Sportlaste toitumine (0)

Audentese Erakool
„ Sportlaste toitumine“
Uurimistöö
Koostajad: Marten Aolaid ja Anton Tšernõšev
8.a klass
Juhendaja : Tiina Annuk
Tallinn 2014

Sisukord

1.Toitumine ja sport 4
2.Spordialad ja toitumine 5
3.Tulemused 6
Kokkuvõte 11
Kasutatud kirjandus 12
LISA 1 13
Sissejuhatus
Tänapäeva ühiskonnas on üheks aktuaalsemaks teemaks kehaline liikumine ja sport. Sport ja liikumine on meie elus tähtsal kohal ja üks suur tegur meie edasise arengu osas (1, lk 5).
Igapäevase liikumise tervistav mõju tervisespordis ning sportlik tulemus tipp- ja harrastusspordis on tihedalt seoses optimaalse toitumisega. Toitumisvajadused sõltuvad – vanusest, soost, tervisest, töökoormusest, kehalisest aktiivsusest ja nii edasi. Seoses tehnika ja tehnoloogia arenemisega väheneb pidevalt inimeste üldine liikumisaktiivsus, kuid teiselt poolt suureneb meie igapäevases elus psüühiline pinge. Kõike seda tuleb arvestada ka toidu valikul (1, lk 5).
Valisime oma loovtöö teemaks „Sportlaste toitumine “. Uurimustöös tutvustame sportlaste toitumist ning uurime, kuidas peavad kinni toitumisreeglitest meie Audentese kooli sportlased . Viisime läbi küsitluse 10-11 klassi õppilaste seas. Eesmärgiks on tulemuste analüüsimine, mille põhjal selgitame välja sportlaste toitmisharjumused ja -tavad. Vastuste põhjal tegime diagrammid , mis annavad hea võrreldava ülevaate. Töös kasutasime selleteemalist kirjandust, sporditreenerite abi ning materjali internetist.

Toitumine ja sport

Teadmine, et sportlik saavutusvõime sõltub olulisel määral toidust ja toitumisest on ilmselt sama vana kui sport ise. Teadmine põhiliste toiduainete koostisest ja oskus neid vastavalt organismi vajadustele oma menüüsse valida nii tipp-, harrastus- kui tervisesportlastele märksa olulisemad ja elulisemad kui usk kõikvõimalikke toidulisandite ja imediteetide maagilisse jõusse (1, lk 5).
Mitmekesine toit on organismi vajatustega kooskõlas olev toitumine on tugeva tervise ja hea enesetunde aluseks igale inimesele, mitte üksnes sportlastele. Seonduvalt treeningu- ja võistlus koormustega on sportlaste kehaline aktiivsus ja sellest tulenevalt ka toiduenergia vajadus võrreldes samasoolise, sama vana ja pikkusega inimesega enamasti märgatavalt suurem. Näiteks ca 70 kg ja kõrge kehalise koormusega 20-25 aastase mehe toiduenergia vajadus on ligikaudu 2800 kcal . Samas on Rootsi rahvuskoondise suustajatel võistluste eel välja mõõdetud 8000 kcal toiduenergia kulu (1, lk 6).
Peamiseks ehitusmaterjaliks, millest inimese keha on üles ehitatud võib pidada valkusid . Valgud meie kehas on pidevas sünteesis ning lammutusprotsessis. Sellest tegevusest sõltub, kas organismi struktuurid täiustuvad ja arenevad (1, lk 6 ja 7).
Igapäevases elus me tavaliselt teeme vahet söögil ja joogil, organismi talitluse seisukohalt neil aga erinevust ei ole – vesi on lihtsalt üks toitainetest. Sportlastele on keha vedeliku tasakaalu säilitamine esmase tähtsusega ülesanne – veekaotus kahjustab kehalist töövõimet. Negatiivse veebilansi süvenemist ja selle kahjulikku mõju ei ole võimalik ära hoida, küll seda saab vähendada (1, lk 8).
Tervislik on toit, mis annab vajalikku energia hulga. Toit peab olema süsivesikute- rikas, kuna süsivesikud on esmatähtsad enerigaallikad organismile. Toit peab sisaladama palju valku, kuna valk on pikajaline energia. Menüüs peab kindlasti olema rohkelt vett, vesi on igale inimesele eluliselt tähtis eriti sportlastele (1, lk 9).
Enne võistlusi on vaja kindlasti energia sisaldust toidus märgatavalt tõsta. Eelkõige tuleb tõsta süsivesikute protsenti toidus (kuni 70%). On oluline jälgida, et keha vedelikkubilanss oleks tasakaalus (1, lk 62).

Spordialad ja toitumine

Kergel kehalisel tööl on energiavajadus 2000 kcal, intensiivse kehalise koormuse korral 3000-4000 kcal, seevastu jõuvastupidavusaladel aga üle 6000 kcal. Seda tuleb kindlasti toitumisel arvestada (1, lk 75).
Vastupidavus on võime vastu seista väsimusele. Vastupidavusalade sportlastel on oluline glükogeenipoode täitumus ning energia efektiivsus (süsivesikutest või rasvadest ). Sportmängudes näiteks jalgpallis ja korvpallis on tähtis vastupidavus, aga näiteks korvpallis on vaja ka täiendavat lihasjõudu. Vastupidavusaladel on vaja tarvitada süsivesikuid, rasvasid ja vähesel määral valku (1, lk 77).
Jõualadel on oluline maksimaalse jõu arendamine, lisaks tõstespordile kuuluvad siia rühma ka kuulitõuge, vasaraheide ja kettaheide. Maksimaaljõu arendamiseks tuleb toidus valgu osatähtsust suurendada (1, lk 81).
Kiirusjõu aladel ( sprint , kaugushüpe, ujumine , vehklemine kelgutamine ja nii edasi) on tähtis osa süsivesikutel. Süsivesikutest on energia saamine kiirem kui rasvadest, samuti ei vaja süsivesikud täendavalt hapniku olemasolu (1, lk 83).
Jõuvastupidavusaladel esineb suurem valguvajadus . Päevast lihakogust ei ole mõistlik suurendada, valgurikkad on ka piim ja teised piimatooted. Sama efektiivsed on valku sisaldavad toidukontsentraadid. Treeningujärgselt on vajalik valgurikas mitmekesine toit (1, lk 83).
Toitumises on tähtis osa ka valkudel, eriti jõutreeningu perioodil. Ära ei tohi unustada ka vajalikke vitamiine ja mineraalaineid, mida saab – puuviljadest, salatist, mineraalveest (1, lk 84).

Tulemused

Küsitlesime 10-11 klassi sportlasi. Meie küsimustikus osales kokku 78 Audentese sportlast. Soovisime teada sportlaste hoiakuid ja teadmisi seoses toitumisega. Küsimustikus on esitatud 8 küsimust ning neist kaheksat kasutasime meie loovtöös. Küsimustik viidi läbi kirjalikult ( lisa1 ).
Joonis 1.
Meie sportlased tegelevad paljude erinevate aladega. Tulemuste põhjal on näha, et populaarseim spordiala on korvpall . Tulemustest tuleb välja, et spordialad millega tegelevad vaid 1-2 inimest on vähemuses, arvatavasti sellepärast, kuna just nende spordialadega ei ole võimalik tegeleda kooli lähedal või ei ole vähemuses olevad alad eriti populaarsed .
Joonis 2.
Küsimus elukoha kohta näitas, et 83 % vastanutest elab Audentese ühiselamus. Saime sellise tulemuse, kuna enamus vastanute sportimine toimub Audentese spordihallis ja mugavam on ühikas elada, kui iga hommik kodust kooli tulla. 16% vastanutest elab kodus tänu sellele, et kodu asub Audentesele lähedal ning kodus on paremad tingimused ja toidu valik mitmekesisem. Üks inimene elab mujal ning seda vastust me ei täpsusta.
Joonis 3.
Küsimus, mis puudutas toitumise olulisust tõi välja fakti, et kõik pidasid toitumist oluliseks. „Pole üldse oluline“ ei esinenud mitte kellelgil. Tulemuselt on näha, et 53 % ehk üle poolte sportlastele on toitumine väga oluline, mis on hea tulemus. 44% sportlastele on toitumine olulisel kohal. „Pole oluline“vastasid 5% sportlastest.
Joonis 4.
Tulemusest on näha, et 56% sportlast ei tea kui palju nad päevas kaloreid vajavad. 44% inimestest teadis täpselt või energia vahemikku, kui palju tal päevas vaja on. Tõde on see, et üle poolte ei tea, kui palju neil päevas energiat vaja läheb.
Joonis 5.
Vastustest järeldasime, et sportlased, kes elavad ühiselamus tihtipeale ei saa toidust vajalikku energiat kätte. Kodus elavad sportlased saavad oma energiavajaduse kätte. Tulemusest on näha, ainult 32% sportlastest saavad oma energia vajaduse, seetõttu, et nende spordiala ei vaja nii palju energiat ja nad saavad oma energia ühiselamu toidust. 47% sportlastest ei saa oma energiavajadust rahuldatud, seetõttu et nende päevane vajadus on suurem kui ühikatoidus olev energia ja nad käivad poes ja ostavad juurde. 21% sportlastest arvavad (ei või jah).
Joonis 6.
Tulemusest on näha, et pooled spotlased kasutavad lisaaineid (valk, proteiin , veretablet, massipulber, omega 3, A,B,C,D vitamiinid , magneesium, kaltsium , rauatabletid, spordijoogid ) - neid lisaaineid tarvitatakse kõige rohkem. 39% ei tarvita erinavaid lisaaineid ja 10% tarvitavad harva. Põhjuseks toodi, et kogu aeg ei ole vaja lisaaineid. Vitamiine on vaja tarvitada, et keha saaks oma vajalikud ained ning et keha toimiks normaalselt, lihased ja organism saaks kätte kõik vajalikud ained, et energia tootmine oleks efektiivne (1, lk 7).
Joonis 7.
Viimaseks soovisime teada, kui palju tarvitatakse rämpstoitu. Tulemusd näitasid, et 64 sportlast ei tarvita või teevead seda harva. 10 sportlast käivad rämpstoitu söömas 2-4 korda nädalas, mis on palju sportlase kohta nädalas. 3 sportlast käib regulaarselt rämpstoitu söömas mis on halb. Sportlastele ei ole soovitatav rämpstoitu süüa, kuna rämpstoit aeglustab ainevahetust. Küsimus ebaõnnestus, kuna ei ole võimalik erisatada vastustest, kes ei tarbi rämpstoitu.

Kokkuvõte

Uurimustöö peaeesmäerk oli välja uurida 10-11 klassi Audentese sportlaste toitumisharjumused ja teadmised seoses toitumisega.
Uurimuse käigus selgus, et populaarsemateks spordialadeks osutusid spordimängud (korvpall, võrkpall), oli ka teisi huvitavaid ja mitmekesiseid alasid. Ülekaalus olid spordialad, mida võimaldab Audentese spordikool ise pakkuda ja vähemuses need, mis asusid kaugemal.
2/3 sportlastest elavad ühiselamus seda selletõttu, et nende trenn ausub Audenteses on mugav ning elada ühiselamus, kui käia iga päev kusagilt kaugemalt trennis. Audentes pakub häid elamisvõimalusi ja kool on samas kõrval. Sportlased, kes elavad kodus toovad põhjuseks, et nad eelistavad paremaid elamistingimusi.
Tulemustest selgus, et üle poolte meie sportlastest peavad toitumist oluliseks. Toit aitab treeningutel saavutada hea enesetunde ja kvaliteetsamat treeningu tulemuse.
Üle poolte (56%) meie sportlastest ei tea, kui palju kaloreid nad päevas vajavad ja samas 44% e teavad täpselt palju nad kaloreid päevas vajavad. Paljud sportlased ei saa oma päevast energia vajadust kuigi 56% ei teagi palju nad päevas kaloreid vajavad. Toodi vaälja, et kaloreid ei saa piisavalt ühiselamu toidust ja sportlased peavad ise toitu juurde hankima. Kodus elavad sportlased saavad üldiselt oma energiavajaduse kätte.
Üle poolte sportlastest kasutavad lisaaineid lähtuvalt oma sordialast ja vitamiinide vajadusest. Järgitakse ka spordiarsti ning treeneri soovitusi.
Rämpstoitu tarvitatakse meie sportlaste seas vähe. Neid, kes tarvitavad nädalas mitmeid kordi rämpstoitu on vähe. Küsimus ei õnnestunud.

Kasutatud kirjandus

R. Jalak (2006) "Tervise treening " AS AUDENTESE RAAMATUKOGU

R. Jalak ja V. Ööpik (2006) „Sportlase toitumine “ AS AUDENTESE RAAMATUKOGU

Küsimustik(lisa1)

Diagrammide vastused:
http://www.kaaluabi.ee/theories/activity/tabel-energiakulu-spordialade-kaupa

LISA 1

Tere, oleme 8a. Klassi õpilased ja uurime sportlaste toitumist. Palun vastake all olevatele küsimustele. Kasutame teie vastuseid uurimustöös.

Mis spordialaga sa tegeled?

Kui vana sa oled?

Kas sa elad kodus või ühikas?
Kodu.... ühikas..... muu

Kui oluliseks sa pead toitumist oma sportlase karjääris
Väga o...... oluline...... pole o..... pole üldse oluline....

Kas sa tead kui palju kaloreid sa vajad päevas lähtuvalt sinu spordialast?

Kas sa saad piisavalt kaloreid oma toidust?

Kas kasutad lisaaineid

Kui tihti tarvitate rämpstoitu nädalas?
4-7.... 2-4...... 0-2......
TÄNAME!!!