Osteoporoos (0)

OSTEOPOROOS
Osteoporoos on haigus, mille puhul luu muutub järk-järgult hõredamaks ja rabedamaks. Normaalne ja osteoporootiline luu erinevad ehituselt suuresti. Luukude uueneb pidevalt. See pidev uuenemine on vajalik nii luude kasvuks kui selleks, et parandada väikesi koormuspragusid luudes . Kasvueas toimub luu ülesehitamine kiiremini kui resorptsioon , varasemas täiskasvanueas on mõlemad protsessid tasakaalus. Vanemas eas on resorptsioon kiirem kui uue koe ehitus, mistõttu luu muutub järk-järgult kergemaks, rabedamaks ja hapramaks. Mingil määral hõreneb luu vanusega seoses kõigil, seepärast hoitakse vanemaealisi suurte raskuste tõstmise ja kehaliste pingutuste eest. Need põhjustavad luu mikromurde, mis noores eas normaalse luu taastamise puhul paranevad kiiresti, vanemas eas ja osteoporootilise luu puhul aga mitte. Reieluu on vanemas eas üks osteporoosist kõige enam ohustatud luid . Menopausis naistel ja vanematel meestel on kõige sagedasemad reieluukaela murrud ja selgroolülide kokkuvajumine. Lastel on kõige sagedamini sõrmeluude, varbaluude ja rangluumurde, mis tekivad kas koolis võimlemistunnis või kodus tavalise tegevuse puhul ( näiteks kerged hüpped hüppenööriga).
Osteoporoosi olemus:

• luutiheduse vähenemine
  
• luukoe peenehitusliku struktuuri muutus, mis põhjustab luu haprust ja
  
• sellest tingitud suurenenud fraktuuri ( luumurru ) risk.
  

Osteoporoosi alaliikide skeem:

• Osteopeenia: luukude formeerub vähem.
  
• Osteomalaatsia : luukude mineraliseerub vähem.
  
• Osteolüüs: luukoe suurenenud lagunemine
  

OSTEOPOROOSI TÜÜBID
Osteoporoosi on kolme tüüpi. Esimene ja teine tüüp on enam levinud, sekundaarset osteoporoosi esineb harvem.

• Esimene tüüp on menopausijärgne osteoporoos, mille põhjuseks peetakse naiste organismis menopausi ajal toimuvaid hormonaalseid muutusi. Esimest osteoporoosi tüüpi iseloomustab ulatuslik luukaudu selgroos. Tavaliselt on östrogeenitase langenud ning östrogeeni vähesuse tõttu väheneb kaltsitoniini nimelise hormooni tootmine. Kaltsitoniinipuudus tähendab, et luurakkude lammutamine on liiga hõlpsaks muutunud ning see omakorda toob kaasa aktiivse D – vitamiini tootmise vähenemise. D – vitamiini puuduse tõttu imendub seedetraktist vähem kaltsiumi, mille tulemusena võib kaotada kuni poole oma luumassist. Samas toob östrogeenitaseme vähenemine kaasa tähtsa paratüreoidhormooni aktiivse kasvu ja kaltsium tõmmatakse luudest vereringesse.
  
• Teine tüüp on järk – järguline ja progresseeruv osteoporoos, mis on seotud vanusega, puudutab mõlemat sugu ning võib alata mistahes vanuses. Selle tüübi korral väheneb luumass lisaks selgroole ka ülejäänud kehas, eriti käsivartes ja jalgades. Seda tüüpi osteoporoosi tekitajaks on järk- järgulised ealised muutused ja kvaliteetse ning mineraalaineterikka toidu vähenemine menüüs, mistõttu organismi D-vitamiini sünteesimise ning kaltsiumi, magneesiumi ja muude vajalike toitainete imendumise võime väheneb. Nende muudatuste tulemusena atktiviseerub paratüreoidnäärme tegevus ning suurenenud paratüreoidhormooni hulk organismi luudest, mis muutuvad nõgemaks ning areneb laiaulatuslik osteoporoos.
  
• Sekundaarset osteoporoosi võivad põhjustada muud tervisehädad. Haiguse tekitajate hulka kuuluvad hormonaalsed probleemid, näiteks hüperkortisonism ja hüpogonadism ( sugunäärmete vaegnõristus), osaline gastrektoomia (mao eemaldamine) ja hulgimüeloom.
  

Lastel arenev osteoporoos on seotud peamiselt kaltsiumi ja vitamiini D puuduliku sisaldusega toidus. Võib aga olla veel pärilikke ja sisesekretoorseid põhjusi, mistõttu:

luud ei moodustu normaalselt (osteopeenia)

luukude ei mineraliseeru ja luud on pehmed (osteomalaatsia).
Niisugune on olukord rahhiidi puhul. Seega on rahhiit üks osteoporoosi alaliike , mistõttu rahhiiti põdenud laste vanemad peaksid olema eriti valvsad ja pöörduma arsti poole, kui tekib kahtlus osteoporoosi suhtes.
KUIDAS TEKIB OSTEOPOROOS?
Vanemate põlvkondade hulgas oli osteoporoos palju vähem levinud. Ja kuigi osteoporoosi esinemissagedus suureneb vanusega ning elanikkonna keskimine eluiga kasvab, tekib tänapäeval paljudel inimestel osteoporoos juba noores eas.
Osteoporootilised muutused, eriti selgroos, hakkavad paljudel naistel tekkima juba mitu aastat enne menopausi. Arvatakse, et umbes pool luumassi vähenemisest võib olla toimunud juba enne naise östrogeenitaseme langemist, mis tähendab, et menopaus ei saa olla ainsaks haiguse põhjustajaks.
Luude tugevust on võimalik kontrollida testidega. Tavalise uriiniprooviga saab osteoporoosi varased hoiatusmärgid teha kindlaks juba enne, kui röntgenpilt näitab mingit nõrgenemist. Samuti tuleks uurida, kuidas oma luude tugevustja struktuuri säilitada.
OSTEOPOROOSI RISKIFAKTORID
Esikohale tuleb seada toitumine ja elustiil, neid saab inimene ise mõjutada. Õige toitumise juurde kuulub küllaldane kaltsiumi ja fosfori saamine toiduga ning kaltsiumi väljuvate toiduainete mõistlik tarvitamine.

• Suitsetamine soodustab osteoporoosi väljakujunemist, sest nikotiin takistab kaltsiumi kasutamist luu ehitamiseks.
  
• Rohke alkoholi pruukimine soodustab osteoporoosi, kuna alkohol suurendab kaltsiumi väljutust kehast. Ka must kohv suurendab kaltsiumi väljutust.
  
• Liikumisvaegus põhjustab luustiku alakoormust ja soodustab osteoporoosi arenemist . Samas võib aga liiga intensiivne kehaline aktiivsus ja teatud lihaste ülekoormus osteoporoosi arenemist soodustada. Üsna sagedased on reieluukaela murrud sportlastel.
  
• Kõhnus, s.t. tunduv alakaal soodustab osteoporoosi teket. See pärast on osteoporoos probleemiks nende elukutsete puhul, mis nõuavad saladust kuni kõhnumiseni – balletitantsijad, mannekeenid jne.
  
• Sisenõristusnäärmete alatalitus, naistel eriti suguhormoonide moodustamise langus klimakteeriumis. Naisuguhormoonid kiirendavad kaltsiumi kasutamist luudes ja soodustavad luukoe arengut.
  
• Pikajaline neerupealiste hormoonpreparaatide ja langetõve ravimite tarvitamine võib soodustada osteoporoosi väljakujunemist. Seepärast on niisugustel juhtudel vaja pöörata õigele toitumisele erilist tähelepanu.
  

KUIDAS OSTEOPOROOSI RISKIFAKTORID TOIMIVAD ?

Vanus on kõige tähtsam faktor luutiheduse puhul. Pidev aeglane luu tiheduse vähenemine toimub koos vananemisega nii meestel kui naistel. Et aga meeste luustik on tugevam ja noortel meestel on luu tihedus suurem, siis on mehed vähem disponeeritud osteoporoosi arenemisele seoses vananemisega.

Kaltsium on tähtis mineraalaine toidus, mis on vajalik mitte ainult luude moodustamiseks, vaid ka paljudeks keha funktsioonideks. Kaltsiumi taseme reguleerimine veres on kompleksne . Kuna 99% meie keha kaltsiumist asub luudes, siis säilitatakse luude kaltsiumivaru arvel normaalne kaltsiumi tase veres. Kui keha kaotab väljaheite või uriini kaudu kaltsiumi ja ei saa toiduga vajalikku lisa, siis tõmmatakse kaltsiumi ja ei saa toiduga vajalikku lisa, siis tõmmatakse kaltsium luudest ära. Seepärast tõstab kaltsiumivaene toit osteoporoosi riski. Lisaks langeb kaltsiumi imendumine peensoolest seoses eaga nii meestel kui naistel.

Naisuguhormooni e. östrogeeni puudumine põhjustab kiiret luude hõrenemist ja tõstab osteoporoosi riski. Östrogeenide vähesus organismis esineb nii normaalse menopausi kui ka munasarjade kirurgilise eemaldamise korral. Östrogeenide vähesus võib tekkida ka igas vanuses naispikamaajooksjatel ja ka naistel, kelle söögiisu on häritud - närviline isutus või liigsöömine. Veel ohustab osteoporoos naisi, kellel on mitmesugustel põhjustel menstruaaltsükli häired.

Luutiheduse puudulik väljakujunemine noores eas kaltsiumivaese toidu tõttu tüstab osteoporoosi riski hilisemas eluaes. Kuna kaltsium on luude ainevahetuses tähtis, siis on kaltsiumi saamine toidu ja joogiga erakorsdelt oluline igas vanuses.

Pärilikkus, rass , sugu, kehaline aktiivsus, kaltsiumi defitsiit toidus – need kõik mõjuvad luu massile , samuti suitsetamine. Mõnedes perkondades on tendents osteoporoosi arenguks. See võib olla seotud luu tiheduse geneetiliselt determineeritud puudulikkusega. Naistel on õrnem skelett . Mustanahalistel on tihedamad luud kui valgetel. Üllatav on see, et rasvumine kaitseb teatud määral osteoporoosi eest, eeskätt seetõttu et rasvunutel on östrogeenide tase kõrgenenud. Rasvumise puhul väheneb ka luude mehhaaniline pinge.

Teatav harjutuste programm lapseeas aitab saavutada maksimaalset luude tihedust . Sobiva kehalise aktiivsuse puhul on luude tiheduse vanuseline vähenemine väikem.

Suitsetamine ja alkoholi tarvitamine põhjustavad lisariski osteoporoosi väljakujunemiseks, sest nii nikotiin kui ka alkohol mõjuvad luurakkudele toksiliselt.
HAIGUSED MIS SUURENDAVAD OSTEOPOROOSI RISKI:

• Kõik soole limaskesta talitushäiretega seotud haigused
  
• Närviline isutus
  
• Neerukivitõbi
  
• Reumatoidartiit
  
• Diabeet
  
• Hüpertoonia
  
• Lipiidide ainevahtuse häired
  
• Kõrvalkilpnäärme ületalitus
  

ENNETUS
Osteoporoosi ennetamine algab optimaalse luu kasvu ja arengu tagamisega noores eas. Eesmärgiks on saavutada luude maksimaalne tippmass.
Lapse- ja noorukieas tuleks osteoporoosi ennetamiseks vältida alatoitumist. Laste dieet peaks sisaldama küllaldaselt kaltsiumi, valke, D-vitamiini. Lapsed ja noorukid peaksid tegelema regulaarse füüsilise treeninguga, vältima suitsetamist . Noorukid peaksid olema teadlikud alkoholitarbimise riskidest.
Täiskasvanueas on võimalikult suur luude tippmass parimaks kaitseks osteoporoosi eest. Osteoporoosi ennetuseks on olulised samad põhimõtted, mis lapse- ja noorukieas. Toitumises on oluline piisav kaltsiumi-, D-vitamiini- ja valgusisaldus. Ka täiskasvanud peaksid luude tervise tagamiseks tegelema regulaarselt kehalise treeninguga, vältima suitsetamist ja alkoholi liigtarbimist. Täiskasvanud võiksid hinnata oma osteoporoosi riski ning vajadusel konsulteerima oma arstiga, kes patsiendi vajadusel reumatoloogi juurde suunab.
Osteoporoosi ennetuses on oluline ka kehaline koormus. Treening aitab noorukieas saavutada kõrgemat luu tipmassi. Füüsilise tegevuse käigus saavad luud signaali, et nad peavad olema tugevad.
Noortel aitab kehaline treening ehitada võimalikult tugevaid luid. Täiskasvanueas aitab füüsiline aktiivsus säilitada luukude. Vanemaealistel aitab kehaline treening vähendada luukadu ja ennetada kukkumisi. Kukkumised on luumurru riskifaktoriks! Nendel inimestel, kellel on juba luumurd olnud parandab treening lihasjõudu ja lihasfunktsiooni ning elukvaliteeti.
Füüsiline treening peab olema regulaarne , enamasti piisab , kui treenitakse 3-4 korda nädalas, 30-40 minutit korraga.
Osteoporoosi ennetuseks peetakse parimateks järgmisi spordialasid: kõnd/kepikõnd, sörkjooks, treppidest käimine, tennis, võrkpall, aeroobika, tai chi, tantsimine , jõusaalitreening.
Teised elustiilifaktorid, mis on olulised osteoporoosi ennetuses: Suitsetamine – suitsetajad kaotavad luukude kiiremini kui mittesuitsetajad
Normaalne kehakaal – alakaalulisus on osteoporoosi riskifaktor. Eriti ohtlikuks peetakse noorte naiste kõhnumisega lõppevaid dieete ja söömishäireid nagu näiteks anorexia nervosa. Tuleb säilitada tervislik kehakaal.
Mõõdukas regulaarne kehaline koormus on luude tervisele hea, liigne kehaline koormus ja vähene toidu kaloraab suurendavad osteoporoosi riski.
Menopausieas osteopeeniaga naistele, kellel on nn. üleminekuea vaevused seoses naissuguhormoonide järsu vähenemisega, sobib hormoonasendusravi nii osteoporoosi ennetuseks kui ka menopausi vaevuste leevendamiseks. Hormoonasendusravi vähendab luumurru riski pärast pikaaegset ravi.
RAVI
Osteoporoosi ravi eesmärgiks on vähendada luumurru riski ja säilitada luude mineraalne tihedus. Iga patsiendi ravi on individuaalne, ravi koosneb nii ravimitest kui ka elustiili muutustest. Elustiili muutuste hulka kuuluvad sobilik kehaline treening, adekvaatne toitumine, vajadusel kaltsiumi ja D-vitamiini sisaldavate preparaatide tarvitamine. Kui patsiendil on esinenud osteoporootiline luumurd ja/või densitomeetrial leitud väike luutihedus , tuleb alustada ravi.
Osteoporoosi ravimid :

• Bifosfonaadid –aeglustavad luukoe kadu, suurendavad luude tihedust, vähendavad osteoporoosist tingitud luumurdude riski nii selgroo lühikeha – kui ka reieluukaelamurru riski.
  
• Kaltsitoniin – aeglustab luude lammutusprotsessi ja vähendab lühikehamurruriski.
  
• Selektiivsed östrogeeni retseptorite modulaatorid, raloksifeen
  
• Strontsium ranelaat – parandavad luu tekke protsessi.
  
• Teriparatiid e. paratüreoidhormoon
  
• Hormoonasendusravi
  

Osteoporoosi ravimite toime on aeglane ja seetõttu kestab ravi aastaid. Ravi kestuse üle otsustab arst.
Osteoporoosi ravimitel ei ole enamasti tõsiseid kõrvaltoimeid. Osteoporoosi ravimid ei mõju kohe, enamiku ravimite toime avaldub 6-12 kuud pärast ravi alustamist. Luutiheduse mõõtmine on näidustatud enne ravi alustamist ja ravi 2-3 aasta järel.
Sisukord

Osteoporoos....................................................................................................................

Osteoporoosi tüübid........................................................................................................

Kuidas tekib osteoporoos?...............................................................................................

Osteoporoosi riskifaktorid...............................................................................................

Kuidas osteoporoosi riskifaktorid toimivad?....................................................................

Ennetus............................................................................................................................

Ravi...................................................................................................................................
VANA- ANTSLA KUTSEKESKKOOL
LASTEHOID
Referaat
OSTEOPOROOS
Nimi: Laura Ojaots
Vana-Antsla 2010
Kasutatud kirjandus:

• Selma Teesalu „Osteoporoos – luude hõrenemine“ ja „Laste ja noorukite osteoporoos – luude hõrenemine“
  
• Xandria Willams „Luude tugevdamine loomulikul teel“ (toitumine ja harjutused osteoporoosi korral)
  
• http://www.osteoporoos.ee/mis-on-osteoporoos/
  

[Type text]