Iga elav organism vajab toitu (0)

Iga elav organism vajab toitu. Ka inimene ei saa söömata ega joomata kuigi kaua elada. Toit on igasugune rasvadest , süsivesikutest, veest ja/või valkudest ning vitamiinidest koosnev
aine, millest inimene või muud loomad saavad eluks vajalikke aineid (sealhulgas mineraalaineid
ja vitamiine) ning energiat.  Inimene vajab energiat eluprotsesside kulgemiseks (põhiainevahetus), toitainete omastamiseks, kehaliseks ja vaimseks tööks.
Toiduaine on inimese toiduks tarvitatav taimse või loomse päritoluga aine. Erinevad toiduained sisaldavad inimorganismile vajalikke toitaineid erisugusel hulgal. Üldiselt on iseloomulik, et arenenud majandusega maadel kasutatakse peamiselt loomseid valke, vähem arenenud majandusega maadel peamiselt taimseid valke. Majanduse arenguga on kaasnenud rafineeritud (kõrvalistest ainetest puhastatud ) toiduainete, nt. suhkru, või liiga rohke tarvitamine. Pärast EV tulekut muutusid Eesti poed rohkem tervisesõbralikeks. Kuid heal asjal on ka oma halb külg: hakati kasutama rohkem ka kiirtoite. Nende vastu peaks võitlema, süües rohkem tervislikku kui kiirtoitu . Piim, kohupiim ja juust on valgu - ja kaltsiumirikkad, nad sisaldavad ka vitamiine, eriti A - ja D- vitamiine. Toitaine on toidu või toiduaine omastav, inim- või loomaorganismi elulikke vajadusi rahuldav koostisosa: valgud , rasvad , süsivesikud, vitamiinid ja mineraalained . Iga toitainet vajab elusolend mingiks kindlaks otstarbeks. oma halb külg: hakati kasutama rohkem ka kiirtoite. Nende vastu peaks võitlema, süües rohkem tervislikku kui kiirtoitu. Piim, kohupiim ja juust on valgu - ja kaltsiumirikkad, nad sisaldavad ka vitamiine, eriti A - ja D- vitamiine. Toitaine on toidu või toiduaine omastav, inim- või loomaorganismi elulikke vajadusi rahuldav koostisosa: valgud, rasvad, süsivesikud, vitamiinid ja mineraalained. Iga toitainet vajab elusolend mingiks kindlaks otstarbeks. Tervisliku toitumise esimeseks põhitõeks on tasakaalustatus . See tähendab, et eale ja kehalisele aktiivsusele vastav päevane toit peab andma toiduenergiat sellistesproportsioonides, et süsivesikutest saaks 55-60%, toidurasvadest kuni 30% javalkudest 10-15% vajalikust energiast. Siit tulenevalt on vähese kehalise koormusekorral täiskasvanu keskmine valguvajadus 50-90 g päevas(annab energiat 200-360kcal), toidurasvade vajadus 60-70 g (energiat 540 – 600 kcal ) ning süsivesikutevajadus 270- 300 g (1100 – 1200 kcal). Need arvud on orienteeruvad, kunaindividuaalne päevane energiavajadus sõltub lisaks kehalisele aktiivsusele kavanusest, soost, organismi üldseisundist, samuti rasedusest ja imetamisest.
Eelkõige on oluline silmas pidada just erinevate toitainete omavahelist vahekorda.
Süsivesikud annavad vajaliku energia ainevahetuseks , aju ja närvisüsteemi tööks. Nad seeditakse kiiresti ja annavad 4 kilokalorit 1 g kohta. Kui toidus on soovitatustrohkem süsivesikuid ning kulutamine on vähene, siis nad muutuvad kehas rasvaks.
See on oluline ohumärk liigse maiustamise ning rohke tärkliserikka toidu söömisekorral.
Valgud on vajalikud põhiliseks elutegevuseks, uute rakkude ehitamiseks, hormoonidetööks ja organismi kaitseks. Valgud koosnevad aminohapetest, millest 8 onasendamatud ning neid saab ainult toiduga. Organism ise neid ei tooda. Kõikiaminohappeid on loomsetes toiduainetes nagu liha, kala, munad, piimatooted. Üksgramm valke annab 4 kilokalorit. Kuid meeles tuleb pidada, et loomsed toidud on tihtika rasvarikkad. Eestlased on harjunud liialdama loomse valguga. Sellepärast onoluline jälgida toiduvalkude sisaldust ja pidada kinni soovitatud proportsioonist.
Rasvad on koos valkudega olulised rakumembraanide koostisosad, aitavad kaasa
hormoonide sünteesile ja on kõige suuremaks energiaallikaks. Üks gramm rasvu
annab 9 kcal. Rasvad on ka olulised rasvlahustuvate vitamiinide nagu A,D, E ja Komastamiseks.
 
Eriliiki rasv on kolesterool , mis on vajalik sapihapete, rakumembraanide ja A-vitamiini sünteesiks. Kolesterooli sisaldavad ainult loomse päritoluga toiduained. Parimaks rasvaineks on polüküllastumata rasvhapped, mida leidub õlides ja kalas , samuti pähklites.
Vitamiinid ja vesi
 Vitamiinid mõjutavad kasvu, rakkude ja elundite ainevahetust. Nende hulgast oleneb paljude haiguste taandamine, kuid neid vajame üsna väikestes kogustes. Vitamiine peame pidevalt toiduga juurde saama, kuna need ei säili organismis kuigi kaua. Kui inimene saab mõnda vitamiini liiga vähe, võib ta haigestuda. Vitamiinidega ei tohi liialdada, kuna ka see võib põhjustada tervisehäireid.Vett vajame me samuti. Vesi lahustab toitaineid ning kannab neid kehas laiali.
Inimene suudab sünteesida ainult üksikuid vitamiine (B3-, B5-, K-vitamiini, retinooli ß-karoteenist, päikesekiirguse toimel ka D-vitamiini), aga neidki vaid sobivate lähteühendite ja välistingimuste koosmõjul. Selline puudulik sünteesivõime tähendab sõltuvust söödud toidu kvaliteedist, seega vitamiinid ilma toiduta ei omastu. Vesi loob rakkudes stabiilse sisekeskkonna. Vesi moodustab tsütoplasma põhiosa.
Vesi kindlustab rakusisese rõhu abil rakkude püsiva vormi ning kuju. Vee suur
soojusmahtuvus kaitseb rakke ülekuumenemise eest. Inimeste elu järjepidevus on veega lahutamatult seotud. Veel on inimese organismis väga tähtis ülesanne. Ilma veeta ei oleks võimalik meil elada.
Vitamiinid on vajalikud, sest:

• sest need vastutavad oksüdatsiooniprotsesside eest organismis, olles kasvamise, ainevahetuse, rakkude taastootmise ja seedimise olulisteks teguriteks;
  
• sest reguleerivad närvide, lihaste ja luude tööd, omavad rolli luu- ning lihaskoe moodustumisel; 
  
• nakkus- ja viirushaiguste eest kaitsmisel;
  
• sest nad kaitsevad organismi vabade radikaalide kahjuliku toime eest, seetõttu nimetatakse A-, D- ja E-vitamiine antioksüdantideks.
  

 
Süsivesikud
 Süsivesikud on organismi tähtsaimad energiaallikad . Nad lagunevad kergemini kui rasvad ning nende lagunemisel tekkiv süsihappegaas ja vesi erituvad organismist hõlpsasti.
Tähtsamad süsivesikud on suhkrud ja tärklis. Süsivesikute hulka kuulub ka tselluloos, mida leidub puidus.
Süsivesikud on füüsilise töö puhul suure tähtsusega, vaimse töö puhul aga vajatakse neid veidi vähem. Ka vanemad inimesed peavad süsivesikute hulka hulka toidus piirama, sest nende üleküllus soodustab rasvumist ja veresoonte lubjastumist. Eriti kergesti muutuvad rasvaks mitmesugused suhkrud. Tärklis ning puuviljades, marjades, mees jne. esinev suhkur fruktoos aga ei kutsu rasvumist esile.
Süsivesikuid on vaja energia saamiseks, päevas kulub neid umbes 300 - 450 g. Rasvu ja süsivesikuid võib teineteisega asendada. Süsivesikuid nimetatakse ka sahhariidideks. Mida rohkem me tööd teeme ja liigume , seda rohkem vajame ka toitu ja energiat. Kui me aga sööme süsivesikuterikast toitu liiga palju, muutuvad ülearused süsivesikud rasvadeks.
Rasvadest saame samuti energiat. Rasvad ladestuvad taimede ja loomade kudedesse. Loomseid rasvu saadakse tapetud loomade rasvkude sulatades. Taimedes on rasvad kogenenud peamiselt seemnetesse, sealt eemaldatakse nad pressides. Rasvad on veest kergemad, sest nad ei lahustu, kuid lahustuvad orgaanilistes lahustites . Rasvad on suure toiteväärtusega toitained. Normaalse toitumise korral rahuldavad nad olulise osa inimese energiavajadusest. Kui me aga saame neid toiduga rohkem, kui organism ära kasutab, koguneb liigne rasv rasvarakkudesse.
 
Valgud
  Iga uue raku moodustumiseks on vaja valke. Valgud on tähtsad ka meie keha kaitsjatena. Nad aitavad kahjutuks muuta ja hävitada organismi tunginud haigusetekitajaid. Inimene vajab valke pidevalt. Kuna valgud ei kogune tagavaraks, tuleb iga päev süüa valgurikast toitu. Lapse valgutarve on suurem, kui täiskasvanu oma, nimelt 80-100 g ööpäevas, s.o. 24 tunni jooksul, tarve suureneb raske töö ja haiguse puhul.
Valgud on ained, millega on seotud organismi kõik elulised protsessid. Nad on rakkude ja rakkudevahelise aine põhiliseks ehitusmaterjaliks. Mitmesuguste kudede toormassist 15... 20 langeb valkude. Iga uue raku moodustumiseks on vaja valke. Valgud on tähtsad ka meie keha kaitsjatena. Nad aitavad kahjutuks muuta ja hävitada organismi tunginud haigusetekitajaid. Inimene vajab valke pidevalt. Kuna valgud ei kogune tagavaraks, tuleb iga päev süüa valgurikast toitu. Lapse valgutarve on suurem, kui täiskasvanu oma, nimelt 80-100 g ööpäevas, s.o. 24 tunni jooksul, tarve suureneb raske töö ja haiguse puhul. Loomsed valgud on väärtuslikumad kui taimsed valgud.
Väga vanadel inimestel on vaja tavalisest rohkem toiduvalke - haigustega toimetulemiseks ja neil on ka valkude saadavus langenud. Paljud inimesed söövad väga palju valke, see võib pikaajaliselt nende tervist kahjustada. See võib aga kiirendada organismi vananemist .
Proteiinid koos lipoproteiididega moodustavad toese kõigile
bioloogilistele membraanidele , millel on tähtis ülesanne rakkude ehituses ja talitluses. Inimese keha koostisesse kuuluvat valku saab sünteesida ainult toidus sisalduva-test valkudest (pärast nende lõhustamist aminohapeteks) või aminohapetest. Rasvadest ega süsivesikutest valku sünteesida ei ole võimalik. Seega plastilises funktsioonis on valgud asendamatud, kusjuures keha-valgud on väga dünaamilised  struktuurid . Alaliselt toimub nende
lagunemine  ja uuenemine. Peale plastiliste ülesannete on valgul suur tähtsus teiste toitainete, iseäranis vitamiinide ja mineraalainete normaalse ainevahetuse tagamisel. Valgu vähesuse korral toidus või nende madala
bioloogilise väärtuse tõttu võivad tekkida hüpovitaminoosid ka siis, kui vastavat vitamiini leidub toidus küllaldaselt. Seega tuleb tõdeda, et valkude hulk toidus on toitumise kvaliteedi mõõdupuuks ja et teiste toitainete bioloogilised funktsioonid saavad maksimaalselt ilmneda ainult valkude optimaalsel taustal.
Valkudel on ka energeetiline funktsioon, sest osa valkudest lagundatakse organismis veeks, süsinikdioksiidiks ja ammoniaagiks, mille tulemusena vabaneb energia, l g valgu oksüdeerimisel organismis vabaneb 16,7 kJ (4,0kcal) energiat. Ratsionaalsel toitumisel arvestatakse valgu-kalorite arvele 11... 13 üldisest energiavajadusest. Valkude osatähtsus energiaallikana suureneb oluliselt nälgimise korral, samuti rasvade ja süsivesikute suhtelise vähesuse puhul toidus.
Liiga valgurikka toidu sattumine seedetrakti võib põhjustada seal roiskumisprotsesse ning valkude mürgiste laguproduktide tekkimist, mille tagajärjeks võib olla organismi mürgitumine.
Üldiselt arvestatakse suhteliseks valguvajaduseks 1,5... 2,0 g kehamassi l kg kohta.
Mineraalained
 Mineraalainetest koosneb meid ümbritsev eluta maailm. Mineraalaineid on vaja samuti väga vähe. Tuntuim mineraalaine , mida me igapäevaselt tarvitame, on sool. Kalas, köögiviljas, vees ja teistes toitudes ja jookides sisalduv soolahulk ei rahulda meie organismi soolavajadust. Seepärast vajame toidule lisamiseks puhast keedusoola . Peale selle vajatakse soola toiduainete konserveerimiseks, paljude keemiasaaduste tootmiseks ja teisteks tehnilisteks otstarveteks. Töötlemise iseloomu järgi võib sool olla kas peene, kristalne, purustatud , jäme või jahvatatud, pulbritaoline. Lauale antakse tavaliselt kõige peenemaks jahvatatud puhast lumivalget soola. Toiduvalmistamiseks, samuti ka toiduainete soolamiseks ja marinaadide jaoks võib kasutada jämekristalset, purustatud või jämedama jahvatusega soola.
Mineraalained on meie organismile olulised luustiku, kehavedelike ja ensüümide koostises ning aitavad edastada närviimpulsse.
Inimesed ja loomad saavad erinevaid bioelemente toiduga, veega ja ümbritsevast õhust, elusorganismid mineraalaineid ise sünteesida ei saa. Taimedesse kogunevad mineraalained pinnasest ja neis sisalduvate mineraalainete kogused sõltuvad kasvukohast ja selle väetamisest. Joogivesi sisaldab samuti mineraalaineid ning seega sõltub joogivee mineraalainete sisaldus kohast, kust vesi pärit on.
Sisukord
Sissejuhatus…………………………………………………………………………………………………….2
Vitamiinid ja vesi ……………………………………………………………………………………………….4
Süsivesikud……………………………………………………………………………………………………..5
Valgud……………………………………………………………………………………………………………6
Mineraalained …………………………………………………………………………………………………..7
Tervislik toitumine
Referaat
Koostaja : Keith-Cärol Küttim, 11a
2014
Kasutatud kirjandus:
"Internet "Tervis.ee"
"Miksike"
" Wikipeedia "
"Toitumine.ee"