Biokeemia KT (0)

Bioelemendid
Valgud ( proteiinid )
Lipiidid - energia, kaitse.
Süsivesikud ≠ suhkur!!! 56-60% energijavajadusest
Põhibioelemendid H- vesinik 62%
,C-süsinik 25%,O-hapnik,N- lämmastik ,
P- fosfor ,Sväävel.Kokku moodustavad 96-98%.
Koosnevad erinevate aminohapete jääkidest ja selles tuleneb duaalsus ning mitmekesisus.Aminohepe-valku ehituslik üksus.Asendatatavad –organism ise võinb sünteesida, Asendamatud peab saama toiduga(neid on 8)
Tsütoplasmaatilised – rakkude tsütoplasmas esinev rasv.Moodustab 25ja kogu organismi rasvast.
Varurasv-reservrasv.
Lipiidid on tähtsad,sest tagavad pikaajalist energia vajadust organiismis.26-30%.
Termoregulatsioon ,kaitsevad organeid põrutuse eest.Lipiidid on endogeense vee potentsiaalseks reserviks organismis.
FUNKTSIOON: 1.Energetiline. 2.Ehituslik(kõikides kudedes ja organites on süsivesikud,kõigi organismide nukleiinhappeis- riboos ja desoksüriboos )3. Reserv (varu)materjal – glükogeen (energeetiline varuaine) maksas ! (Tärklis,inuliin, sahharoos – taimedes)
4.Kaitsefunktsioon – glükoosiderivat glükuroonhape osaleb toksiliste ainete kahjutuks tegemine,kuulub antikehade,mitmete verehüübimisfaktorite ehitusse.5.Reguleeriv – toit sisaldab rohkesti kiudained-puhastavad mao seinad. 6.Spetsiifiline – moodustavad antikehad ,veregruppide spetsiifilususe tagamine. 7.Toitefunktsioon- rinnapimas laktoos on vastsündinule oluline toitaine .Taiskasvanul vajalik normaalse toitumise jaoks.
Essentsiaalsed makrobioelemendid
(makromineraalid) Ca-levinum mineraalaine
inimorganismis 70kg-1-1.2kg Ca,Na,K,Mg,Cl.
Valkud on hüdrofiilsed ja kergesti vees lahustavad ,muudavad enda külge seotud ühendid vees lahustavateks.Osalevad organismi sisekeskkonna happe-alus-tasakaalu säilitamiseks.
Mikrobioelemendid Fe,Cu,Zn,Co,I,Mo,V,Ni,F,Cr,Se,Si,Sn,B,As.Eluks
vajalikud vaegused avaldavad tõsise haigustena.
On anorgaanilised (vesi, mineraalained ) ja
Orgaanilised ained (monosid,aminohapp.lipiidid,nukleotiidid,
oligosahhariidid , peptiidid valgud, polüoosid ,nukleinhapped).
Küllastatud rasvhapped on toa t tahked ained (palmitiinhape,steariinhape)
Külastamata rasvhapped on toat. Vedelad ( linool ja linoleenhape - õlid )need on ASENAMATUD rasvhapped,mida organism peab saama tingimata toiduga,nende segu nimetatakse vitamiin F-iks.
Difusioon-lahustunud aine molekulide liikumine lahuses madalama kontsentratsiooni suunas.Osmoos-lahusti liikumine poolläbilaskva membraani kaudu lahusesse,kus lahustunud aine kontsentratsioon on suurem.
Valgud ei läbi biomembraane.
MONOSAHHARIIDID – ehk monosid(lihtsüsivesikud): 5C pentoosid C₅H₁₀O₅ Esindajad riboos ja desoksüriboos,mis kuuluvad nukleiinhapete ehitusse.
6C heksoosid C₆H₁₂O₆-esindajad glükoos , galaktoos , mannos, fruktoos .
Monooside tähtsamad: Glükoos3 kohalsuhkrute magususe pingreas(dekstroos,vinamarjasuhkur) taimede ja lomad põhiline süsivesik . Veresuhkur ≈ veri kannab glükoosi kudedesse,kus ta kasutab peamiselt energia tootmiseks( KESKNE SÜSIVESIK ORGANIISMI JAOKS)
Lihtlipiidid -trglütseriidid=neutraalrasvad,vahad
Liitlipiidid – glütserofosfolipiidid – väga olulised rakumembraanide ehituskomponendid,nende vähesuse korral tekkivad häired kõrgemas närvitalitsuses, kehvveresus jne. (päevalilleõli)
Sfingolipiidid – närvikudede müeliintuppede ja aju hallolluse põhikomponendid
Tsüklilised lipiidid (baasalkohooliks- sterool ) põhiline sterool – inimorganismis on kolesterool,mille esterifitseerimiseks rasvhappega annab tsüklilise lipiidi kolestiriidi.
Kolesterool – LIPIIDI SARNANE TSÜKLILINE ALKOHOOL. Endogeenne – 80% (maksas,närvikoes,neerudes,neerupealiste koores ,arterite seinas,) Eksogeenne – 20% (toiduga – munakollane ,või,liha,maks, neerud )
Seedimine toimub peensooles.
Lihtvalgud ehk proteiinid:fibrilaarsed( kollageenid ,elastiinid,keratiinid) globulaarsed (albumiinid:funktsioontransport, globuliinid ,histoonid,protamiinid). Liitvalgud ehk proteiidid: Fosfoproteiinid,kromoproteiinid,glükoproteiinid jne.
Vesi-lahusti,toidu seedimine,biomolekulide metabolism , katabolism jne.Täiskasvanul on öpäevane vajadus 28-35 ml/kg,imikutel 120-170;naistel 50%,meestel 60%, imik 75%.Vesi jaotub rakusiseseks –intratsellulaarne ICV66% kogu keha veest,ja rakuväliseks-ekstratsellulaarne ECV 33%
Valgud katavad 10-15% energiavajadusest,kesk. Valguvajadus 0.7-1.0(1.3)g/kg.Mida noorem seda rohkem vajadus.Täisväärtuslikud valgud-sisaldavad kõike asendamatuid aminohappeid(muna,piima,juustu,liha valgud),Väheväärtuslikud-asendamatutest puudub 1 või rohkem(terade,kaunviljade,pähklite,seemnete valgud)
Fruktoos(puuviljasuhkur,levuloos)-kõige magusam suhkur. (suhkrupeet ja mesi ),kasutatakse magusainena diabeedi korral,kuna ei tõsta vere suhkrut.
Galaktoos (glükoosi isomeer )-kuulub laktoosi kostisesse (galaktoos+ glükoos =laktoos) OLIGOSAHHARIIDID- disahhariidid : Sahharoos(tavaline lauasuhkur,peedisuhkur)-koosneb glükoosi ja fruktoosi jäägist. Laktoos( piimasuhkur )-loomne disahhariid – rinnapiimas – 6-8%,lehmapiimas – 3.8-5% .Laktoos on oluline galaktoosi allikas. Maltoos(lennassuhkur)-tüüpiline taimne süsivesik,moodustab tärklise hüdrolüüsil seemnete idanemisprotsessis.
POLÜSAHHARIIDID ehk polüoosid –kõrgemolekulaarsed
süsivesikud.(on homo ja heteropolüoosid)
Homopolüoosid – sisaldavad oma kostises ühte tüüpi monoosijääki.Glükogeen ja tärklis koosnevad glükoosjääkidest.
Heteropolüoosid-koosnevad korduvatest disahharidsetest „plokkidest“ Olulised heteropolüoosid: hüaluroonhape(mikroobidele barjääriks,osaleb veevahetuse regulatsioonis),
Biofunktsioonid termoregulatoorne,kaitsefunktsioon,ainete transport organiismis,organismi hüdrodtaatiline skelett, viljastumine ja loote areng.
Elektrolüüdid :katioonid(Na,K,Ca,Mn) Anioonid :kloriidid,vesinikkarbonnat,fosfaadid, sulfaadid .Funktsioonid:tagavad kehavedelike osmilaalsuse,moodustavad bioelektrilisi rakumembraani potentsiaale,on ainevahetuse katalüsaatoriteks,määravad kehavedelike pH,stabiliseerivad teatud kudesid (luukude),moodustavad energia depoosid,osalevad vere hüübimissüsteemis
Hüpotooniline - vähenenud vee ja elektrolüdi sisaldus, hüpertooniline - suurenenud osmolaarsuse korral
Metabolism-ainevahetus keemiliste muutuste kogum,organismi elutegevuse aluseks,hõlmab: seedimist, imendumist,rakus toimuvaid ainevahetuslikke radu ,ainevahetuse lõpp-produktide eritumist.
Katabolism- lõhustumisprotsesside kogusus, anabolism-sünteesiprotsesside kogusus, integratsioon (ühtsus, terviklikkus )
Alkaloos –vere pH tõus, Atsidoos –vere pH langus
Hüpotooniline lahus- vereplasmast madalama osmoose rõhuga lahus
Hüpertooniline lahus-vereplasmast kõrgema osmoose rõhuga lahus
Homöostaas -regulatsiooniprotsess organiismis,mille abil organism hoiab oma elutegevuseks vajalikud tingimised konstantsetena.
Isotooniline lahus-lahus mille osmootne rõhk sama,mis vereplasmal.
Valkude seedimine algab maos, peensool on põhine seedimise koht ja lõppkoht kus neid lõhustatakse.Verre imenduvad aint vabad aminohapped .5% läheb lümfi.
Nukleinhapped-geneetilise info kandjaks ja määravad iga koe ning raku spetsiifilise sünteesi.
DNA 2 aheline –desoksiribonukleotiidijääkidest: A;G;C;T;
RNA 1 aheline-ribonukleotiididejääkidest:A;G;C;U
Liberiinid-stimuleerivad hüpofüüsi vastavate hormoonide vabanemist.
Statiinid- pärsivad -takistavad hüpofüüsi vatsavate hormoonide vabanemist
Kondroitiinväävelhapped ( kõhre ,sidemete,südameklappidete komponendiks). Hepariin – eritavad vere nuumrakud kopsudes,maksas). INSULIIN ↓ suhkru sisaldust,GLÜKAGOON ↑
Happeline keskkond peatab seedemisprotsessi,seega SÜSIVESIKUTE SEEDEMISE PÕHIKOHT PEENSOOL!
Veresuhkru taseme( 3.3-6.1 mmol/l) säilitamises on keskne roll maksal.