VALKUDE JA S�SIVESIKUTE KVALITATIIVSED REAKTSIOONID (0)

1 Hindamata

Tallinna Tehnikaülikool
Keemiainstituut
Bioorgaanilise keemia õppetool
Nimi
KATB41

Valkude kvalitatiivsed eaktsioonid

süsivesikute kvalitatiivsed reaktsioonid
Laboratoorsed tööd
Juhendaja : Tiina Randla

VALKUDE REAKTSIOONID
Töö teoreetilised alused
Valgud on polüpeptiidid, milles aminohapped on omavahel seotud amiidsidemetega- peptiidside. Peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma reageerimisel teise aminohappe aminorühmaga.
Valkude koostisesse kuuluvad 20 üldlevinud aminohappet (protogeensed). Valku struktuurid võib olla primaarne, sekundaarne, tertsiaarne ja kvaternaarne. Denaturatsioon – valgu unikaalse ruumilise struktuuri lagunemine. Valkude detekteerimise meetodeid : värvusreaktsioonid, väljasadestamine , väljasoolastamine.Kvalitatiivsed reaktsioonid: universaalsed – on omased kõikidele valkudele .Kvalitatiivsed – on iseloomulikud ainult teatud aminohappeid sisaldavatele valkudele.

Biureedireaktsioon.
Töö teoreetilised alused
Ühendid mis sisaldavad kaks või rohkem peptiidsidet, moodustavad alulises keskkonnas Cu2+ ioonidegha violetse kompleksi.Leeliselises keskkonnas moodustavad Cu2+ ioonid : valgumolekulidega sinikasvioletse biuretkompleksi ja lühikese ahelaga peptiididega roosa värvusega biureetkompleksi.
Kuna biureedireaktsioon on tingitud peptiidsideme esinemisest, siis on ta valkude üldreaktsioon. Leeliselises keskkonnas moodustavad -ioonid valgumolekulidega sinakasvioletse, lühikese ahelaga peptiididega roosa värvusega biureedikompleksi. Kompleksi värvuse intensiivsus sõltub valgu kontsentratsioonist ja vase ioonide hulgast lahuses.
Töö käik

Valan katseklaasi 1 ml munavalgu lahust. Munavalgu lahus on värvitu.

Lisan 1 ml 10%-list lahust ja mõne tilga 1%-list lahust.

Loksutan hoolikalt. Lahus muutus violetseks.

Jälgisin värvuse muutust. Lahus oli pruunikas.
Järeldus
Reaktsiooni tulemusena muutus lahus ühtlaselt violetseks, mis annab tunnistust biureedikompleksi tekkimisest lahusesse. See tõestab, et lahuses on 2 või enama peptiidsidet.

Ksantoproteiinreaktsioon (Mulderi reaktsioon )
Töö teoreetilised alused
Mulderi reaktsioon tõestab aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete olemasolu valgus (teiste sõnadega detekteerib neid). Katseklaasi sisu soojendamisel toimub aromaatsete tuumade nitreerumine. HNO3 denatureerib valk pöördumatu.
Moodustunud ühend on kollase värvusega ja käitub indikaatorina (omandab leeliselises keskkonnas oranzi värvuse).
Töö käik

Valan katseklaasi 1 ml munavalgu lahust. Munavalgu lahus on algselt värvitu.

Lisan 5-6 tilka kontsentreeritud .

Loksutan reaktsioonisegu. Tekkis valge sade.

Soojendan reaktsioonisegu kuni tekkinud valge sade värvub kollaseks. Lahus muutus helekollaseks. Reaktsioonisegusse tekkisid kollased sademe tükikesed.

Jahutan reaktsioonisegu.

Lisan lahust kuni ammoniaagi lõhna ilmumiseni. Oli tunda ammoniaagile iseloomulikku lõhna juba pärast mõne tilga lisamist. Lahusel on „kihiline struktuur“-üles on tume kollane, all on hele kollane.
Järeldus
Kui valgus on aromaatsete tuumadega aminohappeid, siis kontsentreeritud lämmastikhappe lisamisel see valk denatureerud pöördumatult. Sellest annab tunnistust katse käigus tekkinud sade, mis enam ei lahustunud lahuses. Ka lõpplahus oli hägune. Katseklaasi sisu soojendamisel toimus reaktsioonis aromaatsete tuumade nitreerumine, millest andis tunnistust tekkinud kollase värvusega reaktsioonisegu (aluselises keskonnas-kollane, leeliselis keskonnas-oranz). Võin järeldada, et munavalgu lahuses on aromaatsete tuumadega aminohappeid.

Milloni reaktsioon
Töö teoreetilised alused
Läbiviimiseks kasutatakse Milloni reaktiivi, millega reageerivad fenoolset hüdroksüülrühma sisaldavad ühendid, seega valkude puhul Tyr-radikaalid. Suurem osa valkudest annab positiivset reaktsiooni. Valgu lahus muutub roosaks kuni tumepunaseks.
Töö käik

Võtan 2 katseklaasi. Ühele valan 1 ml munavalgu lahust ja teisele 1 ml želatiini lahust.

Mõlemasse katseklaasi lisan 5-6 tilka Milloni reaktiivi.

Munavalgu lahus muutus valgeks ja häguseks. Želatiini lahus jäi endiselt värvituks.
Soojendan reaktsioonisegu 40-50 -ni. Munavalgu lahus muutus roosaks ja selles on roosakas paks sade. Želatiini lahus muutus heleroosaks.
Järeldus
Munavalk muutus roosaks roosa sademega , aga zelatiin muutus heleroosaks. Järelikult, munavalgu lahus sisaldab türosiini, aga zelatiin seda ei sisalda. Reaktsioon võib lugeda positiivseks.

Sulfhüdrüüli- ehk tioolireaktsioon
Töö teoreetilised alused
Positiivne tioolireaktsioon näitab Cys esinemist valgus. Cys radikaal sisaldab aga (SH) grupi, mis allub hõlpsasti leeliselise hüdrolüüsile, ja annab sulfiidioone. Pb2+ - ioonide juuresolekul need moodustavad tumepruuni PbS sademe. Katse teostatakse Pb(CH3COO)2 , milline moodustab alulises keskonnas Na2S . Na2S annab valgust vabanenud PbS-ga.
Töö käik:

2 ml 0,5%-lisele lahusele lisasin ettevaatlikult tilgakaupa 10%-list lahust. Katseklaasis tekkis sade. Seda oli näha sellest, et lahus muutus häguseks.

Lisasin katseklaasi 1 ml munavalgu lahust.

Loksutasin reaktsioonisegu.

Soojendasin reaktsioonisegu mõne minuti vältel, kuni algas pruunikasmusta kolloidse sademe moodustumine. Kuumutades muutus lahus pruuniks, lahus ise oli selge.

Asetasin katseklaasi statiivi. Tekkis sade..
Järeldus
Kuumutamisel lahus muutus pruuniseks pärast muutus tumepruuniseks. PbS aeglaselt välja sadeneb ja see tähendab, et munavalgus esineb Cys aminohappe.

Valkude sadestamine trikloroäädikhappega.
Töö teoreetilised alused
TKÄ on valke denatureeriv ja lahusest väljasadestav reagent, kuid ei sadesta peptiide, mille molekulmass on alla 10000. TKÄ kasutades eraldame valgud madalamolekulaarsetest lämmastikuuühenditest.
Töö käik:

Valasin katseklaasi 1 ml munavalgu lahust.
Lisasin mõne tilga lahust. Värvuseta lahusesse tekkis valge sade.
Loksutasin hoolikalt. Loksutamisel muutus lahus ühtlaselt hägusaks.

Järeldus:
Katseklaasi tekkis reaktsiooni tulemusena valge sade. Järelikult TKÄ denatureerib valgu suure molekulaarmassiga, kuid ei sadesta väikese molekulaarmassiga(alla 10000).

Valkude väljasoolastamine (globuliinide ja albumiinide eraldamine)
Töö teoreetilised alused
Neutraalsete soolade kõrged kontsentratsioonid põhjustavad valkude pöörduvat denaturatsiooni . Väljasadenemise protsessi mõjutavad valgu hüdrofiilsus/hüdrofoobsus, laeng, molekulmas jne. Globuliinid sadestuvad
poolküllastunud lahuses, albumiinide eraldumiseks on vaja soola küllastunud lahust.
Töö käik:

2 ml munavalgu lahusele lisansin 2 ml küllastunud lahust.

Loksutasin.

Jäätsin katseklaasi 5 minutiks seisma. Tekkinud globuliinide sademe eraldasin filtrimise abil. Selleks kasutasin ~5 cm diameetriga filterpaberit ja sobiva suurusega plastiklehtrit. Piisas vaid poole lahuse filtrimisest.

Saadud filtraadile lisasin kristalset kuni küllastuskontsentratsiooni saavutamiseni. Selleks lisasin väikeste portsjonitena soola ja loksutasin katseklaasi hoolikalt. Segs tegin nii kaua, kuni soola kristallid enam ei lahustunud. Lahus muutus häguseks. Lahusesse tekkisid valge sademe tükid.
Järeldus:
Poolküllastanud lahuses (NH4) 2SO4 sadenevad globuliinid. Need on jäänud filtris . Albumiinid aga ei sadene poolküllastunud lahuses. Nende sadenemiseks on vajalik küllastunud lahus. (NH4)SO4 lisamisel küllastamiseni jälgime albumiinite sade tekkimist. Kui ma võreldasin globuliinide sadestamisel tekkinud sadet ja albumiinide sadestamisel tekkinud sadet, siis intensiivsemana tundus albumiinide sade.

Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st.
Töö teoreetilised alused
Kõik valgud denaturerivad kõrgel temperatuuril. Denatureerimise temperatuur sõltub valguse omadustest ja kekskonnast. Denatureerinud valk tavaliselt väljasadeneb. Valgu isoelekrilisest täpist tunduvalt erineva pH puhul võib denatureerunud valk ka lajusesse jääda. Kui keskonna pH väärtus erineb tunduvalt valgu isoelektrilise täpi (pl) väärtusest, siis ei prugi denatireeritud valk lahusest välja ei sadestuda.
Töö käik:

Kahte katseklaasi valasin 2 ml munavalgu lahust.

Ühele katseklaasi lisasin 1 ml kontsentreeritud etaan - ehk äädikhapet.

Mõlemat katseklaasi kuumutasin keeval vesivannil .
Katseklaasis, kus oli etaanhapet , oli selge ja värvuseta lahus. Katseklaasis, kus oli munavalgu lahus, muutus lahus häguseks – lahuses tekkis valge hägu.
Järeldus:
Katseklaasis, kus oli munavalgu lahus, munavalk denatureerus ja sadenes välja lahusest. Katseklaasis, kus olin etaanhappe, muutus lahuse pH-d ja see ei sadestunud-lahus jäi selgeks ja värvituks. Antud katse tõestas, kuidas pH muutmisel valgu molekulid lahuses ei agregeeru ja valk ei sadene välja pöördumatul denaturatsioonil lahusest.

Valkude sadestamine orgaaniliste lahustitega .
Töö teoreetilised alused
Veega segunevad solvendid põhjustavad valkude dehüdreerimist ja tekkib sade. Sadesti kontsentratsiooni vähenemisel lahustub tekkinud sade uuesti. Kui sadestit lisada ettevaatlikult ja katseklaasi sisu pidevalt loksutada , siis denatureerub valk pöörduvalt.
Töö käik:

Katseklaasi valasin 2 ml munavalgu lahust.
Tilgakaupa ja segu pidevalt loksutades lisasin orgaanilist solventi ( atsetooni ). Lahus läks häguseks (tekkisis äiksed valged tükkikesed).

Lahjendasin katseklaasi sisu destilleeritud veega. Valge sade enam ei lahustunud.

Järeldus:
Tekkinud valge sade vee lisamisel enam ei lahustunud. See tähendab, et minu katses tekkis pöördumatu denaturatsioon. Seda võib põhjustada liga suur solvendi kogus.
1.2 Süsivesikute Reaktsioonid
Töö teoreetilised alused
Vastavalt struktuurile jaotatakse süsivesikuid mono -, oligo- ja polüsahhariidideks. Vastvalt vaba aldehüüdrühma esinemisele molekulis jaotakse suhkrud redutseerivateks ja mitteredutseerivateks. Paljud süsivesikud määramiseks kasutatvad reaktsioonid baseeruvasd nende redutseerimisvõimel.Leeliselis keskkonnas redutseeruvad suhkrud metallide ioone. Suhkrute oksüdatsioon ilma molekuli destruktsioonita toimub neutraalses või happelises keskkonnas produktideks on happed.Teine osa meetoditest põhineb heterotsükliliste aldehüüdide moodustumisel süsivesikute kuumutamisel. Mõned aldehüüdid moodustavad kondenseerumisel fenoolidega värvilisi ühendeid.

Molisch’i test
Töö teoreetilised alused
Molischi test on süsivesikute kvalitatiivse analüüsi põhitest, kuna positiivse reaktsiooni annavad nii mono-, oligo- kui ka polüsahhariidid. Kui süsivesikud on olemas lahuses, tekib nende segus α-naftooliga kontsentreeritud väävelhappe lisamisel piirpinnale purpurne vahekiht .
Töö käik:

Võtsin 2 katseklaasi ja valasin kummasegi 2 ml erinevate süsivesikute lahust. Katseklaasidesse lisasin fruktoosi(monosahhariid) ja maltoosi(oligosahhariid).

Lisasin mõlemasse katseklaasi 5-6 tilka Molisch’i reaktiivi, mis kujutab endast -naftooli lahust alkoholis.

Katseklaaside sisu loksutasin hoolikalt.

Hoides katseklaasi kaldasendis, lisasin ettevaatlikult tilkhaaval 1 ml kontsentreeritud väävelhapet.

Alumises kihis muutusid mõlemas katseklaasis lahused roosaks. Kahe kihi piirile tekkis must-lillakas kiht.
Järeldus:
Molchi test aitab detekteerima süsivesikud lahustes. Reaktsioonisegud muutusid roosaks. See tähendab, et lahustes oli süsivesikud, mis reageerisid Molchi reaktiiviga. Kontsentreeritud väävelhappe toimel nii sahharoos kui ka fruktoos dehürdreerus ja moodustas furfuraale ja 5-hüdroksümetüülfurfuraale, mis siis reageerisid edasi -naftooliga. Sellest andis tunnistust mõlemas katseklaasis tumeda purpurse kihi tege süsivesiku lahuse ja happe piirile.

Osasoonide saamine
Töö teoreetilised alused
Osasoonid – redutseeriva suhkru ja kahe molekuli fenüülhüdrasiini liitumise produkt . Kristallide kuju ja sulamistemperatuur on lähtesuhkrule iseloomulikud. Nende järgi võib suhkru identifitseerida. Osasoonide moodustumise reaktsioon on kaheosaline ja vajab fenüülhüdrasiini liiga ja pikemaajalist kuumutamist.
Töö käik:

Kahte katseklaasi valasin 2 ml erineva taandava suhkru lahust.

Ühele katseklaasi valasin glükoosi, teisel, laktoosi lahust.

Mõlemasse lisasin ~ 0,1 g tahket fenüülhüdrasiini ja ~ 0,2 g kristallilist naatriumatsetaati.

Loksutasin kuni tahked ained olid lahustunud.

Hoidsin reaktsioonisegu 40 minutit keevas teevannis, aeg-ajalt loksutades.

Seejärel jahutasin jäävannis.

Moodustunud osasoonide kristallide kuju tegin kindlaks mikroskoobis.
Järeldus:
40 minutit kuumutamise jooksul tekkisid osasoonid. Kui suhkur on taandav , siis annab kristalle. Mul oli glükoos ja laktoos. Võtsin nende kristallide pilte juhendist.
1.2.3 Hõbepeegli reaktsioon
Töö teoreetilised alused
Taandavates suhkrutes sisalduv aldehüüdrühm redutseerib mitmete metallide sooli . Hõbeda ammoniakaalsest lahusest sadestub metall klaasi pinnale peeglina. Tolleni reaktiivis on aktiivseks komponendiks
ja
baasil tekkiv diamiinhõbe .
Töö käik:

Hoolikalt pestud katseklaasi valasin 1 ml 1%-list lahust.

Lisasin 0,5 ml kontsentreeritud lahust.

Loksutasin.

Lisasin 1 ml glükoosi lahust.

Loksutasin segu hoolikalt.

Soojendasin segu ettevaatlikult vesivannis. Katseklaasis tekkis hõbepeegel seintele . Hallikas hägune lahus jäi katseklaasi.
Järeldus:
Katseklaasi seintele tekkis kergelt pruunikas-hõbedane peegli kiht. Kuigi katse ei tulnud võib-olla kõige õnnestunumalt, siiski mingil määral peeglit tekkis siiski katseklaasi seintele ja võib öelda, et glükoosis sisalduv aldehüüdrühm taandas hõbenitraati, mille tulemuseks on metalliline hõbe kiht katseklaasi seinale.

Sahharoosi hüdrolüüsi kontroll Fehlingi lahustega.
Töö teoreetilised alused
Fehlingi reaktiiv – taandavate suhkrute määramiseks kasutatav reaktiiv-Fehlingi-I + Fehlingi-II.
Reaktsiooni tulemuseks tekkib punane sade CU2O . Tekkiv vask(II)-tartaatkompleks reageerib aldooside ja ketoosidega. Vaba aldehüüd- või ketorühma toimel vask taandub, andes vask(I)oksiidi, mis punase sademena lahusest välja sadeneb. Suhkur ise oksüdeerub reaktsiooni käigus vastavaks happeks .
Inversuhkur – glükoosi ja fruktoosi ekvimolaarne segu. Inversioon – hüdrolüüsi protsess. Saharoos ei reageeri Fehlingi reaktiiviga, kuid reageeruvad tema hüdrolüüsi produktid.
Töö käik:

Kahte katseklaasi valasin 1 ml sahharoosi lahust.

Ühte neist lisasin 1 tilga kontsentreeritud HCl.

Loksutasin.

Hoidsin mõlemat lahust 5 minutit vesivannis juures.

Lisasin mõlemasse katseklaasi 1 ml Fehling I ja 1 ml Fehling II lahust.

Loksutasin hoolikalt.

Soojendasin katseklaase hoolikalt vesivannil. Esiteks, mõlemad lahused olid sinised. Pärast soolhappe lisamist, tekkis punane sade, kuid katseklaasis, kus soolhapet ei olnud, ei muutunud midagi. Lahus jäi sinine.
Järeldus:
Katses selgus, et sahharoos ise puhtas kujus ei reageeri Fehlingi reaktiiviga sest sahharoos ei ole taandav suhkur ja järelikult ei tekkinud vask(I)oskiidi sadet. Aga kui sahharoosile lisada kontsentreeritud soolhapet, siis see hüdrolüüsub, ja tekkis lahusesse vask(I)oskiidi punane sade.

Barfoed’ reaktsioon
Töö teoreetilised alused
Suhkrute reaktsion Barfoedi reaktiivivga võimaldab eristada taandavaid mono- ja oligosahhariide.
Monosahhariidide reaktsioonil tekib katseklaasi põhja tumepunane CuO2 sade. Happelises keskkonnas taandavad vaske üksnes monosahhariidid .
Töö käik:

Võtsin kaks katseklaasi ning ühele valasin 1 ml monosahhariidi lahust(glükoos) ja teisele taandava oligosahhariidi(laktoos) lahust.

Mõlemale lisasin 3 ml Barfoed’ reaktiivi.

Segasin hoolikalt. Mõlemad lahused värvusid on sinised.

Hoidsin kuumal vesivannil maksimaalselt 5 minutit. Punane sade tekkis aja jooksul esimeses katseklaasis, kuhu olin lisanud glükoosi lahuse.
Järeldus:
Glükoosi juhul tekkis sade, aga laktoosi puhul mitte. Me teame, et aandavad monosahariidid ja oligosahariidid reageeruvad Cu2+ ioonidega, mille tulemusena tekkib punane sade (Cu2O), aga happelises keskkonnas reageeruvad ainult monosahariidid, mis annavad võimalust eristada taandavaid monosahariide oligosahariididest.

Selivanoff ’i reaktsioon
Töö teoreetilised alused
Suhkrute kuumutamisel tugevate mineraalhapete juuresolekul tekib pentoosidest heterotsükliline furfuraal ja heksoodisest 5-hüdroksümetüülfurfuraal.
Tekkivad ühendid reageerivad fenoolidega ja annavad värvilise produkti, mida sageli kasutatakse suhkrute kvantitatiivseks määramiseks.
Üks selles protsessis kasutavaid reaktiive on Selivanoffi reaktiiv.Ketoosidega reaktsioon toimub kiiremini kui aldoosidega.
Töö käik:

Võtsin kaks katseklaasi ning ühe valasin 1 ml fruktoosi lahust ja teisele sama palju glükoosi lahust.

Lisasin mõlemasse 2 ml Selivanoff’i reaktiivi.

Loksutasin.

Soojendasin 4-5 minutit kuumal vesivannil. Fruktoosi lahus muutus roosaks.
Järeldus:
Fruktoosilahus muutus reaktsiooni käigus roosaks, kui l glükoosi lahuses ei toimunud mitte midagi. Katse tõestab, et fruktoosilahus on ketoos , sest reaktsioon toimus selles kiiremini, kui glükoosilahuses, mis on aldoos .

Tärklise reaktsioon joodiga .
Töö teoreetilised alused
Tärklis moodustub joodiga lillakassiniseid komplekse (on tingitud polüsahhariidahelate keerdumisest joodi molekulide ümber). Kõrgemal temperatuuril värvus kaob, sest kompleksid lagunevad. Seega reaktsioon on pöörduv.
Töö käik:

Katseklaasi valasin 4-5 ml tärkliselahust ja lisasin 1 tilga joodilahust. Lahus oli sinine.
Segu loksutasin.
Kuumutasin segu keemiseni. Lahus sai värvituseks.
Katseklaasi alumise poole jahutasin jäävannis. Lahus sai helesiniseks.

Mikroskoobi all sain vaadelda nii kartuli- kui ka maisitärklise terakesi. Kartulitärklise terakesed olid väikesed ja asusid üksteises kaugel. Paljud terakesed asusid paari kaupa koos puntidena. Maisitärklise terakesed olid suuremad kui kartulitärklise omad ning asusid kõik rohkem üksteisele lähemal.
Järeldus:
Joodi lisamisel lahus muutus siniseks. Kuid kuuutamisel ta muutus tagasi värvituseks ( kompleksid lagunesid). Jahutamisel lahus muutus helesiniseks. See tähendab ,et lahuses jälle tekkisid kompleksid joodiga. Seega reaktsioon on pöörduv..

.DOCX Laadi alla originaalfail 18 lk · .docx · 9 allalaadimist

VALKUDE JA S SIVESIKUTE KVALITATIIVSED REAKTSIOONID #1

VALKUDE JA S SIVESIKUTE KVALITATIIVSED REAKTSIOONID #2

VALKUDE JA S SIVESIKUTE KVALITATIIVSED REAKTSIOONID #3

VALKUDE JA S SIVESIKUTE KVALITATIIVSED REAKTSIOONID #4

VALKUDE JA S SIVESIKUTE KVALITATIIVSED REAKTSIOONID #5

VALKUDE JA S SIVESIKUTE KVALITATIIVSED REAKTSIOONID #6

VALKUDE JA S SIVESIKUTE KVALITATIIVSED REAKTSIOONID #7

VALKUDE JA S SIVESIKUTE KVALITATIIVSED REAKTSIOONID #8

VALKUDE JA S SIVESIKUTE KVALITATIIVSED REAKTSIOONID #9

VALKUDE JA S SIVESIKUTE KVALITATIIVSED REAKTSIOONID #10

VALKUDE JA S SIVESIKUTE KVALITATIIVSED REAKTSIOONID #11

VALKUDE JA S SIVESIKUTE KVALITATIIVSED REAKTSIOONID #12

VALKUDE JA S SIVESIKUTE KVALITATIIVSED REAKTSIOONID #13

VALKUDE JA S SIVESIKUTE KVALITATIIVSED REAKTSIOONID #14

VALKUDE JA S SIVESIKUTE KVALITATIIVSED REAKTSIOONID #15

VALKUDE JA S SIVESIKUTE KVALITATIIVSED REAKTSIOONID #16

VALKUDE JA S SIVESIKUTE KVALITATIIVSED REAKTSIOONID #17

VALKUDE JA S SIVESIKUTE KVALITATIIVSED REAKTSIOONID #18

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-02-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti

9 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Vi4uha Õppematerjali autor

Korralikult tehtud ja arvestatud protokoll 1.1 VALKUDE KVALITATIIVSED REAKTSIOONID ja 1.2 SÜSIVESIKUTE KVALITATIIVSED REAKTSIOONID

Universaalsed ehk üldreaktsioonid on omased kõikidele valkudele. Spetsiifilised ehk erireaktsioonid on iseloomulikud ainult teatud aminohappeid sisaldavatele valkudele. 1.1.1 Biureedireaktsioon Ühendid, mis sisaldavad kaht või enamat peptiidsidet, moodustavad aluselises keskkonnas Cu2+-ioonidega violetse kompleksi. Test on nimetuse saanud uurea derivaadi biureedi järgi. Kuna biureedireaktsioon on tingitud peptiidsideme esinemisest, siis on ta valkude üldreaktsioon. Leeliselises keskkonnas moodustavad Cu2+-ioonid valgumolekulidega sinakasvioletse, lühikese ahelaga peptiididega roosa värvusega biureedikompleksi. Kompleksi värvus on tingitud Cu2+-ioonide koordinatiivsest seostumisest nelja peptiidsideme koostisse kuuluva lämmastiku aatomiga. Kompleksi värvuse intensiivsus sõltub valgu kontsentratsioonist ja vase ioonide hulgast lahuses. Töö käik: · valasin katseklaasi 1 ml munavalgu lahust

Biokeemia

Rohkem sarnaseid