LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Ettevõtluse ja
majandusearvestuse õppetool
Ä16KÕ2
T P
ETTEVÕTLUSKESKKONNA
TEGURITE VÕRDLUS EESTI JA SAKSAMAA
Analüüs
Õppejõud: Manivald Sternhof
Mõdriku
2016
Sisukord
1Poliitiline keskkond 5
1.1Maksuseadused 5
1.1.1Käibemaks 5
1.1.2Tööjõuga seotud maksud , tulumaks ja sotsiaalmaks 6
1.2Poliitiline stabiilsus 7
1.3Rahvusvahelised lepingud ja suhted 7
1.4Valimised ja valitsuse vahetused 8
2majanduslik keskkond 10
2.1SKP muutumine 10
2.2Tööpuuduse tase 11
3sotsiaalne keskkond 12
3.1Laste sünnid kokku 12
3.2Hariduslik koosseis 13
3.3Perekondade karakteristikud 14
4tehnoloogiline keskkond 15
4.1Infotehnoloogia kasutus 15
4.2Infrastruktuuride arengud 17
kokkuvõtte 18
Kasutatud kirjandus 19
Käesolevas töös analüüsitakse Eesti Vabariigi ja Saksamaa
erinevaid ettevõtluskeskkonna tegureid. Tulemused on estitatud
grupeerituna nelja keskkonda.
Joonis
1 Ettevõtluskeskkonna jagunemise maatriks (autori joonis)
Poliitiline
keskkond hõlmab seadusi, ametkondi ja huvigruppe, mis mõjutavad
paljusid organisatsioone ja veel üksikisikuid ning ka nende
tegevusi. Poliitilise keskkonna mõjud on peamiselt: maksuseadused, keskkonnakaitse regulatsioonid , konkurentsi reguleerimine,
väliskaubanduse reguleerimine, töösuhteid reguleerivad seadused,
poliitiline stabiilsus, riiklikud subsiidiumid, rahvusvahelised
lepingud ja suhted ning valimised.
Majanduskeskkonda
moodustavad eelkõige tarbijate ostujõud, reaaltulude suurus ja
kulutuste struktuur. Majandusliku keskkonna mõjud on peamiselt: SKP
muutumine, inflatsioon, intressimäärad , sissetulekute tase,
tööpuuduse tase, valuuta stabiilsus, elanike säästud ja
laenukoormus, eelarve tasakaal, välisriikide majandusolukord,
sissetulekute kihistumine ja regionaalse majandusarengu eripärad .
Sotsiaalne-
kultuuriline keskkond koosneb inimestest koos nende
väärtushinnangutega ning õpitavatest ja edasiantavatest
käitumisnormidest. Sotsiaalse keskkonna mõjud on peamiselt: elanike
arvukuse muutumine, sündivus, perekondade karakteristikud,
Hooldusravi arvestuses on lisa termin, et alates 23. eluaastast, kes on lastetu, tuleb juurde töötajal maksta 0,25%. Tööandjal on lisaks veel tööohutuse maksud, mis määratletakse aastas korra ja vastavalt tööohutuse raskusastmele ettevõttes. Sellele on lisaks veel pankroti kindlustuse maks, mida maksab tööandja töötajate palga fondi summalt 0,12 % (Lohn-info. 2016). 4 1.2 Rahvusvahelised suhted ja lepingud Eesti ja Saksamaa suhted põhinevad mitmekülgsel lepingulisel alusel. Alates 2004. aasta 1. maist reguleerivad kahe riigi vahelisi majandussuhteid EL siseturureeglid ning kahepoolsed kokkulepped valdkondades, mis on liikmesriikide pädevuses. Lepigud, mis on sõlmitud Eesti ja Saksamaa vahel: Ühisavaldus Eesti Vabariigi ja Saksamaa Liitvabariigi suhete alustest (jõustunud 29.04.1993) Isikute tagasivõtmise kokkulepe ja kokkuleppe rakendamise protokoll (jõustunud 01.03.1999)
· Sissetulekute · Eetilised kihistumine hoiakud · Regionaalse · Sotsiaalsed majandusareng eripärad programmid Maailmapanga ettevõtluskeskkonna edetabel Maailmapanga uuring Doing Business (DB) 2013 paigutab Eesti äritegemise poolest maailmas 21. kohale. Äri alustamise hõlpsust hinnati Eesti puhul 47. kohaga. Parimaks hinnati Eestis piiriülest kauplemist, kus tuldi 7. kohale, kinnisvara registreerimise kategoorias oli Eesti 14. kohal. Kehvemad tulemused tulid investorite kaitse ja maksejõuetuse Eesti ettevõtluskeskkond on märgatavalt paranenud tänu võimalusele luua sissemaksuta ettevõte
ka tol hetkel käimasolevast ülemaailmsest majanduskriisist tingituna lühiajaliselt vähenes, suudeti suhteliselt hästi püsida positiivses tsoonis – pole esinenud majanduslangust. Alates 1995 aastast on sisemajanduse koguprodukti ( edaspidi SKP) tõus olnud samas tempos kasvav; Austraalia läbi aastate SKP kasv on 3,3 protsenti ning Uus-Meremaal 2,9 protsenti. Erinevatel põhjustel üsnagi ebastabiilse ja hüpleva kuid prognoosi järgi stabiliseeruva Eesti SKP keskmine näitaja on parem kui Austraalial või Uus- Meremaal, tänase seisuga 4,6 protsenti. Täielik SKP 1,600,000 1,400,000 1,200,000 1,000,000 800,000 600,000 400,000 200,000 0 Australia New Zealand Estonia Joonis 1. Total GDP, in millions of 2014 US$ (converted to US$ using 2014 market exchange rates). Allikas: https://www.conference-board.org/data/economydatabase/
Küpros on populaarne turismiriik, seega turism elavdab sealset majandust palju. Küprose saare majanduses ongi põhiline turism, riiete ja käsitöö eksport ning kaubalaevandus. 4 Majanduslikul seisukohal on põhilisteks impordiartikliteks on tarbekaubad, toormaterjalid, kütus ning transpordivahendid. Peamisteks ekspordiartikliteks on rõivad, jalatsid, farmaatsiatooted, tsement, sigaretid, mööbel, vein, kartulid ja tsitrusviljad. Samuti teeb ka Eesti Vabariik koostööd Küprosega. Eesti-Küprose majandusalased suhted on aasta-aastalt arenenud, kuna on loodud teatud majanduslike lepingutega soodne keskkond ekspordiks ja impordiks. 2012. aastal oli Küpros Eestile 53. kaubanduspartner osakaaluga 0,1%. Kaubavahetuse kogumaht oli 16,6 miljonit eurot, millest eksport moodustas 9 mln ja import 7,6 mln eurot. Saldo oli 1,4 mln eurot (Kahepoolsed suhted...2013). See tähendab, et ka Eesti Vabariik aitab kaasa Küprose majandusele. 5 2
Autor raagib sotsiaalmaksu mõistest, sotisaalmaksu ajaloost Eestis ning sotsiaalmaksu olemust Eestis. Teises peatükis autor uurib sotsiaalmaksu maara langetamise mõjud. Kolmandas peatükis leitakse Eestis sotsiaalmaksu kaotamisega seotud tulud ja kulud ning tehakse nende põhjal jareldused. 5 1. SOTSIAALMAKS Antud osa annab ülevaadet sotsiaalmaksu süsteemi põhimõttetest kui ka autor raagib sotsiaalmaksu ajaloost. Iseloomustatakse sotsiaalmaksu mõiste ja olemust Eesti. 1. Sotsiaalmaksu mõiste Sotsiaalmaksuseadus kehtib alates 2001. aasta 1. jaanuarist. Sotsiaalmaks on pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustis, mis kuulub taitmisele sotsiaalmaksu seaduses ettenahtud korras, suuruses ja tahtaegadel. (Kann, kuupaev puudub) 1. Riiklik maks Sotsiaalmaks on riiklik maks. Sotsiaalmaksu administreerib alates 1999. aastast riiklike
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Ettevõttemajanduse instituut Mihkel Pari 18. Eesti valitsussektori hariduskulude tase SKP suhtes ja taseme dünaamika rahvusvahelises võrdluses Uurimistöö Juhendaja: professor Janno Reiljan Tartu 2014 1 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................3
11ÜHISKONNA ÕPETUS 1.1. Nüüdisühiskond -on kujunenud suurriikide moodustumisega (19.saj). nt. Saksamaa- Pr. Preisi sõda 1870-1871 Otto van Bismarck ühendas Saksamaa suurriigiks mõisted-turumajandus,avalik –ehk valitsussektor,kodanikuühiskond,heaoluriik(sotsiaalne võrdsus ja õiglus) diktatuur jaguneb – autoritaarne totalitaarne- nt Valge-Vene,1924 NSVL,Saksamaa (1933), 1922 Itaalia (Mussolini) tööstusühiskond e. industriaalühiskond 1760-80ndad Inglismaal, kivisöe kasutusele võtt, tekstiilivabrikud industriaalühiskond, postindustriaalühiskond, info ühiskond, teadmusühiskond
Ta leidis, et antud teema on hetkel aktuaalne ning seda on väga hea ka enda kursusekaaslastele, kui tulevasele tööjõule, tutvustada. Antud teema puhul on oluline suunata kursusekaaslaste tähelepanu maksudele, mida töötaja peab riigile enda brutopalgast maksma. Samuti on oluline pöörata tähelepanu ka teisele, tööandja poolele, sest paljudest kursusekaaslasest võivad saada tulevikus tööandjad. See aitab kolleegidel tulevikus paremini mõista tööjõu maksustamist, eelkõige Eesti tasandil, kuid põgusalt annab ka aimu, milline on makskoormus ühes Euroopa Liidu kõige kõrgema maksukoormusega riigis ning milline on maksukoormus ühes Euroopa Liidu kõige madalama maksukoormusega riigis. 3 Referaadi eesmärgiks on teada saada, kuidas jaguneb riigi tööealine elanikkond ning kes kuuluvad tööjõu alla, mis kujundab maksukoormuse ning millised on maksukoormuse näitajad
Kõik kommentaarid