ETTEVÕTLUSKESKKONNA TEGURITE VÕRDLUS EESTI JA SAKSAMAA (0)

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Ettevõtluse ja majandusearvestuse õppetool
Ä16KÕ2
T P
ETTEVÕTLUSKESKKONNA TEGURITE VÕRDLUS EESTI JA SAKSAMAA
Analüüs
Õppejõud: Manivald Sternhof
Mõdriku
2016
Sisukord
1Poliitiline keskkond 5
1.1Maksuseadused 5
1.1.1Käibemaks 5
1.1.2Tööjõuga seotud maksud , tulumaks ja sotsiaalmaks 6
1.2Poliitiline stabiilsus 7
1.3Rahvusvahelised lepingud ja suhted 7
1.4Valimised ja valitsuse vahetused 8
2majanduslik keskkond 10
2.1SKP muutumine 10
2.2Tööpuuduse tase 11
3sotsiaalne keskkond 12
3.1Laste sünnid kokku 12
3.2Hariduslik koosseis 13
3.3Perekondade karakteristikud 14
4tehnoloogiline keskkond 15
4.1Infotehnoloogia kasutus 15
4.2Infrastruktuuride arengud 17
kokkuvõtte 18
Kasutatud kirjandus 19
Käesolevas töös analüüsitakse Eesti Vabariigi ja Saksamaa erinevaid ettevõtluskeskkonna tegureid. Tulemused on estitatud grupeerituna nelja keskkonda.
Joonis 1 Ettevõtluskeskkonna jagunemise maatriks (autori joonis)
Poliitiline keskkond hõlmab seadusi, ametkondi ja huvigruppe, mis mõjutavad paljusid organisatsioone ja veel üksikisikuid ning ka nende tegevusi. Poliitilise keskkonna mõjud on peamiselt: maksuseadused, keskkonnakaitse regulatsioonid , konkurentsi reguleerimine, väliskaubanduse reguleerimine, töösuhteid reguleerivad seadused, poliitiline stabiilsus, riiklikud subsiidiumid, rahvusvahelised lepingud ja suhted ning valimised.
Majanduskeskkonda moodustavad eelkõige tarbijate ostujõud, reaaltulude suurus ja kulutuste struktuur. Majandusliku keskkonna mõjud on peamiselt: SKP muutumine, inflatsioon, intressimäärad , sissetulekute tase, tööpuuduse tase, valuuta stabiilsus, elanike säästud ja laenukoormus, eelarve tasakaal, välisriikide majandusolukord, sissetulekute kihistumine ja regionaalse majandusarengu eripärad .
Sotsiaalne- kultuuriline keskkond koosneb inimestest koos nende väärtushinnangutega ning õpitavatest ja edasiantavatest käitumisnormidest. Sotsiaalse keskkonna mõjud on peamiselt: elanike arvukuse muutumine, sündivus, perekondade karakteristikud, elustiilimuutused, tarbijakaitse liikumine, vanuseline koosseis, hariduslik koosseis, rahvuslik koosseis, migratsioon , eetilised hoiakud ja sotsiaalsed programmid.
Tehnoloogiline keskkond koosneb jõududest, mis genereerivad uusi tehnoloogiaid , pakkudes sellega eeldusi uute toodete tekkeks. Tehnoloogilise keskkonna mõjud on peamiselt: uued tehnoloogiad , patendikaitse, tootlikkuse tõus, uued tooted, materjalid, tootmis- sisendid , uurimis - ja arendustööde kulud ja tase ning standardid . (Väliskeskonna analüüs)

Poliitiline keskkond

Poliitilises keskkonnas käsitletakse peamiselt valitsuse regulatsiooni kohalikul ja riiklikul tasandil (võimalikud muutused seadusandluses ja struktuurides), poliitilised tegevused (valimised, valitsuse vahetused, strateegilised otsused), rahvusvahelised lepingud ja suhted, globaalsed trendid, kriisid , sõjad.

Maksuseadused

Maksukorralduse seadust võib pidada teiste maksuseaduste suhtes raamseaduseks. See on üldine maksumenetlust reguleeriv seadus, mis avab maksukorralduses kasutatavad põhimõisted. Samuti reguleeritakse maksukorralduse seaduses maksukohustuslase ja maksuhalduri vahelise suhtlemise põhireeglid.
Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestavatest kohalikest maksudest. ( Makud ja maksusüstee.-eesti.ee Teksti koostanud maksu-ja tolliamet )
Riiklikud maksud on:

• Tulumaks
  
• Sotsiaalmaks
  
• Maamaks
  
• Hasartmängumaks
  
• Käibemaks
  
• Tollimaks
  
• Aktsiisid
  
• Raskeveokimaks
  

Käibemaks

Eestis on käibemaksu standardmääraks 20% kauba või teenuse maksustatavast väärtusest, rakendatakse ka 9% ja 0% määra. Eestis on kõik igapäeva kaup maksustatud 20%-ga ja 9% maksustamist võib kasutada majutusasutused. (Makud ja maksusüstee.-eesti.ee Teksti koostanud maksu-ja tolliamet)
Saksamaal on peamiselt 19% ja siis veel 7% (vähendatud) käibemaksu määrad. Saksamaal alandatud maksumäära kasutatakse kaupadele, mis on eluliselt vajaliku näiteks: puuviljad, köögiviljad , liha, juust jne. (Online Umsatzsteuer Rechner für Deutschland und weitere Länder)

Tööjõuga seotud maksud, tulumaks ja sotsiaalmaks

Eestis on töötajaga seotud maksud, mis lähevad brutopalgast kinni pidamisele järgmised: tulumaks - 20%, töötuskindlustuse maks - 1,6% ja kohustuslik kogumispensioni makse 2 või 3% neile, kes on liitunud. Töötaja brutopalgalt maksab asutus ise veel sotsiaalmaksu - 33% ja töötuskindlustuse 0,8%.
Saksamaal on töötajaga seotud maksud, mis lähevad palgast kinni pidamisele järgmised: tulumaks 14-40%, kirikumaks 8-9% tulumaksust vastavalt usulisest kuuluvusest. Sotsiaalmaks sisaldab järgmisi makse, mida kannab 50% töötaja ja 50% tööandja . Maksud on järmised: pensionikindlustuse makse kokku 18,7%, ravikindlustuse maks 14,6%, hooldusravi maks 2,35 % ja töötuskindlustuse maks 3% . 7,3 % ravikindlustusest on tööandjale külmutatud maksimum osa, kui aga raviasutus tõstab oma protsenti, siis ülejäänud protsendi osa on kanda töötajal, ehk siis peetakse töötaja palgast suurem protsent kinni. Hooldusravi arvestuses on lisa termin, et alates 23. eluaastast, kes on lastetu, tuleb juurde töötajal maksta 0,25%.
Tööandjal on lisaks veel tööohutuse maksud, mis määratletakse aastas korra ja vastavalt tööohutuse raskusastmele ettevõttes. Sellele on lisaks veel pankroti kindlustuse maks, mida maksab tööandja töötajate palga fondi summalt 0,12 %.
Väikeettevõtted (kuni 30 töötajat) peavad lisaks tegema haigekassa kindlustuse nr 1 töötajate jaoks, kes jäävad haigeks (kuni 6 nädalat maksab tööandja haigusraha 100% palgast edasi) ja seda on väikeettevõtetel võimalik tagasi küsida sellelt kindlustuselt. Seda kindlustust arvestatakse peamiselt pensionimaksu summalt ja oleneb jälle erinevalt raviasutusest 1,3-4,2%. Tööandjale tagastatakse jällegi 50-80% sellest makstud summast .
Kõikidele ettevõtetele on lisaks haigekassa kindlustus nr 2. Seda arvestatakse töötajate palga summalt 0,37-0,79% ja see katab summad naistele 6 nädalat enne sünnitust ja 8 nädalat peale sünnitust makstavate rahade kompensatsiooni. 100% saab tööandja tagasi ja selle kindlustuse arvestus käib vastavalt haigekassa asutusele ning arvestatakse iga töötaja nii meesterahva kui ka naisterahva palga pealt. (Sozialversicherungsbeiträge 2016 )

Poliitiline stabiilsus

„Saksa ehituskontserni Leonhard Weiss nõukogu esimehe Alexander Schneideri sõnul oli peamine Eestisse investeerimise põhjus, et siin on hea infrastruktuur ning stabiilne poliitiline ja majanduslik süsteem“ ( Äripäev 2012/02/15). Võrreldes Saksamaa turuga on Eesti turu eelis see, et inimesed on väga hästi koolitatud ning motiveeritud. Eesti suurimaks eeliseks on hea infrastruktuur ning stabiilne poliitiline ja majanduslik süsteem.

Rahvusvahelised lepingud ja suhted

Rahvusvaheliste lepingute sõlmimist reguleerib põhiseadus ja välissuhtlemisseadus. Rahvusvahelise lepingu sõlmimine algab tekstis kokkuleppimisega. See toimub kahe- või mitmepoolsetel läbirääkimistel, rahvusvahelise organisatsiooni või selle allasutuse tööorganis (Rahvusvahelised lepingud ).
EAS-i andmetel teostati 2015. aastal Eestis umbes 50 suuremat välisinvesteeringute projekti, millest 27 tehti EAS-i kaasabil. Neist rohkem kui pooled olid tööstusinvesteeringud. 2011. aastal tehtud välisinvesteeringute rahaline maht oli ca 600 miljonit eurot, mille raames loodi hinnanguliselt 2200 uut töökohta, neist EAS-i toel tehti investeeringuid ca 210 mln euro ulatuses ning loodi 1410 töökohta.
Joonis 3 EU28 rahvusvahelises kaubanduses igakuised andmed ( Eurostat )

Valimised ja valitsuse vahetused

Juba enne sõda alates 1930. aastast oli Saksamaal välja kujunemas demokraatlikud valimised. Üldiselt majanduskriisidel on olnud varem Saksamaal valimistulemustele otsene mõju. Juba enne sõda, olles leiva järjekordades, valiti esindustesse sotsiaaldemokraadid. Peale majanduskrahhi 1932. aastal hakkas töölisparteide osakaal tõusma 2,6%-lt 1933. aastal 43,9 protsendi häälteni. Järgmised valimised toimusid peale sõda 1949. aastal, kus toimus sotsiaaldemokraatide ja kristlike demokraatide duell . 1969. aasta majanduslangus tõi jällegi edu sotsidele, kuid samas 1975. aastal uus majanduslangus tõi jällegi edu kristlikele demokraatidele, kes jäid 1976. aastal ikkagi valitsuse ukse taha. Peale seda juba ühinenud Saksamaal ja 2003. aastal toimunud uutel valimistel võttis majanduslangus uue suuna ja tol korral kaotasid mõlemad parteid omi hääli ja pidi valitsusse asuma koos. 2009. aasta majanduslangus tugevdas jällegi kolmandate parteide positsiooni, kelleks olid vabad demokraadid . Vaadates seda ajalugu tõdeme, et demokraatlikud valimised võivad kõikuda täpselt rahva heaolu tunnetuse järgi, sest Saksamaal on valimised vaba ehk rahvas valib ka presidendi omale. (Analüüs: Saksa poliitikat kriis segi ei paiska)
Võrreldes meie Eesti valimiste ajalugu ja vaatenurki ei ole kujunenud valimised nii populaarseks ja vabaks. Meie rahvas saab valida põhimõtteliselt parteid, kus on pandud omad järjestused, kes vastavalt häälte summa ja osaluse protsendile kas saavad poliitikasse ehk riigikokku ja presidenti saab valida ainult riigikogu poolt üles seatud mandaati, mis on ajast ja arust iganenud ning vajaks muutmist. Seda tõestas ka selle aasta presidendi valimised (Vabariigi valimised). Eestis on olnud järgmised valimised:

• 2016 Vabariigi Presidendi valimised
  
• 2015 aastal Riigikogu valimised
  
• 2014 Euroopa Parlamendi valimised
  
• 2013 KOV volikogu valimised
  
• 2011 Vabariigi Presidendi valimised
  

Järgmised valimised on:

• 15. oktoober 2017 KOV volikogu valimised,
  
• 2019 Riigikogu valimised
  
• 2019 Euroopa Parlamendi valimised
  

majanduslik keskkond

Majanduslikus keskkonnas käsitletakse peamiselt välisinvesteeringute hulka, elanike ostujõudu ja laenukoormust, laenu saamise võimalusi, SKP muutumist, töötuse taset, inflatsiooni taset, intressimäärasid, palkade taset, valuuta stabiilsust, riigieelarve tasakaalu ja välisriikide majandusolukorda.

SKP muutumine

„Kõige esimese numbri avaldamisest täna teadaoleva info põhjal muutub 10 aasta pärast tagasi vaadates see number tavaliselt vähemalt kaheksal korral – just niipalju üle vaatamisvõimalusi näeb ette majandusstatistika revideerimispoliitika“, nentisstatistikaameti majandus- ja keskkonnastatistika osakonna juhataja asetäitja Agnes Naarits . ( Postimees 11. veebruar 2016) Lisaks erakorralised aegrea revideerimised, mis on ELs kokku lepitud – nagu neid viimastel aastatel üsna mitu on olnud.
Joonis 4 SKP ühe elaniku kohta Index(EU28=100)(Eurostat)
Kõige esimese numbri avaldamisest täna teadaoleva info põhjal muutub 10 aasta pärast tagasi vaadates see number tavaliselt vähemalt kaheksal korral. „Eesti SKP täpsustatud näitajad pannakse kokku väga suure hulga tegelike andmete pealt, samas kui paljud riigid sellist luksust endale lubada ei saa ning majanduskasvu näitajad mudeldatakse“ ütles Agnes Naarits. (Postimees 11. veebruar 2016)

Tööpuuduse tase

Joonis 5 Ühtlustatud töötuse määr %-des igakuised andmed (Eurostat)
Eestis töötuse määr oli 2016. aasta 2. kvartalis 6,5% ning tööhõive määr 66,9% teatab Statistikaamet . Tööturul aktiivsete inimeste arve tõusis esmakordselt üle 700 000.
Võrreldes 2015. aasta 2. kvartaliga jäi töötuse määr samale tasemele . Ka töötute arvus ei olnud suuri muutusi: kui 2015. aasta 2. kvartalis oli hinnanguliselt 44 000 töötut, siis aasta hiljem 45 000. Võrreldes ja vaadates Saksamaa andmetega on Saksamaal olnud suurem kõikumine kui Eestis.

sotsiaalne keskkond

Sotsiaalses keskkonnas käsitletakse peamiselt elanikkonna vanust , haridustaset, laste arvu ja sündivust, kultuurilisi huve, usulisi tõekspidamisi, elustiilimuutusi, rahvuslikku koosseisu, migratsiooni , eetilisi hoiakuid, sotsiaalseid programme , kuritegevuse taset ja trende, sotsiaalseid pahesid ( narkomaania ja suitsetamine )

Laste sünnid kokku

Joonis 6 Laste sündide tabel koguseliselt %-des (Eurostat)
Statistikaameti andmetel sündis 2013. aastal 13500 last, mida on 500 võrra vähem kui aasta varem. Kui veel hiljuti sai rõõmustada kasvava sündimuse üle, siis viimasel neljal aastal sündimus väheneb. 2015. aastal oli küll juba natuke tõusus, aga see on ikkagi vähene. Seetõttu on Eesti sündimus ja naiste sünnituskäitumine viimasel ajal olnud avalikes aruteludes tähtsal kohal. Sündimus on ühiskondlikus plaanis tähtis teema, kuid taandub alati iga inimese väga isiklikule otsusele, mida tuleb austada. Rahvastiku- uurijatele annab pikemate sündimustrendide analüüs võimaluse teha järeldusi riigi demograafilise arengu ja majandusliku hetkeolukorra kohta.

Hariduslik koosseis

Joonis 7 Täiskasvanute vanuses 25-64 osalemise % hariduse ja koolituste omandamisel (Eurostat)
Viimastel aastatel, eriti majanduskriisi arvestades, pööratakse enam tähelepanu eri- ja kutsealase hariduseta inimeste osakaalule 25-64-aastasest elanikkonnast. 2010. aastal moodustasid kutse- või kõrghariduseta inimesed 25-64-aastasest elanikkonnast 32%. Kuigi tööturul on väga oluline varasem töökogemus ja läbitud täienduskoolitused, on erialane kõrg- või kutseharidus edukale karjäärile samuti oluliseks eelduseks . Erialase hariduseta inimestel on kõrgem tõenäosus töötuks jääda, pikem töötuse kestus ja sissetulekute tase on madalam kui kõrgema kvalifikatsiooniga tööjõul. (Täiskasvanuhariduse valdkonna statistika põhinäitajad)

Perekondade karakteristikud

Joonis 8 Abielude registreerimisi kokku perekondadest %-des (Eurostat)
Eurostati andmetel 2014. aastal sõlmiti Eestis 6220 abielu. Sõlmitavate abielude arv on tihedalt seotud majandusliku olukorraga – majanduse kasvuaastatel sõlmitakse rohkem abielusid, kui langeb majandus, väheneb ka sõlmitavate abielude arv. On üsna loomulik, et sarnaselt abielude arvuga käitub ka abiellumise üldkordaja. Sisemajanduse koguprodukti (SKP) ja abiellumuse üldkordaja vaheline korrelatsioon r = 0,632.
Meeste ja naiste keskmine vanus esmaabiellumisel oli Eestis 2013. aastal vastavalt 31,3 ja 28,8 aastat ja see on tõusvas trendis nii meeste kui ka naiste puhul. Esmaabiellumise iga on meestel ootuspäraselt kõrgem ning meeste ja naiste esmaabiellumise vanusevahe ei ole aastatel 2012–2015 statistiliselt oluliselt muutunud, püsides vahemikus 2,5–3 aastat.
Vabaabielus elavate inimeste osatähtsus vähemalt 20- aastaste seas on Eestis üle 15%.

tehnoloogiline keskkond

Tehnoloogilises keskkonnas käsitletaske peamiselt ülist tehnoloogia taset ja teaduslikke saavutusi, infotehnoloogia arengut, infrastruktuuride arengut, uusi tehnoloogiaid, tooteid, materjale, uurimis- ja arendustööde taset.

Infotehnoloogia kasutus

Joonis 9 Leibkondade osakaal interneti ühenduse kasutuses % ( Eurostat)
Infotehnoloogia areng viimastel aastakümnetel on toonud kaasa üha laialdasema interneti kasutuse. Kui 16–24-aastaste hulgas ulatub interneti kasutajate osatähtsus juba 100%-ni, siis üha rohkem on interneti kasutajaid ka eakate hulgas. (Eesti Statistikakvartalikiri 3/2015.)
Joonis 10. Inimeste % kes kasutavad traadita ehk mobiiltelefoni interneti ühendust( Eurostat)
Tänapäeval on internetil mitmesuguseid funktsioone, mis hõlbustavad inimeste igapäevaseid toiminguid , aitavad sisustada vaba aega jne. Vanemaealistel aitab internet leevendada üksindust (suhtlus vastavates virtuaalsetes keskkondades pereliikmete, sugulaste, sõpradega; uute tutvuste hankimine ) ning laiendada silmaringi, näiteks tutvuda internetis terviseteemadega, lugeda uudiseid (Lin 2006).
Kuna noored kasutavad internetti üsna sarnaselt, siis on nende kasutusharjumust ei ole eraldi välja toonud. (Eesti Statistikakvartalikiri 3/2015)

Infrastruktuuride arengud

Joonis 11 E-kaubanduse osakaal ettevõtte kogumüügist %-des (Eurostat)
Viimastel aastatel on nii mujal maailmas kui ka Eestis üha populaarsemaks muutunud internetikaubandus . Kui veel 20 aastat tagasi tegid inimesed oma ostud poodides kohapeal, siis tänapäeval saab oste teha ka kodust lahkumata. Eesti Statistika andmetel on 2014. aastal internetist tooteid ja teenuseid ostnud ja/või tellinud kaheksa 16–29-aastast ning peaaegu kolm 65–74-aastast inimest kümnest. Omakorda viimase kolme kuu jooksul on seda teinud 58% 16–29- aastastest ning 14% 65–74-aastastest. Seega võib öelda, et e-kaubandus on levinud pigem noorema põlvkonna hulgas. Internetikaubanduse väiksem populaarsus vanemaealiste seas võib olla tingitud krediitkaardi puudumisest, mille olemasolu osa menukamatest e-poodidest (nt eBay ) tehingute tegemiseks nõuavad. Peale selle võib mõju avaldada negatiivne isiklik hoiak (skeptilisus toodete kvaliteedi ja kohalejõudmise suhtes), varasem halb kogemus (on langenud pettuse ohvriks), vajalike oskuste puudumine, aga ka soov või harjumus osta tooteid kohapeal.( Eesti Statistikakvartalikiri 3/2015)
Koos internetikaubanduse levikuga on oluliselt suurenenud ka veebis pakutavate kaupade ja teenuste valik.

kokkuvõtte

Uurides ja analüüside Eesti ja Saksamaa ettevõtlusekeskkonda jõudsin võrdlustega päris huvitavate tulemusteni. Edukad ettevõtjad jälgivad tähelepanelikult ettevõtet ümbritseva pidevalt muutuva keskkonna mõju ettevõtte tegevusele. Vajalik on põhjalikult tundma õppida seda, millised on keskkonna arengutrendid ning kuidas need mõjutavad konkreetset tegevusala ja ettevõtet üldse. Muutused võivad pakkuda uusi võimalusi ja lisaks tuua endaga kaasa suuri ohte. Edukad on need, kes muutusi ette näevad või vähemalt varakult tunnetavad ja reageerivad kõikidele märkidele. Kui oma tegevust muudetakse siis, kui on viimane võimalus, siis sageli juba hilja.
Kuigi võrreldavad maad on oma suuruselt väga erinevad, leidus valdkondi ja alapunkte, kus olid Eestil näitajad paremad.

Kasutatud kirjandus

Analüüs: Saksa poliitikat kriis segi ei paiska. Kasutatud 06.11.2016 allikas http://epl.delfi.ee/news/valismaa/analuus-saksa-poliitikat-kriis-segi-ei-paiska?id=51178779
Sinu võti euroopa statistika. Kasutatud 05-06.11.2016 allikas http://ec.europa.eu/eurostat/data/database
Der Mehrwertsteuer Rechner berechnet Nettobetrag und  Bruttobetrag. Kasutatud 05.11.2016 allikas http://www.mehrwertsteuerrechner.com/
Saksa ehituskontsern eestis on stabiilne poliitiline süsteem. 15.12.2012 Äripäev AS Kasutatud 06.11.2016 allikas http://www.aripaev.ee/uudised/2012/02/15/saksa-ehituskontsern-eestis-on-stabiilne-poliitiline-sustee m
Väliskeskonna analüüs Kasutatud 05.11.2016 allikas http://www.sisekaitse.ee/strjuhtprotsess/avaleht/4-strateegiatoo-protsess-etappide-loikes/41-valiskeskkonna-analuus/
Vabariigi valimised Kasutatud 03.11.2016 allikas http://vvk.ee/avaleht/
SKP number muutub vähemalt kaheksa korda. Kasutatud 03.11.2016 Postimees allikas ( http://majandus24.postimees.ee/v2/3578885/skp-number-muutub-vaehemalt-kaheksa-korda
Täiskasvanuhariduse valdkonna statistika põhinäitajad. Haridus - ja Teadusministeerium 2011 Kasutatud 06.11.2016 allikas http://www.kutsekoda.ee/fwk/contenthelper/10373139/10446497
Statistikaamet, 2015. Eesti Statistikakvartalikiri 3/2015. Tallinn 2015
Beitradssätze zur Sozialversicherungzur 2016, Kasutatud 06.11.2016 allikas http://www.lohn-info.de/sozialversicherungsbeitraege2016.html
Maksuseadused ja maksud Teksti koostanud maksu-ja tolliamet Viimati muudetud 10.august 2016 Kasutatud 03.11.2016 allikas https://www.eesti.ee/est/raha_ja_omand/maksud_2/maksusustee m
Rahvusvahelised lepingud Kasutatud 03.11.2016 allikas http://www.andrus.planet.ee/ar/Rahvusvaheline%20majandus%C3%B5igus/8%20loeng.doc