URIINIPIDAMATUS e. INKONTINENTSUS (0)

URIINIPIDAMATUS e. INKONTINENTSUS
Uriinipidamatus on probleem, mille all kannatavad sagedamini vanemaealised inimesed, eriti naised. Küllaltki sageli eelneb inkontinentsuskaebusi ka vanemaealistel meestel. Vanust peetaksegi tähtsamaks inkontinentsuse esinemisi suurendavaks teguriks . Eestis esineb uriinipidamatust umbes 100 000 inimesel.
65-aastaste ja vanemate inimeste puhul esineb see probleem umbes igal kümnendal inimesel, (7-20% vanuritest). Vanadekodudes ja geriaatrilistes kliinikutes kannatavad uriinipidamatuse all ligikaudu 80% haigetest. Saksamaal teostatud uuringule andmetel esines 70%-l vanadekodus elavatel naistel ja 30%-l meestel uriinipidamatus. Tihti on uriinipidamatus ka põhjuseks, miks vanurit üldse tahetakse vanadekodusse paigutada. Vanurite uriiniipidamatust soodustavad dementsus , südame-ja veresoonkonna haigused ning halvenenud liikumisvõime. Probleemi tegeliku ulatuse mõistmist raskendab asjaolu, et paljud häbenevad oma haigust või arvatakse, et pidamatus kaasnebki vananemisega, ning ei pöörduta abi saamiseks arsti poole.Uriinipidamatus on tingitud paljudest erinevatest kusepõie ja kusejuha talitluslikest häiretest. See on tahtmatu urineerimine, mis tekitab inimesele nii füüsilisi, psüühilisi kui ka sotsiaalsed probleeme.
Uriinipidamatuse põhjused
Üleminekueas naistest kaebab vähemalt iga neljas inkontinentsuse üle. Sel ajal tekkiv östrogeeni vaegus põhjustab nii tupe kui kuseteede limaskesta õhenemist ja verevarustuse vähenemist neis piirkondades. See omakorda kutsub esile vaagnapõhja anatoomilisi muutusi ja kusepõie talitluslikke häireid , mille tagajärjeks võivad olla inkontinentsuse nähud.
Pensionieas ja pärast seda esineb inkontinentsust mõlemal sugupoolel võrdselt. Meestel tekitavad põiefunktsiooni häireid eesnäärmehaigused ja operatsioonid . Nii meestel kui naistel sagenevad ajuvereringehäired, mis halvendavad põie normaalset täitumis- ja tühjenemisfunktsiooni. Inkontinentsus on probleemiks, sest nõuab kulutusi mähkmetele, soodustab lamatiste ja põiepõletike teket. Inkontinentsusega haigele põhjustab haigestumine nii sotsiaalseid kui ka psühholoogilisi probleeme. Haige hakkab vältima teiste seltskonda ja uriinilõhna tõttu võivad teised teda vältida. Võib tekkida eraldatus, depressioon ja ka psüühikahäired. Haige võib mitte tunnistada oma haigust, varjata seda omaste ja ka meditsiinitöötajate eest. Mõnikord soovivad omaksed haiget just seetõttu hooldekodusse paigutada, et tal esineb inkontinentsus.
MIDA TEHA KUI HAIGEL ESINEB URIINIPIDAMATUS?
Uriinipidamatusega haigeid on võimalik aidata, kui haiged oma probleemist räägivad, seda ei häbene ega eita. Paljud haiged ja ka hooldajad ei ole teadlikud sellest, et uriinipidamatus on ravitav. Sageli arvatakse, et see on vananemisega kaasnev haigus ja et selle tülika vaevusega peab lihtsalt kuidagi toime tulema .
Uriinipidamatuse kaebustega haiged peaksid kindlasti pöörduma arsti poole. Hoolikas haige uurimine ja jälgimine on väga oluline. Enne haigele ravi määramist on kindlasti vaja selgitada eelnevalt põetud haigused ja haige liikumisvõime. Tuleks hinnata kodust keskkonda, haige psüühilist seisundit , dieeti ja vedelikutarbimist. Kindlasti peab koostama inkontinentsuse hindamiseks urineerimispäeviku. Oluline on ka teada inkontinentsuse varasemat ravi ja seda, missuguseid ravimeid haige kasutab. Tuleb teha uriini analüüs ning vajadusel haige saata uroloogi või günekoloogi konsultatsioonile.
Abivahendid (mähkmed, sidemed ja voodikaitsed)
Imavate abivahendite valikut mõjutavad haige uriinipidamatuse raskusaste , liikumisvõime ja see, millisel ajal ööpäevast mähet kasutatakse.Raske uriinipidamatuse korral puudub kontroll põie tegevuse üle.Raskete haigustega kaasneb sageli ka topeltinkontinentsus,mis väljendub nii uriini- kui roojapidamatuses. Leides õige imavuse ja suurusega mähkmed on võimalik märgatavalt parandada hooldatava enesetunnet , eneseväärikust ning hügieeni.
Sobiva mähkme valimine
Õigete abivahendite kasutamisel luuakse hooldatavale inimväärne elu ning säilib senine elukvaliteet. Oluline on ka see, et kasutades abivahendeid kaob hooldatava ruumidest
ebameeldiv uriinist tekkiv lõhn. Samuti saab õigesti valitud abivahenditega tasakaalustada hooldusele tehtavaid kulutusi ja hoida kokku ka pesu pesemisel. Sobiva abivahendi leidmiseks tuleb välja selgitada hooldatava uriinipidamatuse aste (selle järgi valitakse mähkmete imavus),keha suurus ja enesega toimetuleku aste.
Imavus
Abivahendi ehk mähkme imavuse aste valitakse individuaalsest uriinipidamatuse astmest lähtuvalt. Tootepakkidel on imavus tähistatud tilga kujutisega ja seda mõõdetakse milliliitrites. Õige imavusega mähe ei tohi uriini läbi lasta ja peaks vastu pidama umbes 8 tundi. Rooja eritumisel tuleb mähe vahetada kohe. Kui mähet hoitakse all liiga kaua, võivad tekkida nahaprobleemid – punetus või isegi lamatised . Mähkme täituvust kontrollitakse mähkmel oleva indikaatori lahustumise järgi. Indikaator peab olema lahustunud kogu mähkme ulatuses. Indikaator on uriiniga kokku puutudes laialivalguv tindijoon, mis ulatub mähkme esiosast tagaosale. Normaalne mähkmekulu on kolm mähet ööpäevas.
Et tagada hooldajale ja hooldatavale rahulik uni ning hooldatavale kuiv voodi, peab öömähe olema alati suurema imavusega kui päevane. Öömähe on kauem all kui päevane
ning seetõttu peab ta ka rohkem uriini mahutama. Sobiva mähkme leidmiseks tuleb proovida erineva ima vus astmega mähkmeid, alustades kõige väiksemast.Mähkme väljaselgitamise perioodil on soovitatav teha märkmeid mähkmete kulu ning nende sobivuse kohta.Õige mähkme väljaselgitamise ajal võivad tekkida lekked,seega tuleb kasutada imavaid aluslinu, mis ei lase märguda voodipesul ning madratsil.
Kasutatud materjal www.raulpauge.ee,kuivaks.ee