Nende järelduste õigsus ehk valiidsus on üheks mõõtvahendi headuse näitajaks. · Kas test mõõdab seda, mida peaks mõõtma- mõõtmise valiidsus. · Kas testi abil saab teha õigeid otsuseid- otsuste valiidsus. Testide hindamine: valiidsus. · Mõõtmise valiidsus- kas test mõõdab seda, mida see peaks mõõtma? · Otsuste valiidsus (e kriteeriumivaliidsus)- kas testi abil saab teha õigeid otsuseid? Valiidsuse hindamise meetodid: · Mõõtmise valiidsuse hindamine: - ühtiva valiidsuse meetod - sisuvaliidsuse meetod - konstruktivaliidsuse meetod (ühtivus ja eristamisvõime) · Otsuste valiiduse (kriteeriumivaliidsuse) hindamine: - ennustava valiidsuse meetod - samaaegse (e eristava) valiidsuse meetod Sisuvaliidsus: Kas testiküsimused peegeldavad hästi ja igakülgselt seda omadust, mida mõõta tahetakse? Sisuvaliidsuse hindamise kolm etappi: 1. Kas testiküsimused on seotud mõõdetava omadusega
Ankeedi koostamise rusikareeglid 1. Väljenduda selgelt ja täpselt 2. 2.Vastusevahemikud ei tohi kattuda 3. Kasutada lihtsat keelt 4. Küsimustes ei tohiks olla suunavaid sõnu või fraase 5. Tuleb vältida kahekordseid küsimusi 6. Kas küsimusele on võimalik vastata nagu me soovime 7. Alternatiivide vajalikkus 8. Valiidsuse ja usaldatavuse kriteeriumid 9. Ei tohi kasutada mitemeti tõlgendatavaid sõnu. Skaala ei tohiks olla kallutatud, ehk siis positiivseid ja negatiivseid vastuseid peab olema võrdselt. Korrektne on kasutada sõna Valim. Üldkogum on tervik. Valimi kasutamine vähendab kulusid, suurendb kiirust, suurendab täpsust, suurendab info sügavust. Vanus ja sissetulek on need küsimused mida kõige rohkem vastatakse tahtlikult valesti.
autobiograafiad. päevikud, mälestused, tunnistused, kohtukaasused, eksperthinnangud, sünnitunnistused, ... Dokumendianalüüs võib olla iseseisev meetod või täiendada teisi. Arhiiviandmete üldtunnused: Andmed on kogutud teisel eesmärgil; info sündmuste kohta, mis uurija ei saa ise esile kutsuda; võimaldavad alternatiivseid seletusi; nõuavad uurija leidlikkust; Arhiiviandmete kasutamisel tekkivad probleemid: seesmise valiidsuse probleemid; konstruktvaliidsus ja reliaablus; kas andmed on kogutud sama moodi; kas nende klassifitseerimine on sama. 11. Arhiivandmete analüüsimist kasutatakse: (mingid vastusevariandid olid) Kontentanalüüs e sisuanalüüs (dokumendianalüüs); sümbolite analüüs (semantiline diferentsiaal) 12. Millised alljärgnevatest on laboratoorsete uurimuste tüübid? On need : Mõjutatuse uurimused- kuivõrd mingid stiimulid mõjutavad. Seesmise valiidsuse
käibe suhtes (Tambur) • F – testi tulemus – suurem number suurem erinevus – F ja Fkriitiline võrdlus (F p – näitab kas tulemus on statistiliselt oluline Factor analüüs: • „Faktor analüüs ei ole mõeldud hüpoteeside testimiseks või gruppide vahelise oluliste erinevuste leidmiseks.“ • „Faktor analüüs on mõeldud nn. muutujate vähendamise (data reduction) tehnikana“ (Pallant, 2001: 151) • Faktor analüüs on mõeldud valiidsuse (st. kas mudel mõõdab mida peab) kontrolliks Dispersioonanalüüs (ANOVA) • Eesmärk on kontrollida gruppidevaheliste erinevuste statistilist olulisust • Võimaldab võrrelda enam kui kahte gruppi nende keskväärtuste põhjal – Näit. Kas Tallinnas, Tartus ja Viljandis tegutsevate ettevõtete tulemused on erinevad • Analüüs sisaldab: – Iga üksiku vaatluse võrdlus üldise keskmisega – Gruppidevahelised erinevused – võrreldakse gruppide keskmisi üldise keskmisega
z = (X-x)/σx , kus:x , kus: 1) (X-x) on individuaalse skoori hälve grupi keskmise skoori suhtes; 2) σx , kus:x on grupi st.hälve. 3) z näitab standardhälbe ühikutes, kui kaugel on antud isiku tulemus grupi keskmisest. - Korrelatsioon – näitab seoseid mitme mõõtmise (skooride kogum) vahel. Olulisim testide mõõtmisvõime kriteerium reliaabluse ja valiidsuse väljendamisel. Kõige sagedamini esitatud Pearsioni lineaarse koefitnsendina. Praktiline väljund on ennustamine (x tulemusest tuletame võimaliku Y väärtuse). Vahemik on -1 kuni +1. seos valimis uuruse ja seose usaldusväärsuse vahel - Regressioonanalüüs – muutujatevahelise seoste kasutamine tulemuste prognoosimiseks. Regressioonvõrand on lineaarvõrrand mis ennutab et Xi
koostöös ja positiivses korrelatsioonis jõupingutustega. Teadlased väidavad, et eesmärgile orienteeritud inimestel on kalduvus üle võtta teiste käitumisvorme. RELIAABLUS Uuringu reliaablus on pigem halb, sest uuringus osalesid nii amatöörsportlased kui ka professionaalsed sportlased. SSCI ja GEO skaalat kasutati andmete kogumiseks, kuna ma ei leidnud, mis need endast kujutavad, siis ei oska täpselt kommenteerida. VALIIDSUS - Lähtudes järgenvast valiidsuse mõistest : Valiidsus ehk kehtivus viitab eelkõige uuringutulemuste sisulisele täpsusele ja õigsusele, aga selle all peetakse silmas ka andmetekogumiseks loodud konstrukti määratlemise õigsust ja kehtivust. Väline valiidsus on pigem madal, sest uuringus osales 87 sportlast, kes olid kõik meessoost. Kuna ei tea ja ei leidnud, mis SSCI ja GEO skaala endast kujutavad, siis saan ainult oletada. Antud uuring ja uuringus kasutatud andmekogumisviis ei tundu kuigi usaldusväärne ehk valiidne.
Sissejuhatus Aja jooksul on kujunenud välja terve hulk erinevaid uurimismeetodeid. Ükski neist pole ideaalne ja parim igas olukorras, igal meetodil on oma tugevad ja nõrgad küljed. Positivistlikel seisukohtadel olevad teadurid kipuvad üldjuhul eelistama eksperimentaalseid ja nendega sarnaseid uurimismeetodeid, mille korral uurimuse läbiviijal (eriti laboritingimustes) on kontroll katsetingimuste üle. See võimaldab tõsta uurimuse objektiivsust ja usaldusväärsust, samas vajab valiidsuse tagamine uurimuse hoolikat kavandamist ja pole eksperimendi korral sugugi lihtne. Üldjuhul algab eksperiment konkreetse hüpoteesi sõnastamisest, mis lõpuks uurimuse tulemusel kas ümber lükatakse või kinnitust leiab. Teatud reservatsioonidega võib selliseid meetodeid nimetada kvantitatiivseteks. Anti-positivistid ei usu inimloomuse allumist üldistele loodusseadustele ja kahtlevad ka kunstliku eksperimendi mõttekuses uurimismeetodina. Pigem huvitab neid arusaamine
tulemus. Viimaseks, on võrdleva uuringu puhul oluline minna süviti juhtumite sisse, et saada täielikku ülevaadet. 3.3 Eksperiment Eksperimendi eesmärk on Saunders et al (2009, 142) sõnul uurida põhjuslikke linke: kuidas üks muutus mõjutab teisi muutujaid. Laialt kasutatakse seda loodusteadustes ning psühhooloogias. Kuna eksperimente viiakse tihti läbi laborites, siis annab see uurijatele kontrolli tegevuse üle valim, keskkond jm. Kontroll annab protsessile tugeva sisemise valiidsuse. Sellise lähenemise puhul jääb aga puudu välisest valiidsusest, sest tegeliku eluga suhestumine võib jääda madalale tasemele. Viimase tõttu ei ole eksperiment parim uurimismeetod ettevõtlus- ja juhtimisalaste tööde tegemiseks. Krathwohli sõnul (2004a, 499) peavad eksperimendi puhul uuritavad situatsioonid olema samad, v.a. uuritav muutuja. See ongi kõige iseloomulikum antud uurimistüübile. Krathwohl toob välja võrdluse kvalitatiivsete meetoditega.
• Konstruktvaliidsus – mil määral on meile teoreetiliselt huvipakkuvad konstruktid uurimuses edukalt operatsionaliseeritud • Seesmine valiidsus – mil määral uurimisplaan võimaldab teha põhjalikke järeldusi sõltumatu muutuja mõjust sõltuvale muutujale • Väline valiidsus – mil määral võib laiendada uuritava valimis ja raamistu puhul saadud tulemusi hüpoteesis kirjeldatavaile populatsioonidele ja raamistutele Seesmise valiidsuse suurendamine: valim (uuritavate juhuslik paigutus) kovariatsioon (covariation) Ohud seesmisele valiidsusele: valik (selection) küpsemine (maturation) ajalugu (history) instrumentaarium (instrumentation) väljalangevus (mortality) valik küpsemise läbi (selection by maturation) Välise valiidsuse suurendamine: Uuritava populatsiooni tõenäosuslik valim 1. Üldistamine ( 2 ); analüüs ( 2 ); küsitlus ( 1 ); vaatlus ( 1); valemid ( 3); eksperiment
kontrollitavus, täpsus. Mida tähendab reliaablus ja valiidsus kvantitatiivses uuringus? Personali valiku valiidsust (ingl. k. validity) võimaldavad kindlaks määrata valiku kriteeriumide ja prediktorite vahelised seosed. Personali valiku kriteeriumide abil hinnatakse töötajate töösooritust, milleks võib kasutada erinevaid näitajaid, nagu töömaht, käive, tegevus (käitumine), töökvaliteet, täpsus, ideekus, meeskonnasobivus jt. Personali valiku valiidsuse kõrval on oluline arvestada ka valikumeetodite reliaablusega (usaldusväärsusega). Personali valiku reliaablus (ingl. k. reliability) on töötajate töösobivuse hindamise (testimise jm.) tulemuste usaldusväärsus. Seda kasutatakse eelkõige töötajate töösobivuse hindamise (testimise) tulemuste usaldusväärsuse määramiseks. Mida tähendab sõltumatu ja sõltuv muutuja? Sõltumatu muutuja - muutuja, mis on sündmuste ahela algatajaks, on suhteliselt kindla
Ajalugu ja etnoloogia 31.03 Kaks perspektiivi. 1.Ajalugu ja etno 20.saj; 2.Euroopa perspektiivist ehk rahvuslik etnoloogia. Eesti etno ajalooline perspetkiiv. Määratleti tüübid tüpoloogia. Määratleda tüpoloogiate areng. Rõhuasetus esemete levik kultuuris. Minevik on olevikus kui elav osa veel. 20.saj II pool: Minevik olevikus kaotab mingil hetkel valiidsuse. Fokuseeritakse 19.saj rahvakultuurile. Murrang -massitoodete tulek. Etnoloogia kui ajaloo abiteadus alates 1940ndatest. Ajalooline etnograafia. Etno täiendab uue vaatepunktiga ajalugu. Ajalooline materialism fookus esemekultuurile. Antropoligiseerumine ajaloo ja etno vaatepunktid hakkavad lähenema, pildil nähakse ka nt teise kujutamise strateegiad teatud ajaloolises kontekstis. Euroopa etnos on olnud ajaloolise eseme uurimine pikaajaline traditsioon.
alates testi läbiviimisest, tulemuste skoorimisest või tulemuste interpreteerimisest. Vastuseid saab interpreteerida psühhomeetriliselt ja impressionistlikult (muljel põhinev). 3) väljavõte käitumisest! – sample of behaviour - testi tulemus on üks väljavõte käitumisest. Seega testimise protseduur kujutab endast standardsete ülesannete lahendamist psühhodiagnostika eesmärgil. Test kui - eksperiment (hästi kontrollitud tingimustes, kõrged reliaabluse ja valiidsuse näitajad; sekkuvate muutujate näitajad tuleb hoida hästi kontrolli all) - kui intervjuu (ökonoomsem variant) Intervjuu on kindlasti parem kui test, aga test parem kui uuritavate arv suur. - kui ‘tööriist’ (peab olema spetsialist) – test töötab hästi spetsialisti käes, kes teab testi tausta. Olulisemad eeldused, mis on testide usaldusväärse kasutamise aluseks: 1) sõnastuse ühene arusaadavus, seega ühesugune tähendus täitjate jaoks; 2) adekvaatne enesehinnang;
uurimistulemuste tõestuseks pakutakse artiklites ja aruannetes liiga nappe väljavõttesid intervjuu- ja vaatlusprotokollidest. Teine põhjus, miks kvalitatiivsed uuringuid kritiseeritakse, on nende poolt pakutud seletuste tõesus, valiidsus. Lausa anekdootlikuks on nimetatud kvalitatiivsete uuringute järeldusi, mis toetuvad üksnes lühikestele vestluskatkedele või üksikutele lõikudele struktureerimata intervjuudest. Valiidsuse ja reliaabluse küsimused kvalitatiivses uuringus pole tähelepanu pälvinud mitte üksnes kvantitatiivse suunitlusega autorite poole, vaid on tõsiselt päevakorras ka kvalitatiivsete uuringute pooldajate endi käsitustes. Flick (2006: 367) tõdeb, et probleem, kuidas kvalitatiivset uurimust hinnata, pole veel lõpplikku lahendust leidnud. (Laherand 2008: 47-48). 2.3 Kvalitatiivsete uuringute tüübid Metodoloogiakirjandus on täis termineid, mis kirjeldavad kvalitatiivsete uuringute
esitatud, pole professionaalne; selluseid töid ei aktsepteerita avaldamiseks. protsentide erinevus, publitseerimiskallutus Usaldusväärse, tundliku, korrektse ja üldistamist/mitteüldistamist võimaldava teadustöö eeldused: piisavalt suur valim piisavalt suur mõõtmiste arv kordusmõõtmiste tegemine kaasmuutujate ammendav ja täpne kontrollimine adekvaatsed ja tundlikud statistilised meetodid reliaabsuse ja valiidsuse kontroll ja tagamine erinevat liiki kallutuste vältimine Hüpoteeside kontrollimiseks kasutatavad meetodid peavad olema valiidses: peavad olema sobivad ja asjakohased ning võimelised mõõtma just neid nähtusi ja omadusi, mille mõõtmiseks nad mõeldud on. Uurimismeetodid peavad vastama ka reliaablusnõudele: sama meetod peab andma samades või väga lähedastes tingimustes sama või väga lähedase tulemuse ka uuesti rakendatuna.
Byrne'i ja Shavelsoni (1996) hinnangul saavad peamised probleemid alguse ebapüsivast ja ebaselgest enesehinnangu mõiste defineerimisest, mis viib omakorda metodoloogiliste probleemideni, mis muudavad küsitavaks nii mõõtevahendi kui selle aluseks oleva teoreetilise raamistu kehtivuse. Kuivõrd enesehinnangu puhul on tegemist hüpoteetilise konstruktiga, mistõttu see ei ole vahetult vaadeldav ega mõõdetav, on väga oluline kontrollida konstrukti tähenduslikkust ja kehtivust valiidsuse kaudu. Vaatamata sellele, et kontseptuaalselt on piisavalt põhjendatud minakonseptsiooni ja enesehinnangu eitamine, ei ole seda praktilise mõõtmise käigus sugugi nii lihtne teha. Brinthaupti ja Erwini (1992) sõnul tuleneb see asjaolust, et minakonseptsiooni uurimiseks kasutatakse enesekohaseid küsimustikke, mis tavaliselt sisaldavad nii kirjeldavaid kui ka hinnangulisi väiteid. Sellest tulenevalt on enesehinnangut keerukas
3.12.2011 Factor analysis · ,,Faktor analüüs ei ole mõeldud hüpoteeside testimiseks või gruppide vahelise oluliste erinevuste leidmiseks. · ,,Faktor analüüs on mõeldud nn. muutujate vähendamise (data reduction) tehnikana (Pallant, 2001: 151) · Faktor analüüs on mõeldud valiidsuse (st. kas mudel mõõdab mida peab) kontrolliks. Factor analysis can be used to confirm validity of constructs (i.e. that the observed measurement items define theoretical constructs as expected (Maula 2001: 107)) or for exploratory reasons. (Rungi, 2008: 70) Dispersioonanalüüs (ANOVA) · Eesmärk on kontrollida gruppidevaheliste erinevuste statistilist olulisust
Psühholoogia eksami kordamisküsimused ja vastused 1. Millised on teadusliku uurimuse põhimõtted ja spordipsühholoogia põhilised uurimismeetodid? Milles seisneb uurimuse valiidsuse ja reliaabluse tagamine? Teaduslik uurimine püüab maailmas aset leidvaid nähtusi mõista selleks, et nende toimumise seaduspärasusi seletada, ning seletada selleks, et nende toimumist ennustada ja kontrollida. Kasutatakse nähtuse süstemaatilist vaatlemist, kirjeldamist, täpset ning korduvat mõõtmist, mille tulemuseks on teaduslike teooriate püstitamine.Teaduslik uurimine eeldab väga täpset mõõtmist. Täpset mõõtmist iseloomustavad valiidsus ja reliaablus
- Kvantitatiivsed seotud näitajaga - Kvalitatiivsed seotud kirjeldusega - Formaalsed - Informaalsed - Üksteist täiendavad - Meetodi valik sõltub uurimisküsimusest RELIAABLUS ja valiidsus - Usaldusväärsus/korratavus/täpsus o Sisemine koskõla, tulemuste stabiilsus ja hindajatevaheline kooskõla - Kehtivus/kuivõrd mõõdab seda mida plaanitud - Valiidsus pole absoluutne, vaid õige teatud määral erinevad valiidsuse näitajad Vaatlus - Kõige käepärasem meetod - Info erinevatest valdkondadest - Loomulik üldistatavus - Hidamise aluseks ja teistele meetoditele - Pidev kuna laps muutub - Erinevates keskkondades erineval ajal (kk!) Arenguhäired Normaalne areng vs häire - Hinnatakse emotsionaalset, sotsiaalset ja intellektuaalset funktsioneerimist Arenguhäired kui: - Tõsine kõrvalekalle tavapärasest arengust
b) tulemuseks: mentaalsete protsesside seosed, reeglid jne. 10 testi (algselt 50 ) 1. Dünamomeeter 2. Käe liikumise kiirus. 3. Taktiilne eristuslävi käel. 4. Valulävi (laubal) 5. Raskuste eristuslävi 6. Reaktsiooniaeg helisignaalile 7. Värvi nimetamise kiirus 8. Joone poolitamise täpsus 9. 10 sekundilise intervalli hindamise täpsus 10. Konsonantide hulga meeldejätmine. Galton - kriteeriumi valiidsuse idee (criterion validity) IV Kognitiivne lähenemine vaimsetele võimetele Hermann Ebbinghaus (1850-1909) 1895 a. Breslau koolilapsed - väsimus Kas hommikused või õhtused tunnid? Kas muuta koolitundide sisu või mitte? Über eine neue Methode zur Prüfung geistiger Fähigkeiten und ihre Anwendung bei Schulkindern. Zeitschrift für Psychologie und Physiologie der Sinnesorgane, 1897, 13, S. 401-459. Probleem: kuidas mõõta vaimset pingutust?
Ei anna selgeid vastuseid teadusliku uurimuse käigus esilekerkinud probleemidele, kuid võimaldab projekti aluseks olevate ontoloogiliste ja epistemoloogiliste oletuste käsitlemist ja nende teemal väitlemist. Diskursusanalüüs peab aitama leida teksti varjatud motiive või teatud teksti tõlgendamiseks valitud meetodi valiku motiive. Kuna mingeid kvantitatiivseid tõendeid ei esitata, siis kerkib üles usaldusväärsuse ja valiidsuse küsimus. Selle analüüsi objektiks on tekst kui tunnetuse ja suhtlemise vahend ning eesmärgipärase ühiskondliku praktika väljenduse või kõneaktide jada. Selle poolt kasutatud andmestik on kõne, mitte see, millest käib jutt, vaid kõne ise intervjuud, tekstid, helisalvestised. Diskursuse analüüs sobib kasutamiseks iga subjekti ja olukorra puhul. Meetod annab uusi vaatenurki, lubades suurt loomingulisust. Kuid meetod ei anna konkreetseid vastuseid, see
b) tulemuseks: mentaalsete protsesside seosed, reeglid jne. 10 testi (algselt 50 ) 1. Dünamomeeter 2. Käe liikumise kiirus. 3. Taktiilne eristuslävi käel. 4. Valulävi (laubal) 5. Raskuste eristuslävi 6. Reaktsiooniaeg helisignaalile 7. Värvi nimetamise kiirus 8. Joone poolitamise täpsus 9. 10 sekundilise intervalli hindamise täpsus 10. Konsonantide hulga meeldejätmine. Galton - kriteeriumi valiidsuse idee (criterion validity) IV Kognitiivne lähenemine vaimsetele võimetele Hermann Ebbinghaus (1850-1909) 1895 a. Breslau koolilapsed - väsimus Kas hommikused või õhtused tunnid? Kas muuta koolitundide sisu või mitte? Über eine neue Methode zur Prüfung geistiger Fähigkeiten und ihre Anwendung bei Schulkindern. Zeitschrift für Psychologie und Physiologie der Sinnesorgane, 1897, 13, S. 401-459. Probleem: kuidas mõõta vaimset pingutust?
Sotsiaalsuse mõõtmine suhtlemiskontaktide arvuga päeva jooksul võib olla aga kaheldav, sest mõne inimese töö on seotud suhtlemisega, samas kui teised inimesed töötavad üksinda (valiidsust suurendaks, kui võtta arvesse nende suhtlemiskontaktide soovi). · Kvalitatiivsete uuringute puhul on küsimus selles, kas tulemused on usutavad kas neis on mingi iva? Kuna valiidus on raske asi, siis kvalitatiivsete meetodite puhul klassikalised valiidsuse käsitlused ei sobi. Valiidsus tähendab siin kogu aeg selle uurimist, kas on sarnasusi ja erinevusi. Valiidsuse üle otsustatakse iga uurimuse puhul eraldi. *VALIIDSUS (väline usutavus) · Väline valiidsus (external validity) peegeldab tulemuste üldistatavust: kas saadud tulemusi saab üldistada laiemalt kui konkreetsele valimile või situatsioonile. Kas nendel inimestel, kellel oli kõrge skoor agressiivsuse skaalal,
Sünteesi korral moodustatakse uuritava objekti, nähtuse, omaduse ja suhte mõttelistest osadest, mis tekkisid analüüsi käigus, ühtne tervik. Süntees jaotub kolmeks alaliigiks: tervikliku suulise või kirjaliku sõnumi koostamine; tervikliku plaani kavandamine; abstraktsete seoste loogilise süsteemi koostamine. 20. Meetodi ja metoodika viga mõiste, milles seisneb, kust vead tulevad, vigade liigitus. Reliaabluse ja valiidsuse olemus. Vigade vältimine. Meetodi viga iseloomustab ebatäpsuse suurust. Meetodi viga koosneb süstemaatilisest ja juhuslikust komponendist. Metoodika viga summeerub meetodi veast, vigadest valimi moodustamisel, uuringu korraldamisel, uurijast endast ja uuritavast. Uuringu korralduse vead jagunevad sisemisteks (intervjueerija esitab kõsimuse valesti) ja välisteks (viga tekib järelduse tegemisel). Uurijast tingitud vead tulenevad meeleelundite piiratusest,
välja see, mis on uurijale oluline. Teaduse ratas põhineb induktsioonil ja deduktsioonil. 7.Selgitage valikuuuringute põhimõtteid: üldkogumi ja valimi määratlemine. Hea valimi kriteeriumid. Kallutatud ja esinduslik valim. Selgitage erinevust kallutatud valimi ja tõenäosusliku valimi vea vahel.- Üldkogum tuleb põhjalikult läbi mõelda, et uuritavate valik vastaks tõepoolest uurimisküsimusele. Üldkogumi õige piiritlemisega on seega seotud uurimuse kehtivuse e. valiidsuse probleem. Valimi moodustamiseks kehtib statistiline ja teoreetiline strateegia. Hea valim on esinduslik e. representatiivne üldkogumi suhtes. Esinduslik valim. Uuritavate tunnuste jaotus valimis vastab tunnuste jaotusele üldkogumis. Esindusliku valimi põhjal saadud tulemused on seega üldistatavad üldkogumile. Kallutatud valim Tunnuste jaotus valimis erineb süstemaatiliselt üldkogumist. Mõned tunnused on võivad valimis olla üldkogumiga võrreldes üleesindatud, teised alaesindatud
järjekorras. Intervjuud viiakse läbi sama intervjueerija poolt, et tagada ühesugune lähenemine. Kogu intervjuu salvestatakse ning hiljem transkribeeritakse. Intervjuu käigus teeb intervjueerija märkmeid, tagamaks selle, et salvestatakse ka vastajate emotsioonid. Valiidsus tagatakse sellega, et ette on valmistatud teooria analüüsil põhinev intervjuu küsimustik, mis uurib uurimisküsimustes ning hüpoteesides kajastatud konstrukte. Näiteks sisemise valiidsuse tagamiseks on intervjuule lisaks standardsetele küsimustele lisatud avatud küsimused, mis võimaldavad respondentidel kajastada enda hinnanguid mentorluspaari koostööle. Hiljem vastused kodeeritakse. Valimi kirjeldus Valimi moodustavad X organisatsioon mentorlusprogrammis osalenud 20 paari, kokku 40 inimest. Intervjueeritakse kõiki programmis osalejaid individuaalselt - 20 menteed ja 20 mentorit
jooksul Paralleeltestimeetod - testi reliaabluse leidmine viisil, kus kahel testimiskorral kasutatakse testi paralleelvorme (nt harjutamisega seotud parema saavutuse vältimiseks) Poolitusmeetod - testi reliaabluse leidmine viisil, kus testi ülesanded jaotatakse juhuslikuks kaheks grupiks ning leitakse korrelatsioon nende testiosade vahel Statistiline - väljendab seda, milline osa tulemustes on juhusel 20. Uuringu valiidsus: valiidsuse liigid ja tagamise viisid (loeng, õpik) Viitab eelkõige uuringutulemuste sisulisele täpsusele ja õigusele Liigid: Ennustav valiidsus seob käitumise ühe mõõtme kriteeriummõõtmega Konstruktivaliidsus kuivõrd muutujad peegeldavad või mõõdavad huvialust käitumist õigesti. Operatsionaalased definitsioonid ja protokollid aitavad vähendada vigadest tingitud konstrukti mittevaliidsust
Reaalsuse dokumenteerimine ja mõistmine. Geertz. Uue zanrina teaduslik essee. Autor muutub nähtavaks. 4) Reaalsuse esitamise/representeerimise kriis. Kahtlus reaalsuse 'adekvaatse' dokumenteerimise võimaluses ja selle esitamises objektiivse tõena. Van Maanen: realistlik, tunnistuslik, impressionistlik reaalsuse esitamine. Kolmekordne kriis: o isiklik kogemus ja tekst kui konstrueerimise tulemus; -tekst kui minu konstruktsioon o valiidsuse, üldistatavuse ja usaldusväärsuse kriis; o teadmine kui tekst ja selle mõju ühiskonna arengule Kes konstrueerib sotsiaalseid probleeme? Meedia puhub üles, reageerib, mitte ei uuri. Uurijad ise, spetsialistid, sotsioloogid, psühholoogid jne. Grupid muutuvad teadlikuks sellest, et neid rõhutatakse kui nt ebaõiglusest räägitakse, saavad nii ohvrid kui teised teadlikuks. 5) Eksperimentaalsete kirjutiste postmodernistlik periood
Valiidsus: kehtivus. Kas test mõõdab seda, mida mõõtma peab. Küsimustikud Teatud hulk küsimusi inimese käitumise kohta, et anda hinnang tema introspektsiooni kohta > järeldused isiksuse kohta. -- ainult testide põhjal ei tohi paikapidavaid järeldusi teha, vaja tervikpilti, eriti kliinilises psühholoogias; kaks enamlevinud hindamisvahendit on: NEO-PI-R ja MMPI (Minnesota Multiphasic Personality Inventory. praegu 550 väidet 10 skaalal pluss 3 skaalat vastaja vastuste valiidsuse mõõtmiseks) Lugemist Allport ja isiksuse seadumus lk.41-42, Isiksusepsühholoogia Viie faktori teooria protsesside joonis lk.38, viiefaktoriline mudel lk 43-44; Isiksusepsühholoogia Isiksushäire, lk.110-112, näited lk. 129-131: Isiksusepsühholoogia 7 p.12.1 isiksuseomaduste mõõtmine, p.12.4 päritavus ja keskkond, lk 196 5-faktoriline isiksuse mudel: Psühholoogia gümnaasiumile
Valiidsus - näitab, kas mõõdetakse ikka seda omadust mida tahetakse. Valiidsus määratakse sellega, et korreleeritakse muutujat kriteeriumiga, mis on juba teada 6 valiidne. Näiteks, kui IQ test korreleerub tuntud valiidse OQ testiga, siis on valiidne. Valiidsus näitab, kas test mõõdab seda omadust, mida me mõõta tahame, st kas test täidab oma otstarvet. Valiidsuse määramiseks võrreldakse testi tulemusi mingil muul viisil (nt kontrolltöö, ainehinded) mõõdetutega. Kõige lihtsam on võrdluseks kasutada järjestuskorrelatsiooni. 23. Eksperimendi eesmärk. Avab järkjärgult huvipakkuva psüühikanähtuse või käitumismalli olemust ja tagamaid. 24. Aschi ja Milgrami eksperimendi eesmärgid. Aschi eksperiment näitab, kuidas grupiliikmed mõjutavad üksteist. Kui suurem
["Üks kordamine on väärt tuhat t-testi"] Valiidsus on seotud eelkõige tulemustest õigete (õigustatud) järelduste tegemisega konstrukti olemasolu (taseme) kohta. (meenutagem siin mõõtskaalade juures räägitut: ei tohi teha järeldusi, mis ei tulene kasutatud mõõtskaala omadustest!). Teisest küljest tähendab valiidsus ka seda, kas me oleme mõõtnud seda, mida me tahtsime mõõta. Liigid: A) Ennustav valiidsus. Valiidsuse leidmisel on üks protseduur võrrelda tulemusi mingi kriteeriumiga, (e.g võimetetesti tulemused vs. koolihinded, või mõni teine analoogne test). Kui korrelatsioon on suur, siis me võime ühe näitaja põhjal ennustada teise tulemusi, ja seega võib öelda, et antud meetodi (testi) ennustav valiidsus on kõrge. B) Konstruktivaliidsus mil määral uuringus kasutatud muutujad peegeldavad tegelikku käitumist. Suurendada aitab juhuslike
Tajfel). - Etnokeskus - ideede, sotsiaalsete uskumuste või maailma käsitamine või kujutlemine ainult inimese oma kultuuri või sotsiaalse grupi seisukohalt. Biheivioristliku koolkond - katsealustel paluti sooritada suhteliselt selgepiirilisi ülesandeid tugevasti kontrollitud tingimustes. - Ökoloogiline valiidsus - ökoloogiline testisobivus (testi omadus mõõta seda, mida mõõtma peab), s.o. testi vastavus tegelikule igapäevaelu maailmale. Ökoloogilise valiidsuse mehhanismid: 1) eksperementaatori mõju 2) nõudmiste iseloom 1 - Sildistamisteooria - teooria sotsiaalse käitumise seletamiseks, mis põhineb iseteostuvate ennustuste ideel - et ootused võivad muutuda ennast kinnitavaiks, kuna asjaosalised toimivad nii, nagu oleksidki need juba teostunud. Topeltpimedamisega kontrollis ei eksperimentaator ega katsealused pole eksperimendi
Sotsiaalantropoloogias ilmus Clifford Geertzi uus vaade etnograafiale – interpreteeriv etnograafia Uus žanr – teaduslik esse 6 Autor muutub nähtavaks 4. Reaalsuse representeerimise kriis Kahtlus reaalsuse ‘objektiivse’ dokumenteerimise võimaluses ja selle esitamises objektiivse tõena Van Maanen: realistlik, tunnistuslik, impressionistlik reaalsuse esitamine Kolmekordne kriis: isiklik kogemus ja tekst kui konstrueerimise tulemus valiidsuse, üldistatavuse ja usaldusväärsuse kriis – kus on esitletav tegelikkus teadmine kui tekst ja selle mõju ühiskonna arengule 5. Eksperimentaalsete kirjutiste postmodernistlik periood (1980-90) Püüd ületada kriisi Autoetnograafia ilmumine: uurija rolli teadvustamine ja teadlikkuse areng Refleksiivsuse ja analüütilisuse süvenemine, Diskussioon mõistetest ‘objektiivsus-subjektiivsus’, ‘deduktsioon-induktsioon’, ‘makro-mikro’ tase ja nende vaheliste suhete ümberhindamine
Teadmine jumalast. Augustinus arvas, et teadmine jumalast on saavutatav juba inimese eluaja jooksul. Enne sellele seisukohale jõudmist vajas ta inimkogemusest midagi, milles täiesti kaheldamatult kindel olla. Ainuke vaieldamatult kindel asi, milleni ta viimaks jõudis, oli fakt, et ta kahtleb. Ehk siis fakti, et ta kahtleb, ei saanud kahtluse alla seada. Seega tuvastas Augustinus sisemise, subjektiivse kogemuse paikapidavuse, valiidsuse. Augustinus leidis, et on miski, mille puhul sisemine tunnetus, mitte välimine ehk sensoorne, on usaldusväärne. Sellega tuletas ta teise viisi jumala tundmaõppimiseks (esimene oli pühade tekstide kaudu) selleks oli introspektsioon ehk vaatlustehnika oma sisemiste kogemuste kohta. Introspektsiooni läbi pidi inimene saavutama personaalse kommunikatsiooni jumalaga. Selline kontakt jumalaga tekitas Augustinuse sõnul inimeses
5. Edutamine 6. Motiveerimine 7. Potentsiaali hindamine 8. Koolitusvajaduse selgitamine 9. Paremad töösuhted 10. Karjääri planeerimine ja -nõustamine 12 11. Tööülesannete tõhusam määramine 12. Ümberpaigutamise otsused 13. Töösuhete lõpetamine 14. Plaanide hindamine 15. Värbamise ja valiku protseduuride valiidsuse tõstmine 16. Juhtimisotsuste õigsuse kontroll Personali hindamise tsükkel: Vastutusvaldkonnad, eesmärgid ja standardid: Vastutused: NB! et vastutustes poleks kattumisi; et olulised valdkonnad oleks kaetud; et vastutus oleks tööga sobiv. Eesmärgid (püstitatakse iga vastutusvaldkonna sees): tegevus: tulemus; ajaline eesmärk, soorituse standard. Standardite kindlaksmääramine: väljundi vahetud mõõdud: kvaliteet, kvantiteet, maksumus, aeg.
Tulemuste usaldatavus kindlustatakse representatiivse, s.o. populatsiooni esindava valimi moodustamisega. Kui moodustatakse mitterepresentatiivne valim, toob see kaasa selle, et kogu populatsiooni kohta üldistatakse tulemused, mis ei pruugi seal üldiselt kehtida. Sellise tagajärje vältimiseks on välja töötatud valimi koostamise reeglid, mille järgimine kindlustab valimi representatiivsuse ja tulemuste valiidsuse, s.o. usaldatavuse. Representatiivse valimi saavutamiseks peaks olema täidetud mõned nõuded: 1. Populatsiooni igal liikmel peab olema võrdne võimalus sattuda valimisse. 2. Populatsiooni struktuuri kõik osad peavad kajastuma valimis. 3. Valimi piisav suurus. Liikmete võrdse võimaluse valimisse sattumiseks kindlustab juhuvalim (Sturgis 2006:115; Black
Normeeritud testi normid peavad olema loodud. Väljavõtu kogum peab olema representatiivne (esinduslik) testi tulemused sõltuvad soost, vanusest ja haridusest. Kordamine peab olema võimalik (Mitu varianti testist nt isiksusetestil) Standardiseeritud võimaldama kasutamist erinevates kultuurides. o Testide väljatöötamine, nende normeerimine, valiidsuse ja reliabiilsuse hindamine, aga samuti testimine ise on vastava ettevalmistumise saanud psühholoogi, mitte aga mõne muu eriala asjatundja (juhi, pedagoogi, arsti jms) ülesanne. Seda peab tegema proffesionaal, kuna muidu pole test usaldusväärne. o Testimine peab vastama nii ettevõtte kui töötaja huvidele. · Nõuded testi kasutajale: o Kvalifikatsiooni tase A phD (psühholoogia või pedagoogiline kraad) või selle ekivalent
Induktiivne uurimus, üksikult ® üldisele, andmete kogumine ja analüüs paralleelselt, mustrite leidmine. Deduktiivne uurimus, üldiselt ® üksikule. Mida tähendab reliaablus ja valiidsus? Reliaablus ehk usaldusväärsus, näitab, kuivõrd stabiilsed on testimise tulemused nii korduvkasutusel kui ka testi eri osade vahel. Valiidsus ehk kehtivus näitab, kas test mõõdab seda omadust, mida me mõõta tahame, st kas test täidab oma otstarvet. Valiidsuse määramiseks võrreldakse testi tulemusi mingil muul viisil (nt kontrolltöö, ainehinded) mõõdetutega. Mida tähendab hüpotees? Tähendab oletust miks miski juhtus. Probleemi üks võimalikke lahendusi(?), pakub faktidele mingi seletuse. Võimaldab ennustada uusi fakte ning näidata tingimusi, milliste puhul need peaksid ilmnema. Puudutab nähtuste seaduspärasusi, nende olulisi seoseid ja suhteid. Mida tähendab valim? Mõõtmiseks võetud üldkogumi osa nimetatakse valimiks. Kuna
Kontrollivahendite puhul, olgu siis tegemist sooritus- või objektiivsete testidega, näidistööde mappide või esseedega saab alati küsida, kas need ikka täidavad eesmärki, milleks nad on välja töötatud. Täpsemalt 1) kas nende abil saab ikka koguda informatsiooni, mida peetakse silmas, 2)kas see informatsioon on korrektne. Valiidsus iseloomustab kontrollivahendi sobivust soovitud info kogumiseks. Sõltuvalt kontrollvahendi otstarbest, kasutatakse nende iseloomustamiseks erinevaid valiidsuse liike. Sisuline valiidsus- tavaliselt on see koolis kasutatavate kontrollvahendite kõige olulisemaks kvaliteedinäitajaks: see väljendub küsimusena, kas kontrollvahend mõõdab seda, mille mõõtmiseks ta on välja töötatud. Ehk siis sisuline valiidsus avaldub käsitletud ja kontrollitava sisu vastavusena. Kontrollvahendi sisulise valiidsuse üle otsustatakse üldjuhul kontrollitava sisu ja õpitud teema või kursuse eesmärkide hoolika võrdluse ning analüüsiga.
objektiivsuse hülgamises. Kokkuvõttes viis see kõik distsiplinaarsuseni (vt edasi) 2. distsiplinaarne tähendus – üksmeel konsensus teaduskogukonnas Erinevate teadusalade vajadused on erinevad. Nt kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed meetodid. Vaba kõrvalekalletest, soovmõtlemistest. Tulemused oleksid võimalikult asjakohased ja kallutamatud. Võib tekitada erinevate teadusalade vahel pingeid. Mitte universaalne õigsuse, valiidsuse kriteerium, vaid üksikud, eraldiseisvad, kuid siiski autoriteetsed kriteeriumid, mingis antud valdkonnas. Uurija võib ühest küljest olla väga kindel oma arusaamades, teisalt väga tagasihoidlik. 70ndatel pakkus Kuhni töö sotsiaalteadlastele õigsuse tähenduse või teisisõnu objektiivsuse. a 3. interaktiivne või dialektiline tähendus – objekti ja subjekti vahel on erinevus, seega objektile jääb teatud vabadus subjektiivsusele. Uurida, miks
· Peenmotoorika, Üldmotoorika Jälgimine, pealiigutused, haaramine, klotside ladumine, pliiatsikasutus, lõikamine; peakontoll...trepist kõndimine · Sotsiaalne-emotsionaalne areng Suhtlemine, eneseregulatsioon, emotsioonid, sümbolite Kasutamine Arengutestide puudused · Individuaalsuse eiramine (arengseisakud) · Kultuurierinevuste eiramine · Valiidsuse ja reliaabluse küsimus · Teoreetiline põhjendatus · Kallid (võrreldes lihtsa vaatlusega) Intelligentsuse elemendid 1020 eksperti IQ elementidest (Snyderman jt.1987): 96%: - abstraktne mõtlemine - teadmiste omandamine - probleemide lahendamine 60-80%:- kohenemine keskkonnaga, mälu, üldteadmised, töötluskiirus, loovus, lingvistiline/matemaatiline kompetents Alla 25%: eesmärgipärasus, motivatsioon Intelligentsuse definitsioone ..
isegi valimis. Reliaablus on kontekstipõhine. Valiidsus näitab, kas mõõdetakse ikka seda omadust, mida tahetakse. Valiidsus määratakse sellega, et korreleeritakse muutujat kriteeriumiga, mis on juba teada valiidne. Näiteks, kui IQ- test korreleerub tuntud valiidse OQ testiga, siis on valiidne. Valiidsus näitab, kas test mõõdab seda omadust, mida me mõõta tahame, st kas test täidab oma otstarvet. Valiidsuse määramiseks võrreldakse testi tulemusi mingil muul viisil (nt kontrolltöö, ainehinded) mõõdetutega. Kõige lihtsam on võrdluseks kasutada järjestuskorrelatsiooni. Psühholoogia uurimismeetodid: Eksperiment psühholoogiliste uuringute põhiliseks meetodiks on katse. See on olukord, kus katse korraldaja püüab arvustada ja muutumatuna hoida teatud faktoreid või tegureid ja muuta sihipäraselt ning kontrollitud määral teisi faktoreid või tegureid
Oskust teooriates orienteeruda, näha seoseid, eristada olulist ebaolulistest, Oskus tunnetada "tunnetada" uuritavaid protsesse ja nende konteksti spetsiifikat Kvalitatiiv-uuringute kvaliteet Protseduuriline reliaablus: Analüüs on korrektselt ja nõuetekohaselt läbi viidud. Empiirilised andmed on korrektselt ja täies mahus ära toodud, Valiidsus uurija tõlgendab tulemusi valesti ja näeb seoseid seal, kus neid pole. Valiidsuse liike: Usaldusväärsus Ülekantavus Kinnitatavus Kvalitatiivse uurimistöö kriitika ja üldistamise võimalusi Kriitika: Subjektiivne Raske korrata Vähene läbipaistvus Pole esinduslik Üldistamise võimalused: Empiiriline üldistamine ei saa tulemusi laiendada Teoreetiline üldistamine näidata, kuidas uuring suhestub Valim kvalitatiivuuringus Uuritavaid väike arv.
mis mitte, mis töö talle sobiks. Saame talle selle õige töö määrata 11. Ümberpaigutamise otsused 12. Töösuhete lõpetamine kui areng puudub, nõuetele ei vasta.. 13. Plaanide hindamine juhid saavad tagasisidet, kas personaliga seotud plaanid olid adekvaatsed, kas planeerivad/planeerisid õigesti. Kas meeskond kannab plaanid välja. 14. Värbamise ja valikuprotseduuride valiidsuse tõstmine kui ma tean, mis on töötajate hoiakud/kompetentsid, mis iseloomustab häid töötajaid.. siis ma saan värbamise käigus neid näitajaid arvesse võtta. 15. Juhtimisoskuste õigsuse kontroll juht saab oma juhtimisotsustele tagasisidet. Kas töötajate mott on suurenenud, kas ta edutas õigeid inimesi jms *personali hindamise tsükkel* (slaid 62) Vastutusvaldkonnad (valdkonnad töö sees, aastate lõikes stabiilsed), eesmärgid, standardid
kirjaldamiseks normaaljaotuskõver. IQ teste arendati Stanfordi ülikoolis, sealt pärineb ka "Stanford-Binet" test 1916 aastast. Valitsused kasutasid neid teste sõjaväkke värbamisel. Tänapäeval kasutatakse koolides, tööle värbamisel, isiklikus arengus jm mitmeid IQ teste. Teiste hulgas ka Wechsleri ja Eysencki teste. On räägitud ka IQ testide vasturääkivusest kus väidetakse, et IQ testid viitavad rassilisetele erinevustele, neid on kritiseeritud ka valiidsuse osas: nad testivad vaid teatud võimeid, jättes teised kõrvale näiteks ei arvesta nad igapäevaste väljakutsete puhul "praktilist taipu". IQ = Mental Age/Chronological Age X 100. IQ mõiste on kasutusel ka tänapaeval, ehkki seda arvutatakse nüüd teisiti. Kõigepealt uuritakse valja keskmine tulemus mingis normgrupis (naiteks samaealistel lastel) ja sellele omistatakse väärtus 100. Sama grupi teistele testipunktidele omistatakse IQ vaartused selle
hindamisprotseduurid ega kohaldata aktiivset teraapiat. · Kordusuuringud. · Isikud valitakse uuringusse tavapäraselt diagnostilise intervjuu põhjal. · Tulemuste hindamise meetodid hõlmama kõiki konkreetse probleemi olulisi dimensioone. · Oluline täpselt kirjeldada teraapia protseduuri. · Ka klient mõjutab. ISIK VS TERAAPIA Psühhoteraapia empiirilise valiidsuse tegurid (APA Division, The Task Force on Promotion and Dissemination of Psychological Procedures) 1. Teraapia on hästi valideeritud, kui a. vähemalt kaks erinevat autorit on viinud läbi teaduslikele nõuetele vastavad grupiuurimused, mis demonstreerivad efektiivsust ühel või mitmel alljärgneval viisil: i. efekt ületab farmakoloogilise või psühholoogilise platseebo või mõne
___jah ___ei. 5. Tuleb vältida kahekordseid küsimusi! Kas Kaubamaja klienditeenindus on kiire ja sõbralik? 6. Kas küsimusel on võimalik vastata nagu me soovime. Kas tarbija ikka teab seda toodet, mille kohta me küsimusi esitame? 7. Põhimõtteliste alternatiivide väljatoomine. A: Kas te ostaksite plastipudelis õlle? B: Kaupluses, kus ostate õlut on korraga saadaval nii plastikpudel, kui ka klaaspudel.Kas ostaksite a)plastikpudeli, b) klaaspudeli c)mõlemad. 8. Valiidsuse ja usaldatavuse kriteeriumid. - asjakohasus, - mälu. 9. Ei tohiks kasutada mitmeti tõlgendatavaid sõnu: „tavaliselt”, „tihti”, „sageli”, „mõnikord”, „vahetevahel” jne.. Näit. Kas Te mõnikord käite kinos? 5.1.5 Küsimuste õige järjestamine Üldstruktuur võiks olla selline : ankeedi sissejuhatus: miks uuringut tehakse; kui tähtis on iga respodent, küsimuste konfidentsiaalsus; võimaluse korral mingi tasu; anda kontaktandmed,
näha “laiemat pilti” ja seoseid Kvalitatiiv-uuringute kvaliteet • Protseduuriline reliaablus: – Analüüs on korrektselt ja nõuetekohaselt läbi viidud ning uurija ei suru oma subjektiivseid seisukohti peale, vaid lähtub materjalist ning on neutraalne – Empiirilised andmed on korrektselt ja täies mahus ära toodud, nii et on võimalik kontrollida järelduste paikapidavust • Valiidsus – uurija tõlgendab tulemusi valesti ja näeb seoseid seal, kus neid pole. Valiidsuse liike: – Usaldusväärsus (credibility – kvant. sisemine valiidsus) – Uurija mõistab konteksti, uuritavat teemat ja kontsepte – Ülekantavus (transferability – kvant. väline valiidsus) – kas saab laiendada ka teistele kontekstidele? Kas teised sarnased uuringud on andnud ligilähedasi tulemusi? – Kinnitatavus (confirmability) – uurija objektiivsuse küsimus - kuivõrd tulemused on mõjutatud uurija enda väärtustest ja subjektiivsusest? Kvalitatiivse uurimistöö kriitika
· tõstatatud uurimisküsimuste (idee, kontseptsiooni, probleemi, uurimisülesannete) aktuaalsust ja uudsust; · ülesannete püstituse selgust ja põhjendatust; · autori poolt esitatud materjali originaalsust, · teostatud analüüsi põhjalikkust ja ammendavust. Empiirilise uuringu puhul: · uurimuse ülesehituse terviklikkust ja loogikat; · kasutatud meetodi(te) valikut vastavust tänapäeva tasemele ja seatud eesmärkidele, võimet kontrollida hüpoteese ning saada rahuldava valiidsuse ja reliaablusega tulemusi; · valimi representatiivsust uuritud isikute vastavust kontingendile, kellele on üldistatud/laiendatud uuringu tulemusi; · uurimistulemuste analüüsioskust; · uurimuse prognoosivat väärtust, uurimistulemuste rakendusvõimalusi. Teoreetilise uuringu puhul · teoreetilise käsitluse uudsust; · teoreetiliste seisukohtade esitamise põhjendatust ja analüüsi põhjalikkust. 2
tuntud ja (3) testi poolitamise (testi kaheks võrdseks osaks jagamise) meetodeid kasutades. 3.2. Testi valiidsus (kehtivus) Testi valiidsus ehk kehtivus näitab, mil määral (millises lähenduses) test täidab seda otstarvet, milleks teda kasutatakse (ehk mil määral ta mõõdab seda omadust, mille mõõtmiseks ta arvatakse sobivat). Et testi valiidsus sõltub kasutusotstarbest, saab rääkida ka erinevaist valiidsuse liikidest. Testi loogiline ehk sisuline valideerimine tähendab mõõdetava omaduse defineerimist ja selle omaduse ilmutamiseks sobivate ülesannete valimist testi koosseisu. Idee poolest sellele sarnane, kuid protseduuriliselt erinev on konstruktiivvaliidsus ehk faktorvaliidsus. Siin ei lähtuta loogilisest © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 92
Eeliseks on selle lihtsus: viiepalline skaala lubab liigitada uurimused nelja kategooriasse: toimivad, mittetoimivad, paljutõotavad ja teadmata mõjuga uurimused. Selline liigitus lubab võrrelda sekkumisprogrammide mõju eri keskkondades. TMS-i koostamise aluseks on uurimuste sisemine valiidsus. Valiidsus tähistab metoodika paikapidavust, kehtivust või adekvaatsust ning näitab, mil määral mõõdab metoodika seda, mida ta on plaanitud mõõtma. Valiidsuse ulatust näitab süstemaatiline viga ehk nihe. Sisemine valiidsus viitab põhjuslikele seostele sõltumatute ja sõltuvate muutujate vahel, st sisendite ja väljundite ehk tulemuste vahel. Skaala peamiseks tugevuseks- efektiivsust puudutavate järelduste tegemisel minnakse kaugemale kui ainult statistilise olulisuse kasutamine. Samuti saab seda skaalat rakendada metaanalüütiliste ja süsteemsete ülevaadete koostamisel.
annaabi.ee 
