10 Turundusuuringud Meelis Zimmermann 4.1.1.2 POSTIKÜSITLUS Selle küsitlusviisi juures saadetakse vastajale ankeet koos juhendiga selle täitmiseks, lisades tühja ümbriku täidetud ankeedi tagastamiseks. Küsitlusviisi tõhustamiseks on otstarbekas kasutada otsepostitusfirmade teenuseid. Teenust valimi moodustamiseks pakub AS Andmevara, mis on võimeline koostama juhuvalimeid aadressitest erinevate kriteeriumite järgi nagu regioon, vanus, sugu, rahvus jne. Andmeid väljastatakse ainult usaldusväärsetele firmadele. Postiküsitluse eelised: lai distributsioon – on võimalik jõuda igale valitud respodendini, puudub küsitleja mõju, suhteliselt madal hind,
UURIMISMEETODID EKSAM! Osa I Küsimused 1.Selgitage inimteaduste ja loodusteaduste erinevaid metodoloogilisi lähtekohti ning sotsioloogia asendit selles raamistikus.- * Erinev teadmishuvi: loodusteadused tahavad nähtuste põhjuslikku selgitamist , inimteadused aga inimese tegevuse mõistmist. *Erinev arusaam uurivate nähtuste olemusest : Loodusteaduses alluvad nähtused seaduspärasustele,mis väljenduvad kasuaalsetes seostes.Inimteaduses on inimesel vaba tahe, nad tegutsevad mõtestatult ,püstitavad endile eesmärke ,tegutsevad sihipäraselt ja orienteeruvad tähendustele. *Erinev arusaam sellest kuidas saada tõest teadmist: Loodusteadustes on vaatlus ja mõõtmine ,,väljaspoolt". Objektiivsus s.t . sõltumatus uurija subjektiivsusest kehtib kõikidele uurimisele ,mida saab pidada teaduslikuks.Inimteadustes on tähenduste mõistmine ,,seestpoolt". Ainult uurija subjektiivse osaluse abil saame tõese teadmise. 2.Selgitage mis on teooria nin
• Eelised: täpsus ja tõekindlus (vrdl ankeet) • Puudused: töömahukus • Intervjuu liigid: standardiseeritud ja vaba intervjuu, süvaintervjuu, telefoniintervjuu • Fookusgrupid VABA INTERVJUU • Uuringu ettevalmistamisel, probleemi täpsustamisel • Sihtrühm – eksperdid, arvamuse esindajad • Vabalt formuleeritud küsimused, vastused kirja või diktofonile • Tulemused kvalitatiivsed FORMALISEERITUD INTERVJUU • Ankeedi analoog, sageli põhimeetod • Lisaväärtus: selgitada küsimusi, kontrollida arusaamist • Vastused kirja skaalale või vabade vastustena • Kodeerimine + töötlus sarnaselt ankeediga SÜVAINTERVJUU • Lähtub teoreetilisest konstruktist • Eeldus: intervjueeritav ei tea üheseid vastuseid • Psühhoteraapia, psühhoanalüüs TELEFONI INTERVJUU • Tüüpiline avaliku arvamuse uuringutes • Lihtsa hoiaku (poolt/vastu, toetan/ei toeta) mõõtmiseks
Küsitluse lõppedes on tavaliselt vajalikud ka vastaja ankeetandmed sugu , vanus, kool, töökoht, amet jne. Lõpus on kindlasti on vajalik ka selline lihtne pöördumine, nagu : küsitlusele vastuste andmisel täname osutatud abi eest. Küsitlemistel eristatakse järgmisi alaliike : - anketeerimine ehk sisuliselt kirjalik küsitlemine; - intervjuu ehk sisuliselt suuline küsitlemine e. usutlemine. ANKETEERIMINE. Anketeerimine on ankeedi vormis küsimuste esitamine uurimuseks. Algandmed kogutakse teatud hulga inimeste käest, kasutades selleks küsitluslehti ankeete. Võib küsitleda kõiki või teatud osa inimesi, kes esindavad teatud gruppi inimesi. Representiivne valim juhuvalim kõigil võimalikel valimisse lülitatud vastajatel on võrdne võimalus sattuda valimisse. Oluline on järgida 3 põhitõde : 1. juhuslik ja representatiivne vastajate valim; 2. vastajatel ei tohi olla võimalust
RAKENDUSSTATISTIKA KONSPEKT 1 SISUKORD 1 Kvantitatiivsed meetodid majanduses.........................................................................2 1.1 Põhimõisted .........................................................................................................3 1.2 Mõõtmisskaalad...................................................................................................5 2 Andmekogumit kirjeldavad parameetrid.....................................................................7 2.1 Statistilised keskmised......................................................................................... 7 2.2 Variatsiooninäitarvud...........................................................................................8 3 Valikuuringud............................................................................................................10 3.1 Valimid ja nende moodustamine...............
· Internetiküsitlus · Fookusgrupp · Näost-näkku intervjuu · Delfi meetod · Telefoniintervjuu · Vaatlus · Tekstianalüüs · Juhtumianalüüs ANKEETKÜSITLUS Eelised: mahukas ankeet; küsitlejal võimalus ankeedi olulisust selgitada ning inimese küsimustele vastata Puudused: aeganõudev; väga madal ankeetide laekumise %; ei saa kindel olla, kes ankeedi tegelikult täitis; vead ankeedi täitmisel, kui juhend on ebapiisav INTERNETIKÜSITLUS Eelised: täpsus; küsitluse kiirus; tulemuste jälgimise võimalus Puudused: täidetud ankeetide laekuvus minimaalselt 1/3; vastajate piiratud kasutusvõimalused; sihtgrupile esitatavad nõuded (interneti olemasolu kodus) NÄOST-NÄKKU INTERVJUU
minimaalselt nõutava valimimahu määramiseks. Võib osutuda, et arvutustel põhinev valimimaht on suurem kui üldkogumi maht, sel juhul peab soovitud täpsust vähendama. 1.3. Mõõtmismeetod ja mõõtmisvahend Mõõtmismeetod on viis, kuidas uurija kogub andmeid ehk kasutab mõõtmisvahendit. Kuna sotsiaalvallas on mõõtmisvahendiks enamasti ankeet-küsimustik, siis mõõtmismeetoditest võib näiteks tuua ankeedi edastamine postiga, elektroonselt, käest-kätte jagades (või kuskile jätmine), vahetu vestluse või telefonivestlus abil ja muud meetodid. Mõõtmismeetodi valik sõltub uurija ajalistest ja rahalistest võimalustest. Mõõtmisvahend on abivahend uurijat huvitavate näitajate hindamiseks. Mõõtmisvahendiks on vahetult mõõdetavate näitajate ehk mittelatentsete tunnuste puhul näiteks kaal, termomeeter,
Pealkiri: UURIMISTÖÖ ALUSED JA METOODIKA 2 SISUKORD 1.TEADUSTÖÖ ALUSED............................................................................................4 1.1Teadustöö põhimõisted..........................................................................................4 1.2Teaduskraadid ja nimetused.................................................................................. 8 1.3Teaduslik tunnetus.................................................................................................9 1.4Teaduslik tunnetus realiseerub teadustöö kaudu.................................................12 1.5Teadustöö tingimused..........................................................................................12 1.6Uurimuse kolm huvi............................................................................................13 1.7Mitmesugused uurimissuunad: induktsioon ja dedukts
Kõik kommentaarid