10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-03-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
93 laadimist
Kokku alla laetud
4 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kiti999
Õppematerjali autor
-Eraldiseisvad templid puudusid. -Lineaarkiri A Kreetal loetamatu. -Valitsesid preester-kuningad. -Kindlustamata lossid, sõjakate joonte puudumine. -Kunst: rahumeelne, elurõõmus temaatika. -Naise suur tähtsus, kujutatud esiplaanil. (Matriarhaalne naiste valitsetud ühiskond.) -Religioon: austati jumalannasid. -Ohverdati. Pidulikud rongkäigud. -Härjakultus ohtlikud akrobaatilised rituaalid. Europe, Minose ja Minotauruse müüdid. -1500 kultuur hävis. Mandrilt arhalilaste rünnakud, Kreeta vallutamine. -Arhailased e joonlased kreeklaste esivanemad. 2) hilisem Mükeene tsivilisatsioon Mandri-Kreekas. -Tänapäeva kreeklaste esivanemad. -Kreetalastest tasemelt madalamal. -Hobused, sõjakaarikud. Sõjaline üleolek Egeuse mere piirkonnas. -1500 eKr vallutati Kreeta saar. Võeti omaks minoiline kultuur. -Lineaarkiri B kreeka keelele kohandatud. Loetav. Alfabeet. -Kindlustatud lossid kuulsaim Mükeene.
Sisukord Lehekülg 1 Sisukord Lehekülg 2 Vana-Kreeka kultuur 11-8 saj e.m.a Lehekülg 3 Kultuur 8-5 saj e.m.a Lehekülg 4 Kunst-Ehitusmälestised Lehekülg 5 Kunst- Skulptuur, Maalikunst Lehekülg 6 Kunst- Hellenistlik kunst Lehekülg 7 Teater Lehekülg 8 Filosoofia, Teadus Lehekülg 9 Filosoofia, Teadus - Aristoteles Lehekülg 10 Sport- Olümpiamängud Lehekülg 11 Jumalad Lehekülg 12 Kasutatud kirjandus VANA-KREEKA KULTUUR Vana- Kreeka ühiskond kujunes pronksiajal, ajavahemikus 3200-1100 a e Kr. Sel ajal hakkasid inimesed valmistama vase ja tina sulamit - pronksi. Küklaadidel (saared) ja Kreetal elasid erinevad saarerahvad, mägisel Kreeka mandrilalal kujunes Mükeene tsivilisatsioon. Esimesed kreeklased olid põlluharijad, kes asustasid kitsaid orge ja rannikuäärseid tasandikke ning harisid maad kõikjal, kus leidus head pinnast ja värskendavat vett
segakultuuriga rahvast. Hellas Kreeka teine nimetus. Hellenism - ajajärk Aleksander Suurest kuni I sajandini eKr, mil pärast Aleksadri vallutusi erinevad kultuurid segunesid. Periood, mil kreeklased valitsesid idamaade üle ja seda kuni Rooma võimu kehtestamiseni. Oraakel oraakli ehk püütia kuulituste tõsiduses ei kaheldud. Käidi oraakli juures, sest taheti teada jumala tahet. Ennustused põhjustasid palju vaidlusi. Hopliit polise sõdur. Vana-Kreeka raskerelvastusega jalaväelane, kelle varustusse kuulus oda, mõõk, kilp, kiiver, rinna- ja säärekaitsmed. Arhont - kõrgem ametnik. Korraga oli 9 arhonti. 500 nõukogu sinna kuulusid aristokraadid.Valmistas ette otsuseid rahvakoosolekule. 30 nõukogu Strateeg juhtis sõjaväge Efoor - Spartas igal aastal, kõikide kodanike seast valitavad 5 riigiametnikku. Kontrollisid kuningat ja vanemate nõukogu. Heloot - Lakoonia pärisrahvas kellest said spartiaatide maaorjad.
..... Gümnaasium Referaat ajaloos Vana-Kreeka usundid ... 23.02.2010 Sisukord: 2 Sissejuhatus : Muistsete kreeklaste arvates elasid Vana-Kreeka jumalad Olümpose mäel kuldsetes lossides. Kreeklased uskusid, et jumalad ja jumalannad suudavad muuta tulevikku ja mõjutada elus ja looduses toimuvat. Jumalad olid nii välimuselt kui käitumiselt inimeste sarnased, kuid erinevalt inimestest tarvitasid nad joogiks nektarit ja söögiks ambroosiat, mis andis neile igavese nooruse ja surematuse. Maainimesed austasid aga vähemtähtsaid jumalaid. Järgmiselt on ära toodud tähtsamad jumalad ja jumalannad.
Surnute hinged rändasid allilma Hadese riiki, kuhu võis pääseda koobaste või allikate kaudu. 12. Mida tähendas kreeklaste jaoks algselt „gümnaasium“? Kreeklased sportisid alasti, see oli puhke- ja olmeruum (alastioleku koht). 13. Kus ja millal peeti esimesed olümpiamängud? Kuidas olid seotud olümpiamängud ja kreeklaste ajaarvamine? Esimesed olümpiamängud toimusid aastal 776 eKr Olümpia pühas hiies Altises. Sellest aastast algas ka Vana-Kreeka ajaarvamine. 14. Nimeta vähemalt viis vana-kreeka olümpiaala? Staadionijooks, maadlus, rusikavõitlus, odavise, kettaheide, kaugushüppe, jooks ja maadlus e siis viievõistlused. 15. Nimeta vähemalt üks vana-kreeka luuletaja? Mida tähendas lüürika? Kõige kuulsam oli 5 sajandi esimesel poolel eKr tegutsenud koorilüürik Pindaros. Luule ehk lüürika tähendas algselt lüüra saatel ettekantavat luulet, kuid muutus järkjärgult kogu luulezanrit tähistavaks üldmõisteks. 16
Surnute hinged rändasid allilma Hadese riiki, kuhu võis pääseda koobaste või allikate kaudu. 12. Mida tähendas kreeklaste jaoks algselt „gümnaasium“? Kreeklased sportisid alasti, see oli puhke- ja olmeruum (alastioleku koht). 13. Kus ja millal peeti esimesed olümpiamängud? Kuidas olid seotud olümpiamängud ja kreeklaste ajaarvamine? Esimesed olümpiamängud toimusid aastal 776 eKr Olümpia pühas hiies Altises. Sellest aastast algas ka Vana-Kreeka ajaarvamine. 14. Nimeta vähemalt viis vana-kreeka olümpiaala? Staadionijooks, maadlus, rusikavõitlus, odavise, kettaheide, kaugushüppe, jooks ja maadlus e siis viievõistlused. 15. Nimeta vähemalt üks vana-kreeka luuletaja? Mida tähendas lüürika? Kõige kuulsam oli 5 sajandi esimesel poolel eKr tegutsenud koorilüürik Pindaros. Luule ehk lüürika tähendas algselt lüüra saatel ettekantavat luulet, kuid muutus järkjärgult kogu luulezanrit tähistavaks üldmõisteks. 16
Surnute hinged rändasid allilma Hadese riiki, kuhu võis pääseda koobaste või allikate kaudu. 12. Mida tähendas kreeklaste jaoks algselt „gümnaasium“? Kreeklased sportisid alasti, see oli puhke- ja olmeruum (alastioleku koht). 13. Kus ja millal peeti esimesed olümpiamängud? Kuidas olid seotud olümpiamängud ja kreeklaste ajaarvamine? Esimesed olümpiamängud toimusid aastal 776 eKr Olümpia pühas hiies Altises. Sellest aastast algas ka Vana-Kreeka ajaarvamine. 14. Nimeta vähemalt viis vana-kreeka olümpiaala? Staadionijooks, maadlus, rusikavõitlus, odavise, kettaheide, kaugushüppe, jooks ja maadlus e siis viievõistlused. 15. Nimeta vähemalt üks vana-kreeka luuletaja? Mida tähendas lüürika? Kõige kuulsam oli 5 sajandi esimesel poolel eKr tegutsenud koorilüürik Pindaros. Luule ehk lüürika tähendas algselt lüüra saatel ettekantavat luulet, kuid muutus järkjärgult kogu luulezanrit tähistavaks üldmõisteks. 16
Kreeka tsivilisatsiooni hiilgeaeg. Eriti esile kerkisid Ateena ja Sparta. (Peloponnesose sõda 431 404 eKr) Sparta võimutsemine. Liitlased pärslastega. Makedoonia tugevnes ja kreeka liiduvägi sai lüüa. Linnriikide iseseisvuse ja ajastu lõpp. Hellenismiperiood - 338 - 30 eKr. Aleksander Suure vallutused kreeka kultuuri levik kogu tolleaegses maailmas. Kujunes välja ühiskond, kus domineeris kreeka keel ja kultuur. Kõrgem võim monarhil jumalikustati. Talupojad allutatud seisundis, Kreekas vabad. Linnade ja käsitöö hoogne kasv. Omavalitsus võim ei laienenud linnast välja. Palgasõjavägi. Museion muusade tempel, teaduskeskus, vanaaja suurim raamatukogu. Teaduses esikohal filosoofia hingerahu vabanemine murest ja hirmust. (küünikud, epikuurlased, stoikud) Muutused usus (kreeka ja idamaade jumalate ühendamine)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid