneb. Eestlased küll ootaksid mitte-eestlaste poolt suuremat aktiivsust integreerumisel, kuid integratsioon on pikaajaline protsess, mis ei toimu üleöö. Lisaks ei teata, kas inimesed ootavad pigem integreerumist, mis on siis mitte-eestlaste ja eestlaste kokkusulamine, või siis hoopis oodatakse mitte-eestlaste, kui vähemusrahvuse muutumist eestlasteks. Taasiseseisvumisest saadik on mitte-eestlaste hulk Eestis vähenenud, keeleoskus paranenud Eesti kodanike arv suurenenud ning olukord on muutunud stabiilsemaks kui võrrelda praegust aega üheksakümnendate algusega, mil Eesti taasiseisvus. Viited

TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste instituut Riigiteaduste suund Vene vähemuse ühiskonda integreerimine taasiseseisvunud Eestis Essee Aines: RIT 6016.YK Eesti Ühiskond ja Poliitika Tallinn 2018 Sisukord 1. Sissejuhatus.................................................................................................... 3 2. Hariduslik integratsioon.................................................................................. 4 3. Õiguslik ja poliitiline integratsioon..................................................................6 4. Integratsioon tööturul...................................................................................... 7 6. Integratsiooniga seotud tuleviku väljakutsed................................................10 7. Kokkuvõte.......................................................................

EESTLASTE SUHTUMINE EESTI VENELASTESSE

Pelgulinna Gümnaasium Carolin Kaare 12. klass EESTLASTE SUHTUMINE EESTI VENELASTESSE Uurimistöö Juhendaja: Ljubov Peterson Tallinn 2015 SISSEJUHATUS Vene rahvus moodustab umbes veerandi Eesti kogu rahvastikust ja on sellega teine kõige suurem rahvusgrupp Eestis. Kuigi venelased on juba aastakümneid Eestis elanud ja 2 moodustavad Eesti rahvastikust suure osa, tundub nagu eestlaste ja Eesti venelaste läbi saamises oleks probleeme. Eestlaste ja venelaste omavahelised pinged on alati Eestis aktuaalsed olnud. Selline teema sai valitud, sest olen ise elanud Eestis nii väikestes kui ka suurtes kohtades, kuid seda probleemi olen igal pool täheldanud, olenemata asukohast. Üldlevinud arvamus on siiski, et Eestis elava kahe suure rahvuse omavaheline läbisaamine on halb, esineb palju omavahelisi probleeme ning

Eestimaa asulad Venemaal (uurimistöö)

Tartu Kivilinna Gümnaasium Daniel Vasetski 11D Eestimaa asulad Venemaal Uurimistöö Juhendaja: Natalja Stanevits Tartu 2013 Resümee . . . , . . , , . . , , . , , , . , . Sissejuhatus Siberis elab tänini hulk eestlasi. Tegemist on kodumaalt väljasaadetute ning hiljem väljarännanute järeltulijatega. Võõral pinnal oma kodu rajanud eestlased lootsidelu edenemist. Tööd tehti kõvasti, viljakas maa andis head saaki. Rahulikku elu aga polnud kunagi kauaks: sõjad, sundkollektiviseerimine ja küüditamiste-repressioonide laine halvasid külaelu. Mitmed eesti asundused kadusid, allesjäänud küladesse hakkas saabuma võõraid, valitsevaks sai vene keel. Paljud eestlased naasid kodumaale, teised asusid elama vene linnadesse ja mujale. Paljud eestlased ei teagi, et Siberis on eestlaste asulad. 1. Siber Siber ­ see on tohutu territoorium, mis hõlmab 7,5%

Eesti Rahvaarv

Eesti rahvaarv vähenes mullu 16. jaanuar 2015 08:03 Esialgsetel andmetel oli 2015. aasta 1. jaanuaril Eesti rahvaarv 1 312 300, mis on 3600 inimest vähem kui aasta varem samal ajal. Negatiivse loomuliku iibe tõttu (surmade arv ületas sündide oma) vähenes rahvaarv 1900 inimese võrra ning negatiivse välisrändesaldo tõttu (Eestist lahkus rohkem inimesi kui siia elama saabus) 1700 võrra. Kokku vähenes Eesti rahvaarv 2014. aasta jooksul 0,3 protsenti. Paaril viimasel aastal on rahvaarvu vähenemine aeglustunud. Esialgsetel andmetel sündis Eestis 2014. aastal ligi 13 700 last, mis on paarsada last rohkem kui aasta varem. Arvestades, et sünnitusealiste naiste arv on vähenenud, sündis 2014. aastal esialgsel hinnangul naise kohta rohkem lapsi kui aasta varem. 2014. aastal suri 15 500 inimest. Surmade arv on viiendat aastat järjest püsinud samal tasemel, kõikudes vaid +/-300 inimese võrra. 2014. aastal nii sisse- kui ka väljaränne vähenes. Eestisse saabus 2014. aasta

Uurimustöö identiteedi kohta

Sissejuhatus Uurimustöö teemaks on mul ,,Eestis elav ja töötav välismaalane". Valisin selle teema, sest see tundus huvitav. Ma tahtsin rohkem teada saada identiteedist ja teisest rahvusest inimeste elust Eestis.Informatsiooni hankimiseks kasutasin internetti, ühte raamatut ja tegin ka mõned intervjuud. Küsitluse tulemused Noorukid Enamus noorukitel on ikka kodune keel Eesti keel, sest üks vanematest on eestlane.Nende seas ei ole ka selliseid kes oleks sündinud väljas pool Eestit.Vähestele teeb muret Eesti keeles õppimine.Enamus saavad sellega siiski hakkama.Paljud neist valdavad väga korrektselt Eesti keelt, et on alguses kohe raske aru saada, et tegemist ei ole eestlasega, aga on ka selliseid kes ei valda Eesti keelt peaaegu, et ültse.Paljudel on tekkinud ka probleeme seoses sellega, et ta on teisest rahvusest.Palju on koolikiusamist seoses sellega, aga on ka selliseid juhtumeid kus lihtsalt, niisama annavad eestlased teisest rahvusest inimesele peksa. Täiskasva

EESTLASED II MAAILMASÕJAS

xxxxxxx Kool EESTLASED II MAAILMASÕJAS Referaat xxxx 9.kl Eesti 2017 SISSEJUHATUS Aastad 1918-1940 olid Eesti esimeseks riikliku sõltumatuse perioodiks. Sõltumatuse periood algas Eesti Vabariigi väljakuulutamisega 1918. aasta 24. veebruaril, katkes järgmisel päeval Saksa okupatsiooni tõttu, kuid jätkus juba sama aasta novembris kuni 1940. aastani, mil Nõukogude Liit Eesti okupeeris ja annekteeris. Nõukogude okupatsioon Eestis algas 1940. aasta suvel, kui Punaarmee riigi enda võimu alla haaras ja siin nõukoguliku valitsemiskorra kehtestas. Lõplik anneksioon leidis aset 6. augustil 1940. Seejärel asuti Eesti eluolu radikaalselt ümber kujundama: ellu rakendati ajutine Eesti NSV põhiseadus, natsionaliseeriti suuremad eraettevõtted ning asuti ümber jagama talumaid. Nõukogude võimu kõige suuremaks kuritööks oli aga küüditamine 14. juunil 1941, kui Eestist deporteeriti üle 10 000 inimese. Sellele eel

Oma piirkonna (linna) demograafiline analüüs

kuitahes olulised, kuid nad ei ole üksikult küllaldased rahvastikuprotsesside mõjutamiseks. Meie ühiskonnas on teadvustanud, et negatiivne iive, rahvastiku vananemine, halb terviseseisund, tööjõulise elanikkonna arvuline vähenemine mõjutavad juba täna, aga veelgi rohkem tulevikus Eesti sotsiaalmajanduslikku arengut. Rahvastiku demograafiline käitumine sõltub väga paljudest asjaoludest: vaimukultuur ja ühiskondlik moraal, perepoliitika ja koduhoid, tööhõive, rahva tervis, regionaalpoliitika, rahvuste integratsioon. Mitmeski nimetatud valdkonnas on Narva Linnavalitsusel viimastel aastatel märkimisväärseid algatusi. Tänapäeval Eesti Valitsuse ja Riigikogu poolt heaks kiidetud mitte-eestlaste integratsioonipoliitika eesmärkideks on hoiakute muutmine mitte-eestlaste probleemide käsitlemisel, Eesti haridussüsteemi kujundamine keskseks