TELESAATE ANALÜÜS (0)

Kahekõne
1.Tegemist on saatega Kahekõne, milles osalisteks on Priit Kuusk ( saatejuht ) ning Jaak Aaviksoo ja Heiki Nabi .
2.Jaak Aaviksoo intervjuu teemaks on haridus . Üldiselt on raske seda teemat kindlalt määratleda, kuna tegemist on saatega, mille kategooria on elu → arvamussaade elust. Heiki Nabi räägib intervjuus oma muljetest pärast olümpiahõbeda võitmist.
3.Intervjueeritavat tutvustatakse ja seda tema ametinimetuse ning täisnimega, ehk Jaak Aaviksoo näitel, haridus - ja teadusminister Jaak Aaviksoo. Heiki Nabit tutvustatakse kui meest, kes kuu aega tagasi pani meid rõõmust võpatama, võites olümpiahõbeda.
4.Intervjueerija suhtub vestluskaaslasesse aupaklikult, viisakalt. Ta ei sega ise niivõrd palju vahele, vaid laseb intervjueeritavalt ise rääkida, küsides temalt mõne küsimuse, mis ei anna võimalust vastata lühidalt.
5.Intervjueeritavale esitatavad küsimused on üsna head ja kohased, küsitakse rohkem tema eluvaldkonna poole pealt. Aaviksoo intervjuus räägitakse peamiselt õpetajate palga küsimuste seisukohalt. Heiki Nabi intervjuus räägitakse tema pürgimisest olümpiale ja kuidas ta on hetkel enda saavutustega rahul.
6.Intervjueeritava olukord on hea – teda ei piinata küsimustega, vaid küsitakse küsimusi, mis on seoses tema elukutsega. Intervjueeritav ei ole kidakeelne ega lobamokk, vaid vastab hästi läbimõeldult ja kõigile arusaadavalt, rääkides aeglaselt ja olles sõnade kasutuses täpne.
7.Küsija ei püüa kuidagi vastajat mõjutada, ta küsib küsimusi, mis on aktuaalsed ja ei pommita küsimustega, vaid laseb vastajal oma mõtteid koondada ja rääkida.
8.On üks küsija ja üks vastaja , seega ei oska selle punkti kohta midagi öelda.
9.Esinejate keelekasutus on nende haridustasemele ja ühiskonna positsioonile omane. Nad suudavad rääkida arusaadavalt, rääkides aeglaselt, omades head diktsiooni ja ei kasuta mõisteid, mis oleks mõnele vanusegrupile raskesti mõistetavad. Heiki Nabi ei ole ehk nii hea kõnemees, kui oli seda Aaviksoo, kuid ta räägib samuti kõigile arusaadavalt.
10.Osalejad ei täienda teineteist. Küsija küsib küsimusi ja vastaja vastab, küsija ei lisa omapoolset arvamust, vaid esindab vahepeal avalikkuse arvamust.
11.Kasutatakse järgmisi vastamisstrateegiaid:
1) Uue alateema loomine – Aaviksoo räägib õpetajate palgatõstmisest laiemalt ja põhjalikumalt.
2) Teema nihutamine – õpetajate palga küsimuse pealt liigub Aaviksoo üle koolireformile.