Peale keetmist panen jäävanni jahtuma 25- ks minutiks. Moodustunus osasoonide kristallide kuju tehakse kindlaks mikroskoobis. Selleks kantakse preparaadiklaasile üks tilk osasooni suspensiooni, liigne vedelik eemaldatakse filterpaberi tükikese abil ja kristallid kaetakse ettevaatlikult (mitte tugevalt surudes!) katteklaasiga. Valmistatud osasooni preparaate vaadeldakse suurendusega 15 x 8 või 15 x 20 ja joonistatakse üles kristallide kuju. Glüloosi osasoonid on nagu tumedad kõrred, üsna pikad sealjuures. Laktoosi osasoonid meenutavad veidi väikese lapse joonistatud lilli, need on ümmargused ja kollakad, mitte eriti pikad läbimõõdult (võrreldes glükoosi osasoonidega). Glükoosi osasooni välimus langeb kindlasti kokku kirjanduses oleva infoga, laktoosi oma on aga veidi teistsugune. Võib-olla on erinevus tingitud suurenduse erinevusest. Glükoosi osasoonid Laktoosi osasoonid Benedict'i test suhkrute määramiseks
On vaja pikemaajalist kuumutamist. Osasoonide järgi on võimalik eristada suhkruid, mille stereostruktuurid erinevad vaid ühe kiraalse tsentri konfiguratsiooni poolest. 1.Ühte katseklaasi valasin 2ml laktoosi, teisesse 2 ml galaktoosi 2.Mõlemasse lisasin 0.1 g tahket fenüülhüdrasiini ja 0.2 g kristallilist naatriumtsetraati 3.Loksutasin kuni ained on lahustunud 4.Hoidsin reaktsioonisegu 40 min keevas vees veevannis, loksutasin aeg-ajalt 5.Jahutasin jäävannis Tekkisid erinevad osasoonid. Laktoosi osasoonid on suuremad ja pikkemad kui galaktoosi osasoonid. Kuna osasoonid on erineva kujuga see tähendab, et kasutatud suhkrud on ka erinevad, ja tõesti galaktoos on monosahharid, aga laktoos on oligosahhariid. HÕBEPEEGLI REAKTSIOON Redutseerivates suhkrudes aldehüüdrühm taandab mitmete metallide sooli. Saadestub peegel katseklaasi pinnal Tolleni reagendi toimel. 1.Pestsin hoolikalt katseklaas 2.Valasin 1ml 1%-list AgNO3 3.Lisasin 0.5 konts. NH4OH ja loksutasin 4
katseklaasidesse purpursed või lillad kihid, mis kinnitab, et tärklis ja glükoos on süsivesikud. 1.2.2. Osasoonide saamine Osasoonid on süsivesikute derivaadid, mis tekivad redutseeriva ehk taandava suhkru reageerimisel fenüülhüdrasiiniga. Osasoonid kristalluvad lahustest hõlpsasti välja, kusjuures tekkivate kristallide kuju ja sulamistemperatuurid on lähtesuhkrule iseloomulikud. Reaktsioon vajab fenüülhüdrasiini liiga ja pikemaajalist kuumutamist. Töö käik Ühte katseklaasi valatakse 2ml arabinoosi lahust, teise 2ml glükoosi lahust. Mõlemad kasutatavad suhkrud peavad olema taandavad. Mõlemasse lisatakse 0,1g tahket fenüülhüdrasiini ja 0,2g naatriumatsetaati ning loksutatakse kuni tahked ained on lahustunud.
Igasse katseklaasi lisan 5-6 tilka Molisch'i reaktiivi ja loksutasin hoolikalt. Kaldu asetatud katseklaasi lisasinettevaatlikultilkhaaval 1 ml kontsentreeritud väävelhapet. Tulemus ja Järeldus Esimeses katseklaasis oli glükoos ja teises laktoos. Mõlemas katseklaasis tekkis kontsentreeritud väävelhappe lisamisel purpurne vahekiht. See tähendab, et tegemist on süsivesinikuga, valkudega selline reaktsioon ei toimu. 1.2.2. Osasoonide saamine Osasoonid on süsivesikute derivaadid, mis tekivad redutseeriva ehk taandava suhkru reageerimisel fenüülhüdrasiiniga. Osasoone moodustavad ka taandavad oligosahhariidid. Osasoonid kristallivad lahustest välja. Igal suhkrul on iseloomulikud osasoonid. Reaktsioon on kaheetapiline esmalt toimub reaktsioon C-1 paikneva aldehüüdrühma kaudu ja formeerub hüdrasoon C-1 positsioonis. Teine etapp hõlmab C-2 asendis oleva hüdroksüülrühma
Loksutan hoolikalt. Hoides katseklaasi kaldasendis lisan tilkhaaval 1 ml konts. H2SO4. Happe ja lahuse piirpinnal tekkis violetne kiht. Järeldus: Happe ja lahuse piirpinnale violetne reaktsiooni produkt, seetõttu võib väita, et uuritavates lahustes esinevad süsivesikud. 1.2.2. Osasoonide saamine. Osasoonid on süsivesikute derivaadid, mis tekivad redutseeriva ehk taandava suhkru reageerimisel fenüülhüdrasiiniga. Osasoonid kristalluvad lahustest hõlpsasti välja, kusjuures tekkivate kristallide kuju on lähtesuhkrule iseloomulik. Osasoonide tekkimise reaktsioon on kaheetapiline: · esmalt toimub reaktsioon C-1 paikneva aldehüüdrühma kaudu ja formeerub hüdrasoon C-1 positsioonis; · teine etapp hõlmab C-2 asendis oleva hüdroksüülrühma oksüdeerumist karbonüüliks ja selle kaudu ka C-2 asendis hüdrasooni formeerumist.
uuritava lahuse alla. Katseklaasi segu ei tohi loksutada! Järeldus: Happe ja lahuse piirpinnale tekkis purpurne reaktsiooniprodukt. Maltoosi oma heledam kui sahharoosi oma. Purpursest kihist võib järeldada süsivesikute olemasolu mõlemas lahuses. 1.2.2 Osasoonide saamine Osasoonid on süsivesikute derivaadid, mis tekivad redutseeriva ehk taandava suhkru reageerimisel fenüülhüdrasiiniga. Osasoone moodustavad ka taandavad oligosahhariidid. Osasoonid kristalluvad lahustest välja. Igal suhkrul on iseloomulikud osasoonid. Reaktsioon on kaheetapiline esmalt toimub reaktsioon C-1 paikneva aldehüüdrühma kaudu ja formeerub hüdrasoon C-1 positsioonis. Teine etapp hõlmab C-2 asendis oleva hüdroksüülrühma oksüdeerumist karbonüüliks ja selle kaudu ka C-2 asendis hüdrasooni formeerumist. Reaktsioon vajab fenüülhüdrasiini liiga ja pikemaajalist kuumutamist. Töö käik: Kahte katseklaasi valatakse 2 ml erineva taandava suhkru lahust
Järeldan, et mõlemad lahused sisaldavad süsivesikuid, mis dehüdreeruvad väävelhappe toimel, moodustades kas furfuraale või 5-hürdoksümetüülfurfuraale, mis omakorda reageerivad edasi α-naftooliga(C 10H7OH) ja moodustavadki lilla kihi. 1.2.2 Osasoonide saamine Osasoonid on süsivesikute derivaadid, mis tekivad redutseeriva ehk taandava suhkru reageerimisel fenüülhüdrasiiniga. Kõrvuti monoosidega moodustavad osasoone ka taandavad oligosahhariidid. Osasoonid kristalluvad lahustest hõlpsasti välja, kusjuures tekkivate kristallide kuju ja sulamistemperatuur on lähtesuhkrule iseloomulikud. Osasoonide moodustumise reaktsioon on kaheetapiline – esmalt toimub reaktsioon C-1 paikneva aldehüüdrühma kaudu ja formeerub hüdrasoon C-1 positsioonis. Teine etapp hõlmab C-2 asendis oleva hüdroksüülrühma oksüdeerumist karbonüüliks ja selle kaudu ka C-2 asendis hüdrasooni formeerumist. Reaktsioon vajab fenüülhüdrasiini liiga ja
Järeldan, et mõlemad lahused sisaldavad süsivesikuid, mis dehüdreeruvad väävelhappe toimel, moodustades kas furfuraale või 5-hürdoksümetüülfurfuraale, mis omakorda reageerivad edasi -naftooliga(C 10H7OH) ja moodustavadki lilla kihi. 1.2.2 Osasoonide saamine Osasoonid on süsivesikute derivaadid, mis tekivad redutseeriva ehk taandava suhkru reageerimisel fenüülhüdrasiiniga. Kõrvuti monoosidega moodustavad osasoone ka taandavad oligosahhariidid. Osasoonid kristalluvad lahustest hõlpsasti välja, kusjuures tekkivate kristallide kuju ja sulamistemperatuur on lähtesuhkrule iseloomulikud. Osasoonide moodustumise reaktsioon on kaheetapiline esmalt toimub reaktsioon C-1 paikneva aldehüüdrühma kaudu ja formeerub hüdrasoon C-1 positsioonis. Teine etapp hõlmab C-2 asendis oleva hüdroksüülrühma oksüdeerumist karbonüüliks ja selle kaudu ka C-2 asendis hüdrasooni formeerumist. Reaktsioon vajab fenüülhüdrasiini liiga ja
fenüülhüdrasiiniga. Nad kristalluvad lahusest välja ning kristallide kuju ja sulamistemperatuur on lähtesuhkrule iseloomulikud. Töö käik Valan ühte katseklaasi 2 ml glükoosi ja teise 2 ml laktoosi. Mõlemasse lisan 0,1 g fenüülhüdrasiini ja 0,2 g kristallilist naatriumatsetaati. Loksutan ainete lahustumiseni. Hoian reaktsioonisegu 40 minutit keevas veevannis ning seejärel jahutan jäävannis. Katseklaasidesse moodustuvad suhkrute osasoonid. Järeldus Laktoosi osasoonid tekkisid kiiremini ja olid silmaga paremini nähtavad, kuna tegemist on oligosahhariidiga. Glükoosi osasoonid tekkisid alles pärast jäävannis hoidmist ning kristallid olid tunduvalt pisemad ning halvemini märgatavad, sest tegemist on monosahhariidiga. http://www.didier- http://www.didier- pol.net/glucx250.jpg pol.net/lactx160.jpg 1.2.3.Hõbepeegli reaktsioon Taandavates suhkrutes sisalduv aldehüüdrühm taandab metallide sooli.
esinemisele uuritavates lahustes. Väävelhappe toimel nii fruktoos kui sahharoos dehüdreerusid, moodustades furfuraale ja 5-hüdroksümetüülfurfuraale, mis siis reageerisid edasi -naftooliga ning seetõttu tekkis ka purpurne kiht lahuse ja happe piirpinnale. 1.2.2 Osasoonide saamine Osasoonid on süsivesikute derivaadid, mis tekivad redutseeriva suhkru reageerimisel fenüülhüdrasiiniga. Osasoone moodustavad monoosid ja oligosahhariidid. Osasoonid kristalluvad lahusest kergesti välja, tekkivate kristallide kuju ja sulamistemperatuur on lähtesuhkrule iseloomulikud. Osasoone on kasutatud suhkrute identifitseerimiseks, kuid tänapäeval kasutatakse selleks rohkem kromatograafilisi meetodeid. Osasoonide moodustumine on kaheetapiline, reaktsioon vajab fenüülhüdrasiini liiga ja pikemaajalist kuumutamist. Töö käik: · valasin ühte katseklaasi 2 ml laktoosi lahust, teise 2 ml glükoosi lahust
Tekib õhuke tumelilla sademekiht, kuid sahharoosil on lilla värvus sinakasm, fruktoosil punakam. Järeldus: Vahekihtide teke tõendab süsivesikute olemasolu. Väävelhappe toimel tekkisid värvilised kihid, suhkrud dehüdreerisid, moodustades kas furfuraale või 5- hürdoksümetüülfurfuraale ning produktid reageerisid edasi -naftooliga. 1.2.2 Osasoonide saamine Osasoonideks nimetatakse taandava suhkru ja fenüülhüdrasiini reageerimisel tekkivaid süsivesikute serivaate. Osasoonid kristalluvad lahustest hõlpsasti, omades lähtesuhkrule iseloomulikku kuju ja sulamistemperatuuri, mistõttu saab neid eristada just kristalli kuju järgi. Töö käik: Kahte katseklaasi valatakse 2 ml laktoosi ja 2ml maltoosi lahust. Mõlemasse lisatakse 0,1g fenüülhüdratsiini ja 0,2g naatriumatsetaati ning loksutatakse tahke aine lahustumiseni. Reaktsioonisegu hoiatakse keevas veevannis 40min. Seejärel jahutatakse jäävannis ning tulemuseks on kristallid,
Tärklisega katseklaasis muutus segu alumine lahuse osa roheliseks ning piirpinnal oli purpurjas kiht. Laktosiga klaasis oli alumine osa samuti roheline kuid piirpind oli lillakam. Järeldus: Selle katsega sai tõestatud, et tärklis ja laktoos on süsivesikud (sahhariidid) 1.2.2 Osasoonide saamine Osasoonid, süsivesikute derivaadid, tekivad redutseeriva suhkru reageerimisel fenüülhüdrasiiniga. Monoosidega kõrvuti moodustavad osasoone ka taanavad oligosahhariidid. Osasoonid kristalluvad lahusest välja. Osasoonide järgi saab eristada sarnaseid suhkruid, mille stereostruktuurid erinevad ühe kiraalse tsentri konfiguratsiooni tõttu. Osasoonide moodustumine on kahe etapiline: 1. Reaktsioon C-1 paikneva aldehüüdrühma laudu ja formeerub hüdrasoon C-1 positsioonis 2. C-2 asendis oleva hüdroksüülrühma oksüdeerumine karbonüüliks ja C-2 asendis hüdrasooni formerumine.
Tulemus: Happe ja lahuse piirpinnale tekkis purpurne reaktsiooniprodukt. Maltoosi oma natuke heledam kui sahharoosi oma. Purpursest kihist võib järeldada süsivesikute olemasolu mõlemas lahuses. 1.2.2 Osasoonide saamine Osasoonid on süsivesikute derivaadid, mis tekivad redutseeriva ehk taandava suhkru reageerimisel fenüülhüdrasiiniga. Osasoone moodustavad ka taandavad oligosahhariidid. Osasoonid kristalluvad lahustest välja. Igal suhkrul on iseloomulikud osasoonid. Reaktsioon on kaheetapiline esmalt toimub reaktsioon C-1 paikneva aldehüüdrühma kaudu ja formeerub hüdrasoon C-1 positsioonis. Teine etapp hõlmab C-2 asendis oleva hüdroksüülrühma oksüdeerumist karbonüüliks ja selle kaudu ka C-2 asendis hüdrasooni formeerumist. Reaktsioon vajab fenüülhüdrasiini liiga ja pikemaajalist kuumutamist. Töö käik: Kahte katseklaasi valatakse 2 ml erineva taandava suhkru lahust. Mõlemasse
ning seejärel hüdroksüülrühma kaudu) ning vajab fenüülhüdrasiini pikemaajalist kuumutamist. Töö käik: valasin esimesse katseklaasi 2ml maltoosi ning teise 2 ml laktoosi ning lisasin mõlemale 0,1g tahket fenüülhüdrasiini ja 0,2 g kristallilist naatriumatsetaati, loksutasin kuni soolad lahustusid. Kuumutasin katseklaase 40 min veevannis ning seejärel jahutasin. Katse õnnestumisel oleks pidanud hakkama katseklaasis moodustuma osasoonid. Mul neid ei tekkinud, viga võis tekkida vähesest kuumutamisest või valedest ainete kogustest. Maltoosi osasoonid olid väiksemad kui laktoosil, meenutasid väikeseid nõelakimpe. Laktoosi osasoonid olid suuremalt kokku koondunud, kristallid olid pikemad ning samuti teravatipulised. Võime järeldada, et laktoos ja maltoos on taandavad suhkrud (reageerivad fenüülhüdrasiiniga). 1.2.3 Hõbepeegli reaktsioon
Hoides katseklaasi kaldu, lisati tilgakaupa 1 ml konts väävelhapet, nii et see voolaks mööda katseklaasi külge põhja lahuse alla. Tulemus: Fruktoosilahuse ja happe piirpinnale tekkis lillakas kiht ning glükoosilahuse ja happe piirpinnale õrnalt rohekas-lilla kiht. Järeldus: Reaktsiooniga tõestati sahhariidide olemasolu uuritavates lahustes. 1.2.2 Osasoonide saamine Osasoonid tekivad redutseeriva suhkru reageerimisel fenüülhüdrasiiniga. Osasoonid kristalluvad lahusest välja, tekkinud kristallide kuju järgi on võimalik eristada lähtesuhrkuid. Töö käik: Ühte katseklaasi valati 2 ml laktoosi, teise 2 ml glükoosi lahust. Lisati 0,1 g tahket fenüülhüdrasiini ja 0,2 g kristallilist naatriumatsetaati ning loksutati lahustumiseni. Segu kuumutati ~40 min keeval veevannil kuni osasoonide moodustumiseni. Osasoonide kuju vaadeldi mikroskoobis. Tulemus: Glükoosi lahuses tekkisid osasoonid kiiresti, laktoosi lahusest osasoone saada ei
Reaktsioon on väga pikaajaline ning vajab kuumutamist Töö käik · Ühte katseklaasi valatakse 2 ml glükoosi, teise laktoosi lahust · Mõlemasse lisatakse 0,1 g tahket fenüülhüdrasiini ja 0,2 g kristallilist naatriumatsetaati, loksutatakse kuni tahked ained on lahustunud. · Reaktsioonisegu hoitakse 40 minutit keevas veevannis, seejärel jahutatakse jäävannis. Katseklaasidesse moodustuvad suhkrute osasoonid, mis välja kristalluvad. Järeldus: Laktoosi osasoonide struktuur on oluliselt tihedam kui glükoosi oma. Vastavalt osasoonide kujudele saab kujutada ka suhkruid. 1.2.3 Hõbepeegli reaktsioon Taandavates suhkrutes sisalduv aldehüüdrühm on võimeline taandama mitmete metallide sooli. Tolleni reagendist sadestub metalliline hõbe aldehüüdi toimel välja ning moodustab katseklaasi pinnale peegli. Töö käik
mõlemasse 1 ml konts. H2SO4. Arabinoosi puhul tekkis katseklaasi helepurpurne kiht, sahharoosi puhul on see kiht tumedam. Toimus furfuraalide moodustumine. 10 11 2.2. Osasoonide saamine Teoreetilised alused Osasoonid on süsivesikute derivaadid, mis tekivad redutseeriva suhkru reageerimisel fenüülhüdrasiiniga. Kõrvuti monoosidega moodustavad osasoone ka redutseerivad oligosahhariidid. Osasoonid kristalluvad lahustest hõlpsasti välja, kusjuures tekkivate kristallide kuju ja sulamistemperatuur on lähtesuhkrule iseloomulikud. Osasooni kristallide kuju järgi on võimalik eristada ka neid suhkruid, mille stereostruktuurid erinevad vaid ühe kiraalse tsentri konfiguratsiooni poolest. Osasoonide moodustumise reaktsioon on kaheetapiline esmalt toimub reaktsioon C-1 paikneva aldehüüdrühma kaudu ja formeerub hüdrasoon C-1 positsioonis
Töö tulemus Mõlemas kasteklaasis tekkis tumeviotetne kiht süsivesiku lahuse ja happe piiris, sellega reaktsioon oli positiivne nii sahharoosiga, kui ka fruktoosiga. Happe toimel sahharoos ja fruktoos dehüdreeris, modustades furfuraale, mis pärast reageeris a-naftooliga. 1.2.2 Osasoonide saamine Osasoonid on süsvesikute derivaadid, mis tekivad redutseeriva suhkru reageerimisel fenüülhüdrasiiniga. Osasoone moodustavad ka oligosahhariidid. Osasoonid kristalliseeruvad lahusest välja, kusjuures tekkivate kristallide kuju ja sulamistemperatuur on lähtesuhkrule iseloomulikud. Osasoonide kristallide kuju järgi on võimalik eristada ka neid suhkruid, mille stereostruktuurid erinevad vaid ühe kiraalse tsentri konfiguratsiooni poolest. Osasoonide moodustumise reaktsioon on kaheosaline ja vajab fenüülhüdrasiini liiga ja pikemaajalist kuumutamist. Töö käik Valasin kahte katseklaasi 2 ml fruktoosii ja laktoosi, mõlemasse lisasin 0,1 g
Kontsentreeritud väävelhappe toimel nii sahharoos kui ka fruktoos dehürdreerus ja moodustas furfuraale ja 5-hüdroksümetüülfurfuraale, mis siis reageerisid edasi -naftooliga. Sellest andis tunnistust mõlemas katseklaasis tumeda purpurse kihi tege süsivesiku lahuse ja happe piirile. 1.2.2 Osasoonide saamine Osasoonid on süsvesikute derivaadid, mis tekivad redutseeriva suhkru reageerimisel fenüülhüdrasiiniga. Osasoone moodustavad ka oligosahhariidid. Osasoonid kristalliseeruvad lahusest välja, kusjuures tekkivate kristallide kuju ja sulamistemperatuur on lähtesuhkrule iseloomulikud. Osasoonide kristallide kuju järgi on võimalik eristada ka neid suhkruid, mille stereostruktuurid erinevad vaid ühe kiraalse tsentri konfiguratsiooni poolest. Osasoonide moodustumise reaktsioon on kaheosaline ja vajab fenüülhüdrasiini liiga ja pikemaajalist kuumutamist. Töö käik: · Kahte katseklaasi valasin 2 ml erineva taandava suhkru lahust.
suhkrud. Mõlemale lahusele lisasin 0,1 g tahket fenüülhüdrasiini ja 0,2 g kristallilist naatriumatsetaati ja loksutasin lahustumiseni. Hoidsin mõlemaid segusid 40 minutit kuumas veevannis kuni hakkasid moodustuma kristallid. Seejärel jahutasin jääkastis ning Osasoonide kristallide kuju tegin kindlaks mikroskoobis. Tulemus Nii glükoosi kui ka laktoosi lahuses hakkasid pärast pikaajalist kuumutamist moodustuma kristallid. Osasooni kristallide kuju Pilt 2 Glükoosi osasoonid Pilt 1 Laktoosi osasoonid 1.2.3.Hõbepeegli reaktsioon Teoreetilised alused Taandavate suhkrute molekulides sisaldub aldehüüdrühm taandab mitmete metallide sooli. Ammoniaakaalsest hõbenitraadi lahusest sadestub metalliline hõbe välja, moodustades kateklaasi pinnale hõbepeegli. Töö käik Valasin puhtasse katseklaasi 1 ml 1%-list AgNO3 lahust, millele lisasin 0,5 ml kontsentreeritud NH4OH lahust ja loksutasin
liitumise produkti. Osasoonid kristalluvad lahustest hõlpsasti, omades kuju ja sulamistemperatuuri, mis on lähtesuhkrule omased. Osasooni molekuli struktuur? Töö käik: Kahte katseklaasi valatakse 2 ml erineva taandava suhkru lahust. Mõlemasse lisatakse ~0,1 g tahket fenüülhüdrasiini ja ~0,2 g kristallilist naatriumatsetaati ning loksutatakse kuni tahked ained on lahustunud. Segusid kuumutatakse veevannis, aegajalt loksutades. Seejärel jahutatakse jäävannis. Kui osasoonid on hakanud juba moodustuma, pole vaja segu enam loksutada. Moodustunud osasoonide kristallide kuju tehakse kindlaks mikroskoobis. Tulemus: Glükoosi lahuses tekkisid osasoonid kiiresti, laktoosi lahusest osasoone saada ei õnnestunud. Osasoonide tekkimine tõestas,et glükoos on redutseeriv suhkur .Siit võin järeldada,et glükoos ja maltoos on taandavad suhkrud. Mis võis olla põhjus? Glükoosi kristallid olid pikad ja terava otsaga pulgad, asetsesid üksteisele lähestikku.
Glükoosi puhul tuli katse paremini välja ning lahuse ja happe piirpinnale tekkis selge purpurne kiht. Fruktoosi puhul oli tulemus küll näha, kuid mitte nii korrektselt ja selgelt, ilmselt võis see olla tingitud sellest, et ei suutnud tilkhaaval korrektselt väävelhapet lisada või segunesid hape ja proov omavahel. 1.2.2 Osasoonide saamine Osasoonid süsivesikute derivaadid, mis tekivad taandava suhkru reageerimisel fenüülhüdrasiiniga. Osasoonid kristalluvad lahustest hästi välja, tekkivate kristallide kuju ja sulamistemperatuur on lähtesuhkrule iseloomulikud. Reaktsioon vajab fenüülhürdasiini liiga ja pikemaajalist kuumutamist. Töö käik: Kahte katseklaasi valada 2 ml erinevate taandavate suhkrute lahust, lisada 0,1 g tahket fenüülhüdrasiini ning 0,2 g kristallilist naatriumatsetaati. Loksutada, kuni tahked ained on lahustunud. Hoida reaktsioonisegu 40 minutit keevas vesivannis, aeg-ajalt loksutada ning
happe ja proovi segunemist tuleb hoolikalt vältida! Tulemuste analüüs ja kokkuvõte: Reaktsioonisegu muutus roosaks. See tähendab, et lahuses oli süsivesikud, mis reageerisid Molchi reaktiiviga, mille tulemusena tekkis purpurne kondensatsiooni produkt. Molchi test aitab detekteerima süsivesikud lahustes. 1.2.2 Osasoonide saamine. Teoreetilised alused: Osasoonid redutseeriva suhkru ja kahe molekuli fenüülhüdrasiini liitumise produkt. Kristallide kuju ja sulamistemperatuur on lähtesuhkrule iseloomulikud. Nende järgi võib suhkru identifitseerida. Töö käik: · Kahte klaasi valatakse 2ml erineva taandava suhkru (minu juhul glükoos ja laktoos) lahust. · + 0,1 g fenüülhüdrasiini + 0,2 g naatriumatsetaat. · Loksutakse · Hoitakse 40 minutit keeval veevannil.
1. Ainete tuvastamine kvalitatiivsete meetoditega 1.1 Valkude reaktsioonid 1.2 Süsivesikute reaktsioonid Töö teoreetilised alused: Kvalitatiivsed reaktsioonid võimaldavad kindlaks teha mingi keemilise elemendi funktsionaalse rühma, ühendi või teatud omadustega ainete grupi olemasolu. Saadud tulemused on ühebitine ehk vastuseks saadakse kas ei või jah (reaktsioon kas toimub või mitte). Enamasti tekib sade, gaas või muutub värvus. 1.1 Valkude reaktsioonid · Valgud on polüpeptiidid, kus aminohapped on seotud amiid/peptiidsidemetega. · Valkudes sisalduvaid (proteogeenseid) aminohappeid on 20 (erinevad radikaalide struktuuri poolest). · Valgud täidavad ülesandeid tänu iseloomulikele ruumilistele struktuuridele (tuleneb primaarsest struktuurist aminohapete valik ja järjekord). · Polüpeptiidahela üksikute lõikude korrapäratust iseloomustab sekundaarne struktuur. · Kogu valgumole...
konts. väävelhapet. Sahharoosi lahuses tekkis violetne vahekiht, glükoosilahuses tekkis roosa-punane vahekiht. Järeldus: Vahekihid tekkisid, sest meil on süsivesikud. Väävelhappe toimel tekkisid värvilised kihid, suhkrud dehüdreerisid, moodustades kas furfuraale või 5- hürdoksümetüülfurfuraale. Tekkinud produktid võivad reageerida edasi -naftooliga. 1.2.2 Osasoonide saamine Osasoonideks nimetatakse taandava suhkru ja kahe molekuli fenüülhüdrasiini liitumise produkti. Osasoonid kristalluvad lahustest hõlpsasti, omades kuju ja sulamistemperatuuri, mis on lähtesuhkrule omased. Töö käik: Kahte katseklaasi valame 2 ml laktoosi ja 2ml maltoosi lahust. Mõlemasse lisame 0,1g fenüülhüdratsiini ja 0,2g naatriumatsetaati ja loksutame. Reaktsioonisegu hoiame keevas veevannis 40 minutit. Seejärel jahutame jäävannis. Tulemuseks olid kristallid, mis vaatleme mikroskoobis. Maltoosi lahusest saadud kristallid olid gruppideks kokku koondunud
Loksutasin lahustumiseni. Hoidsin mõlemaid reaktsioonisegusid umbkaudu 40 minutit tulises veevannis kuni hakkasid moodustuma kristallid. Seejärel jahutasin veevannis ning osasoonide kristallide kuju tehti kindlaks mikroskoobis. Tulemus: Nii arabinoosi kui ka glükoosi lahuses hakkasid pikaajalise kuumutamise tagajärjel moodustuma kristallid, kusjuures glükoosi lahuses moodustusid kristallid palju kiiremini kui arabinoosi lahuses. Osasooni kristallide kuju: Pilt . Glükoosi osasoonid 1.2.3 Hõbepeegli reaktsioon Taandavate suhkrud sisaldavad aldehüüdrühma, mis taandab mitmete metallide sooli. Aammoniakaalsest hõbenitraadi lahusest sadestub metalliline hõbe välja, moodustades katseklaasi pinnale hõbepeegli. Töö käik: Valasin puhtasse katseklaasi 1 ml 1%-list AgNO3 lahust, millele lisasin 0,5 ml kontsentreeritud NH4OH lahust ja loksutasin. Lisasin segule 1 ml glükoosi lahust, loksutasin ja soojendasin.
süsivesikute kvalitatiivseid reaktsioone? Karbonüülrühma esinemine 4. Millised reaktsioonid olid seotud furfuraali ja 5-hüdroksümetüülfurfuraali tekkimisega? Molischi ja Selivanoffi test Kirjutage nende ühendite struktuurid ja kirjeldage, millest ning mille toimel nad moodustuvad. 5.Milline läbiviidud reaktsioonidest võimaldab kindlaks teha mistahes süsivesiku esinemist lahuses? Molischi test annab positiivse reaktsiooni kõigi sahhariididega. 6. Mis on osasoonid? Miks saab osasoonide tekke reaktsiooni kasutada süsivesikute kvalitatiivse reaktsioonina? Osasoonid on süsivesikute derivaadid, mis tekivad redutseeriva suhkru reageerimisel fenüülhüdrasiiniga. Tekkivate osasoonide kuju on lähtesuhkrule iseloomulik. 7. Millise reaktiiviga viiakse läbi hõbepeegli reaktsiooni ja millised tegurid võivad segada positiivse reaktsioonitulemuse saamist? AgNO3 ja NH4OH Tolleni reagent. Katse võib ebaõnnestuda määrdunud katseklaasi
Hape voolas mööda katseklaasi külge uuritava lahuse alla. Mõlemas katseklaasis tekkis uuritava lahuse ja happe piirpinnale tekib tumelilla sademeliht. Järeldus: katse kinnitas, et glükoos ja laktoos on süsivesikud, kuna uuritava lahuse ja happe piirpinnale tekkis lilla sade. 2. Osasoonide saamine Osasoonid on süsivesikute derivaadid, mis tekivad redutseeriva suhkru reageerimisel fenüülhüdrasiiniga. Osasoone moodustavad monoosid ja taandavad oligosahhariidid. Osasoonid kristalluvad lahusest välja, tekkivate kristallide kuju ja sulamistemperatuur on lähtesuhkrule iseloomulikud. Osasoonide moodustumise reaktsioon on kaheetapiline: esmalt toimub reaktsioon C-1 paikneva aldehüüdrühma kaudu ning formeerub hüdrasoon C-1 positsioonis. Teises etapis oksüdeerub C-2 asendis olev hüdroksüülrühm karbonüüliks ja selle kaudu formeerub hüdrasoon. Töö käik: valasin ühte katseklaasi 2 ml glükoosi, teise 2 ml arabinoosi lahust. Lisasin mõlemasse ~0,1
2 Ühele katseklaasi valasin glükoosi, teisel, laktoosi lahust. 3 Mõlemasse lisasin ~ 0,1 g tahket fenüülhüdrasiini ja ~ 0,2 g kristallilist naatriumatsetaati. 4 Loksutasin kuni tahked ained olid lahustunud. 5 Hoidsin reaktsioonisegu 40 minutit keevas teevannis, aeg-ajalt loksutades. 6 Seejärel jahutasin jäävannis. 7 Moodustunud osasoonide kristallide kuju tegin kindlaks mikroskoobis. Järeldus: 40 minutit kuumutamise jooksul tekkisid osasoonid. Kui suhkur on taandav, siis annab kristalle. Mul oli glükoos ja laktoos. Võtsin nende kristallide pilte juhendist. 1.2.3 Hõbepeegli reaktsioon Töö teoreetilised alused Taandavates suhkrutes sisalduv aldehüüdrühm redutseerib mitmete metallide sooli. Hõbeda ammoniakaalsest lahusest sadestub metall klaasi pinnale peeglina. Tolleni reaktiivis on aktiivseks komponendiks ja baasil tekkiv diamiinhõbe . Töö käik:
maltoosi , II minutit keeval veevannil ja katseklaasi glükoosi. jahutatakse jäävannil. Mõlemasse Tulemuseks pidi mõlemasse katseklaasi 0,1 g katseklaasi tekkima kristallid, fenüülhüdrasiini ja mida sai mikroskoobi all 0,2 g vaadata. Osasoonid kristalluvad naatriumatsetaati. lahustest hõlpsasti, kusjuures kristallide kuju ja sulamistemperatuur on lähtesuhkrule iseloomulikud ja võimaldavad seda identifitseerida. Osasoonideks
väävelhapet. koosnevad monosahhariididest. 2) Osasoonide I katseklaas: 2 ml Reaktsioonisegusid hoidsin 40 minutit saamine maltoosi , II keeval veevannil ja jahutatakse katseklaasi jäävannil. Tulemuseks pidi mõlemasse glükoosi. katseklaasi tekkima kristallid, mida sai Mõlemasse mikroskoobi all vaadata. Osasoonid katseklaasi 0,1 g kristalluvad lahustest hõlpsasti, fenüülhüdrasiini ja kusjuures kristallide kuju ja 0,2 g sulamistemperatuur on lähtesuhkrule naatriumatsetaati. iseloomulikud ja võimaldavad seda identifitseerida. Osasoonideks nimetatakse taandava suhkru ja kahe
reaktsiooni annavad nii mono-, oligo- kui polüsahhariidid. Isegi nukleiinhapped ja glükoproteiinid annavad positiivse Molischi reaktsiooni, kuna tugevas happelises keskkonnas toimub pikapeale monosahhariidide vabanemine. Väävelhappe toimel suhkrud dehüdreeruvad, moodustades kas furfuraale või 5-hürdoksümetüülfurfuraale. Tekkinud produktid reageerivad edasi -naftooliga(C10H7OH), moodustades purpurse kihi uuritava lahuse ja happe piirpinnale. 6. Mis on osasoonid? Miks saab osasoonide tekke reaktsiooni kasutada süsivesikute kvalitatiivse reaktsioonina? Osasoonid on süsivesikute derivaadid, mis tekivad redutseeriva ehk taandava suhkru reageerimisel fenüülhüdrasiiniga. 7 Kõrvuti monoosidega moodustavad osasoone ka taandavad oligosahhariidid. Osasoonid kristalluvad lahustest hõlpsasti välja, kusjuures tekkivate kristallide kuju ja
Sahharoosi sisaldava lahuse ja happe piirpinnale tekkis punakas reaktsiooniprodukt, laktoosi lahuse ja happe piirpinnale aga kollakas reaktsiooniprodukt. Järelikult Molischi test tõestab kõikide süsivesikute olemasolu lahuses. Erinevate värvide põhjal on võimalik ka oletada, millise süsivesikuga võiks tegemist olla. Osasoonide saamine Osasoonideks nimetatakse taandava suhkru ja kahe molekuli fenüülhüdrasiini liitumise produkti. Osasoonid kristalluvad hästi ning kristallide kuju,sulamistemperatuur on lähtesuhkrutele iseloomulikud ning seeläbi saab neid identifitseerida. Töö käik Valasin ühte katseklaasi 1ml arabinoosi lahust ja teisse 1ml glükoosi lahust. Mõlemasse katseklaasi lisasin fenüülhüdrasiini ja naatriumatsetaati. Kuumutasin 40min vesivannil ning jahutasin jääkastis. Seejärel uurisin tekkinud kristalle mikroskoobis. Selle katse abil on võimalik saada suhkrute osasoone, mille abil on võimalik
Ala; Val, Leu, Ile; hüdroksüül: ser, Thr; tiool: cys, Met SÜSIVESIKUD: Molischi test: kvalitatiivse analüüsi põhitest. Süsivesikute olemasolul tekib nende segus -naftooliga , konts väävelhappe lisamisel , happe ja uuritava lahuse piirpinnale purpurne vahekiht. Osasoonide saamine: Osasoonideks nim redutseeriva e taandava suhkru ja kahe kolekuli fenüülhüdrasiini liitumise produkti. Osasoone annavad kõrvuti monoosidega ka taandavad oligosahhariidid. Osasoonid kristalluvad lahustes kergesti , kristallide kuju ja sulamistemp on lähtesuhkrule iseloomulikud ja võimaldavad seda idenfitseerida. Tänapäeval kas suhkrute eristamiseks kromotograafilisi meetodeid. Hõbepeegli reaktsioon: taandavate suhkrite molekulides sisalduv aldehüüdrühm redutseerib ( taandab) mitmete metallide sooli. Hõbeda ammoniakaalsest lahusest sadestub metall klaasi pinnale peeglina. Sahharoosi hüdrolüüsi kontroll Fehlingi lahusega: taandavate suhkrute
katseklaasi kaldu tilk haaval 1 ml kontsentreeritud väävelhappe lahust nii, et see voolas mööda katseklaasi seina alla. Sahharoosi puhul tekkis lillakas vahekiht ja glükoosi puhul punakas. Valgu puhul ei tekkinud vahekihti. Järeldus: tekkisid vahekihid kuna lahuses oli süsivesikud. Valgu puhul ei tekkinud kuna antud lahuses puudusid süsivesikud. Osasoonide saamine Osasoonideks nimetatakse taandava suhkru ja kahe molekuli fenüülhüdrasiini liitumise produkti. Osasoonid kristalluvad lahustest hõlpsasti, omades kuju ja sulamistemperatuuri, mis on lähtesuhkrule omased. Töö käik: Kahte katseklaasi valati 2 ml suhkru lahust, laktoosi ja maltoosi. Mõlemasse lisati 0,1g fenüülhüdratsiini ja 0,2g naatriumatsetaati ja loksutati. Reaktsioonisegu hoiti keevas veevannis 40 minutit, aeg-ajalt loksutades. Seejärel jahutati jäävannis. Tulemuseks olid kristallid, mida sai mikroskoobis vaadelda. Maltoosi lahusest saadud kristallid olid gruppideks kokku
Igasse katseklaasi lisati 2 ml Molischi reaktiivi ja segati hoolikalt. Seejärel lisati ettevatlikult hoides katseklaasi kaldu tilk haaval 1 ml kontsentreeritud väävelhappe lahust nii, et see voolas mööda katseklaasi seina alla. fruktoosi puhul tekkis lillakas vahekiht ja galaktoosi puhul punakas. Järeldus: Lahuses tekkisid vahekihid kuna lahuses oli süsivesikud. 1.2.2 Osasoonide saamine Osasoonideks nimetatakse taandava suhkru ja kahe molekuli fenüülhüdrasiini liitumise produkti. Osasoonid kristalluvad lahustest hõlpsasti, omades kuju ja sulamistemperatuuri, mis on lähtesuhkrule omased. Töö käik: Kahte katseklaasi valati 2 ml suhkru lahust, galaktoos ja glükoos. Mõlemasse lisati 0,1g fenüülhüdratsiini ja 0,2g naatriumatsetaati ja loksutati. Reaktsioonisegu hoiti keevas veevannis 40 minutit, aeg-ajalt loksutades. Seejärel jahutati jäävannis. Tulemuseks olid kristallid, mida sai mikroskoobis vaadelda. 1.2.3 Hõbepeegli reaktsioon
1.1 VALKUDE KVALITATIIVSED REAKTSIOONID; 1.2 SÜSIVESIKUTE KVALITATIIVSED REAKTSIOONID Ave Tüür 155356 YAGB21 Juhendaja: Valkude reaktsioonid Valgud on polüpeptiidid, milles olevad aminohapped on omavahel seotud peptiidsidemete abil. Peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma reageerimisel teise aminohappe aminorühmaga. Valkude koostises leidub 20 üldlevinud aminohapet, mida nimetatakse proteogeenseteks aminohapeteks. Lisaks neile sisaldavad mõningad valgud ka nn ebaharilikke aminohappeid. Valgud, nagu teisedki biopolümeerid, täidavad oma funktsioone tänu iseloomulikele ruumilistele struktuuridele, mis tulenevad primaarsest struktuurist, st aminohapete valikust ja järjestusest polüpeptiidahelas. Ahela lokaalset korrapärastumist iseloomustab sekundaarne struktuur, ko...
tahked ained olid lahustunud. Reaktsioonisegusid hoidsin järgnevad 40 min keeva veevanni sees, aeg-ajalt loksutades. Umbes 10 min peale keeva vees sees hoidmist sai juba näha kristallstruktuuride moodustumist mõlemas katseklaasis (fruktoosi puhul erksamalt). Siis jahutasin mõlemat katseklaasi jäävannis. Mikroskoobiall oli mõlemale lähtesuhkrule iseloomulik osasoonistruktuur hästi näha. Järeldus Taandavad suhkrud glükoos ja fruktoos reageerimisel fenüülhüdrasiiniga tekitasid osasoonid, mis keetmisel kristallusid hõlpsasti välja. Tekkinud kristallide kuju on lähtesuhkrule iseloomulikud. H OH C HC N NH CHOH C N NH O CHOH CHOH + 2 NH NH2 CHOH CHOH CH CHOH
I katseklaas: 2 ml laktoosi II katseklaasi glükoosi. Mõlemasse katseklaasi 0,1 g fenüülhüdrasiini ja 0,2 g naatriumatsetaati. Töö käik: Reaktsioonisegusid hoiame 40 minutit keeval veevannil ja jahutame jäävannil. Tulemuseks pidi mõlemasse katseklaasi tekkima kristallid, mida sai mikroskoobi all vaadata. Osasoonid kristalluvad lahustest hõlpsasti, kusjuures kristallide kuju ja sulamistemperatuur on lähtesuhkrule iseloomulikud ja võimaldavad seda identifitseerida. Osasoonideks nimetatakse taandava suhkru ja kahe molekuli fenüülhüdrasiini liitumise produkti. GLÜKOOSASOON LAKTOOSASOON Lisage siia enda vaadeldud osasoonide joonis ja kirjeldus. Juhendist jooniste kopeerimine on keelatud. 1.2.3 Hõbepeegli reaktsioon
Molisch'i reaktiivi. Katseklaaside sisu loksutatakse. Lisame tilkhaaval 1 ml kontsentreeritud väävelhapet. Tulemus: Fruktoosilahuse ja happe piirpinnale tekkis lillakas kiht ning glükoosilahuse ja happe piirpinnale õrnalt samuti lillakas kiht. Järeldus: Reaktsiooniga tõestati sahhariidide olemasolu uuritavates lahustes. 1.2.2 Osasoonide saamine Osasoonidon süsivesikute derivaadid, need tekivad redutseeruva suhkru reageerimisel fenüülhüdrasiiniga. Osasoonid kristalluvad lahusest välja, tekkinud kristallide kuju järgi on võimalik eristada lähtesuhkruid. 7 Töö käik: Kahte katseklaasi valame 2 ml erineva taandava suhkru lahust. Võtsin võrdlemiseks laktoosi ja maltoosi lahused. Mõlemasse lisame ~0,1 g tahket fenüülhüdrasiini ja ~0,2 g kristallilist naatriumatsetaati ning loksutame. Reaktsioonisegu hoitame 40 minutit keevas veevannis, aegajalt loksutades ja jahutatakse jäävannis
· väldin loksutamist hape voolab lahuse alla ja moodustub sade, kuna hapestatud keskkonnas suhkrud dehüdreeruvad ning tekkinud 5-hüdroksümetüülfurfuraal reageerib -naftooliga Sahharoosiga moodustub tumelilla sade. Glükoosiga tekib helelilla sade. 1.2.2 Osasoonide saamine Osasoomid on süsivesikute derivaadid, mis tekivad fenüülhüdrasiini reageerimisel taandava suhkruga. Osasoone moodustavad monoosid kui ka taandavad oligosahhariidid. Osasoonid kristalluvad lahusest välja ning nende omadused on lähedased lähtesuhkrule. Reaktsioon toimub kahes etapis. Töö käik: · Valan kahte katseklaasi 2ml erinevaid taandavaid suhkruid ( 1% laktoos ja 1% maltoos) · Lisan mõlemale 0,1g fenüülhüdrasiini ja 0,2g kristallilist naatriumatsetaati · Loksutan tahkete ainete lahustumiseni · Panen reaktsioonid 40 min keevasse vette · Jahutan katseklaasid jäävannis
Tallinna Tehnikaülikool Töö number 1.1 ja 1.2 Valkude ja süsivesikute reaktsioonid Palun täiendada. 23.02.12. M.K. Versioon 2 Tallinn 2012 1.1 Valkude reaktsioonid Valgud on polüpeptiidid, milles olevad aminohapped on omavahel seotud peptiidsidemete abil. Peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma reageerimisel teise aminohappe aminorühmaga. Valkude koostises leidub 20 üldlevinud aminohapet, mida nimetatakse proteogeenseteks aminohapeteks. Lisaks neile sisaldavad mõningad valgud ka nn ebaharilikke aminohappeid. Valgud, nagu teisedki biopolümeerid, täidavad oma funktsioone tänu iseloo...
4) Jälgisin lahuste värvuse muutumist. Tulemused: Sahharoosi värvus muutus reaktsiooni tulemusena lillaks, glükoos roosaks. Katse tõestas, et nii sahharoos kui ka glükoos on süsivesikud. 1.2.2 Osasoonide saamine Töö teoreetiliseld alused: Töö eemärgiks on sahhariidide struktuuri kindlastegemine, kasutades osasoonimistehnikat. Tehnika seisneb fenüülhüdrasiini reageerimisel redutseeriva suhkruga, mille tulemusena kristalluvad lahusest osasoonid, mis on süsivesikute derivaadid. Osasooni kristalli kuju järgi on võimalik eristada sahhariide. Töö käik: 1) Ühte katseklaasi valasin 2 ml 1%-list glükoosi, teise 2 ml 1%-list fruktoosi lahust. Marika Treiman, 134944YAGB ,,1.Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega" 2) Mõlemasse lisasin ~0,1 g tahket fenüülhüdrasiini ja ~0,2 g kristallilist naatriumatsetaati.
Biokeemia praktikum Laboratoorne töö nr.1.1 ja 1.2 Anna Logunova YAGB-22 Valkude reaktsioonid Valgud-polüpeptiidid,milles ,,ehituskivideks" olevaid aminohapped on omavahel seotud amiidsidemete abil (peptiidsidemete abil).Peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma reageerimisel teise aminohappe aminorühmaga.Peptiidside on planaarne ning enamasti trans-konformatsioonis.Valkude kostises leidub 20 üldlevinud aminohapet( proteogeensed).Valgud täidavad oma funktsiooni tänu nende iseloomulikele ruumilistele struktuuridele(primaarne,sekundaarne,tertsiaalne ja kvaternaarne). Denaturatsioon-valgu unikaalse ruumilise struktuuri lagunemine(peptiidsisemed ei katke ja primaar struktuur säilib). Valkude reaktsioonide tüübid: · Kvantitatiivsed reaktsioonid(värvusreaktsioonid,väljasadestamine,väljasoolastamine) · Kvalitatiivsed reaktsioonid Kvalitatiivseid reaktsioone on kahte tüüp...
Võrdluseks võib katse läbi viia ka munavalgu lahusega. Kirjeldatakse katse tulemust erinevate süsivesikute ja valgu lahuse puhul. 17 1.2.2 Osasoonide saamine Osasoonid on süsivesikute derivaadid, mis tekivad redutseeriva ehk taandava suhkru reageerimisel fenüülhüdrasiiniga. Kõrvuti monoosidega moodustavad osasoone ka taandavad oligosahhariidid. Osasoonid kristalluvad lahustest hõlpsasti välja, kusjuures tekkivate kristallide kuju ja sulamistemperatuur on lähtesuhkrule iseloomulikud. Osasooni kristallide kuju järgi on võimalik eristada ka neid suhkruid, mille stereostruktuurid erinevad vaid ühe kiraalse tsentri konfiguratsiooni poolest. Ajalooliselt on osasoone suhkrute identifitseerimiseks kasutatud väga laialdaselt, kuid tänapäeval on sel otstarbel enamlevinud kromatograafilised meetodid. Osasoonide moodustumise reaktsioon on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
