Hea ja halb ankeetküsitlus Halvad: 1)https://docs.google.com/forms/d/1ozvxGiYn2okvYeIqYR_1dfLr117vifXW6CbbNd_uK1k/ viewform Antud ankeetküsitluses on enam probleeme selle I osas. Kõigile 6-le seal olevale küsimusele on valitud vale küsimuse tüüp. Küsimustiku koostaja oleks pidanud adekvaatsete vastuste saamiseks valima oma küsimuste tüüpiks kinnise küsimuse. Mis võimaldaks vastajal märkida ära ainult ühe vastusevariandi. Hetkel on vastajal võimalik märkida linnukest kõikidesse kastidesse (nt esimese küsimuse puhul saab vastaja teha linnukese nii naise kui ka mehe valikusse). Selle vea tõttu võib andmete hilisem töötlemine muutuda keeruliseks, kuna ühe vastuse asemel on esitatud mitu. 2) http://www.eformular.com/samples/noorteankeet7-12.html Küsitluse miinuseks on eelkõige tema teine küsimus. Nimelt pole selle küsimuse jaoks vastamiseks antud piisavalt täpseid vastuseid. Tänapäeva lapsed ja noored käivad tihti
Rühm sõnastab sellest teemast lähtuvalt mängulaual 5 alateemat (näiteks sündmustiku alateemad: võtmesündmused, ajaline järgnevus, korduvad sündmused, üllatavad pöörded, pidurdavad sündmused jne). Edasi koostab rühm mängulaual 20 küsimust ja lisab ka vastused. Tunni lõpus korjab õpetaja töölehed kokku. Järgmiseks tunniks võib õpetaja rühmatööde põhjal koostada klassile ,,Raamatuvillaku" (jeopardylabs.com abil) paralleelklassi küsimusi kasutades (siis ei ole ühelgi vastajal eelist, et oma rühma koostatud küsimusele on lihtsam vastata). See eeldab, et tegemist pole paaristundidega. 2. tund Mängitakse klassis võistkondlikku ,,Raamatuvillakut". Mängulaud on ekraanil, võistkonnad on samad nagu eelmises tunnis. Küsida saavad võistkonnad kordamööda. Kui vastus on vale, võivad ka teised võistkonnad pakkumise teha. ,,Kuldvillakule" sarnaselt saavad õigesti vastajad plusspunkte ja valesti vastajad miinuspunkte. ***
Esmased andmed kogutakse, et selgitada klientide (kliendikaardi omanike ehk püsiklientide) rahulolu, seda selgitatakse läbi statistiliste andmete, mida saadakse klientide hinnanguilt ja isiklike arvamuste ning kogemuste. 4. Uuringu läbiviimise meetod Küsituls viiakse läbi interneti teel, sest see võimaldab küsitleda suurel hulgal inimesi, see on odavaim meetoditest, sellel meetodil on kõrge vastamismäär, see on mugav ja võimaldab vastajal jääda anonüümseks ning lisaks puudub intervjueerija mõju. 5. üldkogum · Üldkogumi moodustavad 50000 kliendikaardi omanikku. · Valim moodustatakse kihtjuhuvalimi abil. Küsitletavad valitakse juhuslikult, igast piikonnast võrdne osakaal vastajaid. 6. Kuidas? Küsitlused vastavad valitud kliendid interneti teel. Neile saadetakse link e-mailile. Kliendikaardi sõlmimisel antsid kliendid loa endale uueidseid, kirju ja küsitlusi saata e- mailile. Koostasid:
enda saavutustega rahul. 6.Intervjueeritava olukord on hea teda ei piinata küsimustega, vaid küsitakse küsimusi, mis on seoses tema elukutsega. Intervjueeritav ei ole kidakeelne ega lobamokk, vaid vastab hästi läbimõeldult ja kõigile arusaadavalt, rääkides aeglaselt ja olles sõnade kasutuses täpne. 7.Küsija ei püüa kuidagi vastajat mõjutada, ta küsib küsimusi, mis on aktuaalsed ja ei pommita küsimustega, vaid laseb vastajal oma mõtteid koondada ja rääkida. 8.On üks küsija ja üks vastaja, seega ei oska selle punkti kohta midagi öelda. 9.Esinejate keelekasutus on nende haridustasemele ja ühiskonna positsioonile omane. Nad suudavad rääkida arusaadavalt, rääkides aeglaselt, omades head diktsiooni ja ei kasuta mõisteid, mis oleks mõnele vanusegrupile raskesti mõistetavad. Heiki Nabi ei ole ehk nii hea kõnemees, kui oli seda Aaviksoo, kuid ta räägib samuti kõigile arusaadavalt. 10
Üldisemate küsimuste puhul kasutatakse kvantitatiivset meetodi, mille korral on tulemuste analüüsimine kiirem ning lihtsam. Antud meetodid täiendavad üksteist. 6 Andmete kogumise plaan Andmekogumismeetodiks on uurija valinud küsitluse. Küsitlus on esitatud paberkandjal ning viiakse läbi ettevõtet X külastanud klientidega kuu pikkuse perioodi jooksul. Küsitlus on kliendile vabatahtlik ja seega on vastajal soov küsimustele vastata ning võib eeldada, et vastajad pigem suhtuvad küsimustesse hoolikalt ja ausalt. Küsimustikule vastamine on soovi korral anonüümne. 7
Küsimustikule vastas 12 inimest, 6 noormeest ja 6 tüdrukut (vt. joonist 1). Vanuse piir jäi 15-19 aasta vahele. 11 vastajat oli pärit Saare maakonnast ning üks vastaja Järva maakonnast. Kõik vastajad pruukisid alkoholi esimest korda vanusevahemikus 11-14 aastat. Kolm neist olid saanud seda vanemate käest, kuus sõbra ning 2 vastajat tuttava käest esmakordselt. Vastajad tarbivad põhiliselt alkoholi pidudel ja väljas olles. Kümnel vastajal tarvitab enamus sõpru alkoholi, kahel umbes pooled. Nagu alkohol, on ka suits enamusel varakult ära proovitud. Kaks neist juba 8 aastaselt, üheksa vanuses 11-14 aastat ning üks vastaja pole kunagi suitsu proovinud. Neljal vastajal puuduvad mälestused korrast, kui nad esimest korda suitsu proovisid, kahel käis pea ringi ning viiel kipitas kurgus. Kaheksa vastajat ei suitseta, kaks vastajat vahetevahel, ning üks vastaja regulaarselt, kes tõmbab päevas rohkem kui kolm suitsu
järgmist sissetulekut väga kokku hoidma. Kolmel inimesel on sageli nii, et enne järgnevat palka on raha otsa korral ning elatakse väga säästlikult, kaks vastajat aga on pidevalt keerulises olukorras, kus eelnevalt pole osatud tulude-kuludega arvestada. 5.2. Laenude osakaal sissetulekust ja säästude olemasolu Arvestades vastajate sissetulekut, palusin neil hinnata oma laenukohustuste jõukohasust. 24-st inimesest 6-el puudusid laenukohustused. Kui 10 vastajal oli laenude osakaal täiesti jõukohane või isegi väike, siis 2 inimest tunnistas, et on võtnud liiga palju laenu ja peavad seetõttu muudelt eluvaldkondadelt kokku hoidma. Kuuel inimesel on laenude määr kõrge, kuid saavad oma rahadega siiski hakkama. Majanduskriisi alguses käis nii mõnelgi korral meedias läbi teema, et kriisis on süüdi just pangad, kes on vastutustundetult andnud laenu. Pank on äriettevõtte, mille eesmärgiks on teenida
teemal; selguvad vastaja tähtsamad mõtted; välditakse küsitavusi, mida tekitab vastamise vorm; Võimaldab hinnata motivatsiooni ja vastaja taustaoletusi; on vältimatu etapp valikvastuste väljatöötamisel; aitavad tõlgendada vastuolulisi valikvastuseid. Miinused.Vastaja võib vastata hoopis midagi muud ja minna oma küsimusest kõrvale; Vastused ei pruugi olla enam võrreldavad. Tekib rohkem kirju andmestik; Vastajal pole midagi, mis aitaks tal asju meenutada (valikvastustega on); Vastuseid on raskem arvutiga töödelda ja analüüsida; 9. Miks on vaja teha kordusteste ja mis selle vahel olev aeg näitab vms. Instrumendi reliaablus ja valiidsus tagatakse kordus küsimustiku läbiviimisega võimalikult sarnastes tingimustes. Reliaabluse suurendamiseks püütakse võrreldavaid uuringuid viia läbi täpselt samadel tingimustel ja sarnase grupiga.
Neutraalsed (ei sisalda endas hinnanguid ja seega pole vastajat liigselt mõjutavad) Ei sisalda topelt eitavat kõnet On valideeritud (järgele proovitud, veendumaks, et küsija ja vastaja küsimust ühtemoodi mõistavad ning et vastused mõõdavad tõepoolest seda, mille mõõtmine oli eesmärgiks) Küsitluste koostamise põhimõtted Küsimustiku visuaalne pool Küsimustiku kvaliteet näitab kooli suhtumist vastajasse. Korrektselt vormistatud ja ladusa keelekasutusega küsitlusele on vastajal lihtsam vastata. Kooli logo ja kooli nimi küsitluses täidavad sooja suhte loomise eesmärki. Küsimustiku kaaskiri Vastamisaktiivsust suurendab ka viisakas pöördumine, kus selgitatakse küsitlusele vastamise kasu nii vastajale kui koolile. Kaaskiri peaks vastama järgmistele küsimustele: o Mis uuringuga on tegemist? o Mida uuringu tulemustega tehakse? o Kus ja kuidas saab arvamust avaldada? (vastamise tähtaeg ja selgitused vastuste tagastamise
10. Inimesed on avatumad kui klassikalises intervjuus. 10.30-11.20, veel parem 14.00-16.00 Klassikaline intervjuu – kahekesi, kogu jutt lindistatakse ja pärast kirjutatakse ümber. 17. Mida peab sisaldama küsimustiku sissejuhatus? Intervjueerija peab oskama kuulata, vastajal peab olema võimalus valida istumiskoht, Sissejuhatus on 1 lõik. Peab sisaldama küsitleja nime, küsitluse eesmärk (üldiselt, ei soovitatavalt 90kraadise nurgaga, siis pole liiga pealetükkiv. tutvustata nüanssides), täitmisjuhend ja viisakus. 36. Too näide kombineeritud andmekogumise meetodite kasutamisest. 18. Mida tähendab küsimustiku struktureerimine
saatmisest. Samuti on soovitav enne tegeliku küsitluslehe saamist saata kiri, milles teavitatakse vastajat eelseisvast uuringust ja selle tähtsusest. Võimalusi on mitmeid (Oliver 1995 : 140). Tabelis 2.1 on ära toodud postiküsitluse meetodi plussid ja miinused. Tabel 2.1 Postiküsitluse plussid ja miinused (Perens) Plussid Miinused vähe kulusid (võrreldes telefoniküsitlusega) info hulk on piiratud ( ei saa ise juurde vastajal on rohkem aega vastuste välja küsida, küsimust laiendada) mõtlemiseks keeruline saada värskeid andmeid anonüümsus paindamatus hõlmab suurt geograafilist piirkonda suur aja kulu küsitleja ei saa mõjutada küsitletavat küsimuste hulk piiratud madal vastajate protsent
Esimeseks oli küsimus kas õpid, töötad, oled töötu ja muu (täpsusta). Üks vastanutest valis muu ja täpsustus oli lapsepuhkusel. Söögieelistuste küsimusel sai ka ise täpsustava vastuse anda ja neid esines viis. Kaks vastanut eelistas suppi ja kolmel korral eelistati salatit, mis kirjutati täpsustuseks. Mõõtmismeetodi ja mõõtmisvahendi kirjeldus Küsitlus koosnes 12 erinevast valikvastusega küsimusest. Osade küsimuste puhul oli vastajal võimalik kirjutada ka oma poolne eelistus, mida valikus polnud. Esimesed 2 küsimust hõlmasid vastaja üldinfot (sugu, vanus). Järgnevad küsimused puudutasid vastaja seisukohti uuringu sisulise poole pealt. Viimane küsimus oli aga näitamaks vastaja reaalseid võimalusi küsimuste realiseerimiseks. 3. ÜLDANDMETE ANALÜÜS Uuring tehti 50 respondendi andmeid aluseks võttes. Kuna söömisharjumused võivad olla
mõju) 79. Mis on intervjuu(eesmärgiga kommunikatsioon küsimuste ja vastuste vormis...eesmärgiga saada või anda informatsiooni veenda, probleeme lahendada, nõu, anda, tüüd otsida, meelelahutust saada jne)? 80. Millised on erinevad intervjuu liigid: (standartsed...ettevalmistatud küsimustega, millest ei tohi kõrvale kalduda ja vabas vormis..küsijal ja vastajal on suurem vabadus)? 81. Millised on erinevad intervjuu küsimuste liigid(avatud ja konkreetsed, primaarsed ja sondeerivad, neutraalsed ja suunavad, nurka suruvad, lubamatud: rassiline kuuluvus, sugu, perekonnaseis, usutunnistus, rahvus)? 82. Millised on erinevad intervjuu vastuste liigid(mitteadekvaatsed: ei mingit vastust, osaline vastus, asjakohatu, ebatäpne, üleverbaliseeritud)? 83
ja poliitiline mõju, kultuuriline mõju) 79. Mis on intervjuu(eesmärgiga kommunikatsioon küsimuste ja vastuste vormis...eesmärgiga saada või anda informatsiooni veenda, probleeme lahendada, nõu, anda, tüüd otsida, meelelahutust saada jne)? 80. Millised on erinevad intervjuu liigid: (standartsed...ettevalmistatud küsimustega, millest ei tohi kõrvale kalduda ja vabas vormis..küsijal ja vastajal on suurem vabadus)? 81. Millised on erinevad intervjuu küsimuste liigid(avatud ja konkreetsed, primaarsed ja sondeerivad, neutraalsed ja suunavad, nurka suruvad, lubamatud: rassiline kuuluvus, sugu, perekonnaseis, usutunnistus, rahvus)? 82. Millised on erinevad intervjuu vastuste liigid(mitteadekvaatsed: ei mingit vastust, osaline vastus, asjakohatu, ebatäpne, üleverbaliseeritud)? 83. Milline peab olema intervjuu ülesehitus(algus, sisu: alguses avatud küsimused ja siis edasi
vastus. Suletud küsimustele saab vastata lühidalt. Need sobivad vestluse algatamiseks või faktiliste andmete saamiseks. Suletud küsimused annavad küsitlejale suure kontrolli vestluse käigu üle. Avatud küsimused jätavad vastajale vastamisel suure vabadusastme. Avatud küsimused annavad vastajale võimaluse väljendada oma arvamust, hoiakuid, mõtteid, tundeid. Avatud küsimus õhutab vastajat rääkima. Vastajal on suurem kontroll suhtlemise käigu üle. Vastaja võib anda infot, mida küsija ei oska oodata. Klientidega suheldes tuleks kasutada pigem avatud küsimusi, et kliente mitte tagant kiirustada. 10 Hanna Seeder Töökohapõhine ülesanne – „Kliendiga suhtlemine“ 5.1 Kas suudad täiendavaid küsimusi esitades välja selgitada kliendi vajadused?
Enamus inimesi, kes vastasid avatud vastusevarianti, on hästi kursis päikesepaneelide tasuvusajaga, ainult mõni üksik polnud. Areng päikesepaneelide tehnoloogias on tõesti väga kiire ning tasuvusaeg järjest lüheneb, sest paneelid muutuvad järjest odavamaks ja efektiivsemaks. Praktiliste tulemuste põhjal on järeldatud, et tasuvusajaks on paneelidel ligikaudu 10-15 aastat. On erinevaid aspekte, mistõttu on raske kindlalt prognoosida paneelide tasuvusaega nagu on ühe anonüümsel vastajal ka kirjas ,,inverterid ja muud seadmed on peamiseks mõjutajaks". Tasuvusaja määrab peamiselt investeerimiskulu, mis omakorda sõltub päikeseelektrijaama koguvõimsusest ning kogusest, mida suudetakse koheselt ära tarbida võrku müümata. Ligikaudu 53% vastajatest on kursis päikesepaneelide tasuvusajaga. Ülejäänud 47% inimestest pole kas kursis või on väär/iganenud informaatsioon mällu säilinud. Vähese
võimalikest vastustest oskas ta ette arvata. Küsimused, kus vastuseks on arv. Enamasti on neile küsimustele lihtne vasatata, näiteks kui vana te olete, mitu last on teie peres jne. Siin on põhiküsimuseks kas vastusevariandid ette klassifitseerida või mitte. Üldreeglina on soovitav arve ankeedi täitmisel mitte klassifitseerida, sest see tähendab infokadu ja üldiselt ei hõlbusta ankeedi täitmist ( näiteks on vastajal täpselt sama lihtne öelda, et ta on 27-aastane kui märkida enda kuuluvust vanuserühma 25-29. On siiski erandeid, näiteks koolitee pikkuse jaoks on õigem märkida, kas kaugus on alla 1 km, 1-2 km, 2-3 km, 3- 5 km ja üle 5km. Arvu hindamine. Ka sel juhul kui vastuseks soovitakse hinnangut, pole otstarbekas küsida arvu umbes, st. mitte `"Öelge, kui palju umbes maksab praegu teie auto" vaid pigem ,, Palun hinnake võimalikult täpselt kui palju maksab teie auto!"
on 18 poissi ehk 55% vastanutest, ja 15 tüdrukut ehk 45% vastanutest. 37st vastajast on teadlik, milliseid toitaineid ja kui palju peab tarbima, 16 poissi ehk 43% vastanutest ja 21 tüdrukut ehk 57% vastanutest. Küsitluses selgus, et vastajad on pigem teadlikud toitainetest kui ei ole. Hüpotees osutus vääraks. 5. Viiendas küsimuses taheti teada, kas vastaja toitumises on mõni eripära. Kahel vastajal oli gluteenivaba dieet ja kolm inimest olid taimetoitlased, kahel inimesel oli 22 raskusi liha söömisega ning ühel vastajal oli toitumishäire, mida ei täpsustatud. Kokku oli kaheksal inimesel toitumises eripära, kõige rohkem oli taimetoidulisi. 6. Kuuendas küsimuses taheti teada saada, mitu korda sööb vastaja päevas. 30 25 20 15 10 5 0
) Näited : Postiküsitlus kui vastajaid on väga raske kätte saada mistahes muu meetodiga (näiteks VIP-id). Personaalintervjuu kui vastaja on vahetult kättesaadav, intervjuuks piisava aja leidmine ei ole suur probleem, küsimustik on pikk, uuringu metoodilised nõuded ja kasutatavad küsimuste koostamise tehnikad on mitmekesised (meetodiga tehakse suurem osa laiematest ja mahukamatest tarbijauuringutest). Ankeetküsitlus kui vastajal on raske leida aega vahetuks intervjuuks ning tal on lihtsam vastata vabal hetkel või kui küsimustik nõuab vastamiseks süvenemist ning täiendavate andmete otsimist (näiteks mõned juhtide ja spetsialistide küsitlused äriturul). Telefoniküsitlus eeldab, et küsimustik ei ole pikk (max 15 minutit) ning küsimuste- vastuste ülesehitus on lihtne. Elektroonilised küsitlused sobivad selgelt piiritletud ning arvutisidet omava kliendibaasi küsitlemiseks
*Mõju üksikisikutele*Sotsiaalne ja poliitiline mõju*Kultuuriline mõju 80. Mis on intervjuu? ... eesmärgiga kommunikatsioon küsimuste ja vastuste vormis... eesmärgiga saada või anda informatsiooni, veenda, probleeme lahendada, nõu anda, tööd otsida, meelelahutust saada jne 81. Millised on erinevad intervjuu liigid? *Standardsed intervjuud... ettevalmistatud küsimustega, millest ei tohi kõrvale kalduda *Vabas vormis intervjuud ... küsijal ja vastajal on suurem vabadus 82. Millised on erinevad intervjuu küsimuste liigid? *Avatud ja konkreetsed küsimused*Primaarsed ja sondeerivad küsimused*Neutraalsed ja suunavad küsimused*Nurka suruvad küsimused 83. Millised on erinevad intervjuu vastuste liigid? MITTEADVEKVAATSED VASTUSED*Ei mingit vastust*Osaline vastus*Asjakohatu vastus*Ebatäpne vastus *Üleverbaliseeritud vastus 84. Milline peab olema intervjuu ülesehitus? *Algus*Sisu... alguses avatud küsimused ja siis edasi konkreetsemad
sisseelamisvõime) töötasid Ameerika majandusteadlased A. Parasuraman, V.Zeithamli ja L.Berry välja teenuse kvaliteedi mõõtmise mudeli ja küsimustiku SERVQUAL, mis on tänapäeval kõige enam kasutatav ja ka kritiseeritum teenuse kvaliteedi mõõtmise metoodika maailmas. ( Perens 1998:86; Grönroos 2000:77) SERVQUAL metoodika klassikaline protokoll(Parasuraman 1988: 38-40) sisaldab viie komponendi kaupa grupeeritud 22 väidet teenuse kvaliteedi kohta, millega vastajal tuleb nõustuda või mitte. Kõik vastused esitatakse seitsmeastmelisel Likerti skaalal, kus 1-le vastab ,,üldse pole nõus" ja 7-le - ,,täiesti nõus". Sellele lähenemisele on iseloomulik, et kliendilt ei küsita otse, kui rahul ta teenusega on, vaid talle esitatakse lausepaarid, mis puudutavad teenuse erinevaid näitajaid. Igas paaris on kaks väidet: kõigepealt kliendi ootuste kohta, ehk milline peab tema arvates olema teenuse kvaliteet ühes
reeglitega, millest olulisemad on järgmised: Igale tunnusele/veerule antakse nimi, mis peab olema unikaalne st teistest erinev ning suhteliselt lühike, sest pikkade nimede puhul võtab õigete tunnuste otsimine analüüsi käigus väga palju aega; ei kasutata mitut veergu ühendavaid pealkirju jms! Igas lahtris tohib olla ainult üks väärtus e üks ühik infot st mitut vastust ühte lahtrisse sisestada ei tohi! Seega, kui ühe ankeedi küsimuse puhul on vastajal lubatud valida mitu vastusevarianti, annab iga variant andmetabelis eraldi tunnuse/veeru. Professionaalid väldivad andmete sisestamist tekstidena ning kasutavad selle asemel vastusevariantide kodeerimist, sest nii hoitakse kokku aega, välditakse sisestusvigu ning hiljem on võimalik andmeid paindlikumalt analüüsida (PS! ilma kodeerimiseeskirja teadmata ei ole sellist andmestikku sisuliselt võimalik analüüsida; professionaalsed arvutiprogrammid lubavad
reeglitega, millest olulisemad on järgmised: ∗ Igale tunnusele/veerule antakse nimi, mis peab olema unikaalne st teistest erinev ning suhteliselt lühike, sest pikkade nimede puhul võtab õigete tunnuste otsimine analüüsi käigus väga palju aega; ei kasutata mitut veergu ühendavaid pealkirju jms! ∗ Igas lahtris tohib olla ainult üks väärtus e üks ühik infot st mitut vastust ühte lahtrisse sisestada ei tohi! Seega, kui ühe ankeedi küsimuse puhul on vastajal lubatud valida mitu vastusevarianti, annab iga variant andmetabelis eraldi tunnuse/veeru. ∗ Professionaalid väldivad andmete sisestamist tekstidena ning kasutavad selle asemel vastusevariantide kodeerimist, sest nii hoitakse kokku aega, välditakse sisestusvigu ning hiljem on võimalik andmeid paindlikumalt analüüsida (PS! ilma kodeerimiseeskirja teadmata ei ole sellist andmestikku sisuliselt võimalik analüüsida; professionaalsed arvutiprogrammid lubavad
reeglitega, millest olulisemad on järgmised: ∗ Igale tunnusele/veerule antakse nimi, mis peab olema unikaalne st teistest erinev ning suhteliselt lühike, sest pikkade nimede puhul võtab õigete tunnuste otsimine analüüsi käigus väga palju aega; ei kasutata mitut veergu ühendavaid pealkirju jms! ∗ Igas lahtris tohib olla ainult üks väärtus e üks ühik infot st mitut vastust ühte lahtrisse sisestada ei tohi! Seega, kui ühe ankeedi küsimuse puhul on vastajal lubatud valida mitu vastusevarianti, annab iga variant andmetabelis eraldi tunnuse/veeru. 10 ∗ Professionaalid väldivad andmete sisestamist tekstidena ning kasutavad selle asemel vastusevariantide kodeerimist, sest nii hoitakse kokku aega, välditakse sisestusvigu ning hiljem on võimalik andmeid paindlikumalt analüüsida (PS! ilma kodeerimiseeskirja teadmata ei ole sellist
uurimus peab teenima nende inimeste huvisid, kes uurimuses osalevad*. · Igal uuritaval on õigus keelduda andmete andmisest (eriti kui see puudutab tema isikliku elu fakte). · Uurija on võrdne uurimuse teiste osalejatega uurija haavatavus näost-näkku andmekogumise olukorras. On oluline, et inimesed kohtuvad omavahel. Tänapäeval elektrooniliselt väga lihtne, aga olulisem oleks ikkagi näost-näkku..vastajal võib tekkida emotsioone jne.. Elektroonselt on uurija hästi kaitstud, ta ei riski millegagi. Kohaleminevale intervjueerijale saab aga omakorda küsimusi esitada jne. Suhted uurija ja teiste osalejate vahel Oluline eristada enda ja nende arvamust, mõlemal on roll, aga oluline on just eristada. · Iga uurimus on sotsiaalne interaktsioon ja uurija on selle aktiivne osaleja. · Uurija peab olema teadlik sellest, mida ta teeb ja vastutada tagajärgede eest.
aja sees, ankeedid jagati välja ja vastata võis kodus, küsimused saadeti vastajatele e- postiga, täideti elektrooniline ankeet ...); · küsimustiku täitmiseks orienteeruvalt kuluv aeg (ankeedi pikkus võib olla põhjuseks, miks mõned keelduvad vastamast); · kas anti mingeid lisaselgitusi, kes ja kuidas osalejaid instrueeris (sh kas lubati, et vastajad jäävad anonüümseks). Intervjuu puhul on oluline, kuidas saadi nõusolek, kas vastajal oli võimalik eelnevalt küsimustega tutvuda, läbiviimise aeg, koht, millises vormis intervjuu toimus, kas järgiti täpselt etteplaneeritud küsimusi või sünnitasid vastused uusi küsimusi ja teemaliine, kuidas vastused talletati (üleskirjutus, helisalvestis, video). 3.5.3. Tulemused ja arutlus Kindlasti ei piisa vaid uurimise käigus kogutud andmete esitamisest, neid tuleb ka analüüsida, interpreteerida ja teha järeldusi, pakkuda välja lahendusi. Mõistagi tulenevad konkreetsed
poliitikate tugevamate poolt- ja vastuargumentide esiletoomine. See avab otsustajale probleemi kõik küljed. Tavaliselt kasutatakse vastajatena silmatorkavalt vastanduvate vaadetega osalejaid. Igal grupi liikmel palutakse vastata küsimustiku mingile kindlale osale. Osalejatele tuleb selgitada, et ei pea vastama kõigile küsimustele. Tavaliselt tehakse enne kindlaks, kas vastajad on antud valdkonnas pädevad, eriti kui vastused küsimustele on arvulised. See võimaldab ka vastajal endal oma teadmistes veenduda. Kuna küsimustikku on võimalik täita anonüümselt, ei pea osaleja tundma piinlikkust, kui ta ei oska mõne aspekti puhul kaasa rääkida. Vastajail palutakse esmalt projekteerida aegjoon, mis peegeldab nende visiooni viie aasta pärast juhtuvast. Seejärel palutakse reastada oletused ja kahtlused. Oletused on sündmused, mis vastajate arvates vaadeldaval perioodil aset leiavad ja antud trendi mõjutavad
Need, kes õppisid gümnaasiumis matemaatika pikka kursust, pidid kindlasti tegema matemaatika eksami. Lühikest kursust õppijad võisid valida kahe variandi vahel (matemaatika või reaalainete komplekseksam). See komplekseksam sisaldab endas järgmisi aineid: usuõpetus, kiriku ajalugu, psühholoogia, filosoofia, ajalugu, füüsika, keemia, bioloogia, geograafia. Eksamil on küsimusi tunduvalt rohkem kui lõpetaja neist vastama peab. Seega on eksamil võimalik vastajal ainevaldkonda kitsendada. Matemaatika eksami valis näiteks 2004. aastal 75% gümnaasiumi lõpetajatest. Nüüd natuke ka matemaatika lõpueksamist. Eksam on kirjalik, kestab 6 tundi ja toimub kogu riigis samal ajal. Eksamitööd hindab kõigepealt aineõpetaja koolis, seejärel vaadatakse eksamitöö üle ka üleriikliku eksamikomisjoni poolt. Eksamikomisjon asub Helsingi Ülikooli juures ja töötab aastaringselt, komisjon koostab ka eksamiülesanded
2.1 Uurimistöö metoodika Käesolev töö on empiiriline uurimustöö. Uurimuse läbiviimiseks kasutasin kvantitatiivsetmeetodit - küsitlust (Vt Lisa 1). Küsitluse koostamiseks kasutasin Google Forms keskkonda. Küsimustik sisaldab küsimusi veganluse kohta. Nende küsimustega soovisin teada saada noorte põhjusi käsitletava teema kohta. Küsitluses olid enamik vastaja arvamuse kohta, nendele tuli vastus valida erinevatest valikuvariantidest ja kahele tuli vastajal ise vastus kirjutada. Ning kaks küsimus oli nende enda kohta. Küsimustikule said vastata Põlva ja Valga Gümnaasiumi õpilased. Küsitluse edastasin Põlva Gümnaasiumi õpilastele elektrooniliselt stuudiumi kaudu, Valga Gümnaasiumi õpilastele saatsin küsitluse stuudiumi nende kooli töötajale, kellega ma ise kontakti kõige pealt võtsin. Vastuseid kogusin vahemikus 15.05.2017-24.05.2017. Uurimistöö küsimustikule vastas 102 õpilast. Nendest 82,4% olid Põlva Gümnaasiumi
Küsi salvestamiseks luba Võta kaasa uurimiskava lühikokkuvõte kõige olulisema informatsiooniga Intervjuuks ettevalmistatud küsimusi võib näidata eelnevalt intervjueeritavale Püüa küsimused ja nende järjekord meeles pidada ja ära loe neid paberilt Seo küsimusi omavahel; kui tekib vajadus, esita lisaküsimusi Ära sega intervjueeritava juttu, ole kuulaja Aita intervjueeritaval vastata, kasutades aktiivse kuulamise tehnikaid Pea teemast kinni, ära lase vastajal teemast väga kaugele eemalduda, samas ole valmis vastu võtma lisainformatsiooni Lõpus küsi, kas on midagi, mida intervjueeritav oluliseks peab, aga intervjueerija pole küsinud Täna intervjuu eest Alati küsi, kas tohid tulevikus veel kontakti võtta, kui tekivad lisaküsimused Andmete fikseerimine Intervjuude salvestamine diktofoni või kaamera abil Transkribeerimine 21
Puudulik infoesitus. b. Eksitav infoesitus. Uurimistulemused on esitatud sellisel moel, et üldsus teeb järeldusi, mida tulemustest pole võimalik tuletada. c. Ebaobjektiivne infoesitus. Ebaeetiline on tahtlikult moodustada valim või kasutada sellist uurimismeetodit, mis juba algselt oleks ebaesinduslik. 2. Vastajaga seotud eetilised probleemid: a. Turundusuuringu kasutamine toote müügiks. Toote müümine turundusuuringu tegemise ettekäändel on ebaeetiline. b. Vastaja eraellu sekkumine. Vastajal on õigus privaatsusele, anonüümsusele ja konfidentsiaalsusele. 3. Tellijaga seotud eetilised probleemid: a. Uurijapositsiooni kuritarvitamine. Kui klient on uurijast oluliselt vähemkompetentsem ning uurija püüab seda enda huvides ära kasutada b. Mittevajaliku uuringu pakkumine. Kui turundusjuhile pakutakse uurimisprojekte, mis tegelikult ei pruugi lahendada käsilolevat turundusprobleemi. c. Uurija asjatundmatus. Kui turundusuuringufirma võtab omale mittejõukohase uuringu d
Väärtuste muutumised hõlmavad endas: et suurem lugupidamine võimus suhtes on hea asi, jumal on vastaja elus väga muutumised hõlmavad endas: et suurem lugupidamine võimus suhtes on hea asi, jumal on vastaja elus väga oluline, peres on oluline kasvatada lastes pigem religioossust ja sõnakuulelikkust kui sõltumatust ja visadust, oluline, peres on oluline kasvatada lastes pigem religioossust ja sõnakuulelikkust kui sõltumatust ja visadust, vastajal on kõrge rahvuslik uhkus ja abort ei ole kunagi õigustatud. Eneseväljenduslikud väärtused aga vastajal on kõrge rahvuslik uhkus ja abort ei ole kunagi õigustatud. Eneseväljenduslikud väärtused aga peavad oluliseks: et vastaja peaks oluliseks pigem sõnavabaduse kaitset ning võimalust lasta inimestel
vastanutest väidab, et kusagilt mujalt. Kanepit ostetakse enamjaolt kas sõbralt (31%) või vahendajalt (56%). Juhututtavatelt ostis kanepit 13% noortest. Need andmed tõendavad, et vahendajaid on piisavalt ja uimasti kui kauba defitsiiti ei ole. Selle küsimuse puhul selgus vabavastuse variandis jällegi, et väga palju noori saab kanepit sõpradelt tasuta. 12 Küsitluse andmetel oli 77% uimastit tarvitanud vastajal kanep esmaseks proovitud narkootiliseks aineks ja 67% vastajatest said selle sõbralt. Uurimistulemuste põhjal saab järeldada, et kanepit on noortel väga kerge hankida. On olemas teatud sõpruskond ja piisavalt vahendajaid, kelle kaudu on soovi korral alati võimalus kanepit tasuta saada või osta. 3.2. Noorte suhtumine kanepitarbimisse ja teadlikkus kanepi mõjust Viimastel aastatel on hakanud levima uimastitega katsetamine koolinoorte seas vaba aja veetmise viisina
(autor). vanus Inimeste koguarv Naissoost inimeste arv Meessoost inimeste arv 14-16 45 26 19 17-20 37 15 22 21-25 24 13 11 26-30 18 8 10 Mõnel tagastatud küsitluslehel oli vastajal mingil põhjusel mõni üksik küsimus vastamata jäänud ja sellest tulenevalt on järgnevates tabelites ja diagrammides vastanute arv kohati erinev. Uuringu tulemuste analüüsimiseks koostati tabelid ja diagrammid.Järgnevalt võrreldakse tabelite abil vanustevahelisi erinevusi ning tuuakse välja mõned huvipakkuvamad andmed. Diagrammidel kujutatakse naisoost ja meessoost küsitletute vastuste erinevusi ning kõigi küsitletute vastuseid, mis samuti lahti seletatakse. 3
Püstitatud eesmärgid: Selgitada välja Rakvere Teatri parim etendus ja parim näitleja publiku arvates; uurida publiku eelistusi etenduste zanri kohta; selgitada välja, kui sageli teatris käiakse ja millest see sõltub. Uuringu empiiriline materjal on kogutud kahes osas. Esimeses osas on kasutatud kvantitatiivset andmekogumismeetodit anketeerimist. Ankeet sisaldab nii valikvastustega, kui ka avatud vastustega küsimusi. Valikvastustega küsimused aitavad vastajal asju meenutada. See muudab vastamise kergemaks. Avatud küsimused annavad vastajale võimaluse väljendada oma tegelikku arvamust. Anketeerimisviis arvatakse olevat sobivaks meetodiks siis, kui on vaja saada tagasisidet ja arvamusi võimalikult paljudelt (Hirsijärvi jt 2005: 188). Ankeet on koostud autori poolt ja seda pole varem kasutatud. Lähtudes töö spetsiifikast on uurimise teise osa teostamiseks kasutatud kvalitatiivset uurimismeetodit
Andmeid analüüsitakse sisuanalüüsi meetodil ja tulemuseks on mingi üldistus või tüpoloogia. 2) Retrospektiivsete kirjelduste analüüs autobiograafiliste kirjelduste (elulood, päevikud või ka niisama ülestähendused) analüüsimine. Tulemustel on madal reliaablus. 3) Müstika mõõtmisskaalade kasutamine REEM skaala ja M-skaala. a. REEM annab ette 15 erineva usulise kogemuse kirjelduse. Vastajal tuleb neid hinnata b. M mõõdab 3 fakti osatähtsust. Väljasuunatud müstika, sisse suunatud müstika ja tõlgendus. Selle abil on võimalik määrata, mis tüüpi on inimese usulised kogemused ja kuidas on need seotud usulise kogemusega tõlgendamisega. 15. Eetika kui religiooni üks dimensioon. Eetika religioonis tähendab seda, et peaaegu iga religioon maailmas sõnastab üldjuhul
avaneb. Nõustamisprotsessi mõjutab natukene ka hetk, kliendi valmisolek, eelistused, seisukohad nende järgi otsustame, kumba küsimustüüpi me kasutame. Kuulamisel on oluline asetada, ennast teise sussidesse. Küsitlemisel on samuti oluline, et see, mida ma küsin, aitaks kliendil eesmärgile lähedamale jõuda. Uudishimust ei tohiks tegelikult küsimusi küsida. Küsimuse konstruktsioon peaks võimaldama vastajal sisuliselt vastata. Oluline on, et vastaja saaks aru, mida täpselt küsitakse, nt mis vastust oodatakse. Ei tohiks kasutada irooniat, sarkasmi, metafoore eriti tundlikuma sihtrühmaga teist erinevas vanuses olevad inimesed, kes ei valda teie poolt räägitavat keelt emakeelena; psüühiliselt häiritumad inimesed. Jälgida, et partneril oleks mugav vastata. Kirjeldavad ja täpsustavad küsimused. Kirjeldav küsimus on avatud, täpsustav kinnine. Kirjeldav
Statistikaametit, PRIA-t, Veterinaar- ja Toiduametit ning Hiiu, Lääne, Lääne-Viru, Rapla, Tartu, Valga ja Viljandi maavalitsusi küsitlusele vastamise eest. Autor kasutas küsimustiku koostamisel kahte tüüpi küsimusi: 1) nn kinnised küsimused, mille puhul tuli valida vastaja arvates sobivaim(ad) valikvastus(ed). Kui loetelus puudus vastaja arvates sobivaim variant, siis võis selle ise lisada; 2) nn avatud küsimused, mille puhul paluti vastajal ise välja kirjutada tema arvates "õigeim" vastus, kasutades märksõnu. Küsimustiku koostamisel lähtuti HOVS-ist tulenevast nõudest koostada kriisireguleerimisplaan ning sellest lähtuvalt soovist välja selgitada valitsusasutuste 39 hetkeolukord dokumendi- ja arhiivihalduse hädaolukorraks valmisoleku kohta. Samuti
väärtused puuduvad Tööaeg (ilma lisatundideta) Tööaeg (koos lisatundidega) Tabel 11. Töötunnid nädalas Töötunnid nädalas koos ületundidega Töötunnid nädalas Pearson Correlation 1 ,783(**) Sig. (2-tailed) ,000 N 1514 1414 Töötunnid nädalas koos ületundidega Pearson Correlation ,783(**) 1 Sig. (2-tailed) ,000 N 1414 1417 ** Correlation is significant at the 0.01 level (2-tailed). Seose kordaja on 0,78 Uuritud tunnuste vahel on tugev positiivne seos. Mida rohkem oli vastajal töötunde, seda suurem oli tema koormus koos ületundidega ja vastupidi, mida vähem oli vastajal töötunde nädalas, seda väiksem oli tema töökoormus. Tunnuste vahelise seose determinatsioonikordaja (d=r 2 ) on 0,61. Seost saab üldistada üldkogumile, olulisusnivool 0,01 KORRELATSIOON-ANALÜÜS Tunnused on numbrilised Vähemalt üks tunnustest on järjestustunnus Vähemalt üks tunnustest on nominaalne Erandlikud väärtused puuduvad Vähemalt ühel tunnusel esinevad erandlikud
Moderaator teab, missugused küsimused on võtmeküsimused ja ta jätab piisavalt aega võtmeküsimuste täielikuks aruteluks. Ühele võtmeküsimusele võib vaja minna 10 – 20 minutit.Võtmeküsimustele läheb 50- 70 % fookusgrupi ajast. Lõpetavad küsimused sulgevad diskussiooni, aitavad osaliselt läbi mõelda eelnevad kommentaarid. Lõpetavaid küsimusi on 3 tüüpi: resümeerivad, kinnitavad ja lõplikud küsimused. Resümeeriv küsimus – selgitada lõplik positsioon vastajal (teema kohta). 19 Turundusuuringud Meelis Zimmermann Kinnitav küsimus esitatakse peale seda, kui moderaator on esitanud peale arutelu seisukoha. „kas järeldus on õige?” Lõpliku küsimuse eesmärk on veenduda, et mingi tähtis teemasse puutuv aspekt pole
5.STRATEEGILISED KÜSIMUSED: · seavad vastaja konkreetse vastuse variandi ette · suletud küsimused 6.PROOVI- või KATSEKÜSIMUSED: · asetavad vastaja konkreetsetesse situatsioonidesse · võivad olla nii avatud kui suletud küsimused 7.JUHTIVAD KÜSIMUSED: · suruvad vastajale peale varjatud tegevusmallid, andes aga ka võimaluse manipuleerida · tavaliselt suletud küsimused 8. PEHMENDAVAD, LUBAVAD KÜSIMUSED: · võimaldavad vastajal pingeid maha võtta · suletud küsimused, sageli manipuleeriva iseloomuga 9.HÜPOTEETILISED KÜSIMUSED: · nõuavad vastajalt küsija püstitatud probleemile kinnitatust, nõusolekut · avatud või suletud küsimused, milledega tavaliselt alustatakse läbirääkimisi 10.RETOORILISED JA ÄHVARDAVAD KÜSIMUSED: · suunatud vastaja positiivsetele või negatiivsetele emotsioonidele · suletud küsimused 11.IRONISEERIVAD JA INTRIGEERIVAD KÜSIMUSED:
- käitumise ennustamine - seosed enesekohaste testidega Millise koolkonna alla kuulus Theophrastose "Inimtüübid" Vastus: Karakteroloogia Mida uurib Füsiognoomia? Isiksuse kirjendamist näojoonte abil Kui Juhanilt küsida, kas ta on sõbralik inimene, mida kasutades ta vastab?Millist mälu inimene kasutab, kui ütleb, et ta on sõbralik inimene? Semantilist mälu Küsimus selle teema kohta, et kuidas inimene end ise hindab ja kuidas võõrad. Endale hinnangu andmisel on vaja et vastajal oleksid enesekohased teadmised ja et vastaja tahaks oma teadmisi täpselt edasi anda ning ei langeks sotsiaalse soovitavuse küüsi. Kõige lihtsam on hinnata ekstravertsust võõral inimesel. Ka meelekindluse ja sotsiaalsuse hinnangud olid enamvähem tõeväärsed. Neurotismi hinnangud olid täpseimad tummfilmi puhul. Mida tähendab "käitumissignatuur" (behavioral signature) mischeli teema?
Kaubamärk 16% Kauba populaarsus 14% 0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% Joonis 10. Vastanute hinnang, mis on nende jaoks tähtsaim uue rõiva ostu puhul 34 Järjestama pidi omadused 5-palli skaalal, kus 5 oli kõige tähtsam ja 1 ei olnud üldse tähtis. Tegemist oli kombineeritud küsimusega, kus oli võimalik vastajal soovi korral oma arvamus lisada. Eesti naine soovis siiski järjestada valikuvariandid selliselt: kõige tähtsamaks peeti uue rõiva ostu puhul kauba kvaliteeti (28 vastanut); teisena leiti, et väga tähtis on ka toote hind (27 vastanut); tähtsuselt kolmandaks peeti kauba omadusi (23 vastanut); vähetähtis oli kaubamärk (18 vastanut); kõige ebaolulisemaks peeti kauba populaarsust (14 vastanut).
9. klass 23 11 12 10. klass 27 19 8 11. klass 24 10 14 12. klass 25 15 10 Kokku 99 55 44 Mõnel tagastatud küsitluselehel oli vastajal üksik küsimus vastamata. Sellest tulenevalt on järgnevates tabelites ja diagrammides vastanute arv kohati erinev. Uuringu tulemuste analüüsimiseks koostati tabelid ja diagrammid. Järgnevalt võrreldakse tabelite abil klassidevahelisi erinevusi ning tuuakse välja mõned huvipakkuvamad andmed. Diagrammidel kujutatakse naisoost ja meessoost küsitletute vastuste erinevusi ning kõigi küsitletute vastuseid, mis samuti lahti seletatakse.
Võib juhtuda, et mingit dialoogi ei järgnegi. Väidete puhul võib ju olla, et kuidagi implitsiitselt arvestatakse võimalikku nõustumist või vastuvaidlemist, ent väide moodustab omaette tervikliku loogilise struktuuri ilma teiste väideteta. Küsimuse puhul on olukord teine, seda ei saa lõpuni käsitleda ilma dialoogi otseselt arvesse võtmata. Mõtlemises avaldub küsimus tavaliselt küsija vajadusena mingi täiendava info järele koos eeldusega, et vastajal peaks see puuduv info olema, ning küsija nõudega vastajale see puuduv info teatavaks teha. Nii on see üldjuhul ka praktilises argumentatsioonis. Muidugi võib küsija vastust teada ja küsida, kontrollimaks, kas vastaja ka teab. Küsida võib asju, mida ei teata ja mille teadmist ei loodeta ka sellelt, kellelt küsitakse. Küsimus moodustab koos vastusega tervikliku loogilise struktuuri. Küsimuse defineerimise teeb keerukaks asjaolu, et küsilaused on vaid üks võimalus
kuuluvad kirjeldavate uuringute hulka. Nende uuringute tulemuseks on numbrid, mida on võimalik esitada graafiliselt ja töödelda statistiliselt. Kvalitatiivuuringus, vastupidiselt eelnevale, kasutatakse mitte-struktuurseid küsimusi, millele pole vastusevariante ette antud, mis on lahtised. Valimid on reeglina oluliselt väiksemad. Kvalitatiivuuring on tutvumisuuringu üks vorme ja selle eesmärgiks on välja selgitada inimeste motiivid, põhjused, arvamused, suhtumised. Vastajal palutakse selgitada, milline tähendus on tema jaoks erinevatel märksõnadel ning oma arvamusi kommenteerida. Enamasti kasutatakse lisamaterjale ning küsitleja ja vastaja 53 vahel peaks arenema diskussioon. Ülaltoodust lähtudes nimetatakse kvalitatiivuuringut sageli pehmeks uuringuks (soft research). Kvalitatiivuuringu eesmärgid võib jagada põhimõtteliselt kaheks:
37 hilisemale andmete struktureerimisele on eelnevalt koostatud ka 11 küsimusega piloot- uuring (vt lisa 3, lk 87), mida testiti esimese vastaja peal. See oli vajalik nägemaks, kas vabatahtlik intervjueeritav on ka tegelikult koostööaldis ja püsib kergesti teemas või tuleb teda mõjusalt raamistada. Ühtlasi muutusid intervjuude vastused niiviisi kergemini võrreldavateks ning selgus, millise küsimuse kohta peaks olema vastajal arvamus ja mida pole mõtet küsida. Samas säilitati avatud intervjuule iseloomulik võimalus lisa- ja täpsustavate küsimuste esitamiseks. Sarnaselt koostati ka lühiintervjuude küsimustik Pärnu linnakodanikele (vt lisa 4, lk 88). Kui käesolevas alapeatükis selgitati peamiselt Pärnu kuurordi omadusi, siis järgmises jätkatakse eelkirjeldatud kvalitatiivsetel meetoditel. Kõigepealt tutvustatakse eksperti ja
(teine: tagajärje eitamine) 71. Kui arutluses tuleb väidete tõesusi ümber hinnata, siis selliste olukordade kirjeldamiseks sobib kõige paremini: hägusloogika 72. Üldtermini (üldmõiste) maht sisaldab kindlasti mitut objekti 73. Kui kategoorilise väidete loogilises ruudus on osaeitav lause tõene, siis on paratamatu, et üldjaatav lause on väär74. Üldjaatava osutuste terminite mahud on S+ ja P- 75. Argumenteerimise hea tava kohaselt on küsimusele vastajal õigus nõuda küsijalt eelduse tõesuse põhjendamist 76. Materiaalne implikatsioon on väär siis, kui: selle alus on tõene ja tagajärg on väär 77. Vastupidised (kontraarsed) terminid on: ristuvad 78. Teadmatusele tuginevat demagoogilist võtet nimetatakse: argumentum ad ignorantiam 79. Korrektses kategoorilises süllogismis peab olema täpselt kolm terminit 80. Üldeitava otsustuse terminite mahud on: S+ P+ 81
annaabi.ee 
