Kas kehaline kasvatus on vajalik (5)

5 VÄGA HEA

KAS KEHALINE KASVATUS ON VAJALIK.

Milline nõme küsimus. Ilmselt samaväärne on pärida, kas öösiti tuleb magada või kas söömisest on inimesele kasu. 20. sajandi vältel on kogunenud rikkalik faktiline materjal kehalise aktiivsuse vajalikkusest igas vanuses, normaalseks ealiseks arenemiseks , produktiivseks vaimseks tegevuseks, edukaks toimetulekuks tööl ja olmes , enneaegse vananemise vältimiseks, aga ka tervisehäirete raviks, eriti taastusraviks. Materjal põhineb meditsiinitehnikal, longitudinaaluuringutel, võrdlemaks eri vanuses ja erineva kehalise aktiivsusega kontingente, süvaeksperimentidel katseloomadega. Kõik see on kokku võetud mitmesse piiblipaksusesse köitesse. Igal juhul on kehalise aktiivsuse tõkestamine kooliõpilastel, kehalise kasvatuse piiramine ja selle tingimuste halvendamine sanoignorantsus.
Kehalise kasvatuse vajalikkuse üle mõeldes tuleb jätta ebameeldivad mälestused ebaõigest kehalise kasvatuse tunnist . Ebameeldiv kogemus saab olla ajendiks, et leida paremaid lahendusi, kuid mitte aluseks, et visata hea asi üle parda .
Ameerika Ühendriikide presidendile (1801-1809) ja iseseisvusdeklaratsiooni (1776) teksti autorile Thomas Jeffersonile kuuluvad sõnad: "Kehaline harjutus on sama vajalik kui lugemine. Ma ütleks koguni, et rohkem vajalik, sest tervis on enam väärt kui õppimine." Selle mehe vaimuhaarde kohta ütles J. Kennedy Nobeli preemia laureaatide vastuvõtul Valges Majas : "Varem on selles ruumis olnud niivõrd kõrge vaimupotentsiaali kontsentratsioon vaid siis, kui T. Jefferson siin lõunat sõi."
21. mail 1995 sõnastati Kanadas rahvusvaheline teaduslik konsensus kehalise aktiivsuse, tervise ja heaolu vahekorra kohta. Selles on öeldud: "Kõige efektiivsemaks vahendiks tugevdamaks tervist ja tõstmaks elu kvaliteeti on lastel, noorukitel, noortel, täiskasvanutel, keskealistel ja vanemaealistel kehalise aktiivsuse tõhustamine." Kooli kehalise kasvatuse kohta on lisatud: "Koolid peavad määrama adekvaatse aja kvaliteetseteks kehalise aktiivsuse programmideks, kaasa arvatud kehaliseks kasvatuseks." Siit tuleb teha kaks olulist järeldust: 1) kehaliseks kasvatuseks peab olema kvaliteetne programm ja vajalik aeg ( tundide arv) selle realiseerimiseks, 2) kehalisele kasvatusele peavad lisanduma tunnivälise kehalise tegevuse võimalused. Toronto ülikooli professor R. J. Shepard rõhutas konsensuse vastuvõtmisel, et parim lahendus on igapäevased kehalised harjutused. Konkreetsed uurimistulemused tõendavad (meil professor R. Silla uuringud juba 1960. aastatel), et igapäevaste kehaliste harjutuste võtmine kooli tunniplaani ei mõju halvasti akadeemilisele edukusele. Igapäevase kehalise aktiivsuse ühe võimalusena on mõnedes USA ja Kanada koolides appi võetud 15-20minutine jooksmine, ujumine , aeroobvõimlemine või aktiivsed mängud kohe pärast tunde kehalisest kasvatusest vabadel päevadel.
Muidugi on meil palju mõelda, kuidas muuta kehalise kasvatuse programmid kvaliteetseiks rahvusvahelist kogemust ja teadusmaterjali mõõdupuuks võttes. On selge, et loobuda tuleb spordialadele ja normide täitmisele orienteeritud programmidest. Esiplaanile peavad tõusma 1) tervise aluseks oleva kehalise võimekuse (health related fitness) loomine igale arenguastmele sobivate harjutuste ja koormustega, 2) iseseisvalt harjutamise oskuse andmine, 3) rõõmu tunnetamine kehalistest pingutustest, et kujuneks vajadus olla kehaliselt aktiivne.
Mõiste "tervise aluseks olev kehaline võimekus" rõhutab lihtsat tõde, et tarvilik pole mitte lihtsalt liikumine, vaid eesmärgistatud harjutuste valik. Üksikasjadesse laskumata meenutagem siinkohal, et tervise loomiseks ja kindlustamiseks on vaja vähemalt 3, parem aga 5 korda nädalas 20-30minutist kehalist koormust, mille vältel südame löögisagedus on üle 140 löögi minutis . Nooremates klassides on mõeldav vahelduv tegevus, mis koosneb lühiaegsetest intensiivsetest pingutustest vahelduvalt vähem intensiivse harjutamisega. Alates 12-14 aasta vanusest peab vahelduv tegevus üle minema katkestamatuks kestusharjutuseks. Tütarlastele on hästi vastuvõetav aeroobvõimlemiseks nimetatud rütmivõimlemise variant, poistele sobib ringtreening (pidev liikumine ja harjutamine küllaldase intensiivsusega!). Headeks vahenditeks on suusatamine , uisutamine, ujumine, jalgrattasõit ja muidugi jooksmine. Kuid samas ei tohi unustada, et keha täiuslikuks arenguks ja toimetulekuks igapäevaelus on tarvilik küllaldaselt arendatud lihaskond.
Oskuste ja teadmistega varustamine on samuti kehalise kasvatuse ülesanne. Seepärast tuleb leida aega eri liikumisvormide (ujumine, suusatamine jm) omandamiseks. See võib aga ammutada lõviosa kehalise kasvatuse tunnist vaid siis, kui võib kindel olla igapäevases tunnivälises harjutamises.
Kanada kehalise kasvatuse, tervise ja rekreatsiooni assotsiatsiooni motoks on "Rõõm liikumisest ". Siit tuleneb motiiv nautida kehalisi pingutusi ja harjutamist. Nii kujuneb eluviis, kus kehaline aktiivsus on asendamatult vajalik. Kehalise kasvatuse õpetajal peab olema küllalt takti , et panna lapsed tõsiselt harjutama, tundma rõõmu lihaste pingutamisest.
Et kujuneks positiivne suhtumine kehalistesse harjutustesse, tuleb õpetajal teadvustada harjutuste sooritamise kasu. Seejuures ei tohi unustada õpilase enesehinnangu taset. Ühel juhul saab valitsevaks mõttekäik: "Kui teised saavad hakkama, siis pean mina ammugi olema suuteline." Teisel juhul aga depresseerib mõte: "Paha, et teised näevad, kui saamatu ma olen." Edukas tahab veenduda oma eelises teiste ees. Spordivõistlus pakub sellise võimaluse, luues stiimuli võimete edasiseks arendamiseks . Kuid ka saamatul on progressi (harjutamise tulemuslikkuse) tunnetamine eneseväärtustamisel heaks vahendiks. Testsüsteemiga kombineeritud kehaline kasvatus annab selleks võimaluse. Tähtis on muidugi, kuidas testide tulemustega manipuleeritakse.
Kehalise kasvatuse tundi tuleb ratsionaalselt kasutada, kaduma peavad pikad seletused (ka moraali lugemine), samuti oma harjutuskorra ootamine pikas järjekorras. Ometigi on vaja edastada ja kinnistada ka teadmisi. Kas mitte appi võtta hästi kujundatud ja selgelt sõnastatud voldikud. Parim lahendus on, kui kehaline kasvatus ja terviseõpetus moodustavad ühtse terviku.
Seletades olümpismi ja eriti fair play ideed, on võimalik anda kehalise kasvatuse kaudu oluline panus kõlbelisse kasvatusse. Mõnedes maades võetakse olümpism koolide õppekavadesse.
Meie koolides on kindlaks traditsiooniks spordipäevad. Ka neid saab paremini ja kaasatõmbavamalt korraldada. Heaks näiteks oli käesoleval kevadel Tõrva Patküla Põhikoolis (kehalise kasvatuse õpetaja A. Volver) organiseeritud kooli olümpia. Vaimustus võistelda tõeliste olümpiamängude eeskujul korraldatud üritusel tõi õpilasi mitu nädalat varem kooli staadionile ja pani neid harjutama.
Kehalise kasvatuse funktsioon koolis on märksa laiem kui pelgalt tunniplaani surutud paaritunnisel ainel. Kehalise kasvatusega kindlustame normaalse arenemise, anname olulise panuse terviseloomele. Möödunud sajandil sõnastas ameeriklane D. A. Sargent seda missiooni veelgi laialdasemalt: "Teha nõrk tugevaks , kõver sirgeks , kartlik vapraks, kohmakas graatsiliseks."

.DOC Laadi alla originaalfail 3 lk · .doc · 100 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-04-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti

100 laadimist Kokku alla laetud

5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

carola99 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

doc

Kehaline kasvatus kui stressi maandaja

heinakuhjas. Loomulikult ei taha ma raudkindlalt väita, et see tund üdini traumeerib ja tekitab kergeid psüühilisi häireid. Kuna seda saab väita vaid poolte umbes seitsmenda kuni üheteistkümnenda klassi tüdrukute puhul. Samas on ka selliseid, kes on füüsiliselt võimekab ja aktiivsed, ning see lühike aeg nädalas, mis nad peavad seal tunnis veetma ei kõiguta neid enamasti. Neil on juba väljakujunenud oma spordialad ja viisid kuidas end füüsiliselt vormis hoida. Kehaline kasvatus ideoloogilisest aspektist on see tund arendav, nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Kujunevad omad harjumused ja tõekspidamised. Õpitakse tundma elus väga olulist rolli mängivaid faktoreid, nagu näiteks eetika, eneseväärikus, oma tervise eest hooltkandmine ja väga palju muud. Kehakultuuri asjakohane ja vastav arendamine annab väga palju kaasa ka sotsiaalsele toimetulekule. Enesekindluse kasvatamine oma füüsiliseolemuse suhtes algab sellest punktist kui me mängime

Kehaline kasvatus

doc

Kehaline aktiivsus koolis

TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Klassiõpetaja (kõrvalerialaga) EKL 2kõ kaugõpe LASTE LIIKUMISAKTIIVSUS KOOLIS Referaat Juhendaja: MA, Marion Piisang Tallinn 2009 SISUKORD # SISSEJUHATUS............................................................................................................................2 1. LASTE KEHALINE AKTIIVSUS JA TERVIS.....................................................................2 1.1. Laste kehaline aktiivsus...................................................................................................2 1.2. Laste kehalist aktiivsust mõjutavad tegurid.........................................................................2 1.3. Tervislik toitumine...............................................................................................................2 2

Kehalise kasvatuse didaktika

139

pdf

Spordi üldained 1.tase

organismi arendamise ja täiustamise asemel seda hoopis tõsiselt kahjustada. Ene- ehituse kui ka sestmõistetav on, et arst, kes kirjutab patsiendile välja ravimi, tunneb selle toimet talitluse tasandil ja võimalikke kõrvalmõjusid ning on võimeline määrama igale inimesele kohase koguse ning tarvitamise sageduse. Peamine vahend, mida treener oma õpilaste mõjutamiseks kasutab, on kehaline koormus. Inimese anatoomia ja füsioloogia tundmine on treenerile möödapääsmatult vajalik selleks, et ta oma peamise mõju- tusvahendiga sama vastutustundlikult ümber käia suudaks kui arst ravimitega. 5 BIOLOOGIA JA FÜSIOLOOGIA NB! INIMESE ORGANISMI EHITUS Põhilised struktuu- Inimese organismi ehitus on keerukas ning seda kõikehaaravalt ja korraga kirjel-

Inimeseõpetus

524

doc

Arengupsühholoogia

tänapäeval ka üha enam vanuritega tegelemisel ja perenõustamisel.  Miks on arengupsühholoogia tänapäeval hakanud üha rohkem tegelema vananemise psühholoogiaga, vanuritega? Vastuse leidmisele aitab kaasa kui uurid elanikkonna jaotumist vanuseliselt ja selle muutusi viimastel aastakümnetel. Sotsiaaltöö kontekstis on vajalik vaadelda inimese arengut kui tervikut, s.t. et iga eluetapp mõjutab järgnevaid etappe. Nii bioloogilised, sotsiaalsed kui ka isiksuslikud mõjurid omavad paljude uurijate arvates võrdset tähtsust inimese arengule. Inimese arengut on võimalik jaotada mitmeti. Üks viis on jagada muutused kvalitatiivseteks ja kvantitatiivseteks. Kvantitatiivsed

Arengupsühholoogia

194

pdf

Käitumine klassiruumis, Bill Rogers

Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7

Psühholoogia

Kommentaarid (5)

you: minu arust on see küll õige,et kehalist aktiivsust küll vaja,aga kui õpetaja sunnib sind tegema midagi mida sa teha ei taha ja ei oska,siis võib see su spordiarmastuse igavesex surmata!!!pealegi kui ma pole võimeline ega ka taha mingi teatud spordialaga tegeleda ning tegelen mingi spordialaga millega tahan,siis on see äärmine lollus,etmind suunitaxe veel midagi vastumeelset tegema!!VOT NII!!!

21:43 01-10-2008