Vana-Kreeka kultuur (4)

5 VÄGA HEA

Vana-Kreeka kultuur

Mütoloogia
Väga palju müüte jumalatest ja kangelastest . Kuulsamad kangelased Achilleus, Odysseus

Eeposed

„ Ilias “ –jutustab Trooja sõja 10. Aastast, algab Achilleuse ja Agamemnoni tülist sõjasaagi pärast ja lõpeb Trooja kangelase Hektori tapmisega. See on eelkõige lugu Achilleuse raevust ja selle karmidest tagajärgedest
„Odüsseia“- peakangelane Odysseus, kes pikkade eksirännakute järel sõjast koju jõudes leiab eest jõugu omavolitsejaid ja tema naist kosida püüdvaid noormehi. Jumalanna Athena abiga tapab ta nad halastamatult.
Kreeklased pidasid autoriks pimedat laulikut Homerost

Filosoofia
Sokrates – V sajandi II pool eKr, ei kirjutanud ühtegi teost, vestles moraaliküsimustest huvitatud aristokraatlike noortega . Tema arvates olid voorus ja hüve midagi püsivat, reaalset ja inimeste omavahelisest kokkuleppest sõltumatut. Hüve on see, mis on olemuselt hea, voorus on see, mis aitab hüveni jõuda. Teadmine voorusest on ülim voorus ise: see muudab voorusliku voorusliku käitumise ühteaegu nii võimalikuks kui ka paratamatuks. Ei pooldanud Ateena demokraatlikku korda. See polnud tema arvates hüveline, sest riigivalitsemises osalesid ka need, kes voorusest suurt midagi ei teadnud
Platon – sõnastas oma vaated arvukates dialoogides, milles kujutas Sokratest vaidlemas paljude sofistidega. Just Platoni dialoogide kaudu tunneme Sokratese seisukohti. Platoni meelest on kõigil meeleorganitega tajutavatel asjadel ja nähtustel oma täiuslikud olemuspõhjad- ideed. Ideed on muutumatud ja reaalsed , meeltega tajutav maailm aga on üksnes ideede muutlik ja ebatäiuslik koopia. Kujundas tervikliku õpetuse riigist. Riik pidi põhinema hüvel, olema muutumatu ja täiuslik. Ideaalne riik kasvatab tõeliselt vooruslikke kodanikke ja tagab, et ainult filosoofis saavad riigi etteotsa . Töötegemine jäägu vähemvõimekatele. Tublidest ja arukamatest kasvatatagu sõjamehed ja kõige arukamatest filosoofid- valitsejad . Nemad juhtigu riiki ja korraldagu kasvatust, mille peaksid saama ka naised. Võimekad naised võiksid pääseda ka filosoofide hulka. Riigis olgu kõik filosoofide range kontrolli all. Valitsejatel ei võinud olla peret ega eraomandit, et mitte tekitada omakasupüüdlikkust ja kutsuda võimu kuritarvitama. Reaalsetest riikidest hindas ta kõige enam Spartat.
Aristoteles - Platoni õpilane. Tema tööd käsitlesid loodusteadusi, loogikat, füüsikat, ajalugu, riigikorda , eetikat, muusikat, kirjandust ja maailma üldist korraldust. Kujundas loogika vallas tervikliku õpetuse sellest, kuidas tuletada olemasolevatest eeldustest korrektseid ja vältida vigaseid järeldusi. Aristotelese õpetus püsib tänaseni formaalloogika alusena . Ei pidanud õigeks Platoni ideedeõpetust. Tema arvates pole ideedel iseseisvat olemist. Üksikud asjad eelnevad ideedele. Inimesele oli tema meelest loomuomane riiklik ühiselu. Ta ei saa elada õnnelikult väljaspool riiki. Õnnelikuks eluks on vaja leida kesktee : tasakaal hulljulguse ja arguse, pillamise ja koonerdamisevahel jne. Ka riik peab otsima keskteed. Äärmused tekitavad paratamatult tüli: oligarhias hakkavad rikkad rõhuma vaeseid, demokraatia puhul aga vaesed omavolitsema rikaste kallal. Seetõttu tuleks tugineda eeskätt keskmise jõukusega kodanikele . Aristoteles hindas kõrgelt Ateena riigikorda Soloni ajal, mil rikaste eesõigusi oli piiratud, täielik demokraatia oli aga veel välja kujunemata .

Ajalookirjutus
Kujunes 5.saj eKr. Hakati otsima loomulikke põhjusi maailma kulgemisele. Tuntumad Kreeka ajaloolased on Herodotos ja Thukydides. Ajaloo isaks peetakse Herodotost, kelle suurteos on „Historia“, mis keskendub Kreeka-Pärsia sõdadele. Thukydides käsitleb peamiselt Peloponnesose sõda

Arhitektuur
templid

templiehitus sai alguse 7.saj. arhailisel ajajärgul
kõige varasemad ehitati arvatavasti palkidest ning kujutasid suhteliselt väikest ruumi, kus hoiti jumala kujutist; katust toetasid tugevad postid
~ 600 aastat eKr hakati templeid ehitama kivist; puidust tugipalkide asemele kivisambad
tunti kolme liiki sambaid: doori , joonia , korintose stiil, vt.õpik lk.149
vanim teadaolev dooria stiilis tempel oli Hera tempel Olümpias 7.sajandist, arhailise perioodi lõppu jääb Zeusi tempel Olümpiast, 6.sajandisse jääb Artemise tempel Efesoses , mis kuulub 7 maailmaime hulka, vt. põhikooli atlas lk.33
klassikalisel perioodil ehitati välja Ateena akropol : Nike tempel- joonia stiil, Parthenon - dooria stiil

muud ehitised
klassikaline periood:
1)Ateena akropol – väravaehitis e propülee; pildihoidla e pinoteek, võidujumalanna Nike tempel, Athena tempel –Parthenon (neitsitempel) – tähtsaim Ateena pühamu, kus hoiti riigi aardeid ka mereliidu kassat , Athenale ja Poseidonile pühendatud Erechtheioni tempel, mille katust kandsid naisekujulised sambad ja mille ees kasvas jumalanna Athena püha oliivipuu .
2) Halikarnassose Mausoleum- Pärsia satraabi ( asehaldur ) Mausolose hauakamber - üks 7 maailmaimest, vt atlas lk 32
hellenistlikul perioodil sündisid suurlinnad :
Aleksandria ( Pharose tuletorn- üks 7 maailmaimest, vt atlas lk.32, Museion )
Pergamon (Pergamoni altar )

Teater

Kasvas välja Dionysosele pühendatud koorilauludest
Keskne osa kooril
Esialgu oli üks näitleja, hiljem kolm
Etendused toimusid päeval, vabas õhus spetsiaalselt selleks rajatud teatris
Theatron – vaatamise koht, hobuserauakujuline põhiplaan
Teatri keskmes paiknes ringi- või poolringikujuline näiteplats – orkestra , kus esines koor
Orkestra taga asus skenee – ehitis, mis täitis taustdekoratsiooni ja kulissi ülesannet, oli ka näitlejate riietusruum; koht, kust ilmusid näitlejad
Näitlejad ja kooriliikmed olid ainult mehed, täites ka naiste osi
Kasutati maske, mis võimaldas täita mitut rolli
Kasutati ka tehnilisi võtteid, näiteks tõsteseadeldisi, millega sai näitleja õhus lava kohale tuua
Kas naised pealtvaatajatena osalesid või mitte, pole teada
Trgöödiad olid tõsised ja ülevad, enamasti olid need tuntud müüdisüžeede uudsed õpetlikud tõlgendused, need kasvatasid kodanikke, panid neid mõtlema üksikisiku ja riigi seisukohalt sobiva käitumise üle. Samas ei pakkunud trgöödiad kindlaid lahendusi. Tuntumad autorid: Aischylos „Oresteia”, Sophokles „Kuningas Oidipus”
Komöödiad olid lõbusa sisuga näidendid, mis ammutasid ainest igapäevasest poliitikaelust. Pilati ka kõige populaarsemaid poliitikuid, näiteks Periklest. Võis naerda ka jumalate üle, ilma et tulnuks karta nende pahameelt ja kättemaksu

Sport

Sport oli varastest aegadest peale üks aristokraatide meelisharrastusi ja spordivõistlused kuulusid paljude usupidustuste programmi. Aristokraadid püüdlesid täiuslikkust igas vallas ja kandsid pidevalt hoolt oma keha ning füüsiliste võimete eest. Ilusat musklis keha hinnati pea sama kõrgelt kui vaimuteravust või edu poliitilises elus.
Kreeklased sportisid alasti ja tähistasid seetõttu spordiväljakut koos selle juurde kuuluvate puhke - ja olmeruumidega terminiga gymnasion (kr k, alastioleku koht). Kuna spordiharjutused - gümnastika – olid kreeklaste hariduses kesksel kohal ning poisid ja noorukid veetsid gümnaasiumis palju aega , hakkasid ka õpetlased seal loenguid ja vestlusi pidama . Nii kujunesid gümnaasiumid hariduskeskusteks.
Spordi juurde kuulusid lahutmatult võistlused, mida peeti kõigis linnriikides paljude usupidustuste käigus.

Olümpiamängud

Olümpiamänge peeti iga nelja aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias Lõuna-Kreekas. Osalesid ainult hellenid, mitte barbarid, naistele oli pääs olümpiamängudele keelatud
Võistlused toimusid nii meeste kui poiste arvestuses
Kõige varasem võistlusala – staadionijooks (u 192 m)
Pikemad jooksudistantsid, maadlus , rusikavõitlus, maadluse ja rusikavõitluse segu, viievõistlus (jooks, odavise , kettaheide, hoota kaugushüpe ja maadlus) ning hobukaarikute võidusõidud
Olümpiavõitjate nimekiri ulatub tagasi 776. aastasse eKr – seda hakati kasutama aja arvestamiseks – sündmuse daatumi määras see, mitmendal aastal üks või teine sündmus aset oli leidnud
Olümpiamängud olid eeskätt pidustused Zeusi auks ja nende tähtsus ei piirdunud kaugeltki spordiga
Võisteldi ka pillimängus, kanti ette luulet ja esinesid kuulsad kõnemehed
Mängude häirimatuks toimimiseks oli kehtestatud olümpiarahu, mis keelas relvade kandmise Olümpias ja võistlejate või külaliste Olümpiasse tuleku takistamise
Olümpiavõitu hinnati väga kõrgelt. See tõi kuulsust nii võitjale, tema perekonnale kui ka kodulinnale . Kaaskodanikud austasid võitjaid hinnaliste autasudega ja püstitasid nende auks mälestusmärke nii Olümpiasse kui ka oma linna. Kreeka kuulsaimad poeedid pühendasid neile ülistuslaule. Võitudest tulenev kuulsus aitas edukaid sportlasi edaspidi riigileus läbi lüüa

Religioon
Jumalad: Zeus – taeva-, tormi ja piksejumal ; Hera- Zeusi abikaasa ja õde ,abielu kaitsja; Poseidon – Zeusi vend, merejumal; Hades – Zeusi vend, allilma ja surnute valitseja; Demeter – Zeusi õde, viljakuse jumalanna; Ares - Zeusi poeg, sõjajumal; Hephaistos – Zeusi poeg tulejumal, jumalate sepp ; Athena- Zeusi tütar, sõjajumalanna, tarkusejumalanna, linnade kaitsja; Apollon – Zeusi poeg, luule, muusika jumal; Artemis – Zeusi tütar, Apolloni kaksikõde, jahijumalanna ; Hermes – Zeusi poeg, teekäijate kaitsja, jumalate käskjalg; Aphrodite - Zeusi tütar, ilu ja armastuse jumalanna; Dionysos – Zeusi poeg, ainus kreeka jumalatest, kelle ema oli inimene, veini ja viinamarjakasvatuse jumal

Jumalad olid antropomorfsed nii välimuselt kui ka iseloomult
Inimestest eristas neid eelkõige vägi ja surematus
Tähtsaimaid jumalaid kujutati ette suure, aeg-ajalt tülitseva, kuid enamasti siiski sõbraliku perekonnana, mis ajgunes kahte suurde põlvkonda: Zeus ja tema õed-vennad, ning Zeusi lapsed
Jumalate peamine elupaik oli Olümpose mägi Kreeka põhjapiiril, kuid nad võisid vabalt liikuda igal pool

Jumalatega suhtlemine

Jumalatega suhelda võis iga inimene
Ametis olid ka preestrid – ei moodustanud omaette seisust , vaid olid templi teenrid , temalt nõuti rituaalset puhtust, ta pidi olema kehaliselt tugev ja terve ning elama karsket elu

Jumalaga seotud kohad

Templid, mille juures paiknevatel altaritel toodi ohvreid jumalatele. Altariltapeti loom, enamasti veis , siga lammas või kits ; tapetud looma liha küpsetati ja söödi kohapeal, altar aga määriti verega ja sellel süüdatud ohvritulel küpsetati jumalatele inimsöögiks kõlbmatuid kehaosi , enamasti vaagnaluu ja saba
Oraaklid (ennustuskoht Vana-Kreekas, kus küsijale anti jumala nimel vastuseid), kus jumalate tahet vahendas püütia ( ennustaja preestrinna Apolloni templis Delfis ); kuulsaim Apolloni oraakel Delfis

Jumalatega suhtlemise viisid

Usupidustused , mille eesmärgiks oli kinnitada nii usku kui isamaa-armastust, st et nad olid religioossed ja riiklikud. Tuntuimad olid märtsis toimuvad dionüüsiad – pidustused veinijumal Dionysose auks ning ülekreekalised olümpiamängud
Müsteeriumid olid Vana-Kreeka salajane usukultus. Ametlik religioon, mis oli pööratud näoga maise elu poole ja ei pakkunud peale surma midagi, peale kurva oleskelu Hadese riigis (vt õpik lk.127), lakkas 6.-5.saj.eKr rahuldamast osa rahvast. Tekkisid õpetused, mis rääkisid hinge surematusest ning taaskehastumisest. Müsteeriumide ideeline alus oli õpetus hingede hauatagusest saatusest ning müsitilised (salapärased) rituaalid (kombetalitus), mille vahendusel usklikud püüdsid kindlustada endale heaolu teispoolsuses. Tuntuimad olid Demeteri auks peetud Eleusise müsteeriumid, kus ilmnes Kreeka religioonile täiesti ebaharilik idee – usk hauatagusesse õndsusesse. Demeteri saladustest osasaamiseks pidi tegema läbi kahekordse pühitsemise, millest aga ei tohtinud teistele rääkida (vt õpik lk 123). Samuti olid populaarsed Orpheuse (andekas kitaramängia, kelle ema oli muusa Kalliope, ta võlus oma lauludega isegi loomi, puid ja kaljusid, kui tema noor naine Eurydike suri maohammustusse, siis laskus ta allilma ja sai oma armastatu tagasi tingimusel, et ta ei vaata kordagi tagasi, tegi seda siiski, tuli ise tagasi, kuid ei tahtnud midagi teada naistest ja pani aluse poistearmastusele; traaklannad rebisid ta tükkideks ja ta läks varjuna tagasi Hadesesse ja leidis oma Eurydike) müsteeriumid. Õpetuse põhisisuks oli hinge taaskehastumine lõputus sündide ahelas, millest võib vabastada vaid vooruslik elu.

Surmajärgsus

Kreeklased ei pannud sellele väga suurt rõhku
Karistused pidid inimest tabama juba eluajal või siis päranduma needusena tema järglastele
Inimese saatus pärast surma ei sõltunud oluliselt tema tegudest eluajal, surm tähistas ilmaelu rõõmutut lõppu
Surnute hinged rändasid allilma Hadese riiki, kus allilma sügavustes troonis selle emand Demeteri tütar Persephone
Aja jooksul kujunes ka teist laadi ettekujutusi, mille kohaselt sai siinpoolses elus oma surmajärgset saatust mõjutada. Selleks tuli elada vooruslikult ja pidada spetsiaalseid riitusi mõne allilmaga seotud jumaluse auks. Selliste uskumuste tähtsus tõusis eriti hellenismiperioodil.

.DOC Laadi alla originaalfail 5 lk · .doc · 102 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-03-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

102 laadimist Kokku alla laetud

4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kiti999 Õppematerjali autor

mütoloogia eeposed filosoofia ajalookirjutus arhitektuur teater sport religioon

Sarnased õppematerjalid

doc

Vana-Kreeka ajaloo periodiseering

-Eraldiseisvad templid puudusid. -Lineaarkiri A Kreetal loetamatu. -Valitsesid preester-kuningad. -Kindlustamata lossid, sõjakate joonte puudumine. -Kunst: rahumeelne, elurõõmus temaatika. -Naise suur tähtsus, kujutatud esiplaanil. (Matriarhaalne naiste valitsetud ühiskond.) -Religioon: austati jumalannasid. -Ohverdati. Pidulikud rongkäigud. -Härjakultus ohtlikud akrobaatilised rituaalid. Europe, Minose ja Minotauruse müüdid. -1500 kultuur hävis. Mandrilt arhalilaste rünnakud, Kreeta vallutamine. -Arhailased e joonlased kreeklaste esivanemad. 2) hilisem Mükeene tsivilisatsioon Mandri-Kreekas. -Tänapäeva kreeklaste esivanemad. -Kreetalastest tasemelt madalamal. -Hobused, sõjakaarikud. Sõjaline üleolek Egeuse mere piirkonnas. -1500 eKr vallutati Kreeta saar. Võeti omaks minoiline kultuur. -Lineaarkiri B kreeka keelele kohandatud. Loetav. Alfabeet. -Kindlustatud lossid kuulsaim Mükeene.

Ajalugu

docx

Vana-Kreeka kultuur, skulptuur, maalikunst

Sisukord Lehekülg 1 Sisukord Lehekülg 2 Vana-Kreeka kultuur 11-8 saj e.m.a Lehekülg 3 Kultuur 8-5 saj e.m.a Lehekülg 4 Kunst-Ehitusmälestised Lehekülg 5 Kunst- Skulptuur, Maalikunst Lehekülg 6 Kunst- Hellenistlik kunst Lehekülg 7 Teater Lehekülg 8 Filosoofia, Teadus Lehekülg 9 Filosoofia, Teadus - Aristoteles Lehekülg 10 Sport- Olümpiamängud Lehekülg 11 Jumalad Lehekülg 12 Kasutatud kirjandus VANA-KREEKA KULTUUR Vana- Kreeka ühiskond kujunes pronksiajal, ajavahemikus 3200-1100 a e Kr. Sel ajal hakkasid inimesed valmistama vase ja tina sulamit - pronksi. Küklaadidel (saared) ja Kreetal elasid erinevad saarerahvad, mägisel Kreeka mandrilalal kujunes Mükeene tsivilisatsioon. Esimesed kreeklased olid põlluharijad, kes asustasid kitsaid orge ja rannikuäärseid tasandikke ning harisid maad kõikjal, kus leidus head pinnast ja värskendavat vett

Ajalugu

doc

Antiikaeg. Mõisted.

segakultuuriga rahvast. Hellas Kreeka teine nimetus. Hellenism - ajajärk Aleksander Suurest kuni I sajandini eKr, mil pärast Aleksadri vallutusi erinevad kultuurid segunesid. Periood, mil kreeklased valitsesid idamaade üle ja seda kuni Rooma võimu kehtestamiseni. Oraakel oraakli ehk püütia kuulituste tõsiduses ei kaheldud. Käidi oraakli juures, sest taheti teada jumala tahet. Ennustused põhjustasid palju vaidlusi. Hopliit polise sõdur. Vana-Kreeka raskerelvastusega jalaväelane, kelle varustusse kuulus oda, mõõk, kilp, kiiver, rinna- ja säärekaitsmed. Arhont - kõrgem ametnik. Korraga oli 9 arhonti. 500 nõukogu sinna kuulusid aristokraadid.Valmistas ette otsuseid rahvakoosolekule. 30 nõukogu Strateeg juhtis sõjaväge Efoor - Spartas igal aastal, kõikide kodanike seast valitavad 5 riigiametnikku. Kontrollisid kuningat ja vanemate nõukogu. Heloot - Lakoonia pärisrahvas kellest said spartiaatide maaorjad.

Ajalugu

doc

Referaat maailma loomisest

..... Gümnaasium Referaat ajaloos Vana-Kreeka usundid ... 23.02.2010 Sisukord: 2 Sissejuhatus : Muistsete kreeklaste arvates elasid Vana-Kreeka jumalad Olümpose mäel kuldsetes lossides. Kreeklased uskusid, et jumalad ja jumalannad suudavad muuta tulevikku ja mõjutada elus ja looduses toimuvat. Jumalad olid nii välimuselt kui käitumiselt inimeste sarnased, kuid erinevalt inimestest tarvitasid nad joogiks nektarit ja söögiks ambroosiat, mis andis neile igavese nooruse ja surematuse. Maainimesed austasid aga vähemtähtsaid jumalaid. Järgmiselt on ära toodud tähtsamad jumalad ja jumalannad.

Ajalugu

pdf

ajaloo kt-1

Surnute hinged rändasid allilma Hadese riiki, kuhu võis pääseda koobaste või allikate kaudu. 12. Mida tähendas kreeklaste jaoks algselt „gümnaasium“? Kreeklased sportisid alasti, see oli puhke- ja olmeruum (alastioleku koht). 13. Kus ja millal peeti esimesed olümpiamängud? Kuidas olid seotud olümpiamängud ja kreeklaste ajaarvamine? Esimesed olümpiamängud toimusid aastal 776 eKr Olümpia pühas hiies Altises. Sellest aastast algas ka Vana-Kreeka ajaarvamine. 14. Nimeta vähemalt viis vana-kreeka olümpiaala? Staadionijooks, maadlus, rusikavõitlus, odavise, kettaheide, kaugushüppe, jooks ja maadlus e siis viievõistlused. 15. Nimeta vähemalt üks vana-kreeka luuletaja? Mida tähendas lüürika? Kõige kuulsam oli 5 sajandi esimesel poolel eKr tegutsenud koorilüürik Pindaros. Luule ehk lüürika tähendas algselt lüüra saatel ettekantavat luulet, kuid muutus järkjärgult kogu luulezanrit tähistavaks üldmõisteks. 16

Kategoriseerimata

pdf

ajaloo kt-1

Kategoriseerimata

pdf

füüsika valemid

Aineehitus

docx

Vana-Kreeka

Kreeka tsivilisatsiooni hiilgeaeg. Eriti esile kerkisid Ateena ja Sparta. (Peloponnesose sõda 431 404 eKr) Sparta võimutsemine. Liitlased pärslastega. Makedoonia tugevnes ja kreeka liiduvägi sai lüüa. Linnriikide iseseisvuse ja ajastu lõpp. Hellenismiperiood - 338 - 30 eKr. Aleksander Suure vallutused kreeka kultuuri levik kogu tolleaegses maailmas. Kujunes välja ühiskond, kus domineeris kreeka keel ja kultuur. Kõrgem võim monarhil jumalikustati. Talupojad allutatud seisundis, Kreekas vabad. Linnade ja käsitöö hoogne kasv. Omavalitsus võim ei laienenud linnast välja. Palgasõjavägi. Museion muusade tempel, teaduskeskus, vanaaja suurim raamatukogu. Teaduses esikohal filosoofia hingerahu vabanemine murest ja hirmust. (küünikud, epikuurlased, stoikud) Muutused usus (kreeka ja idamaade jumalate ühendamine)

Ajalugu

Rohkem sarnaseid