Diureetikumid (0)

DIUREETIKUMID
Diureetikumide pōhinäidustus: vähendada organismis rakuvälise vedeliku hulka ja sellega ka turseid.
Diureetikume kasutatakse selleks, et vähendada organismis turseid. Seetõttu on diureetikumide kasutamine olulisel kohal südamepuudulikkuse korral, hüpertoonia ravil, kroonilise neerupuudulikkuse jm. neeruhaiguste korral, aju- ja kopsutursete puhul, mürgituste puhul jne.
Enamuse diureetkumide toimemehhanismi aluseks on vee ja mōnede ioonide (Na+, K+, Cl-) tagasiimendumise takistamine neeutorukestes. Seda saab mōjutada distaalsetes ja proksimaalsetes neerutorukestes ning Henle lingus. Neerupäsmakeste verevarutust parandades saab aga suurendada esmasuriini hulka.
Olulisemad diureetikumide rühmad on:

• tiasiidid ,
  
• lingudiureetikumid ja
  
• kaaliumi säästvad diureetikumid.
  

Nad erinevad omavahel toimemehhanismi ja toime tugevuse poolest. Tugevatoimelised lingudiureetikumid viivad välja kuni 25% Na-ioonist. Keskmise e. mōōduka toimetugevusega tiasiid- diureetikumid viivad välja 5 -10% Na-ioonist. Nōrgatoimelised K-säästvad diureetikumid diureetikumid viivad välja umbes 5% Na-ioonist.
Diureetikumide näidustused aluseks vōttes nende toime aktiivsust on järgmised. Mōōdukalt toimivad keskmise mōjuajaga on kasutusel hüpertoonia ravil, kui ei ole tegemist neerupuudulikkusega. Ka sobivad need kroonilise vereringe puudulikkuse, glaukoomi ja suhkruta diabeedi korral. Vōimsad, kuid lühikese vōi ka keskmise toimekestvusega diureetikumid on kasutusel hüpertoonia korral, kui kaasneb neerupäsmakestes filtratsiooni vähenemine. Ka tugevate tursetega kulgeva kroonilise südame- ja vereringe puudulikkuse korral, aju- ja kopsutursete ning mürgituste puhul kasutatakse nn. vōimsaid diureetikume. Kaaliumi säästvad diureetikumid kui suhteliselt nōrgatoimelised on kasutusel hüpertoonia ja kroonilise vereringe puudulikkuse korral, sagedamini koos mōnega eelpool nimetatud diureetikumidest.
Kōrvaltoimed, mis on arvestatavad kolme olulisema diureetikumide rühma kasutamisel :
* hüpokaleemia, väheneb K+ sisaldus vereplasmas, mis pōhjustab väsimust, krampe, eriti sääremarjades, jalalihaste nōrkust, arütmiat; see on ohtlik südame isheemiatöve ja rütmihäirete korral ja südameglükosiidide kasutamisel;
* hüpomagneseemia, pōhjustab ka arütmiat;
* hüperurikeemia, kusihappe hulk veres suureneb, eriti rasvunutel, podagraoht;
* hüperglükeemia, eriti tiasiidide kasutamisel, sest häirub glükoositaluvus;
* hüperlipideemia (vereplasma kolesteroolisisaldus suureneb);
* hüperkaleemia on kaaliumi säästvate preparaatide olulisemad puudused.
1.TIASIIDID.
Esindajad: Hüdroklorotiasiid, indapamiid
Need on mōōduka tugevusega preparaadid , mis toimivad distaalsete neerutorukeste algusosas pärssides naatriumi ja kloriidi ioonide resorbtsiooni. Pärast esialgset naatriumi ja vee kaotust, südame minutimahu vähenemist, aktiveeruvad kompensatoorsed mehhanismid , mistõttu edasine naatriumikadu on välditud ning organismi naatriumisisaldus püsib veidi madalamal tasemel kui enne diureetikumide tarvitamist. Diureetikumide esialgsele toimele järgneb sümpaatilise närvisüsteemi aktiveerumine ning vedeliku ja naatriumi kaotus viib RENIIN -ANGIOTENSIINI SÜSTEEMI aktiveerumisele just angiotensiin II produktsiooni suurenemisele. Esialgsele ekstratsellulaarse vedeliku mahu vähenemisele järgneb plasma ja vere mahu mõningane suurenemine.
Mōju algab 1..2 tundi peale manustamist ja kestab 6-12 tundi. Manustada hommikuti . Pikaravi korral vōib teha katkendlikku ravi. Annus kōigub piirides 0,025..0,2 g, üle 0,2 g ei ole mōtet anda, sest diureetiline (terapeutiline toime) toime ei suurene, küll tugevnevad ainevahetushäired (kõrvaltoimed).
Hüpertensiooni ravis kasutatakse väiksemaid annuseid, peamiselt hommikuti. Muudel juhtudel on annused suuremad. Vererōhku alandav toime on seotud ka perifeersete veresoonte vastupanu vähenemisega, sest Na-sisaldus veresoonte seintes väheneb. Pōhiprobleem on K+ defitsiit. Jälgida vedeliku ja elektrolüütide tasakaalu (hoiatavad nähud: suukuivus, janu, nõrkus, uimasus/ rahutus , lihasvalu või – krambid jmt). Kasutatakse ka menstruatsioonieelsete tursete vähendamiseks.Vōivad süvendada diabeeti ja podagrat. Ettevaatlikult kasutada ka rasedusel, rinnaga toitmise ajal ning neeru- ja maksapuudulikkusel. Soodus moment on, et Ca++ eritumine väheneb, mis aitab ära hoida osteoporoosi (luude hōrenemist liigse Ca++ kao tōttu) ja vähendab ka neerukivide teket.
Vererõhku langetav toime on saavutatav tiasiidide väikeste doosidega. Annuse suurendamisel sagenevad kõrvaltoimed oluliselt. Kui vererõhu kontrolli väikeste doosidega ei õnnestu saavutada, on otstarbekas lisada raviskeemi uus preparaat teisest ravimirühmast.
 Kôrvaltoimed Hüpokaleemia- Naatriumkloriidi reabsorbtsiooni blokeerimine tekitab paratamatult ka kaaliumikaotuse. Hüpokaleemia vältimiseks soovitatakse suurendada toidus kaaliumi- ja vähendada naatriumisisaldust. Kombinatsioon kaaliumi säilitavate diureetikumidega või asendusravi kaaliumkloriidiga. Pikaaegne asendusravi kaaliumiga võib põhjustada seedetrakti haavandeid. Diureetikumide kombineerimine AKE-inhibiitoritega võimendab diureetikumide hüpotensiivset toimet (saab vähendada nende annust) ning piirab kaaliumi kadu. Hüpomagneseemia.- See suurendab ventrikulaarsete rütmihäirete riski. Hüpomagneseemiat on võimalik vältida kaaliumi säilitavate diureetikumide lisamisega. Hüperkolesteroleemia-Vereplasma kolesteroolisisalduse suurenemine tiasiidide toimel (kuni 0,5 mmol/l) on kliinilises praktikas täiesti arvestatav.
Glükoosi intolerants ja insuliiniresistentsus- Tiasiiddiureetikumide kestval tarvitamisel on täheldatud insuliinresistentsuse kujunemist, millega kaasneb hüperglükeemia ja glükosuuria. Üksikjuhtudel on täheldatud isegi diabeedi kujunemist. Hüponatreemia- Nn. lahjendushüponatreemia esineb vanematel patsientidel ja on harv. Kui hüponatreemia kujuneb, võib ta põhjustada organismi veetustumist, lihasnõrkust ja iiveldust. Hüponatreemia taandareneb diureetikumide manustamise lõpetamisel, tarbitava vedlikuhulga vähendamisel, asendusravi korral kaaliumi ja/või magneesiumiga. Hüperurikeemia- On tingitud kusihappe reabsorbtsiooni suurenemisest. Kliiniliselt väljendunud hüperurikeemia korral lisatakse raviskeemi allopurinool. Asümptomaatiline kusihappe tõus ravi ei vaja. Ravi diureetikumidega võib põhjustada podagraataki. Hüperkaltseemia- Põhjus on kaltsiumi reabsorbtsiooni suurenemine. Tiasiiddiureetikumide selline kõrvaltoime võimaldab neid soovitada vanuritel, kellel esineb osteoporoosi oht.
Erektiilne impotents- Impotents on tiasiiddiureetikumide üllatavalt sagedaks kõrvaltoimeks, mille korrigeerimine on võimalik nendest preparaatidest loobumisega. Naha sügelemine.- Harv kõrvaltoime
Koostoimed
Kombineerimisel AKE-de ja ARB- idega on koostoime aditiivne ja kasulik. Kombineerimine võimaldab vähendada hüpokalemia teket.
Tiasiidide kombineerimine b-blokaatoritega suurendab insuliiniresistentsusega patsientidel oluliselt suhkrudiabeedi tekkeriski.
MSPVA -d võivad tiasiidide hüpotensiivset toimet vähendada.
2. LINGUDIUREETIKUMID.
Esindajad: Furosemiid, Torasemiid
Need on vōimsad diureetikumid, mis pärsivad Na+ tagasiimendumist Henle lingu ülenevas osas. Mōju algab üks tund peale p/o manustamist ja kestab umbes kuus tundi. Saab vajadusel manustada kaks korda päevas. I/v manustamisel mōjub 15..30 min jooksul. Diurees on annusest sōltuv. Halvenenud neerufunktsiooni korral kasutatakse suuri annuseid. Eeliskasutamine südamepuudulikkusest tingitud kopsutursel, kroonilise südamepuudulikkuse ravil, kui tiasiidid ei toimi. Ka hüpertensioonil samal pōhjusel. Parem on kui neid kombineeritakse K+ säästvate diureetikumidega, sest pōhiprobleem on K+ defitsiit. Ettevaatlikult kasutada rasedatel , maksapuudulikkusega haigetel . Jälgida haigel kuulmist , sest see vōib suuremate annuste korral halveneda, ja vererōhku. Probleemiks vōib saada ka organismi liigne kuivamine, sest vett viiakse väga intensiivselt välja.
Hüpertoonia ravis kasutatakse lingudiureetikume vaid juhtudel, mil tiasiidide toime on osutunud liiga väheseks.
* Furosemiid - Manustada p/o 1..2 korda päevas vōi ka ülepäeviti, vōib vōtta koos toidu vōi piimaga, et ei ärritaks magu. I/m vōi aeglase süstina i/v juhul kui on vaja kiiret toimet. I/m süsti puhul jälgida, et ei süstitaks turses olevasse piirkonda, siis on imendumine aeglane.Sage kasutamine vähendab efekti.
* Torasemiid- Manustada hommikusöögi ajal . NB! Mõjutab reaktsioonikiirust – liiklusohtlik kasutatakse südamepuudulikkusest tingitud tursete ja astsiidi korral.
Lingudiureetikumid on näidustatud *ravimresistentsetel hüpertoonikutel koos teiste ravimitega. *neerupuudulikkusega patsiendid , kellel on vajalik tugevam diureetiline efekt. * hüpertooniline kriis.
Kôrvaltoimed on sarnased tiasiidide kôrvaltoimetega v. a. hüperkaltseemia.
Ototoksilisus- võib tekkida, kui kasutada koos aminoglükosiididega
3. KAALIUMI SÄÄSTVAD DIUREETIKUMID.
Esindajad: aldosterooni antagonistid- spironolaktoon
mitte aldosterooniantagonistid- triamtereen , amiloriid
Mōjutavad tagasiimendumist distaalsete neerutorukeste lōpuosas.
Need on nōrgad diureetikumid. Sobivad koos teiste diureetikumidega, et vähendada K+ defitsiidi ohtu. Ettevaatlikult kasutada rasedatel, suhkruhaigetel ja vanemaealistel patsientidel. Kasutatakse kahel pôhinäidustusel: koos tiasiididega hüpokaleemia ärahoidmiseks ja hüperaldosteronismi ravis
* Spironolaktoon
See preparaat on hormoon aldosterooni antagonist (aldosterooni ülesanne on säilitada organismis vett ja Na). Kasutatakse hüpertoonia ravil, kui tiasiide ei saa kasutada, näit. diabeedihaigel. Ka astsiidi korral, kui see on seotud maksatsirroosi vōi kardiovaskulaarse puudulikkusega. Kombineeritakse teiste diureetikumidega. Mōju algab aeglaselt, 2..5 päeval. Manustatakse 2..3 korda päevas p/o 1..2 tabletti korraga. Segavaks asjaoluks on seedekulgla häired, suguhormoonide tasakaalu nihe östrogeenide kasuks.
Raseduse ajal kasutada ei tohi.
* Triamtereen Ei ole seotud hormoon aldosterooniga. Mōju algab paari tunni jooksul ja kestab 12..24 tundi. Manustatakse p/o tablettidena peale hommiku- ja ōhtusööki.
Peamisteks K-säästvate diureetikumide kôrvaltoimeteks on hüperkaleemia teke, toime testosterooni süntees, mille tagajärjeks on impotents ja günekomastia (meestel) ning mastodüünia (naistel).
Vastunäidustatud neerupuudulikkusega haigetel.
4. OSMOOTSED DIUREETIKUMID
Proksimaalsesse torukesse toimivad diureetikumid e. karboanhüdraasi inhibiitorid
Atsetasoolamiid Diacarb, Diamox
Dikloorfenamiid Daranide, Oralcon
Mannitool
Karboanhüdraasi inihibiitorite toimemehhanism: vere osmolaarsuse tõus ja neeru verevarustuse paranemine ja glomerulaarfiltratsiooni parenemine: suureneb HCO3-, Cl-, Na+, K+ ja fosfaatide eritumine. Tulemuseks uriini osmolaarsuse tõus

• Karboanhüdraasi inhibeerimine silma tsiliaarjätkes põhjustab vesivedeliku tekke vähenemist ja silma siserõhu langust.
  

Karboanhüdraasi inhibiitorite kõrvaltoimed:
elektrolüütide tasakaalu häire, Na+ kadu → hüponatreemia, dehüdratsioon uriini alkaliseerumine ja metaboolne atsidoos . Lisaks uurea tõus organismis põhjustab tromboosi ja valu, paresteesiad
Luuüdi depressioon , naha ja neerukahjustus, allergia. Suurte dooside kasutamisel unisus .
Osmootsete diureetikumide näidustused: ajuturse, akuutne glaukoom, hüpovoleemiast tingitud neerupuudulikkuse profülaktika.
Vasta küsimustele!

Järjestage diureetikumide rühmad toimetugevuse järgi.

Diureetikumide põhilised kõrvaltoimed on…..

Millal tuleb manustada diureetikume?

Millise aja jooksul algab tiasiidide toime?

Millise diureetikumi manustamise koral väheneb Ca eritumine?

Milleks on see kasulik?

Milline ravimite rühm võib vähendada tiasiidide toimet?

Millist diureetikumi kasutatakse kopsuturse korral?

Millist diureetikumi kasutatakse neerupuudulikkusega patsientide korral?

Miks kasutatakse K-säästvaid diureetikume?

Milline diureetikumide rühm on vastunäidustatud neerupuudulikkuse korral?

Peamine K-säästvate diureetikumide kõrvaltoime on…..

Millise diureetikumide rühma esindaja on näidustatud glaukoomi korral?

Millise diureetikumide rühma kasutamisel võib podagrahaige seisund halveneda?

Milliste ravimitega kombineeritakse diureetikume ja miks on see kasulik?
7