....................................11 3.4 AMD ja suitsetamine....................................................................12 4. ARUTELU................................................................................. 13 KASUTATUD KIRJANDUS...............................................................14 SISSEJUHATUS Ealine maakula degeneratsioon (AMD) on vanemas eas esinev silmahaigus, mille korral kahjustub silmapõhjas olev kollatähn. AMD on kõige suurem pimeduse põhjustaja vanemaealistel inimestel, haaratud on 30 50 miljonit inimest maailmas. Eestis on üle 65aastastel inimestel AMD mingil astmel ligikaudu 120 000 inimesel ning kaugelearenenud 2 AMD 7600 inimesel. Mõlemas silmas raske nägemishäre on AMD tõttu enam kui 3200 inimesel. (Oll ja Parik 2016). Uuringud näitavad, et AMD tekkimist ja arenemist on võimalik ennetada, kui patsient on
Vöötohatis Vöötohatis tekib inimestel, kes on nakatunud tuulerõugete-vöötohatise viirusega. Viirus säilib organismis varjatud olekus ning taasaktiveerub tavaliselt vanemaealistel (50 aasta vanustel) inimestel. Vöötohatist esineb 10-20%-l elanikkonnast. Haigusetekitaja Vöötohatise tekitaja on tuulerõugete-vöötohatise viirus ehk inimese herpesviirus 3. Nakkuseallikas Vöötohatise nakkuseallikaks on haige inimene. Viiruse levimine Vöötohatise viirus levib haige vöötohatise villikestest või haavanditest kokkupuutel terve inimesega. Lähikontaktsed inimesed nakatuvad 20% sagedusega. Inkubatsiooniperiood
vestibulaaraparaadi juhtetee häirumises, kas siis sisekõrvas tekkivate kahjustustega, mida käsitletakse kui perifeerset vertigot või tasakaalu elundite häiretest ajust, mida käsitletakse kui tsentraalset vertigot. Peamine põhjus perifeerse vertigo tekkimisel on healoomuline asendivertigo, harvem on põhjus meniere haiguses või sisekõrva põletikus ehk labürintiidis. Healoomuline asendipeapööritus Esinemine Asendivertigo on kõige tavalisem vertigo põhjus, eriti vanemaealistel. Umbes 30% 70 aastastest on asendimuutusest tingitud vertigot kogenud vähemalt korra oma elu jooksul ja selle esinemissagedus kasvab eaga (Froeling jt, 1991) Näiteks on välja toodud, et 20% on peapöörituse põhjus lastel just asendivertigo aga vanemaealistel põhjustab peapööritust see haigus juba 50% juhtudest. (Uneri jt, 2003; Oghalai jt, 2000) See on esinev siis kui pea positsioon ruumis muutub kiiresti võrreldes gravitatsioonijõuga. Pooltel juhtudel käsitletakse
veresoonkonna ateroskleoortilistesse haigustesse (südamelihasepuudulikkus, infark, aju insult) - hoiab ära või lükkab edasi kõrgvererõhutõve kujunemist ning alandab hüpertensiooniga inimestel vererõhku. - On seotud jämesoolevähi esinemisriski vähenemisega - vähendab insuliinist mittesõltuva suhkruhaiguse tekkimise riski - on vajalik normaalse lihasjõu, liigeste struktuuri ja funktsiooni säilitamiseks - lihasjõu harjutused aitavad vanemaealistel säilitada eluga ise toimetulemist ning vähendada kukkumiseriski. - Soodustab energia tarbmise ja kulutamise tasakaalus hoidmist, vähendades nii rasvumisohtu ning mõjutades keha rasvkoe paiknemist soodsama suunas - mahendab depressiivsust ja ärevust, parandab meeleolu - võib vähendada depressiooni kujunemise riski - parandab tervisega seotud elukvaliteeti, suurendades psühhosotsiaalse heaolu ja kehalisi funktsioone eriti just halva tervisega inimestel
Näiteks väga halva hinde saanud laps võib meeleolu languse korral kaevata kõhuvalu üle või tunda vastumeelsust kooli suhtes, mis võib viia koguni koolis puudumiseni (read 68-70).Vanemaealiste puhul tuleb depressiooni haigestumise juures esile tuua eelkõige kognitiivset ehk tunnetuslikku defitsiiti, mis võib luua lausa pseudodementsuse pildi- inimene paistab intellektuaalselt taandarenenuna. Ta on vähe taiplik, ei suuda kohaneda ümbritsevaga ja ei saa sellest aru. Kindlasti esineb vanemaealistel depressioonihaigetel rohkesti väsimustunnet ja kehalisi häireid ning ka haiguslikku muretsemist oma tervise pärast. Kõrge vanus toob kaasa ohu kogeda depressiooni korral ka meelepetteid (read 74-78). Depressiooni soolised iseärasused, ehk meeste ja naiste vahelised iseärasused. Näiteks statistika näitab, et psühhosomaatilisi hälbeid esineb poistel ligikaudu kolm korda rohkem kui tütarlastel ja seega peaks poistesse suhtuma erilise tähelepanelikkusega (read 71-73)
- diagnoositakse vereanalüüsil ja ka maksakoe prooviga - ravi sümptomaatiline, haigusel oht minna krooniliseks - ennetamine teadvustamine ja ka vaktsineerimine C hepatiit - nakatunud 3 % maakera elanikest ( varem tunti kui vereülekannetel saadud haigus, nüüd on peamiselt veeni süstivate narkomaanide tõbi ) - peiteperiood 6- 12 nädalat - peamised kaebused on väsimus, raskustunne maksa piirkonnas, harvem lööbed, nõrkus, vähk (vanemaealistel) - raseduse kulule ohtu ei ole - spetsiifilise diagnoosi annab HCV antigeeni ja antikehade leid - ravi sümptomaatiline ( + alfa interferooni ja/või ribaviriini ) - ennetamiseks vaktsiini ei ole G hepatiit - suhteliselt uus viirus, millel on kaks varianti ( GBV-C ja HGV ) - sageli on samaaegselt positiivsus ka C-hepatiidi suhtes - tavaliselt on tegemist vireemiaga ilma olulise hepatiidita - fulminantse hepatiidi juhtusid on seni registreeritud vaid Saksamaal
Seega südame löögisageduse piirid mõjusate aeroobharjutuste kindlustamiseks on 130-160 lööki minutis. Need piirid on õiged teismelistel ja esmases täiseas olijatel (20ndad ja 30ndad eluaastad). Koos vanadusega vähenevad võimalused südametegevuse kiirendamiseks lihastööl. Selle fakti sedastas juba sajandi esimesel aastal Tartu Ülikooli teraapiaprofessor K.Dehio. Kui seda arvesse mitte võtta, siis vanemaealistel pole löögisagedus 160 lööki minutis kaugeltki enam optimaalne ja võib jõuda koguni ülemäärase koormuse tasemeni. Kesk- ja vanemaealistel on sobiva koormuse leidmiseks otstarbekas kasutada valemit: Optimaalset koormust iseloomustav löögisagedus = 170 vanus Kui ollakse aasta-kaks tõsiselt harjutanud, tuleks valemisse võtta 170 asemel 180. Tervise kasud aeroobikast ja võimlemisest.
südamerohud). *Erinevad haigused (meeleoluhäired, psühhiaatrilised haigused, unelämbustõbi (apnoehaigus), kroonilised kopsu-, närvi- ja südamehaigused, ainevahetushäired jm) Melatoniinivaegus Sagedaseks unehäirete tekitajaks on melatoniini vähesus kehas. *Melatoniin on hormoon , mis valmib käbinäärmes, vähemal määral ka seedetraktis ning mis reguleerib une-ärkveloleku tsüklit. Sagedamini esineb melatoniinivaegus vanemaealistel inimestel.Melatoniini tootmine on kõige suurem puberteedieas. Melatoniini lisamine organismi võib olla tõhus unehäirete leevendamiseks. Melatoniin toidulisandina on USA-s kasutusel olnud juba 15 aastat.Kuigi toidulisandis ei ole melatoniini hulk ja kvaliteet täpselt kontrollitav, on see paljudel juhtudel insomnia ravis osutunud tõhusaks. * Unetuse korral soovitatakse kasutada ka käsimüügis olevaid traditsioonilisi taimseid preparaate, mis sisaldavad nt
treeniv mõju. Seega südame löögisageduse piirid mõjusate aeroobharjutuste kindlustamiseks on 130-160 lööki minutis. 4. Need piirid on õiged teismelistel ja esmases täiseas olijatel (20ndad ja 30ndad eluaastad). Koos vanadusega vähenevad võimalused südametegevuse kiirendamiseks lihastööl. Selle fakti sedastas juba sajandi esimesel aastal Tartu Ülikooli teraapiaprofessor K.Dehio. Kui seda arvesse mitte võtta, siis vanemaealistel pole löögisagedus 160 lööki minutis kaugeltki enam optimaalne ja võib jõuda koguni ülemäärase koormuse tasemeni. Kesk- ja vanemaealistel on sobiva koormuse leidmiseks otstarbekas kasutada valemit: Optimaalset koormust iseloomustav löögisagedus = 170 - vanus Kui ollakse aasta-kaks tõsiselt harjutanud, tuleks valemisse võtta 170 asemel 180. Tervise kasud aeroobikast ja võimlemisest.
URIINIPIDAMATUS e. INKONTINENTSUS Uriinipidamatus on probleem, mille all kannatavad sagedamini vanemaealised inimesed, eriti naised. Küllaltki sageli eelneb inkontinentsuskaebusi ka vanemaealistel meestel. Vanust peetaksegi tähtsamaks inkontinentsuse esinemisi suurendavaks teguriks. Eestis esineb uriinipidamatust umbes 100 000 inimesel. 65-aastaste ja vanemate inimeste puhul esineb see probleem umbes igal kümnendal inimesel, (7-20% vanuritest). Vanadekodudes ja geriaatrilistes kliinikutes kannatavad uriinipidamatuse all ligikaudu 80% haigetest. Saksamaal teostatud uuringule andmetel esines 70%-l vanadekodus elavatel naistel ja 30%-l meestel uriinipidamatus
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava 2.kursus VÖÖTOHATIS Iseseisev töö Tartu 2014 HERPES ZOSTER EHK VÖÖTOHATIS Haigustekitajaks on Varicella Zoster e. tuulerõuge viirus. Esineb peamiselt vanemaealistel, lapsena tuulerõugeid põdenud inimestel, äärmiselt harva lastel. Haigestumise põhjuseks on peamiselt nõrgenenud organism, külmetamine või nakatumine (Suri 2010). Vöötohatise levik Vöötoahtis paikneb harilikult rindkerel, aga ka peapiirkonnas (silma-, ala-, või ülalõuanärvi piirkond, kõrva ümbruses), kaelal või puusadel (Õe Käsiraamat 2001). Vöötohatise viirus levib haige vöötohatise villikestest või haavanditest kokkupuutel terve inimesega.
käis tihti reisimas või sõitis linna. Mitmetes luuletustes on viidatud sellele kuidas J.Liiv oli reisides midagi näinud, näiteks „Eile nägin ma Eestimaad“. Arvatavasti meeldis J.Liivile väga aastaaegade vaheldus ja loodus ning muutused looduses, sest ta on kirjutanud palju sellekohaseid luuletusi ning sellest kui masendav on talv tema jaoks. Soovitusi Juhan Liivi luuletusi on sobilik kõigil lugeda, kuid enamasti on luuletused sobilikud täiskasvanutele ja vanemaealistel inimestel, sest paljud luuletused on sügavamõttelised millest noored ei pruugi aru saada. Põhikoolis ja gümnaasiumis oleksid Juhan Liivi luuletused heaks õppematerjaliks ja tema luuletusi on hea analüüsida. Iselooming loodusluulest „Hiirepoja kaotus“ Valge maa ja tume taevas, rebase kõhtu nälg vaevas. Taevast lumehelbeid näeb langemas käpad lumel vaikselt kangemas. Kaugel, eemal hiirekene urus, otsis kohta kus ta poleks ohus. Rebane tal jälil juhtus, küttis, nälg tal kustus
· Langetab südameveresoonkonna haigustesse haigestumise riski; · Langetab diabeeti haigestumise riski; · Langetab kõrgvererõhutõppe haigestumise riski; · Langetab vererõhku neil, kel on kõrgvererõhutõbi; · Langetab soole ja rinnavähi tekke riski; · Aitab hoiduda liigse kehakaalu eest; · Aitab luid, liigeseid ja lihaseid areneda ja jääda terveteks; · Aitab vanemaealistel säilitada aktiivne eluviis ja enesega ise toime tulla; · Langetab depressiooni ja ärevustunnet; · Suurendab psühholoogilist heaoluseisundit. Regulaarne kehaline tegevus on seotud madalama suremusega nii vanema kui nooremaealiste hulgas. Regulaarne kehaline tegevus parandab südameveresoonkonna võimekust. Regulaarne kehaline tegevus on oluline vererõhu normaliseerimisel. Regulaarne osalemine kehalist aktiivsust nõudvas tegevuses vähemalt 30 minutit
Muud unehäired · Narkolepsia ja katapleksia · Kleine'i-Levini sündroom · Ajavahestress 3 Insomnia ehk unetus Insomnia ehk unetus on unehäire, mille korral esineb suutmatus raskusteta magama jääda, katkendlik uni ja liigvarajane ärkamine. Insomniat võib lugeda üheks sagedaseimaks tervisehäireks. Risk on suurem sageli või pidevalt uinuteid kasutavatel inimestel, vanemaealistel naistel, teatud haigusi põdevate patsientide hulgas ja depressiivsusele kalduvate või põdevate inimeste seas. Insomnia ilmneb tüüpiliselt tugeva püsiva stressi perioodil ning tundub olevat sagedasem naistel, vanemaealistel, psühholoogiliselt nõrgestatud isikutel ja sotsiaal-majanduslikult ebasoodsates tingimustes elavatel isikutel. Kui insomniat kogetakse korduvalt, võib see põhjustada hirmu unetuse ja selle tagajärgede ees. Moodustub
Kennedy Nobeli preemia laureaatide vastuvõtul Valges Majas: "Varem on selles ruumis olnud niivõrd kõrge vaimupotentsiaali kontsentratsioon vaid siis, kui T. Jefferson siin lõunat sõi." 21. mail 1995 sõnastati Kanadas rahvusvaheline teaduslik konsensus kehalise aktiivsuse, tervise ja heaolu vahekorra kohta. Selles on öeldud: "Kõige efektiivsemaks vahendiks tugevdamaks tervist ja tõstmaks elu kvaliteeti on lastel, noorukitel, noortel, täiskasvanutel, keskealistel ja vanemaealistel kehalise aktiivsuse tõhustamine." Kooli kehalise kasvatuse kohta on lisatud: "Koolid peavad määrama adekvaatse aja kvaliteetseteks kehalise aktiivsuse programmideks, kaasa arvatud kehaliseks kasvatuseks." Siit tuleb teha kaks olulist järeldust: 1) kehaliseks kasvatuseks peab olema kvaliteetne programm ja vajalik aeg (tundide arv) selle realiseerimiseks, 2) kehalisele kasvatusele peavad lisanduma tunnivälise kehalise tegevuse võimalused. Toronto ülikooli professor R. J
tulenevaid vaegusi, ning on seetõttu tõenäolisemalt valmis enda kanda võtma raskemaid tööülesandeid ja sukelduma suurema stressitasemega protsesside lahendamisesse. Lisaks füüsilise ja vaimse suutlikkuse võimalikule langusele kannatab vananedes ka sotsiaalse suutlikkuse tase (tabel 1). Võrreldes nooremate inimestega on vanematel raskem uute tutvuste loomine ja ka juba olemasolevate säilitamine. Tänapäevase infotehnoloogiaajastu valguses on vanemaealistel kindlasti raskendatud kiireltarenevate ja järjest mitmekesisemaks muutuvate infokanalite haldamine, nende tundmaõppimine ja efektiivne kasutamine. 9 Mõjutegur Teguri mõju suund Vanemaealiste eripära Oskused Oskuste kõrgem tase mõjutab Kogemuste põhjal töösooritust positiivselt kogutud oskustepagas
Tibia distaalne kolmandik 8-10 16-20 Tavaliselt tekib kallus pärast luumurdu keskmiselt 3-10 nädala jooksul. Stabilisatsiooni teke võtab aega kaks korda rohkem kalluse tekkimise ajast. Laste puhul on luu paranemise faasid oluliselt kiiremad ning luu kallus tekib juba esimese postfraktuuri järgse nädala jooksul. Sellest tulenevalt peab rehabilitatsiooni kohandama luumurru paranemise faaside kohaselt. Vanemaealistel võib nii kalluse tekke kui stabilisatsiooni etapp pikeneda, kui on tõendeid näiteks osteoporoosist (see võib olla siiski individuaalne). Luumurd ja ümbritsevate kudede vigastus põhjustab kaebusi, näiteks: • valu • võimetus liigutada liigeseid üleval või allpool murru piirkonda • lihaste nõrkus • muutused proprioretseptsioonis • verevarustuse aeglustumine • muutused tundlikkuses.
aeglustada haiguse süvenemist ning komplikatsioonide teket. 1. .Reziim. Soola piiramine toidus, kehakaalu normaliseerimine, stressi vähendamine, mõõdukas kehaline aktiivsus, tervislik toitumine, suitsetamisest ning alkoholi tarbimisest loobumine. 2. Ravimid. Ravimite abi hüpertensiooni ravis kasutatakse süstoolse rõhu korral >160 mmHg ning diastoolse rõhu korral >95 mmHg. <65 aastastel peab alati olema eesmärgiks langetada vererõhk normi, vanemaealistel võib rõhk püsida veidi kõrgem ka ravi ajal. Hüpertensiooni ravimid võib jagada 4 peamisesse gruppi: ·. Diureetikumid ehk vett organismist väljutavad ained (furosemiid, spironolaktoon jt.) . -blokaatorid (propranolool, metoprolool jt) . Ca2+-anatgonistid (nifedipiin, verapamiil) . Angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorid (enalapriil, monopriil, ramipriil) . Angiotensiini retseptori antagonistid (losartaan jt) Kõik need ravimid
röntgenülesvõte Ravivõimalused Essentsiaalse hüpertoonia täielikuks raviks vahendeid ei tunta, kuid korrektne ravi aitab aeglustada haiguse süvenemist ning komplikatsioonide teket. Soola piiramine toidus, kehakaalu normaliseerimine, stressi vähendamine, mõõdukas kehaline aktiivsus, tervislik toitumine, suitsetamisest ning alkoholi tarbimisest loobumine. Ravimid. <65 aastastel peab alati olema eesmärgiks langetada vererõhk normi, vanemaealistel võib rõhk püsida veidi kõrgem ka ravi ajal. Ravimid alandavad vererõhku erineva mehhanismiga. Igale inimesele valitakse sobiv ravim lähtuvalt kaasuvatest haigustest ning hüpertoonia iseloomust Hüpertoonia ravi on eluaegne. Samaaegselt ravimite tarvitamisega on oluline järgida reziimi. Kasutatud kirjandus The Merck Manual, 1992 Harrissons Principles of Internal Medicine, 1998 Sisehaigused, 1999 DIABEET
kaugemal. Kuna valgus ei lange koondatult võrkkestale, ei jõua ajju teravat kujutist ja inimene näeb häguselt. Kaugnägelikkus on ka pärilik. Mõnedel lastel on see juba kaasasündinud, kuid sageli kasvab laps sellest ise välja. Lapse kasvades kasvab pisut ka silmamuna. Häiritud on lähedale nägemine. Peavalud, silmade pingutamine, kui on vaja keskenduda lähedal asuvatele objektidele (lugemine, käsitöö jne). Põhiliselt esineb hüperoopiat vanemaealistel. Vananedes silmalihaste elastsus väheneb, inimene ei näe ka silmi pingutades lähedale ning vajab nägemise korrigeerimiseks prillide. Hüperoopia ehk kaugnägelikkuse ja presbüoopia ehk vanaduskaugnägemise korrigeerimiseks on erinevaid võimalusi: 1. Prillid 2. Kontaktläätsed 3. CK ehk konduktiivne keratoplastika (sobilik patsientidele, kes kannavad prille kuni +3,5 dioptrit) 4. Eksimeerlaseri abil on võimalik maailmas ravida hüperoopiat inimestel, kes kannavad prille kuni +6 dioptrit
erinevate fosfaatide segu. Fosfaatide toime on lihavalkudele üldiselt sama mis keedusoolalgi: Nad suurendavad müofibrillivalkude ekstraheerimist lihaskiust, moodustudes tugeva ja püsiva struktuuri (maatriksi), mis seob vaba vee ja lihatükid üksteistega. Fosfaatide kogus üle 0,3% võib anda tootele metalse kõrvalmaitse. Kõrge fosfaadi kogus tootes võib põhjustada mõningaid tervisehäireid, näiteks osteoporoosi teket vanemaealistel inimestel jne. Nitrit ja nitraat Nitritit ja nitraati ehk salpeetrit lisatakse lihasaadustele harjumuspärase punase värvuse säilitamiseks. Enamasti kasutatakse naatriumnitriti (Na No2) ja kaaliumnitraati (Na No3). Varasematel aegadel kasutati liha soolamiseks meresoola, kus sisaldus nitritit. Nitraadi kasutamisel muutub see bakterite toimel nitritiks, mis omakorda muutub lämmastikoksiidiks ning see, ühinedes müoglobiiniga või hemoglobiiniga annab punase värvuse.
a. hüperkaltseemia. Ototoksilisus- võib tekkida, kui kasutada koos aminoglükosiididega 3. KAALIUMI SÄÄSTVAD DIUREETIKUMID. Esindajad: aldosterooni antagonistid- spironolaktoon mitte aldosterooniantagonistid- triamtereen, amiloriid Mjutavad tagasiimendumist distaalsete neerutorukeste lpuosas. Need on nrgad diureetikumid. Sobivad koos teiste diureetikumidega, et vähendada K+ defitsiidi ohtu. Ettevaatlikult kasutada rasedatel, suhkruhaigetel ja vanemaealistel patsientidel. Kasutatakse kahel pôhinäidustusel: koos tiasiididega hüpokaleemia ärahoidmiseks ja hüperaldosteronismi ravis * Spironolaktoon See preparaat on hormoon aldosterooni antagonist (aldosterooni ülesanne on säilitada organismis vett ja Na). Kasutatakse hüpertoonia ravil, kui tiasiide ei saa kasutada, näit. diabeedihaigel. Ka astsiidi korral, kui see on seotud maksatsirroosi vi kardiovaskulaarse puudulikkusega. Kombineeritakse teiste diureetikumidega
· Vanemad inimesed (üle 65 - 70a) magavad 6 tundi ja vähem, vananedes unevajadus väheneb. 4 UNEHÄIRED Insomnia ehk unetus on unehäire, mille korral esineb suutmatus raskusteta magama jääda, katkendlik uni ja liigvarajane ärkamine. Insomniat võib lugeda üheks sagedaseimaks tervisehäireks.. Unehäireid ilmneb tüüpiliselt tugeva püsiva stressi perioodil ning tundub olevat sagedasem naistel, vanemaealistel, psühholoogiliselt nõrgestatud isikutel ja sotsiaal- majanduslikult ebasoodsates tingimustes elavatel isikutel. Insomnia all kannatab tänapäeval suur hulk inimesi. Unehäired on kujunenud nii tavaliseks, et seda peetakse koguni loomulikuks. Moodne aeg ja tänapäeva kiire ja moodne tehnoloogiline eluviis toovad kaasa uusi haigusi, mis näiliselt tühistena vajavad tegelikult sekkumist. Insomnikutel on magamajäämiseks kõik vajalik olemas: väsimus, unisus, vajadus ja
terviseprobleeme. Kehaline aktiivsus mõjub ainevahetusele ja hormoonsüsteemile, vähendades hilistüüpi suhkruhaiguse, aterosklerootiliste südame ja veresoonkonna haiguste ning seedetrakti funktsionaalsete häirete tekke riski. Mõju meeleseisundidtele (depression, stress) ja mälule Kehaline aktiivsus vähendab ängistust, depressiooni ja stressi. Kehaline aktiivsus mõjub meeleolule positiivselt. Vanemaealistel inimestel aitab kehaline aktiivsus mõnevõrra parandada või lausa ka säilitada mälu. Kehaline aktiivsus ja vanadus Eakamaks muutumisel ilmnevad sageli järgmised tervisehäired: · Ülekaal · Liigesevalud · Stress ja depressioon · Liigeste jäikus ja vähenenud liigeste liikuvus · Lihasjõu nõrgenemine Päris sageli võivad need haigsed olla tingitud väheliikuvast eluviisist. Vanusega seoses toimuvad muutused ei võimalda inimestel treenida nii nagu nooruses
dementsuse korral tegemist süveneva elukvaliteedi langusega. Kokkuvõtte. · Dementsust ehk nõdrameelsust kui psüühikahäiret iseloomustab eelkõige mälu ja intellekti täielik või osaline nõrgenemine. Perearstid ja üldarstid vajavad oma igapäevatöös aga põhjalikke teadmisi ja kogemusi, et diagnoosida patsiendil täpset dementsusastet ja selle põhjusi. Eriti keeruline on dementsuse olemasolu ja selle astet kindlaks teha vanemaealistel inimestel ning ravialustel, kes põevad korraga mitmeid haigusi. · Töötades psühhiaatrina nii Eestis kui ka Soomes olen ligi 25 aastat dementuse all kannatajatega kokku puutunud. Nüüd jagaksin oma tähelepanekuid ka teiste meedikute ja meditsiinihuvilistega, sest võimalusi, kus tuleb lävida dementse kaasinimesega ja tema eest hoolitseda võib ette tulla igaühel. · Kõige tähtsam oleks aga hoiduda meditsiinilistest ohtudest, mis viivad kergesti demetsuseni
Valkude, lipiidide ja süsivesikute optimaalne suhe: Valgud : Lipiidid: Süsivesikud 1: 2: 3 Vitamiinide vajadus arvutatakse 1000 kCal toidu kohta. 8.1 Süsivesikute tasakaalustamine Arvestatakse sugu, iga, elukutset. Toiduenergiast soovitatakse katta 50....73%, keskmiselt 60%. Süsivesikute üldhulgast võiks olla: · 80% tärklis; · 15% suhkrud; · 3% pektiin; · 2% kiudained. Vanemaealistel kuni 73% päevasest energiast. Seejuures on eriti oluline juur- ja puuvili, st. tselluloos koos pektiinainetega. Lastel 50.......60% päevasest energiast süsivesikud (rasvu seevastu rohkem). Kiudainetega laste puhul mitte liialdada (viivad organismist min. ained välja)! Kasutada kergesti omastatavaid suhkruid. Külmas kliimas tuleb organismi energiavajadus vähemalt 50% ulatuses kindlustada süsivesikutega. 8.2 Lipiidide tasakaalustamine
liigtarbimist. Täiskasvanud võiksid hinnata oma osteoporoosi riski ning vajadusel konsulteerima oma arstiga, kes patsiendi vajadusel reumatoloogi juurde suunab. Osteoporoosi ennetuses on oluline ka kehaline koormus. Treening aitab noorukieas saavutada kõrgemat luu tipmassi. Füüsilise tegevuse käigus saavad luud signaali, et nad peavad olema tugevad. Noortel aitab kehaline treening ehitada võimalikult tugevaid luid. Täiskasvanueas aitab füüsiline aktiivsus säilitada luukude. Vanemaealistel aitab kehaline treening vähendada luukadu ja ennetada kukkumisi. Kukkumised on luumurru riskifaktoriks! Nendel inimestel, kellel on juba luumurd olnud parandab treening lihasjõudu ja lihasfunktsiooni ning elukvaliteeti. Füüsiline treening peab olema regulaarne, enamasti piisab, kui treenitakse 3-4 korda nädalas, 30-40 minutit korraga. Osteoporoosi ennetuseks peetakse parimateks järgmisi spordialasid: kõnd/kepikõnd,
kehaline aktiivsus mõjub ainevahetusele ja hormoonsüsteem ile, vähendades hilistüüpi suhkruhaiguse, aterosklerooti liste südame ja veresoonkonna haiguste ning seedetrakti funktsionaalse te häirete tekke riski. Mõju meeleseisundid tele (depression, stress) ja mälule kehaline aktiivsus vähendab ängistust, depressiooni ja stressi. kehaline aktiivsus mõjub meeleolule positiivselt. Vanemaealistel inimestel aitab kehaline aktiivsus mõnevõrra parandada või lausa ka säilitada mälu.Kehaline aktiivsus ja vanadus Eakamaks muutumisel ilmnevad sageli järgmised tervisehäired: Ülekaal Liigesevalud Stress ja depressioon Liigeste jäikus ja vähenenud liigeste liikuvus Lihasjõu nõrgenemine Päris sageli võivad need haigsed olla tingitud väheliikuvast eluviisist. Kehalist aktiivsust mõjutavad tegurid
Roojamine on valulik Kõhuvalu Defekatsiooni tagasihoidmine (roojamise vältimine) Esineb rooja retensioon (peetumine) enkopreesiga või ilma Rooja hulk suur, roojamistungi ei teki (roe võib püsida sooles 5-7 päeva) Laps on isutu, kahvatu, võib esineda kõhuvalu. Rooja retensiooni ehk peetuse teke! Häiritud uni imikutel ja väikelastel Vanemaealistel lastel väsimus, loidus, peavalu Tütarlastel võib tekkida uroinfektsioon 15. Millised on kõhukinnisuse ravipõhimõtted ja õendustegevus? Kõhukinnisuse likvideerimine (kasutatakse klistiiri, Mikrolax) rektaalsete suposiitide ja mineraalõlide kasutamine (suu kaudu suurtes kogustes) Uue rooja retensiooni vältimine (kiudaineterohke toitumine-
Piroksikaam naha fotosensibiliseerumine, neutrofiilide toime pärssimine, kollagenaasi aktiivsuse pärssimine Diklofenak maksakahjustuse risk 15% patsientidest Tselekoksiib - pärsib ensüümi CYP2D6 võimalikud koostoimed (antidepressandid, tamoksifeen, antihistamiinikumid) NSAIDide koostoimed NSAIDid + varfariin = veritsuse risk NSAIDid inhibeerivad varfariini metaboliseerivaid maksa mikrosomaalseid ensüüme toimeaeg pikeneb, eriti vanemaealistel Tõrjuvad varfariini välja plasmavalkudelt varfariini vaba fraktsiooni tõus NSAIDid + AKEI = vererõhu tõus, tursed ja hüperkaleemia Väheneb AKEI efektiivsus, kuna NSAIDid blokeerivad natriureetilste ja vasodilateerivate prostaglandiinide tootmist NSAIDide koostoimed NSAIDid + sulfonüüluurea = hüpoglükeemia (plasmavalkude tasemel) NSAIDid + metotreksaat = metotreksaadi mürgistus (plasmavalkude tasemel)
selle järjepidevus. Unehäiretega võivad kaasneda ka mäluhäired ning õpiraskused. 7 Tee sporti ja jälgi kaalu. Kõik, mis teeb head su kehale, teeb head ka su ajule. Mitmed teadusartiklid viitavad, et liikumine aitab kaasa ajus uute seoste moodustumisele. Paaril päeval nädalas jooksmine aitab ajus mäluga seotud piirkondades tuhandete uute ajurakkude tekkele kaasa. Mõõdukas füüsiline aktiivsus suurendab ka vanemaealistel inimestel aju hipokampuse mõõtmeid, tuues kaasa ruumilise mälu paranemise. Lisaks näitavad uringutulemused, et kaalu kaotus parandab keskendumisvõimet ja üldist kognitiivset seisu. Sportida on aga kõige kasulikum värskes õhus keset loodust, sest saastatud õhk kahjustab aju, vähendades õppimisvõimet ning halvendades mälu. Õpi võõrkeeli. Luksemburgi teadlaste hinnangul avaldab enam kui kahe keele rääkimine inimeste ajule ja mäule kaitsvat toimet.
täiskõhutunde, kuna süsivesikud imenduvad kiiresti verre ning informeerivad küllastuskeskust piisava toidukoguse saamisest. Õhtusöök on kolmas põhitoidukord ning peab üldjuhul katma 25 -30% päevasest energiavajadusest. Põhjamaade toitumisorganisatsioonide nõuannete kohaselt võib sel söögikorral saada 30% ööpäevas vajatavast toiduenergiast, kusjuures eeldatakse, et süüakse piisavalt vara. Vanemaealistel soovitatakse õhtusöögist saada vaid 15% päeva jooksul vajatavast energia koguhulgast. Õhtueine peab olema mahult väiksem kui lõunasöök. Õhtusöögiks soovitatakse tarvitada kergesti seeditavaid piima-, aedvilja- ja kalatoite ning puuvilja. Valgurikkad toiduained (liha, pähklid) samuti rasva- ja õlirikkad toiduained õhtusöögiks ei sobi, sest nad seeduvad aeglaselt. Kui piim püsib maos 1 – 2 tundi, siis koor, juust ja rasvane kohupiim 3 – 4 korda kauem
viimased juhivad enesetapukatsete poolest. Meeste depressioon on seotud ka südameprobleemidega. Depressiooni all kannatavad mehed kannatavad teistest meestest kaks korda rohkem südame veresoonkonna haiguste all. Tuleb mõista, et depressioon pole häbiasi. Kui mehed saavad õigel ajal depressiooni ravi, on tulemused sama head kui naiste puhul. Depressioon eakatel Kuigi depressioon võib esineda igas eas, suureneb selle esinemissagedus oluliselt vanemaealistel. Depressiooni vanemas eas tingivad: ·organismi ealised muutused, ·kehalistest haigustest tingitud tervise halvenemine, ·teatud ravimite pikaajaline tarvitamine (uinutid, rahustid), ·psühholoogilised läbielamised(elukaaslase surm, elukoha muutus), ·sotsiaalsed probleemid (madal sissetulek, tutvusringkonna vähenemine, raskendatud liikumise tõttu vähenenud suhtlemine).
8 Saksamaa 6 Eesti 4 2 0 2015 2014 2013 2012 Joonis 10. Inimeste % kes kasutavad traadita ehk mobiiltelefoni interneti ühendust( Eurostat) Tänapäeval on internetil mitmesuguseid funktsioone, mis hõlbustavad inimeste igapäevaseid toiminguid, aitavad sisustada vaba aega jne. Vanemaealistel aitab internet leevendada üksindust (suhtlus vastavates virtuaalsetes keskkondades pereliikmete, sugulaste, sõpradega; uute tutvuste hankimine) ning laiendada silmaringi, näiteks tutvuda internetis terviseteemadega, lugeda uudiseid (Lin 2006). Kuna noored kasutavad internetti üsna sarnaselt, siis on nende kasutusharjumust ei ole eraldi välja toonud. (Eesti Statistikakvartalikiri 3/2015) 16 4.2 Infrastruktuuride arengud 14 12 10 8
kasvatuse tunnist. Ebameeldiv kogemus saab olla ajendiks, et leida paremaid lahendusi, kuid mitte aluseks, et visata hea asi üle parda. Mais 1995 sõnastati Kanadas rahvusvaheline teaduslik konsensus kehalise aktiivsuse, tervise ja heaolu vahekorra kohta. Selles on öeldud: "Kõige efektiivsemaks vahendiks tugevdamaks tervist ja tõstmaks elu kvaliteeti on lastel, noorukitel, noortel, täiskasvanutel, keskealistel ja vanemaealistel kehalise aktiivsuse tõhustamine." Kooli kehalise kasvatuse kohta on lisatud: "Koolid peavad määrama adekvaatse aja kvaliteetseteks kehalise aktiivsuse programmideks, kaasa arvatud kehaliseks kasvatuseks." Siit tuleb teha kaks olulist järeldust: 1) kehaliseks kasvatuseks peab olema kvaliteetne programm ja vajalik aeg (tundide arv) selle realiseerimiseks, 2) kehalisele kasvatusele peavad lisanduma tunnivälise kehalise tegevuse võimalused. Toronto ülikooli professor R. J.
Näiteks vitamiinid B1 ja B2 on olulised selleks, et valgud ja süsivesikud energiaks muuta. B6 osaleb valkude ainevahetuses ning naha, lihaste ja vere tervisehoius. Vitamiin B12 on vajalik punaste vereliblede tootmisel. (Toitumisõpetus loengukonspekt). B-rühma vitamiinide vajadus sõltub suuresti elueast, aga ka soost. Naistel on vitamiinide vajadus tunduvalt suurem, eriti raseduse ja rinnaga toitmise ajal. Samuti on B-rühma vitamiine soovitatav tarbida vanemaealistel, suitsetajatel ja teistel inimestel emotsionaalse või füüsilise stressi ajal.( Toitumisõpetus loengukonspekt). B-rühma vitamiini vaeguse tunnuseid on väga palju: 22 B1- Tõsised närvitalitluse häired. Vitamiini leidub toiduainetes nagu hirss, kaerahelbed, rukis, linnuliha, kala, täisterviljatooted, päevalilleseemned.(Nimekiri vitamiinidest)
Seda on kirjeldatud mitmesuguse geneesiga peaaju- ja perifeerse närvisüsteemi kahjustusega haigetel (Parkinsoni tõbi, amüotroofiline leteraal skleroos, neuropaatia). Praegu ollakse seisukohal, et RLSi patogeneesis on olulisel kohal dopamiiniga ülekantavate impulsside ülekande häire ajus. Haiguse patogeneesis on erilisel kohal rauapuudus organismis, kuna raud osaleb dopamiini sünteesis. Hinnanguliselt esineb RLSi 510%-l rahvastikust, vanemaealistel sagedamini 50%-l üle 65aastastest. RLSi riskiteguriteks on rauadefitsiit organismis, samuti pikaajaline antidepressantide kasutamine. Haigus kujuneb sagedamini reumatoidartriiti, perifeerset neuropaatiat, neeru- ja südamepuudulikkust põdevatel inimestel. LSiga toimetulekuks on olulisel kohal eluviis, õige toitumine. Oluline on jälgida, et toit sisaldaks neid mineraalaineid, mille ainevahetushäirega RLSi seostatakse. Raua, magneesiumi, kaaliumi ja kaltsiumi rikas toit võib häireid
aktiivsusele, tagantsundimine. Esmalt kaob huvi seksi vastu. Samas märgatakse suguelus ilmnenud muutusi alles siis, kui seksist on täielikult loobutud. Suguelu puudust põhjendatakse muude põhjustega: liigse väsimuse, raske töö, peavalu ja muuga. Probleemi tunnistatakse alles siis, kui see on tinginud juba enesehinnangu languse ning sügava depressiooni. Kuigi depressioon võib esineda igas eas, suureneb selle esinemissagedus oluliselt vanemaealistel. Vananemisega kaasneb võimaluste vähenemine, kaotused ja põduraksjäämine. Raskused kohaneda selliste muutustega on soodus pind depressiooni tekkeks. Depressiooni vanemas eas tingivad: organismi ealised muutused, kehalisest haigusest tingitud tervise halvenemine, teatud ravimite pikaajaline tarbimine (uinutid, rahustid), psühholoogilised läbielamised (elukaaslase surm, elukoha muutus), sotsiaalsed
poliitikasse tasakaalustab vananeva elanikkonna vaateid; · noortele otsustusõiguse andmine tugevdab sidet kodukohaga – noored jäävad/ tulevad kodukohta; · 9. klassis õpitakse ühiskonnaõpetust – st erinevalt valdavast enamikust ühiskonnaliikmetest on noortele poliitika põhiküsimusi vahetult selgitatud; · võib suurendada noorte inimeste kodanikuvastutust. Lisaks tugineti järgnevatele argumentidele: teadlikkus sama suur kui vanemaealistel /eakamatel, tõstab eneseusku, ehk tõuseb huvi ühiskonna / poliitika vastu, motiveerib süvenema poliitikasse, võimuasendajad / võim pöördub nooremate poole, seega pööratakse rohkem tähelepanu noorte probleemidele, sunnib poliitikuid rohkem tegelema hariduse teemadega, valimisaktiivsus suureneks üldiselt, sest noored aitaksid politiseerida oma perekondi, pluralism suurem. Peamised „EI“ argumendid: · puudub vajalik küpsus / elukogemus;
Aga see, mis tundub mõttetu, mida on raske sõnades väljendada - mingid segased situatsioonid, imelikud inimesed, asjad, helid, aistingud, tunded - just see ongi kõige tähtsam. 7. Unehäired Insomnia ehk unetus on unehäire, mille korral esineb suutmatus raskusteta magama jääda, katkendlik uni ja liigvarajane ärkamine. Insomniat võib lugeda üheks sagedaseimaks tervisehäireks.. Unehäireid ilmneb tüüpiliselt tugeva püsiva stressi perioodil ning tundub olevat sagedasem naistel, vanemaealistel, psühholoogiliselt nõrgestatud isikutel ja sotsiaal- majanduslikult ebasoodsates tingimustes elavatel isikutel. Insomnia all kannatab tänapäeval suur hulk inimesi. Unehäired on kujunenud nii tavaliseks, et seda peetakse koguni loomulikuks. Moodne aeg ja tänapäeva kiire ja moodne tehnoloogiline eluviis toovad kaasa uusi haigusi, mis näiliselt tühistena vajavad tegelikult sekkumist. Insomnikutel on magamajäämiseks kõik vajalik olemas: väsimus, unisus, vajadus ja
Mõju: Majanduslik Sotsiaalne stigmatiseerimine, kuritegevus Psühholoogiline madal enesehinnang, depressioon 6. Hiliskarjäär ja tööturult väljumine Vanemaealiste positsioon tööturul teiste vanusegruppidega võrreldes Pole teistest vanusegruppidest suuremat ohtu tööd kaotada Raskem tööd leida Valikud töökaotuse korral: Võtta vastu halvem töökoht madalapalgalised, juhutööd Töötus, varajane pensionile minek piirid kvalifikatsioonide vahel Vanemaealistel meestel suurem oht töötuks jääda, sest toimub majanduse ümberstuktureerimine (agraar ja tööstussektori vähenemine). Tegurid, mis mõjutavad valikut, kas minna pensionile või jääda tööturule Institutsionaalsed tegurid Tööjõust lahkumise võimalused Normid kehtestatud pensioniiga, suhtumine töökollektiivis/peres, vanusevahe kolleegidega Vajalik staaz ja kindlustusmaksed Pensioni suurus ja selle kujunemine
Vaadake selle kohta multikat! F50 Söömishäired Söömishäirete grupis kirjeldatakse kahte tähtsamat ja selgelt eristatavat sündroomi: anorexia nervosa ja bulimia nervosa.Anorexia nervosa'le on iseloomulik patsiendi poolt esilekutsutud ja/või soodustatud tahtlik kehakaalu alandamine. Seda häiret on kõige sagedamini noorukieas tütarlastel ja noortel naistel ning väga harva noorukieas poistel ja nooremas eas meestel, nagu ka lastel enne puberteeti ja vanemaealistel naistel. Bulimia nervosa on sündroom, millele on iseloomulikud korduvad liigsöömissööstud ja ülemäärane kehakaalu kontroll, mille tulemusena patsient võtab kasutusele äärmuslikke meetmeid toidu paksuks tegeva mõju vähendamiseks. Söömishäirete põhjuseks peetakse mitmeid sotsiaalkultuurilisi ja bioloogilisi faktoreid ning moonutatud kehataju tekkimist. Kõige paremini võiks seda iseloomustada see videoklipp . Videoviited: http://www.youtube.com/watch?v=5TaITzi64Sw (org
Songasisu on dünaamiline: magu libiseb edasi ja tagasi läbi diafragma avause. Tugevalt seotud GERD sümptomaatikaga, pitsumine ebatüübiline. Võib esineda igas vanuses. Paraösofageaalne song (5%) mao fundus liigub läbi diafragma üles, GE-üleminekukoht ei liigu. Sfinkteri töö ei häiru ja refluksi ei esine. Annab vähem GERD sümptomaatikat, aga võib esineda songa pitsumine. Esineb rohkem vanemaealistel patsientidel (60+). Diagnostika: Rindkere röntgen maomull ulatub läbi diafragma rindkeresse Baariumi neelamistest (Rö) songa kontuur ülesvõtel, refluks Gastroskoopia songa otsene visualiseerimine, vajadusel võimalik biopsia (nt Barett'i söögitoru) Refluksi mõõtmiseks manomeetria ja pH monitooring Ravi: Asümptomaatiline libisev song ei vaja spetsiifilist ravi
Ajukolju trauma korral kahtlusta ka selgroo kaelaosa vigastust. Põhjused: • Löök pähe, • kukkumine, • vette hüppamine, • liiklusõnnetus, • füüsiline vägivald jne Ajupõrutus on löögi või kukkumise tagajärjel tekkinud verevarustuse häired ajus. Põhjustajateks võivad olla: õnnetusjutumid, sporditraumad, liiklusõnnetused, kaklused., ka ealised eripärasused (tihemini kukuvad ja vigastavad end just vanemaealistel inimesed), koordinatsioonihäired, mõne haiguse tagajärg, väga madal vererõhk ne. 90 %-l inimestest tekib lühiaegne teadvusekadu, mida inimene ise ei pruugi mäletada, seda nim. amneesiaks. Mida pikem on teadvusekaotus, seda raskem on ajupõrutus. 17. Missugused on ajukolju trauma tunnused? Tunnused • Kliiniline surm, • teadvusetus, • hilisem järsku tekkiv teadvusekadu, • süvenev teadvusehäire kuni teadvuse kaotuseni, •
· diagnoositakse vereanalüüsil ja ka maksakoe prooviga · ravi sümptomaatiline, haigusel oht minna krooniliseks · ennetamine teadvustamine ja ka vaktsineerimine C hepatiit · nakatunud 3 % maakera elanikest ( varem tunti kui vereülekannetel saadud haigus, nüüd on peamiselt veeni süstivate narkomaanide tõbi ) · peiteperiood 6 12 nädalat · peamised kaebused on väsimus, raskustunne maksa piirkonnas, harvem lööbed, nõrkus, vähk (vanemaealistel) · raseduse kulule ohtu ei ole · spetsiifilise diagnoosi annab HCV antigeeni ja antikehade leid · ravi sümptomaatiline ( + alfa interferooni ja/või ribaviriini ) · ennetamiseks vaktsiini ei ole G hepatiit · suhteliselt uus viirus, millel on kaks varianti ( GBVC ja HGV ) · sageli on samaaegselt positiivsus ka Chepatiidi suhtes · tavaliselt on tegemist vireemiaga ilma olulise hepatiidita
tingimused kivide moodustumiseks. Soodustavaks on sapipeetus e. kolestsaas (cholestasis). Sapipõies võivad kivid olla aastaid asümptomaatilised. Võivad tekkida sapipõiepõletikud (cholecystitis) aga ka sapijuhade toppumised kividest, millega kaasub põletikule ka kolestaas sapiteedes, mehaanilise ikterusega. Sapipõiepõletiku puhul esinevad koolikulise iseloomuga valusööstud, põletikunäitajate tõus, palavik, oksendamine. 32. Arterioskleroos- Arterioskleroos - on krooniline, sageli vanemaealistel inimestel esinev arterite haigus. Arterite seinad paksenevad, tihkenevad ning intimasse ladestub kolesterooli ja selle derivaate ning lubjasooli. Selline tihkenemine takistab arterite seina toitumist ja hapnikuga varustamist. Muutuste piirkonnas vohab sidekude. Iseloomulikud paksendid esinevad difuusselt või üksikute kattudena. Arterid kaotavad oma elastsuse. Raskematel juhtudel tekivad ateromatoossed haavandid.
line manustamine ei ole kulu-efektiivne IVIg on näidustatud patsientidel, kellel on korduvad bakteriaalsed infektsioonid, mis alluvad halvasti antibakteriaalsele ravile IVIg annustamine: 0,2...0,4g/kg kehakaalu kohta 3 kuni 4 nädala järel Flukonasool on näidustatud kõrgdoosis glükokortikoidravi saavatele patsientidele; annustamine: 100 – 200 mg p.o. päevas On kindlaks tehtud, et kõrg-doosis steroidid põhjustavad vanemaealistel või hal- vas üldseisundis patsientidel toksilisi kõrvaltoimeid ning suuremat surevust; see- tõttu soovitatakse neil patsientidel vähendada steroidi doosi 6.8.4. Hüperkaltseemia • 30%-l müeloomi haigetest esineb diagnoosimisel hüperkaltseemia • Kõrge kaltsiumi tase võib põhjustada tsentraalnärvisüsteemi düsfunktsiooni (kuni koomani), lihasnõrkust, kõhukinnisust, pankreatiiti, janu, polüuuriat, Q-T -31-
kehaline koormus, lahtistid, oksendamine; diagnostiliselt oluliseks peetakse ka amenorröa teket, see eelneb sageli olulisele kaalulangusele; tavalised on depressiooni sümptomid ja meeleolu labiilsus; tavaliselt seksuaalne huvi puudub. · kõige sagedamini esineb noorukieas tütarlastel ja noortel naistel; · väga harva noorukieas poistel ja nooremas eas meestel, nagu ka lastel enne puberteeti ja vanemaealistel naistel; · prevalents: 0,37- 4,06/100 000 aastas (ilmselt alahinnatud); · 1% koolitüdrukute ja naisüliõpilaste hulgas; · häire algus enamasti 16.-17.a. ja väga harva vanuses üle 30 a. Anorexia nervosa (F50.0) diagnoosiks on vajalikud kõik järgmised asjaolud. (a) Kehakaalu hoitakse vähemalt 15% allpool eeldatavat (kas kaalukaotuse tulemusena või ei ole seda kunagi saavutatudki), kehamassiindeks on 17,5 või väiksem. Puberteedieelses eas patsiendid ei
sarnaneb mitokondriga (ribosoomid, oma DNA, 2kordne membraan). Vakuool – membraanne põieke, mis säilitab ainete varu, eritab jääkaineid ja reguleerib raku siserõhku (turgorit), esinevad pigmendid ja taimsed mürkained. Seentel esineb samuti rakukest , kuid plastiide pole. 3. Raku suurus ja kuju Rakkude suurus elu jooksul muutub. Eükarüootsete rakkude suurus on 5-120 µm. Noores, kasvueas organismis on rakud suuremad, kui vanemaealistel inimestel. Naistel on suurimaks rakuks munarakk, mille läbimõõt on keskmiselt 120 µm. Kõige pikem rakk on vöötlihasrakk (30 cm). Silelihasraku pikkus on 100-150 µm, kuid tema diameeter on tunduvalt väiksem. Suuraju koore hiidpüramiidrakkude diameeter on kuni 120 µm. Kõige väiksemate rakkude läbimõõt on 4 µm (aju sõmerrakud). Enamike rakkude suurus jääb siiski 10 ja 50 µm vahele (epiteeli- ja sidekoerakud). Leukotsüütide läbimõõt on 10 µm, erütrotsüütide 7,5 µm
lisaks une pikkusele oluline ka selle järjepidevus. Unehäiretega võivad kaasneda ka mäluhäired ning õpiraskused. Tee sporti ja jälgi kaalu! Kõik, mis teeb head su kehale, teeb head ka su ajule. Mitmed teadusartiklid viitavad, et liikumine aitab kaasa ajus uute seoste moodustumisele. Paaril päeval nädalas jooksmine aitab ajus mäluga seotud piirkondades tuhandete uute ajurakkude tekkele kaasa. Mõõdukas füüsiline aktiivsus suurendab ka vanemaealistel inimestel aju hipokampuse mõõtmeid, tuues kaasa ruumilise mälu paranemise. Lisaks näitavad uringutulemused, et kaalu kaotus parandab keskendumisvõimet ja üldist kognitiivset seisu. Tüsedus on Alzheimeri tõve ja insuldi riskiteguriks, see seostub mälu- ja kontsentreerumisprobleemidega. Sportida on aga kõige kasulikum värskes õhus keset loodust, sest saastatud õhk kahjustab aju, vähendades õppimisvõimet ning halvendades mälu. Õpi võõrkeeli!
annaabi.ee 
