sinepipulber, sool 1,2%, toiduäädikas, piimavalk, lõhna- ja maitseaine, säilitusaine (kaaliumsorbaat, naatriumbensonaat), toiduvärv (beeta-karoteen). Toitainete sisaldus 100g tootes: süsivesikud 6,14g; valgud 0,72g; rasvad 24,92g. Energiasisaldus: 251,7kcal (1038,7kJ) /100g. Pakend: 900 grammised pudelid. Majonees Provansaal Koostis: taimne õli, vesi, suhkur, sinepipulber, sool 1,1%, vadakupulber, munapulber, paksendaja (modifitseeritud kartulitärklis, ksantaankummi), toiduäädikas, säilitusaine (naatriumbensoaat, kaaliumsorbaat), toiduvärv (beeta-karoteen). Toitainete sisaldus 100g tootes: süsivesikud 4,97g; valgud 0,92g; rasvad 50,13g. Energiasisaldus: 474kcal (1954,9kJ) /100g. Pakend: 900- , 450-, 430-, ja 230 grammised pudelid ja topsid; lisaks 4,5- ja 9kg majoneesiämbrid suurköökidele. Lahe Laua majonees Lahe Laua majoneesi rasvasisaldus on viidud 35%-le. See on hapukooretaolise ühtlase
lihatoodete tootmine ja turustamine. Maag Lihatööstus turustab oma tooteid Rannarootsi ja Isukas kaubamärkide all. Lasnamäe Prisma kaupluses müüdakse Moskva keeduvorsti ja Laste keeduvorsti kulinaarialetis lahtiselt. Säilitada temperatuuril +2….+6 14 6.2 Tooted Doktori E-vaba keeduvorst Koostisosad: Sealiha (44%), vesi, veiseliha (13%), kamar, lõssipulber (sh. laktoos), sool, kartulitärklis, glükoos, hüdrolüüsitud taimne proteiin, vürtsid, kirsipulber, lõhna- ja maitseained, lihavalk, maltodekstriin, starterkultuur. Lastevorst Koostisosad: Sealiha (41%), vesi, veiseliha (14%), kamar, kartulitärklis, lõssipulber (sh. laktoos), sool, stabilisaatorid (di- ja polüfosfaat), happesuse regulaator (trifosfaat), glükoos, lõhna- ja maitseained, antioksüdant (askorbiinhape (L-)),
58 Sidrun l 0,006 0,003 0,012 0,005 Vaniljesuhkur kg 0,001 0,001 0,002 0,002 Kaste: 56 Astelpaju mari l 0,030 0,013 0,060 0,026 Suhkur kg 0,006 0,006 0,012 0,012 Kartulitärklis 0,004 0,004 0,008 0,008 vesi 0,010 0,010 0,020 0,020 Sokolaadi kaunistus Tume sokolaad, Fazer kg 0,030 0,030 0,060 0,060 Kokku: 0,193 0,385 Hind km-ga:
Keemilised omadused · Tärklise põhiomaduseks on hüdrolüüs (reageerib veega), mille kiirendamiseks kasutatakse katalüsaatorina väävelhapet · Tärklis hüdrolüüsub ka inimorganismis fermentide (ensüümide) toimel Looduses · Looduses on tärklis peamiselt taimede varuaine, kogunedes seemnetesse, mugulatesse (kartulis 2024%, teraviljas 70%, riisis üle 80%). Tärklist jagatakse järgmistesse rühmadesse : · 1) kartulitärklis, ei kannata kuumutamist, vees ei lahustu · 2) maisitärklis, kannatab keetmist · 3) riisitärklis, on kõige väiksema terakestega Katsed · Katse 1 Tilgutage joodreaktiivi tärkliskliistrile, kartuli lõikepinnale, saiatükikesele! Jälgige värvuse muutumist. · Katse 2 Joodi varal võib tärklist avastada ka siis, kui seda leidub vähe. Uurige joodreaktiiviga mitmesuguseid vorstisorte! Violetse värvuse intensiivsus
Tärklis on looduses taimede varuaine. Looduslikult leidub teda väga paljudes taimedes. Taimed tarbivad tärklist erinevatel arenguetappidel ja seetõttu varieerub tema sisaldus taimes nii liigiti kui ka indiviiditi suuresti nii juurtes, lehtedes, vartes, risoomides, mugulates, õites, viljades ja seemnetes. Tärklis puudub ainult räni-, sini- ja pruunvetikais ning klorofüllita õistaimedes, kus teda asendavad teised süsivesikud. Tärklis jagatakse järgmistesse rühmadesse: 1. Kartulitärklis, mis ei kannata kuumutamist, vees ei lahustu. 2. Maisitärklis, mis kannatab keetmist. 3.Riisitärklis, mis on kõige väiksemate terakestega. Tärklis on tooraine mitmetele tööstustele, näiteks: paberitööstus, toiduainetetööstus, alkoholitööstus, ravimitööstus jt. Toiduainetööstused ja toitlustusettevõtted kasutavad toidulisaainetena keemiliselt, ensümaatiliselt või füüsikaliselt töödeldud tärkliseid.Tärklis on
Keemia 1. Säästu keedusink Koostis: Sealiha(65%), vesi, kartulitärklis, sojavalk, piimavalk, keedusool, lõhna - ja maitseained, stabilisaatorid E407-Karrageen ja tema naatriumi-, kaaliumi-, ja ammooniumisoolad, k.a. furtsellaraan- Omadused: Paksendaja, zheleeriv aine, stabilisaator. Kõrvalmõjud: Võib põhjustada koliide ja soolestikuvaegusi.häirib immuunsüsteemi. Võimalikud anafülaktilised reaktsioonid. E450-Difosfaadid- Omadused: Emulgaator, stabilisaator. Kõrvalmõjud: Pole teada. Loomakatsetel
[1] Uuringu läbiviimine Uuringut läbi viia ei olnud eriti keeruline, kuna tegin seda Tallinnas, siis ei pidanud muretsema väikese valiku pärast poodides. Käisin uuringu läbiviimiseks Selveris ja Rimis ja sain nendest poodidest kõigi kümne majoneesi koostised. Kahjuks ei olnud võimalik pakenditest pilte teha, kuna puudus piisavalt heade võimalustega kaamera. Tulemused Jaani Majonees Kerge Koostis: taimne õli, joogivesi, suhkur, paksendaja (modifitseeritud kartulitärklis), suhkur, munakollasepulber, keedusool (max 1,3%), happesuse regulaator (äädikhape, sidrunhape), stabilisaatorid (ksantaankummi, guarkummi), säilitusained (kaaliumsorbaat, naatriumbensoaat), sinepi lõhna- ja maitseaine, toiduvärv (beetakaroteen). Jaani Oliiviõli Majonees Koostis: Taimneõli 50% (sellest 55% oliiviõli), vesi, suhkur, tärklis, sool (max. 1,5%), munakollasepulber, happesuse regulaatorid (äädikhape, sidrunhape), stabilisaatorid
· lõhnaaine · Geraniol · Limonene · Citronellol Kasutatakse: Nõudepesuvahendina. Ökonoomne. Rikkalik vaht püsib ja toimib kaua. Lahustab rasva ka külmas vees. Sinupret R kaetud tabletid 1 tablett sisaldab pulbrilist droogi: · Emajuurt 6 mg · nurmenukuõisi tupplehtedega 18 mg · oblikat 18 mg · leedripuu õisi 18 mg · rausürti 18 mg Abiained: · eudragit E 12,5 · zelatiin · glükoosisiirup · kartulitärklis · laktoos- monohüdraat · maisitärklis · magneesiumoksiid · montaanglükoolvaha · naatriumkarbonaat · polüvidoon · rafineeritud riitsinusõli · sahharoos · vaikaine · kolloidne ränidioksiid · sorbitool · talk · steariinpalmitiinhape · värvained E 104, E 132, E 170 ja E 171 Kasutatakse: Sekreedi vedeldamiseks ägeda ja kroonilise nina kõrvalkoobaste põletiku (sinusiidi ja broniidi) korral.
Retsepti kaal kaal ta 1 Kao 1 Retsepti Toiduained Ühik bruto % neto x bruto x neto Ühiku hind hind Astelpaju kg 0,050 0,050 1,000 1,000 4,352 0,218 Vesi L 0,113 0 0,113 2,260 2,260 0,000 Suhkur kg 0,012 0 0,012 0,240 0,240 0,736 0,009 Kartulitärklis kg 0,004 0 0,004 0,080 0,080 1,450 0,006 Vesi Tärklisele L 0,023 0 0,023 0,460 0,460 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 Kohupiim 9% kg 0,015 0 0,015 0,300 0,300 2,538 0,038 Vispi 15% L 0,015 0 0,015 0,300 0,300 1,869 0,028
VAN Reede Laupäev Tatrakissell Marjane kodujuustukreem (toortatra peenjahu, vesi, külmutatud marjad, mesi) (kodujuust, vaarikad, banaan, maasikad, mandlid) UTEL Pühapäev Õunasupp kaneeliga (õun, sidruni mahl, vesi, kaneelipulk, pruun suhkur, kartulitärklis) E NB! Supp-praad-magustoit lõunasöögina on iganenud lähenemine, sest keskmisele inimesele on seda lihtsalt ülemäära palju. 3
keedusink 0,2 kg broilerifilee 0,3 kg sealiha seljatükk 0,5 kg veisevälisfilee 0,4 kg hakkliha 0,4 kg peekon 0,2 kg Kuivained kaerahelbed 0.1 kg kruubid, tangud 0,1 kg kamajahu 0.1 kg riis 0,2 kg pastatoode 0,4 kg kus-kus 0,2 kg jahu 0,5 kg kartulitärklis 0,3 kg riivsai 0,1 kg manna 0,1 kg kastme paksendajad 0,1 kg kakaopulber 0,1 kg zelatiin 0,1 kg kohv 0,1 kg rosinad 0,1 kg suhkur 0,5 kg Muud tomatipüree 0,1 kg äädikas (veinuäädikas) 0,05 kg sinep 0,03 kg oliivõli 0,1 kg
Ta on tooraine mitmes tööstuses(paberi-,toiduaine-,alkoholi-ja ravimitööstuses).Teda loetakse taastuvaks tooraineks. · Tärklis on taimne varusüsivesik, mis koosneb glükoosijääkidest. Teda leidub kahe põhivormina: amüloosi ja amülopektiinina. · Tärklis-rahvapäraselt kutsutakse kartulijahuks · Tärklis peaks katma suure osa organismi energiavajadusest) · Tärklist on rohkesti tera ja kaunviljades ja kartulimugulates. Erinevad tärkliseliigid · Kartulitärklis · Maisitärklis · Riisitärklis · Maguskartuli tärklis · Tärklisesiirup · Kartulipulp Tärklise keemiline koostis (taimsete polüsahhariidide kogum) · Tärklise põhiomaduseks on hüdrolüüs mis reageerib veega. · Koosneb glükoosijääkidest-Tärklist leidub kahe põhivormina:amüloosi ja amülopektiiniga.Amüloos(molekumass on väiksem)Amülopektiin(ruumikas ja haruline struktuur,suurem molekulmass)
35 Kartul kg 0,000 0,100 0,615 0,400 0,000 Kirsivaht õunaga Külmutatud kirsid kg 0,030 0,030 0,000 0,120 Suhkur kg 0,030 0,030 0,120 0,120 Punane vein L 0,005 0,030 0,120 0,120 Kartulitärklis kg 0,020 0,005 0,020 0,020 Kaneel kg 0,070 0,020 0,080 0,080 Sidrun tk/kg 0,015 0,070 0,280 0,280 Toorjuust kg 0,015 0,015 0,060 0,060 Hapukoor kg 0,015 0,015 0,060 0,060
marjadele ja puuviljadele. 14. Millest ja kuidas valm.keedetud kompotte? Suhkrusiirup,maitseained 15. Milliseid serveerimis nõud kasutatakse kompottide serveerimiseks? pokaalid,kausid(klaasist)150g 16. Nimeta tooraine millest on võimalik kissell ivalmistada? Puuviljad,marjad,porgandid,peedid(köögiviljad;aedviljad)piim,koor,mahlad. 17. Nimeta 2 tihendus ainet millega võib kisselle tihendada?Kuidas toimub ettevalmistamine? Maisi- ja kartulitärklis. Külmas vees 18. Mida tuleb arvestada nende tärkliste asendamisel üksteisega? Kartulitärklist ei või keeta,muidu läheb vedelaks.Maitsetärklist võetakse 1,5x rohkem 19. Kuidas jagunevad kissellid konsistensi järgi,kui palju lisatakse tärklist?Milliste lisanditega? Vedelad kissellid 1kg/10-40g tärklist, pudrud vormiroad. Poolvedelad 1kg/40-50g, vahukoor, keedis. Paksud 1/50-80g, siirupite, kastmetega 20. Serveerimisnõud?Kausid,taldrikud 21
42 mg%), U ja karotiini (11-56 mg%). Suurema C-vitamiini sisalduse korral on kartulisaak kvaliteetsem, kuna C-vitamiini anioonrühm on tugevaks redutseerijaks, mis hoiab ära või tasakaalustab oküdeerumist ja tagab sellega mugulate kvaliteedi püsivuse ning pikema tarbimisperioodi. Kartuli säilitamisel on tema kvaliteedi muutuste üheks põhjustajaks C-vitamiini sisalduse vähenemine. C-vitamiini sisalduse vähenemine toimub ka toiduks valmistamisel. Kartulitärklis ja selle saamine Tärklis on taimedes olev polüsahhariid. Tärklise üldvalem on (C6H10O5)n. Ainsuses olev termin "tärklis" ei tähenda mingit kindlat keemilist ühendit, vaid tähistab üldmõistet. Seega oleks korrektne nimetus "tärklised", viimane pole aga kasutusel pika traditsiooni tõttu. Tärklis on puhtal kujul vees lahustumatu, lõhnatu ja maitsetu valge pulber. Tärklis on taimede glükoosivaru. Ta koosneb kahest glükoosi polümeerist: amüloosist ja amülope ktiinist.
kartulimugulad ongi seetõttu magusad. Taimedes ladestub tärklis kihilise ehitusega teradena, mille kuju sõltub liigist. Nii on kartulist pärinevad tärklisekogumid ovaalsed, maisi ja riisi süsivesikutevarud moodustavad aga hulknurkseid struktuure. Erinevused on ka terade mõõtmetes, kusjuures tööstuses hinnatakse rohkem suuremõõtmelisi tärkliseterasid. Muide, just suured terad annavad tärklisele valguse käes ka erilise helgi. Suurema teraga on nisu-, maisi- ja kartulitärklis, seevastu riisitärklise terad on väiksemad. Külmas vees tärkliseterad ei lahustu, kuid punduvad. Kõrgemal temperatuuril (5070 oC) hakkavad nad vee toimel tugevasti paisuma, terade maht üha suureneb, kuni lõpuks nad lagunevad ning tekib kleepjas lahus. Seda tärklise omadust kasutatakse nii kisselli keetes kui ka kliistrit tehes. Arvestama peab sedagi, et pikka aega seisnud kartulijahu hakkab oma kliisterdamisomadusi kaotama
kuid rahapuudusel müüs patendi 200 dollari eest edasi. Jäätise tööstuslik tootmine ja laiem tarbimine sai alguse alles 19. sajandil. Esimene jäätisetehas ehitati Jacob Fussell'i poolt 1851. aastal Ameerikasse Baltimore'i ning esimene jäätisekoonus valmistati 1896. aasta septembris. Valisin endale Balbiino banaani koorejäätise. Jäätis koosneb: vesi, vahvel 23%(nisujahu, suhkur, taimne õli, emulgaator-sojaletsitiin, kartulitärklis, sool, kergitusaine E500, lõhna-ja maitseaine), rõõsk koor, banaanitäidis 13%(suhkur, banaanipüree 35%, vesi, paksendaja-pektiin, banaani lõhna-ja maitseaine, toiduvärvid (kurkumiin,paprikaekstrakt), happesuse regulaator- sidrunhape, antioksüdant- askorbiinhape), suhkur, või, lõssipulber, vadakupulber, stabilisaatorid- jaanileivapuujahu, guargummi, karrageen, emulgaatorid- rasvhapete mono-ja diglütseriidid, lõhna-ja maitseaine ( vainilliin).
1 Taluvõi kg 0,008 0,008 0,016 0,016 71,24 kr 0,58 kr Valge veini kaste Lauavein (Campicello) l 0,035 0,035 0,070 0,070 29,58 kr 1,04 kr Kalapuljongikuubik kg 0,003 0,003 0,006 0,006 97,45 kr 0,29 kr 1 Oliiviõli l 0,008 0,008 0,016 0,016 116,95 kr 0,95 kr Kartulitärklis kg 0,002 0,002 0,004 0,004 38,91 kr 0,08 kr Vesi l 0,030 0,030 0,060 0,060 Valge pipar kg 0,001 0,001 0,001 0,001 197,73 kr 0,10 kr Kurkum kg 0,001 0,001 0,001 0,001 231,58 kr 0,12 kr 15 Till (värske) kg 0,001 0,001 0,001 0,001 88,98 kr 0,05 kr Banaaniriis
TOORAINE/KOMPONENDID bruto ühik kao % neto muna 2 tk/g 0 100 suhkur 20 g 0 20 piim 250 ml 20 200 vanillsuhkur 5 g 0 5 kartulitärklis 2 g 0 2 tooraine 327 ml / g kuumt.kadu 8 % valmistoit 300 ml / g / tk. portsukaal 130 ml / g / tk portsjonit 2 tk Toidu nimetus: portsjoni väljatulek
mitmealuseliste fenoolidega, andes värvilisi produkte nagu oli ka nendes katsetes näha. 7) Tärklise reaktsioon 5 ml tärkliselahust, 1 Reaktsioonisegu muutus joodiga tilk joodilahust siniseks ning seda Maisitärklis Kartulitärklis kuumutatakse keemiseni. Kuumutades muutus lahus läbipaistvaks, jäävanni panes taastus sinine värvus. Sinakad kompleksid on tingitud polüsahhariidahelate
katsetes näha. Lahuses olevad süsivesikud annavad kuumutamisel Furfurooli ja hüdroksümetüülfurfurooli 7) Tärklise 5 ml tärkliselahust, Lahus muutus siniseks ning reaktsioon 1 tilk joodilahust kuumutasin keemiseni. Lahus muutus Maisitärklis Kartulitärklis joodiga läbipaistvaks, jäävanni pannes taastus sinine värvus. Sinised kompleksid on tingitud polüsahhariidahelate keerdumisest joodi molekulide ümber. Kõrgemal temp.-l kompleksid lagunevad ja kaotavad värvuse.
8 Sealihamass (min.32%), joogivesi, seakamar (max.19%), veisesüda, seapekk, porgand, keedusool (max. 1,4%), maitseained, säilitusaine E250. Energiat 241 g Valke 12 g Rasvu 21 g Süsivesikuid 1 g 6. Pasteedid 6.1 Rannamõisa Kalkuni maksapasteet “Delikatess” Koostis: Kalkuniliha, kalkunimaks, seapekk, vesi, sool, maitseained, laktoos, kartulitärklis, suhkur, antioksüdant, E301, maitse- ja aroomitugevdaja E621, konservant E250 100 grammi toodet sisaldab: Energiat 825,55 kJ/197,5 kcal Valke 11,8 g Rasvu 16,7 g Süsivesikuid 0,0 g 6.2 Maksapasteet 9 Koostisosad: Seamaks (min.39%), joogivesi, seapekk, sealiha, porgand, sibul, keedusool (max.1,3%), maitseained. 100 g toodet sisaldab: Energiat 240kcal Valke 13g Rasvu 20g Süsivesikuid 2g
Omadused: Punane värvaine. Looduses esinev aine. Kõrvalmõjud: Võib tekitada astmat ja ka eluohtlikke allergilisi reaktsioone. 7 FELIX LIHAPALLISUPP Koostis: kartul, frikadellid (14% sissepanekul) veise- ja sealihast (s.h.muna, lõssipulber, soja), porgand, sibul, joogivesi, makarontoode, punane paprika, nisujahu, taimne õli, keedusool (max. 1,8 %), puljongipulber (sh. maltodekstriin, suhkur, kartulitärklis, lihaleemekontsentraat, taimne rasv, sibulapulber, maitseained, pärmiekstrakt), pipar, toiduvärv (beetakaroteen). · E621 Naatriumvesinikglutamaat Kasutusala: Lihatoidud, valmistoidud, lihaleeme- puljongikuubikud, salatikastmed, kuivkastmed, maitsesegud. Omadused: Lõhna- ja maitsetugevdaja. Kõrvalmõjud: Hiina restorani sündroom: südame pekslemine, peavalu, pearinglus, näo punetus, lihas- ja liigesvalud, migreenilaadsed peavalud
Viljad surutakse läbi sõela Sõelale jäänud kestad ja seemned pannakse veega keema, lisatakse m.a. Vedelik kurnatakse Vedelik kuumutatakse keema, lisatakse suhkur Lisatakse ettevalmistatud tärklis, kuumutatakse keemiseni Lisatakse mahl v püree Segatakse ja jahutatakse. Mahladest, mehudest, püreedest, veinidest: Vesi keedetakse läbi m.a. ja kurnatakse Lisatakse suhkur ja keedetakse suhkrusiirup Lisatakse kartulitärklis Kuumutatakse keemiseni ja lisatakse mahl, mehu, püree v vein Segatakse ja jahutatakse. Köögiviljakissellid: Köögiviljad keedetakse pehmeks ja püreestatakse Püreele lisatakse suhkur ja teised m.a. ning keededakse Lisatakse ettevalmistatud tärklis Keedetakse keemiseni ja jahutatakse. Serveeritakse temp. 10-14C.Igale sööjale arvestatakse 1,5-2 dl kisselli. 17
tooted oleksid kaubanduskettides ja kauplustes hästi esindatud. Arendame külmutatud toodete portfelli, sest teame, et naturaalsus, valmistamise lihtsus ja kiirus on tarbijale abiks koduse tervisliku toidulaua katmisel. 8 2.1.2 Eriti Rammus 15 % vannilli koorejäätis Koostis: vesi, rõõsk koor, vahvel 22% (nisujahu, suhkur, taimne õli, emulgaator – sojaletsitiin, kartulitärklis, sool,kergitusaine: E500, lõhna- ja maitseaine); suhkur, vadaku- ja lõssipulber, või; emulgaator E471, stabilisaatorid: E412, E410, E407; lõhna- ja maitseaine (vanilliin). 100 g toote keskmine toitainete ja energiasisaldus: energiat 1133 kJ/ 271 kcal valke 4,5 g süsivesikuid 34 g rasvu 13 g Lisainfo Kaal 200 ml / 100 g Säilivusaeg 12 kuud Tükke kastis 21 Kaubamärk: Ettevõttest
Kartulisalat, köögiviljakotlettid, kartulikotlettid, porgandipirukas jne... 3.Millistest toiduainetest saab keeta puljongeid? Loom, linna, uluki lihast ja kontidest. Maitsestamiseks kasutatakse köögi- ja juurvilju, vürtse, maitsetaimi ja maitseaineid. 4.Millised on klassikalised vürtsid? Basiilik, Cayenne'i pipar, Estragon, Kalgan, Kaneel, Ingver, Kaneelikoor, Kappar, Kardemon, Karrilehed, Koriander. 5. Mida kasutatakse kastmetihendajateks? Vedelikuga segatud jahu, jahuvõi, kartulitärklis, püreed, kanamunakollane, kokkukeetmisel või maitseköögiviljad. 6.Millised on veiseliha sisetemperatuurid erinevate portsjonroogade valmistamisel? Seest punane prae sees temp 63, seest roosa 65, läbiküpsenud 75. 7.Millisest lihast valmistatakse biifsteeke? Veiseliha, välisfilee 8.Millised tooted on rostbiif ja romsteek? Rostbiif fileest, reietükis sisemisest lihaskimbust, seljatükist. 1,2-1,5 kg lihatükk maitsestatakse ja vormitakse. Romsteek
Tärklis moodustab joodiga intensiivselt lillakas-siniseid komplekse, mis kõrgemal temperatuuril lagunevad ja kaotavad värvuse. Töö käik: 4-5 ml tärkliselahusele lisati 1 tilk joodilahust. Segu kuumutati keemiseni. Seejärel katseklaasi alumine pool jahutati jäävannis. Tulemus: Joodi lisamisel lahusesse tekkis tugev sinine lahus. Kuumutamisel muutus lahus värvusetuks. Katseklaasi alumise poole jahutamisel hakkas taastuma sinine värvus. Maisitärklis Kartulitärklis Mikroskoobiga vaadeldes võrreldi erinevate tärkliseliikide kuju ja suurust. Maisitärklise terad on väiksed ja kandilisema kujuga, kartulitärklise terad suuremad ning ovaalsed 7
Retsepti kaal Valmistamise kaal Hind 20% ta Kao % Toiduained Ühik 1 bruto 1 neto 2 bruto 2 neto Ühiku hind Retsepti h 5 pohl L 0,100 0,095 0,200 0,190 30,90 kr 3,09 kr 0 suhkur kg 0,100 0,100 0,200 0,200 15,90 kr 1,59 kr 0 kartulitärklis kg 0,023 0,023 0,045 0,045 15,90 kr 0,36 kr 0 piim L 0,160 0,160 0,320 0,320 7,90 kr 1,26 kr 0 vaniljesuhkur kg 0,001 0,001 0,002 0,002 60,90 kr 0,06 kr 0 Pähklid kg 0,010 0,010 0,020 0,020 65,45 kr 0,65 kr
Kuumutamisel kompleks laguneb ja lahus muutus värvituks. Külma veejoa all jahutades moodustus kompleks uuesti ning lahus värvus uuesti tumesiniseks. Reaktsioon tõestas edukalt polüsahhariide. B. Vaatlesime mikroskoobi all kartuli- ja maisitärklist ning glükoosi, maltoosi ja laktoosi. Kartulitärklise graanulid on suuremad, ümmargusemad ja omavahel rohkem koos, aga maisitärklise graanulid on seevastu pisemad, lopergusemad ning osakesed on üksteise küljes endid ,,grupeerinud". 1)Kartulitärklis [http://www.visualphotos.com/photo/1x5664899/potato-starch-through-microscope.jpg] 2)Maisitärklis [http://clarissacagnato.weebly.com/uploads/1/4/4/5/14451102/7938612_orig.jpg?365]
kanafond kg 8,43 kanakoib kg 2,04 kana-hakkliha kg 6,95 kana-hakklihasnitsel tk 0,35 kanakints kg 1,92 kaneel kg 3,64 kappar kg 24,51 kapsa ja porgandi segu kg 0,77 kapsas kg 0,29 kardemon kg 45,63 karripasta kg 6,38 kartul (koorimata) kg 0,26 kartulitärklis kg 1,55 kastmepaksendaja kg 5,4 keedetud punane peet kg 0,82 keedusink kg 2,3 keedusink viilutatud kg 4,16 keefir l 0,53 kiirkaerahelbed kg 1,33 kiivi kg 1,3 kikerhernes kg 2,3 kirsikompott kg 4,42 kirsimoos kg 3,4 kirsstomat kg 4,43 kitsejuust kg 19,09
Töö teoreetilised alused Et osata hinnata uuritava proovi ainelist sisaldust, on suuresti abiks erinevad kvalitatiivsed reaktsioonid. Kvalitatiivsed reaktsioonid on pikema aja jooksul välja kujunenud tõhusaks meetodiks tunnistatud laboratoorsed katsed ja nendele iseloomulike reaktsioonitulemuste põhjal saab tuvastada konkreetse ühendi/ ühendite rühma/ keemilise elemendi ja/ või funktsionaalse rühma olemasolu lahuses. Selleks võib olla: iseloomuliku värvusreaktsiooni teke; sademe või hägu moodustumine; gaasi eraldumine; muud silmale nähtavad muudatused. Antud töös tulevad vaatluse alla valkude ja süsivesikute kvalitatiivsed meetodid. Valgu puhul mängib tähtsat rolli tema aminohappeline koosseis ja järjestus, lisaks valgu ruumiline struktuur. Siin puhul on abiks värvusreaktsioonide tekitamine, väljasadestamine lahusest reagentide või temperatuuri toimel (termiline denaturatsioon), ja väljasoolastamine erinevate valgufraktsioonide l...
Segu loksutatakse ja kuumutatakse keemiseni. Seejärel katseklaasi alumine pool jahutatakse jäävee vannil. Kuumutades lillakas värvus kaob, lahus muutub läbipaistvaks. Jahutades tekib kompleks uuesti ja värvus muutub jälle lillakaks. B. Mikroskoobi alusklaasile kantakse erinevate tärkliste materjali proovid. Lisatakse 1 tilk lahjendatud joodilahust. Maisitärklis on kobaras, koosnevad väiksematest tükkidest. Kartulitärklis on suurte ümarate tükkidena, enamasti üksikult. Järeldus Tärklis moodustab joodiga lillaka kompleksi, mis kuumutamisel laguneb (värvus kaob) ja jahutamisel tekib uuesti. Mikroskoobiga joodiga värvunud taimseid tärkliseterasid vaadeldes on võimalik kindlaks teha, mis taimest tärklis pärit on.
Toiduainete ja toitumisõpetus TOIDUKAUBAD, NENDE PAKENDAMINE JA SÄILITAMINE TOIDUSEADUS Kasulikud lingid: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13256331 https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13234674 Käsitleb alljärgnevaid punkte ( täida lüngad- otsida toiduseadusest vastused! ) ............................................................................................................... ............................................................................................................... ............................................................................................................... ............................................................................................................... ............................................................................................................... ................................................................................................
veevannil. Kuumutamisel lahuse värvus kaob. Jahutatakse katseklaasi alumist poolt. Jahutatud osa värvub uuesti tumesiniseks. Järeldus: Kuumutamisel värvus kadus, sest kõrgel temperatuuril kompleksid lagunevad ja toimub pöörduv reaktsioon. Jäävannis kompleksid taastusid ja taastus ka iseloomulik värv. Maisitärklise terad olid väiksemad kui kartuli omad. Kartulitärklise osakesed olid ebaühtlased, maisitärklise osakesed olid korrapärased ovaalsed. kartulitärklis maisitärklis
Tekkinud komplseks laguneb väga kõrgel temperatuuril. Töö käik: A. Valasin katseklaasi 4 ml tärklise lahust ja lisasin 1ml joodilahust.Lahus värvus siniseks. Loksutasin segu ja kuumutasin.Lahus muutus värvituks. Siis jahutasin jäävannis katseklaasi alumise osa ning seal taastus eelneval olnud sinine värvus. B. Vaatlesin mikrosboobi all maisitärklise ja kartulitärklise proove. maisitärklis kartulitärklis Järeldused: Katses selgus, et tärklise kompleks joodiga ei ole püsiv kuumusele (pöörduv reaktsioon) Silvia Laiv 112429 TTÜ 2013 1.1 Valgud ; 1.2 Süsivesikud Silvia Laiv 112429 TTÜ 2013
Täpsed andmed puuduvad. Ammoniaagi abil valmistatud suhkruliköör on tekitanud rottidel halvaloomulisi kasvajaid. Inimestel on tekitanud kõhulahtisust. Ei soovita. 6.Konservid/purgisupid Salvest Seljanka Netokaal: 530g Koostis: veiseliha(28% sissepanekul), sibul, soolakurk, sink(8%), (sealiha, joogivesi, stabilisaatorid E450, E501, E452, E407, antioksüdant E316, säilitusaine E250), tomatipasta, suitsuvorst, (3,5%), (sealiha, kanaliha, joogivesi, seakamar, searasv, kartulitärklis, sojavalk, lõhna-ja maitseained, dekstroos, toiduvärv E120, stabilisaator E450, E451, E407a, antioksüdant E300, E307, lõhna-ja maitsetugevdaja E621, säilitusaine E250), nisujahu, või, soolatill, paprika, searasv, keedusool, (max 1,8%), oliivid, maitseained. 100 g tootes: Energiasisaldus 395 kJ/ 94 kcal; valgud 8g, süsivesikud 3g, rasvad 5g. Tarvitamisjuhis:Lahjendada 0,5 L veega ja keeta 3-4 min.Säilitamine temperatuuril 0...+20 °C Parim enne:15.02.2014 08.29
TOODETE KEEMILISE KOOSTISE ANALÜÜS E-AINETE PÕHJAL Kristi Lember XIIÕA 1. Majonees provansaal. Tarplani Kaubanduse OÜ Koostis: taimne õli, vesi, suhkur, sinepipulber, sool 1,1%, vadakupulber, munapulber, paksendaja ( modifitseeritud kartulitärklis, ksantaankummi), toiduäädikas, säilitusaine ( naatriumbensoaat, kaaliumsorbaat), toiduvärv (beeta-karoteen) E415 Ksantaankummi Kasutusala: Juurviljakonservid, salatikastmed, dzhemmid, marmelaadid, karastusjoogid, maiustused. Omadused: Paksendaja, stabilisaator. Kõrvalmõjud: Pole teada. E202 - Kaaliumsorbaat Kasutusala: Väga lai kasutusala: piimatooted, salatikastmed, jogurt, viilutatud leib, veinid, maiustused,
Tulemus 11 Eda Türi 142281 YAGB21 Algne lillaka värvi lahus kuumutamisel muutus järjest heledamaks kuni värvus kadus üldse. Veejoa all jahutades taastus lahuse lillaks värvus. Järeldus Tekkinud tärklise ja joodi lilla kompleks laguneb kõrgemal temperatuuril, kuna polüsahhariid keerdub kõrgel temperatuuril lahti. Tegemist on pöörduva reaktsiooniga. Pilt 4 Kartulitärklis Pilt 3 Maisitärklis 12
molekulide ümber. Tekkinud kompleks laguneb kõrgel temperatuuril ja kaotab värvuse. Töö käik: valasin katseklaasi ~ 4 ml tärkliselahust, lisasin 1 tilga joodilahust. Loksutasin ja kuumutasin keemiseni, lahus kaotas värvuse. Jahutasin katseklaasi jäävee vannil. Lahus muutus tagasi sinakaks. Järeldus: lahus kaotas kuumutamisel värvuse, kuna tärklise ja joodi kompleks lagunes. Kuna tegu on pöörduva reaktsiooniga, siis jahutamisel sinakas värvus taastus. Kartulitärklis Maisitärklis Kartulitärklise terad olid veidi ovaalse kujuga. Kartulitärklise terad olid suuremad kui maisitärklisel ning kartulitärklise terade vahel on suurem vahemaa kui maisitärklise pisikeste ringikujuliste terade vahel.
reaktsioon). Joodiga värvuvad ka taimsest materjalist eraldatud natiivsed tärkliseterakesed ning värvununa on nende suurus ja kuju mikroskoobis hõlpsamini vaadeldavad, võimaldades kindlaks teha, millisest taimest tärklis pärineb. Töö käik A. Katseklaasi valatasin 5 ml tarkliselahust ja lisasin 1 tilk joodilahust. Loksutasin ja kuumutasin keemiseni. Katseklaasi alumine pool jahutasin jaavee vannil. B. Mikroskoobi alusklaasile kantsin erinevate tärkliste (maistärklis ja kartulitärklis). Lisasin 1 tilk lahjendatud joodilahust. Kasutasin suurust 15 x 8. Joonistasin üles erinevate tärkliseliikide terade kuju ja võrdlesin omavahel nende suurust. Töö tulemus A. Lisades joodilahust tärkliselahusesse lahuse muutus värvus siniseks. Pärast keetmist värvus kadus, sest joodikompleks lagunes temperatuuri mõjul. Parast katseklaasi jahtumist sinine värvus tekkis jalle, mis tähendab, et joodikompleks taandus
. -.-' Kasutusaeg: 6-9tundi.. Valmistatakse eritellimusel lasteasutuse mööblit, ei kahjusta tervist Kaseiin- on pulbriline aine, mis sisaldab tehnilist kaseiini, kustutatud lupja, naatriumfloriidi ja petrooliumi. Toodetakse pulbrina, mis lahustatakse vees(külmas) Kasutamise aeg: ainult 4-7tundi.. -.- väga tugev liimliide ja kasutatakse tisleriplaatide ja massiivpuidu liimimiseks. Taimse päritolu liimid põhinevad taimsetel valkudel(kartulitärklis ja nisujahu) (Munavalge kõige puhtam valk üldse). Looduslikud liimid on keskkonna sõbralikud ja inimesele ohutud. Sünteetilised liimid Sünt. Liimide valmistamiseks kasutatakse sünteetilisi vaike, mis annavad bensiini-, kuuma- ja veekindla liite, mille tugevus ületab tunduvalt loomsete liimidega saavutatud tugevuse.Valmistamine lihtne, nakkumine kiire. Puuduseks: Liimilahuse lühike säilimise aeg ja tervistkahjustav toime. Kasutatakse nii külm kui kuumliimimiseks.
Kõige kättesaadavam on see jahimeestele ja nende tutvusringkonnale. Haruldus ja eksklusiivsus teevad ulukilihast hinnalise ja ka kalli toote. (Eesti Toit 2010) 12 3 LIHATOOTED 3.1 Vorstitooted Vorstid on tooted, mis on valmistatud hakklihast, pekist, vürtsidest ja abitoorainest. Põhitoorained on näiteks: liha, pekk, loomarasv, subproduktid ja veri. Abitoorained on näiteks: piimatooted, munasaadused, kartulitärklis, nisujahu, tangud, keedusool, vürtsid, suhkur, nitritid ja teised ained. Vorste ümbritseb kest. Vorstikestad jagunevad kaheks: Vorstikest loomade puhastatud ja töödeldud sooled on naturaalkestad. Need koosnevad looduslikest valkudest, põhiliselt kollageenist. Selline kest laseb hästi läbi suitsugaase ja veeauru. Tänu sellele võivad vorstis olla mikroorganismide arenemiseks vajalikud tingimused see on põhjus, miks naturaalkestas vorstide säilitusajad pole eriti pikad.
portsjoni kaal g 150 //130/ 20 valmistatavaid portsjoneid 2 kokku Retsepti kaal Valmistamise kaal Toiduained Ühik 1 bruto Kao % 1 neto 2 bruto 1 piim(2,5%) l 0.200 0.200 0.400 2 suhkur kg 0.028 0.028 0.056 3 vaniljesuhkur kg 0.001 0.001 0.002 4 sool kg 0.000 0.000 0.000 5 kartulitärklis kg 0.008 0.008 0.016 6 vesi l 0.030 0.030 0.060 suhkur(peale 7 raputamiseks) kg 0.002 0.002 0.004 8 LISAND 0.000 0.000 9 Külm. marjasegu kg 0.025 0.025 0.050 10 suhkur kg 0.025 0.025 0.050 Kokku: 0.319 stamise kaal 2 neto 0.400
Seda saab parandada rullimisega. · Lumiseene tõttu toituvad elusa taime mahlast. Nad ei kahjusta tavaliselt normaalselt kasvanud taimi vaid talvel nõrgenenud taimi. KARTUL Kartuli kasutus on mitmekülgne söödaks, toiduks ja tööstuse tooraineks. Tal on suur tärklisesisaldus, rohkesti vitamiine, mineraalaineid, suur C - vitamiini sisaldus. Kartul on tärklise, piirituse ja ka siirupitööstuses oluline. Kartulitärklis on palju odavam kui teraviljatärklis. Loomasöödana võib asendada juurvilju, eriti sobib nuumloomadele (veis, siga, kodulinnud). Kartul on vaheltharitav kultuur, see mobiliseerib mulla toitainetevarusid, võimaldab tõhusalt võidelda umbrohtudega. Ta on heaks eelviljaks nõudlikele sortidele (suvinisu). Kartuli põhilised tööperioodid on erinevad võrreldes teiste kultuuridega, leevendab tööpinget. Kartuli kodumaa on Tsiili. Sealt toodi kartul Euroopasse(1530)
Puuviljad tükeldatakse, kuivatatud puuviljad leotatakse. Keedetakse suhkrusiirup. Puuviljatükke ja marju keedetakse lühikest aega siirupist, tõstetakse sellest välja ja laotakse kaunilt, serveerimisnõusse. Suhkrusiirup kurnatakse, jahutatakse ja valatakse puuviljadele ja marjadele. 5. Kuidas valmistatakse mahlakisselle? Esmalt keedetakse vesi maitseainetega läbi ja kurnatakse. Lisatakse suhkur, keedetakse suhkrusiirup. Suhkrusiirupile lisatakse ettevalmistatud kartulitärklis, kuumutatakse pidevalt segades keemiseni ja lisatakse mahl. Kissell segatakse läbi ja jahutatakse. 6. Kuidas valmistatakse piimakisselle? Piim kuumutatakse keemiseni, lisatkase sellele suhkur ja vanill, seejärel ettevalmistatud tärklis. Kissell kuumutatakse pidevalt segades keemiseni ja jahutatakse. 7. Kuidas valmistatakse kisselle värsketest puuviljadest ja marjadest? Surutakse läbi sõela, sõelale jäänud kestad ja seemned pannakse veega keema. Lisatakse maitseained ja keedetakse
Pan-sool 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 98 22800 ### 43 1000 100 360 0,89 Puljongipulber 125 20 3 - 4 4 - 0 0 0 - 0,05 0,33 12,5 - - - - 68 18400 1700 60 120 430 - 2,9 Kartulitärklis 341 1 0 0 0 83 0 1,4 0 0 0 0,01 0 0,33 0,08 0,01 - 0 0,29 3,5 60 18 7,6 72 4 0,61 Pärm 80 11,4 0,4 - 0 7,3 0 6,2 0 0 0,2 0,71 1,7 13 0,6 0 3,5 0 2,4 16 610 25 59 390 - 5
maitseaineid. Linnulihatooted on kalkuni kintsusink, delikatess kalkunisink, suitsubroileri koib, broileri rulaad, suitsubroiler jt. tooted. Suitsulihatoodete säilivusajad olenevad töötlemisviisist ning on 5 ööpäevast (keedu-, praetud ja küpsetatud tooted) kuni 30 ööpäevani (toorsuitsutooted). 2.7. Vorstid Vorstide toorained on koduloomade, -lindude ja ulukiliha, seapekk, loomarasv, kondiliha, rupsid, toiduveri, piimasaadused, munasaadused, kartulitärklis, sojaproduktid, nisujahu, tangud, keedusool, maitseained, suhkur, nitritid, naatriumglutamaat, toidufosfaat, küüslauk, aroomi- ja värvained jt. Vorstide abitooraineteks on loomade sooled, põied, seamagu, kunstkestad ja sidumisnöör. Liigid. Liigitamise aluseks on valmistamise iseärasused. Toored vorstid on kuumtöötlemata. Jagunevad omakorda praevorstideks (kesta pritsitud toores vorstimass), toorsuitsuvorstideks (külmsuitsu salaamivorst) ja
Marmelaadikompvek 337,2 1411 1,8 0 0 0 0 Kummikompvek 350,6 1467,1 13 7,3 0 0 0 Sool 0 0 0 0 0 0 0 Pan-sool 0 0 0,5 0 0 0 0 Puljongipulber 124,8 522 4 20 3 1,5 - Kartulitärklis 341,3 1428 16 1 0 0 0 Pärm 79,6 333,1 70 11,4 0,4 - - Äädikas 4,1 17 99 0,4 0 0 0 Kohvipulber, kiirkohv 104 435,2 3,4 14,6 0 0 0 Kohvipulber, röstitud 378,4 1583,1 4 10,4 15,4 - -
50 - - NIKKEL, µg 2,5 5 43 - 14 KROOM, µg 5 8 60 - 80 FLUOR, µg 850 700 9- 4 JOOD, µg 2200 2100 1- 0 SELEEN, µg 0,5 1 0,7 - - ALUMIINIUM, mg 5,1 2,5 Puljongipulber Kartulitärklis Pärm Aädikas Kohvipulber, kiirkohv 124,8 341,3 79,6 4,1 ENERGIA, kcal 104 522 1428 333,1 17 ENERGIA, KJ 435,2 4 16 70 99 VESI, g 3,4 20 1 11,4 0,4 VALGUD, g 14,6
annaabi.ee 
