KÕRGVERERÕHKTÕBI
•ka
Arteriaalne hüpertensioon; essentsiaalne hüpertensioon;
hüpertooniatõbi; Hypertensio arterialis (Morbus
hypertonicus) (ld.k) Arterial hypertension (ingl.k)
•Eestis
on umbes 350 000 elanikul kõrgenenud vererõhk
•Sõltuvalt vanusest kannatab hüpertensiooni all 12-40% täiskasvanutest
•
Kui
arstid peaksid valima ainult ühe haiguse, mida ravida, peaks selleks
olema hüpertooniatõbi, kuna just see haigus mõjutab meie
ühiskonnas tervist kõige rohkem.
ÜLEVAADE
•Risk
kõrgenenud vererõhu tekkeks suureneb eaga , kusjuures ligi 50% üle
65 aastastest isikutest kannatab hüpertooniatõve all.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-05-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
96 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Merike Habe
Õppematerjali autor
piiri Risk kõrgenenud vererõhu tekkeks suureneb eaga Ligi 50% üle 65 aastastest isikutest kannatab hüpertooniatõve all. Hüpertooniatõbi on paljude haiguste oluliseks riskifaktoriks aju veresoonte, südame pärgarterite ja neeruhaigustele. Vaid 510%l on teada põhjus või haigus, mis vererõhu kõrgenemist põhjustab Siis nimetatakse seda sekundaarseks hüpertensiooniks TEKKE PÕHJUSED Kui süda pumpab verd, avaldab see rõhku veresoontele Süstoolne vererõhk on südame kokkutõmbumisel, diastoolne aga südame lõõgastumisel tekkiv rõhk Vererõhk sõltub südame poolt ringesse paisatud vere hulgast ning arterite olukorrast Vererõhku mõjustavad ka mitmed teised faktorid (organismi vee ja soolasisaldus, neerude ja närvisüsteemi seisund ning mitmed hormoonid SÜMPTOMID Kõrgverererõhutõvega seotud sümptomid avalduvad sageli alles tüsistuste tekkimisel
hüpertensioon kõrgvererõhutõbi atherosclerosis kardiovaskulaarne Morbus ishaemicus rinnaangiin Infarctus myocardii Endocarditis Myocarditis Morbus hypertonicus puudulikkus cordis - MIC Angina pectoris - MI M Häiritud on Süstoolne >140 Vererõhk tõuseb Krooniline arterite 1. Südamelihas ei saa Pärgarterite Pöördumatu Südame sisekesta Südamelihase õ arteriaalse rõhu mmHg ja diastoolne äkki kõrgele haigus, mida südamepuudulikkuse piisavalt verd, kuna ebapiisavast südamelihase põletik põletik
ANTIHÜPERTENSIIVSED AINED E. KÕRGVERERÕHU TÕVE RAVIKS KASUTATAVAD PREPARAADID ARTERIAALNE HÜPERTENSIOONI e. essentsiaalne e. primaarne e. idiopaatiline hüpertensioon. Hypertensio arterialis Kõrgenenuks peetakse vererõhku, mis korduvatel mõõtmistel ületab normiks peetava piiri - süstoolne <135 ja diastoolne <85 mmHg. Hüpertooniatõve etiopatogeneesis on olulised geneetilised faktorid, stress ja toitumine. Sekundaarse hüpertensiooni põhjused Renaalsed- nt krooniline nefriit, diabeetiline nefropaatia Endokriinsed- nt primaarne hüperaldosteronism Neuroloogilised- nt intrakraniaalse rõhu tõus Isoleeritud süstoolne hüpertensioon- vananemisel seoses veresoonte rigiidsusega Ravimid, mis võivad kõrvaltoimena põhjustada hüpertensiooni Glükokortikosteroidid Mineralokortikosteroidid Sümpaatomimeetilised ained MAO inhibiitorid Erütropoetiin Antidepressandid Isu pärssivad ravimid Hüpertooniatõve tüsist
KROONILISE HAIGUSEGA PATSIENT. HÜPERTOONIATÕBI SISUKORD • Sissejuhatus, • Hüpertoonia e. Kõrgevererõhktõbi, • Hüpertoonia diagnoosimine ja ravi , • Arutelu, • Kasutatud kirjandus. SISSEJUHATUS • Käesoleva referaadi eesmärgiks on teada saada, mis on hüpertooniatõbi. • Vererõhk mängib meie elus tähtsat rolli. Inimene peab teadma oma vererõhu näidu. (Guido jt 2011:220) • Püsivalt kõrge vererõhk soodustab komplikatsioonide teket erinevates organites nagu süda, aju, neerud ja veresooned, mille tagajärjeks on südame isheemiatõve, müokardi infarkti, südamepuudulikkuse, ajuinsuldi, neerupuudulikkuse või ateroskleroosist tingitud perifeersete arterite ahenenemise kujunemine. (Appel jt 2006: 299) KÕRGVERERÕHKTÕBI EHK HÜPERTENSIOON? • Kõrgvererõhktõbi on suurim levinud südame- ja veresoonkonnahaigus.
kaal on hetkel 78 kg. Patsient räägib, et ta püüab kehakaalu kontrollida kõndimisega, kuid kuna ta ei armasta kõndida üksinda, siis teeb ta seda harva, kuna ei leia tavaliselt kaaslast. Ravimeid võtab patsient ebaregulaarselt, sest kipub unustama. Tänase visiidi ajal väljendab muret, et tema ema suri insuldi tagajärjel 65 aastaselt. Kardab, et temaga läheb samamoodi. Ta ütleb:" Ma pole kunagi suitsetanud, ma ei tarbi alkoholi. Ja nüüd on mul see kõrge vererõhk. Ma nii kardan..." Perekonna anamnees: Ema, suri 65 aastaselt insulti Isa, suri 67 aastaselt MI Õde, terve ja elus, 62 aastane Vend, elus, 70 aastane, stenokardia, kõrgvererõhutõbi, II tüübi diabeet Eluanamnees: Abielus 45 aastat, kaks last, elusad ja terved, kuus lapselast. Koletsüstoomia 42 aastaselt Hüsterektoomia, 49 aastaselt AVR näidud: 2. jaanuar: 150/92 31. jaanuar: 156/94 (ordineeritud tab. Enap-HL, 10 mg/12,5 mg 2 x die 3
(Bare, B. Jt. 2008.) Hüpertentsiivse kriisi ravi põhiliseks eesmärgiks on piirata ning vältida lõpporganite kahjustust. Oluline on vererõhu kiire alandamine. (Ristimäe 2005.) Oma olemuselt jaguneb hüpertensiivne kriis kaheks: kiireloomuline hüpertensioon ja erakorraline hüpertensioon. Mõlemad vajavad kiiret meditsiinilist sekkumist. 1. KIIRELOOMULINE (KRIISITAOLINE) HÜPERTENSIOON - Hypertensive urgency Kiireloomuline (kriisitaoline) hüpertensioon on seisund, kus vererõhk on 180/120 mm Hg piirimail, ning puuduvad märgid, mis viitaksid eelseisva või progresseeruva kahjustuse kohta sihtorganil. (Zhiming 2009.) Kiireloomulise (kriisitaolise) hüpertensiooni iseloomustavad eelkõige: hingeldus, tursed, ninaverejooksud, tugev (rõhuv) peavalu. Enne medikamentoose ravi alusatamist on vajalik teostada vere- ja uriinianalüüsid. Kiireloomulise (kriisitaolise) hüpertensiooni puhul pole hospitaliseerimine alati vajalik. (Ristimäe 2005.)
KORDAMISKÜSIMUSED OPTOMETRISTIDELE SISEHAIGUSTES Normaalne pulsisagedus ja hingamissagedus (puhkeolekus). Normaalne pulsisagedus rahuolekus on täiskasvanul 60-90 lööki/min. Lugeda vähemalt 15 sek. jooksul, ebaregulaarse pulsi korral—60 sek. jooksul. Normaalne hingamissagedus u 14 korda minutis. Normaalne arteriaalne vererõhk. Soovitav vererõhu tase täiskasvanul on <130/85 mmHg ja rahuldav 130-139/85-89 mmHg. Noortel täiskasvanutel on sobiv tase <120/80 mmHg. Vererõhk kõigub ööpäeva jooksul. Kõrgem on ta õhtul kl. 18-19, madalam öösel kl. 3-4. Talvel on vererõhk kõrgem kui suvel. Sellel on seos suremisega – suremus südame- veresoonkonna haigustesse on talvel suurem kui suvel. Psüühilise ja füüsilise pinge ajal võib normaalse inimese vererõhk tõusta 150-160/90-95 mmHg-ni.
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus TMT3820 Pulsi sageduse ja vererõhu määramine Juhendaja: Henn Tosso PROTOKOLL Koostajad: Madis Metsanurk 081962 EALB21 Teet Laur 081959 EALB21 Sandra Vähejaus 081972 EALB21 Tallinn 2008 Töö eesmärk Määrata pulss ja vererõhk ning hinnata selle muutusi puhkeoleku, füüsilise koormuse ja koormusest taastumise järel. Töö elluviimiseks kasutame poolautomaatset mõõteseadet Microlife BP3AS1-2. Oluline Inforomatsioon: Vererõhk Eesti Südameliit ja Eesti Hüpertensiooni Ühing soovitavad mõõta vererõhku üle ühe aasta st igal teisel aastal alates 20. eluaastast. Vererõhku on soovitav mõõta igal aastal, kui Teil või Teie perekonnas on olnud või on südame-veresoonkonna haigusi (SVH) või
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid