Hepatiit (0)

HEPATIIT

A – hepatiit

• levib fekaaloraalsel teel või otsese kontakti kaudu
  
• eriti ohtlik on korduv kontakt puhangu olukorras (koolis,suvelaagris,sõjaväes )
  
• enam levib sooja kliimaga aladel ( nakkusallikaks võib saada vesi ja toit seal)
  
• sagedamini põevad lapsed ja noorukid
  
• peiteperiood 15- 50 päeva
  
• tunnused: iiveldus, isutus , oksendamine , kõhuvalu, palavik , võib ka pea-ja lihasvalu ning vastikus tubakasuitsu vastu
  
• diagnostika : antikehade leid verest ( IgM ja IgG )
  
• ravi: reeglina iseparanev , haiglasse vaid raske vormi korral
  
• ennetamine – hügieenireeglite järgimine, vaktsineerimine vaid epideemia olukorras või reisimisel “riski” alale , ka osade elukutsete esindajatel
  

E – hepatiit

• levib enamasti arengumaades ( ! 10 aastased intervallid ) fekaaloraalsel teel
  
• enam põevad 15- 40 aastased, eriti mehed
  
• rasedatel kõrge suremus verejooksude tõttu (20- 25 % )
  
• peiteperiood 15- 65 päeva
  
• peamised tunnused – palavik, kõhuvalu, isutus, oksendamine
  
• iseparanev haigus, ravi sümptomaatiline
  
• diagnostika : antikehade leidmine verst ( IgM )
  
• kumbki hepatiidi variant ei lähe krooniliseks
  
• vaktsiini ei ole
  

• maailmas arvatakse olevat 300 miljonit viirusekandjat ( ning igal aastal 250 000 HBV seotud surma !)
  
• nakkavad on kõik verd ja plasmat sisaldavad kehavedelikud (sama levik nagu HIV-il )
  
• peiteperiood 1-4 kuud
  
• tunnused palavik, isutus, kõhuvalu, oksendamine – kaovad 1-3 kuuga ja võib üle minna krooniliseks hepatiidiks- sel juhul raskustunne maksa piirkonnas, maksatsirroos jm., esineda võivad lööbed, artriit
  
• rasedale ohtlik ei ole, kuid lapsel on oht 50 % saada viirus sünnituse käigus
  
• HBV eritub ka rinnapiima
  
• diagnostika: mitmete erinevate antikehade leidmine verest
  
• ravi sümtomaatiline, ägedast B- hepatiidist paraneb 85-90 %, ülejäänud kroonilised viiruskandjad
  
• ennetamine – ülekandemehhanismide TEADVUSTAMINE , riskikäitumise vältimine, vaktsineerimine 3 süstiga ( 0, 1, 6 kuu ) 10 aastaks
  

D – hepatiit

• levinud kogu maailmas
  

• mujal on esiplaanil nakkumine sugulisel või narkootikumide süstimise teel
  
• samaaegne nakkumine HBV-ga põhjustab ägeda põletiku, mis võib narko -maanidel viia kergesti maksapuudulikkuse tekkele
  
• platsenta hoiab seda viirust kinni ( enamasti ), lootele ohtu pole, antikehad , mis aga läbivad platsenta, kaitsevad last
  
• diagnoositakse vereanalüüsil ja ka maksakoe prooviga
  
• ravi sümptomaatiline, haigusel oht minna krooniliseks
  
• ennetamine – teadvustamine ja ka vaktsineerimine
  

C – hepatiit

• nakatunud 3 % maakera elanikest ( varem tunti kui vereülekannetel saadud haigus, nüüd on peamiselt veeni süstivate narkomaanide tõbi )
  
• peiteperiood 6- 12 nädalat
  
• peamised kaebused on väsimus, raskustunne maksa piirkonnas, harvem lööbed, nõrkus, vähk (vanemaealistel)
  
• raseduse kulule ohtu ei ole
  
• spetsiifilise diagnoosi annab HCV antigeeni ja antikehade leid
  
• ravi sümptomaatiline ( + alfa interferooni ja/või ribaviriini )
  
• ennetamiseks vaktsiini ei ole
  

• suhteliselt uus viirus, millel on kaks varianti ( GBV-C ja HGV )
  
• sageli on samaaegselt positiivsus ka C-hepatiidi suhtes
  
• tavaliselt on tegemist vireemiaga ilma olulise hepatiidita
  
• fulminantse hepatiidi juhtusid on seni registreeritud vaid Saksamaal
  
• vaktsiini kasutusel ei ole