religioonile ja eetikale, mis oleks vastavuses inimese muutumatu mõistusega; sellest kasvaski välja valgustusidee. VALGUSTUSIDEE Pidi algama laiade rahvahulkade ,,valgustamine", ühtlasi oli see ka parema ühiskonna eeltingimus. Arvati, et viletsuses ja rõhumises on süüdi teadmatus ja ebausk. Seetõttu pöörati suurt tähelepanu nii laste kui kogu rahva kasvatamisele, pole juhus, et pedagoogika kui teadus sai alguse just valgustusajal. Valgustusidee suureks mälestusmärgiks on suur entsüklopeedia, ehk prantslaste ,,Encyclopedia", mis ilmus 28-köitelisena kõigi suurte valgustusfilosoofide osalusel aastatel 1751-1772. KULTUURIOPTIMISM Valgustusmõtlejad arvasid, et inimkond teeks kohe suuri edusamme, kui ainult avardataks mõistust ja teadmisi. Mõistmatuse ja teadmatuse taandumine ,,valgustatud" inimkonna ees oli vaid ajaküsimus. Kuigi tsivilisatsiooni kritiseeriti juba ka valgustusajal. (Rousseau) TAGASI LOODUSE JUURDE
Taoliste nimetustega taheti väjendada inimkonna väljumist vaimupimedusest, uue maailmakäsitluse tulekut. Valgustusideoloogiaeelkäijad ja esimesed valgustajad elasid 17. sajandil, selle hiilgeaeg langes 18. sajandisse, mida on nimetatud ka valgustussajandiks, kuid vastav mõtteviis ulatus ka 19. sajandi algusesse. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Valgustusfilosoofia üldjooned ja põhialused Valgustusajal oli kõigi hinnangute peamine kriteerium inimmõistus. Kujunes ratsionalism, mille kohaselt tõsikindlate teadmiste aluseks oli mõistus ja loogiline mõtlemine. Valgustajad kasutasid loodus- ja täppisteaduste saavutusi. Loodus seati eeskujuks ka inimühiskonnale võitluses vana korraja mõtlemisviisi vastu. Valgustajad astusid välja katoliku kiriku vastu. Esiplaanile seati inimene oma vajaduste ja kirgedega. Sellega astuti välja kiriku seisukohtade vastu, mis nõudsid loobumist maise
· keskne maa on Inglismaa, sealt liigub valgustus edasi Prantsusmaale ja Saksamaale Olulised ideed: · mõistuse kontseptsioon, sh looduse mõistuspärane seletamine ehk loodus ei ole jumala looming; mh kaob ära usk jumalasse · tekib arusaam, et inimene on sündinud vabana ja peab järgima vabat tahet · püütakse vaadelda ühiskondlikke seadusi kui loodusseadusi · loodusliku inimese idee ( ,,tagasi loodusesse!" ) · kosmopolitism ehk valitseb ühtne mõttelaad ( Euroopas ) Valgustusajal: · ideelised keskused liikusid kiirelt · kasvab tohutult tõlgete arv, kultuur hakkab end suhestama teiste kultuuridega; ilmub esimene kirjandusajakiri · tekib mõiste ,,maailmakodanik" · ühiskondlikult aktiivne hoiak · valgustusaja kirjanikud on mastaapsed üksikseisjad · ladina keel teaduskeelena sureb välja · kirjandust iseloomustab suur huvi dokumentaalsuse vastu · populaarseks muutus memuaaride kirjutamine
a nendele, keda õpetati kodus. Õpiti Lutheri väikese katekismuse lahtiseletamist, iseseisvat piibli lugemist ja lauluraamatu kasutamist. 1765. aastal võeti vatsu uus koolikorralduskava, mis nõudis rahvakooli rajamist kõikidesse suurematesse mõisatesse. Kui lastel oli võimalik kodus lugemine selgeks saada, võidi mõis kooli pidamise kohustusest vabastada. 18. sajandi lõpul oskas Liivimaal lugeda üle poole eesti talurahvast. Valgustusajal nägid trükivalgust esimesed talurahvale mõeldud juturaamatud, enamasti olid need tõlked saksa keelest. F.G. Arseliuse jutud muutusid talurahvale pilkealuseks. F.W. Willmanni raamatud mõjusid talupoegadele hoopis vastupidi, loeti räbalateks. Olulisel kohal talupoegadele olid ka nõuanderaamatud, kus sai abi kui ka head nõu. Vene võimu mõju oli positiivne, kuigi oli natuke ka negatiivset mõju. Põhjasõja
sõja sügavam põhjus. Ometigi lähevad sõjamehed vastasele vastu ning olukorra põhiorganisaatorid istuvad kas Valges Majas või on hoopis Lähis-Idas paguluses ning jagavad käske ja keelde sõduritele. Kaevates oma rumalusega iseendale hauda, kannatavad paraku sõjaterritooriumil ka süütud inimesed. ,,Mõistjaid ja mõtlejaid on väike arv inimesi, kellest ka väga vähe lugu peetakse," nii oli see valgustusajal ning kipub olema ka tänapäeval. Voltaire laidab ka kitsast maailmapilti ja enesekesksust, üleolevust ja upsakust. Ei taheta näha oma ninaalusest kaugemale. Uus võetakse vastu skeptiliselt, nagu Voltaire oma teoses ütleb: ,,Meie siin tillukesel porihunnikul ei mõista ju midagi, mis maistest tavadest vähegi erineb." Kõik, mis meile uus, on võõras. Sageli vaadatakse sellele viltu ka siis, kui see enam nii uus ei olegi
17. sajandi alguses arutles tsehhi astronoom Antonín Maria Sírek: "Kui Jupiteril on elanikke, peavad nad olema suuremad ja ilusamad kui maalased, proportsionaalselt nende kahe kera suurusega." Paljud 18. ja 19. sajand astronoomid, sealhulgas William Herschel, olid veendunud, et Päikesesüsteemis (ja võib-olla ka väljaspool seda) võib olla maaväline elu. Maailmade paljusesseuskusid ka näiteks Immanuel Kant ja Benjamin Franklin. Valgustusajal peeti elu võimalikuks isegi Kuul ja Päikesel. Filmid ja videomängud Grey-d on olnud suureks inspiratsiooniks Sci-Fi filmidele. Väga palju on tulnukad esinenud ka videomängudes. Tulnukate järgi on maailmas üle 100 000 filmi ja videomängu tehtud. Sisukord Maaväline elu.......................................................................................................................
1715. aastal avaldati Uus Testament ka põhjaeesti keeles. Vana Testament polnud veel eesti keeles trükitud. Pikale veninud töö viis lõpuni Jüri kirikuõpetaja Anton Thor Helle, kelle toimetatud tervikpiibel ilmus põhjaeesti kelles 1739.aastal. Trükiarv oli umbes 6000 eksemplari. 18 sajandi teisest poolest kasvas märgatavalt ilmalike trükiste osatähtsus. Kõige suurema leviku talurahva hulgas saavutasid õhukesed ja odavad peopesasuurused rahvakalendrid. Valgustusajal trükiti ka esimesed talurahvale mõeldud juturaamatud. Olulisel kohal talupoja lugemisvaras olid mitmesugused nõuanderaamatud, mis õpetasid kuidas anda abi uppunud, vingu kätte või lumehange jäänud inimesele, aga ka seda, kuidas valmistada õlut. Tänu valgustuskirjandusele said eesti talupojad teada, et Aafrika elanikud on mustanahalised ning Maa on ümmargune.
4. Kuidas toimib õigusmõistmine Eestis (skeem lk 31) 5. Mõisted: prokurör- seaduse täpse täitmise järele valvaja ja riiklik süüdistaja kohtus kriminaalasjade arutamisel. Hageja- kohtu kaudu nõudja, kohtule avalduse esitaja. Kostja- isik, kelle vastu on kohtus esitatud nõue ehk hagi. Notar notariaaltoiminguid (dokumendi allkirja vm tõestamine) sooritav isik. Inimõigused 1. Ajalugu millal tekib arusaam inimõigustest, olulisemad tähised. Inimõiguste mõiste tekib valgustusajal. 1776 USA iseseisvusdeklaratsioon. 1789 Prantsusmaa Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon. 10.detsember 1948 ÜRO Inimõiguste deklaratsioon. 1950 Euroopa inimõiguste konventsioon, Euroopa Inimõiguste kohus. Inimõigused- kõik sünnivad vabadena, võrdsetena, igal inimesel on õigused ja vabadused, õigus elule, vabadusele, isikupuutumatusele. 2. Kodaniku- ja poliitilised õigused. Õigus elule, vabadusele, võrdsusele, isikupuutumatusele, kaitsele julma,
Riigi instsitutsioonid on avalikud; nad vastutavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise eest. Riigi institutsioonid Tänapäeva riigile tunnuslik valitsemisinstitutsioonide süsteem on kujunenenud sajanditepikkuse arengu tulemusel. Nagu kogu ühiskonnas, toimus tööjaotus ka valitsemises. See tähendas ülesannete jaotamist institutsioonide vahel. Juba Rooma vabariigis kujunes välja iseseisev kohus – seaduslikkuse järelvalve institutsioon. Valgustusajal omandas suure kõlapinna John Locke’I ja Charles de Montesquieu idee võimude lahususest. Montesquieu arvas, et võim tekitab alati kiusatuse seda üha rohkem ja rohkem tarvitada, mis lõpuks võib viia kuritarvitamiseni. Seetõttu on vajalik, et seadusandlik ja täidesaatev võim oleksid eraldiseisvad. Kohus ja keskpank peaksid omakorda olema sõltumatud neist mõlemast. Lisak kohtule ja korrakaitseorganitele on tänasele riigile
Komöödia Kreeka draama teine haru leidis Ateenas ametliku tunnustuse märksa hiljem kui tragöödia. Komöödiakooride võistlused asutati umbes 488-486 e.m.a. Termin "komöödia" (komoidia") tähendab "koomose laul". "Koomoseks" nimetati lõbusat lärmitsevat salka, kes pärast olengut liikus rongkäigus tänaval, esitades tantse, pilkelaule, pidades sõnasõda jms. Draama (kr `tegevus'), dramaatika põhizanre "kõrge" tragöödia ja "madala" komöödia vahel. Ajalooliselt hilisem, tekkis valgustusajal 18. saj seoses kolmanda seisuse esilekerkimisega Draama kajastab keskklassi argielu ja moraali (D. Diderot, G. E. Lessing) 19. saj lõpust tõusis draama juhtivaks zanriks Ainestiku , tegelaskonna jm tunnuste järgi on eristatud erinevaid draamazanreid: karakterdraama, ideedraama, konversatsiooninäidend, olustikudraama, ajalooline draama, dokumentaaldraama jne Tegelaste arvu järgi mono-, duodraamat Inimesekujutus draamas Dramaatika kui inimesekesksem kirjandusliik
Kordamisküsimused kontrolltööks §7-17: 1. Mis on keskaeg? Kuidas keskaeg jaguneb? Millal algas keskaeg, millal lõppes? (vt ka esitlust) Valgustusajal tähistati keskajana antiikaja ja renessansiperioodi vahele jäänud ajajärku. Keskaeg jaguneb kolmeks varakeskajaks (kuni XI saj.) , kõrgkeskajaks (XI-XIII saj.) ja hiliskeskajaks (XIV-XV saj.) Keskaeg algas Lääne-Euroopas 476 pkr Lääne-Rooma riigi lõpp. Keskaja lõpuks peetakse enamasti kas 1)Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt 1453 2)Ameerika avastamist Kolumbuse poolt 1492 või 3) usupuhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1571 2
mehhanistliku maailmavaate. Voltaire propageeris innuga ka Locke`i ideid empiirilisest meetodist, poliitilisest vabadusest ja ususallivusest.Oma seisukohti tutvustas ta draamade, romaanide ja ka kirjade kaudu. Kirjutas ka oma entsüklopeediat Dictionaire philosophique (Filosoofiline sõnaraamat, 1746). Kokkuvõte Igal ajastul on oma vaimsus. Kui keskajal oli inimene allutatud täielikult Jumalale, siis eriti Valgustusajal tugineti eelkõige mõistusele. Usuti, kuid seda mõistuse piirides. Leiti, et inimene ise saab elus midagi ära teha ja see tõi kaasa üsna kiire arengu. Valgustusest rääkides ei saa mainimata jätta Prantsuse filosoofi Voltaire`i, kes oma kriitilise ja võtleva mõistusega mõjustas kogu Euroopa vaimsust Kasutatud kirjandus 1. Gunnar eriksson, tore Frängsmyr ``Ideedeajaloo põhijooni`` 2. E. Grauberg, K. Kivinurk ``Maailm. Tõde. Vabadus``
_ Isikute kõnestiil erineb (kõrgkeel või argikeel); _ Aines (heroilised saatused või isiklikud tegevused); _ Erinev lõpp. Traagilises konfliktis on kangelane vastamisi mingi (transtsendentse) moraalse, religioosse, sotsiaalse probleemiga, kusjuures vastasseis on lahendamatu, põhjustab kannatusi ning lõppeb harilikult kangelase hukkumisega. Draama (kr `tegevus'), dramaatika põhizanre "kõrge" tragöödia ja "madala" komöödia vahel. Ajalooliselt hilisem, tekkis valgustusajal 18. saj seoses kolmanda seisuse esilekerkimisega Draama kajastab keskklassi argielu ja moraali (D. Diderot, G. E. Lessing) 19. saj lõpust tõusis draama juhtivaks zanriks. Ainestiku , tegelaskonna jm tunnuste järgi on eristatud erinevaid draamazanreid: karakterdraama, ideedraama, konversatsiooninäidend, olustikudraama, ajalooline draama, dokumentaaldraama jne Tegelaste arvu järgi mono-, duodraamat. Inimesekujutus draamas. Dramaatika kui inimesekesksem kirjandusliik
Nendest tulenevad ka riigi tunnused: *riik teostab võimu, mis on ülimuslik ja sõltumatu.*riigi otsused on õigusnormid e.seadused ja kõikde jaoks kohustuslikud.*riik kontrollib oma territooriumi.*riigi institutsioonid on avalikud-in.on ülevaade, mida riigivõimu organid teevad. Nagu kogu ühiskonnas, toimus tööjaotus ka valitsemises- ülesannete jaotamine institutsioonide vahel. Juba Rooma Vabariigis kujunes välja kohus- seaduslikkuse järelvalve institutsioon. Valgustusajal esitasid John Locke(ingl.filos) ja Charles de Montesquieu(pr.valgustaja) võimude lahususe teooria.St. et võimu erinevad liigid ei sõltu teineteisest. Riigi institutsioonide hulka kuuluvad veel järelvalveinst-> riigikontroll, inspektsioonid,ambudsman. Riigiasutuse tunnused: *sisemine struktuur ja hierarhia e.alluvussüsteem.*moodustatakse seaduste alusel.*rahastatakse eelarvest.*töötajaskonna moodustavad riigiametnikud. 20.saj
Valgustajate ülim püüdlus oli juurutada ühiskonnas haridust ja teadmisi. Usuti kindlalt, et inimkonna hädades on süüdi vaimupimedus, harimatus ja keskajast pärit dogmaatika ja fanatism. Nende teiseks ideaaliks oli nn loomulik inimene. Teadmiste talletamiseks loodi entsüklopeediaid. Tuntuim entsüklopedist oli Denis Diderot. Valgustusaja kirjanikud on: Montesquieu, Voltaire, Diderot, Rousseau, Schiller, Goethe, Defoe, markii de Sade, Faehlmann. Valgustusajal olid hinnatud romaanid ja draamad.Valgustusaja olulisemad ideed on: vastuhakk autoriteedile (kulmineerus 1789.a revolutsiooniga), ratsionalism (mõistuspärasus), valgustusidee (pedagoogikateaduse algus), kultuurioptimism, tagasi looduse juurde, humaniseeritud kristlus (jäeti välja dogmad), inimõigused (võitlus tsensuuri, neegerorjuse vastu ja naisteõigused). 2. Jonathan Swifti peateos on ,,Gulliveri reisid". Teost iseloomustavad sõnad
Rootsi aja lõpuks oli piiblist eesti keeles ilmunud vaid lõunaeestikeelne Uus Testament. 1715. ka põhjaeestikeeles. Vana Testamenti, aga polnud veel eesti keeles ilmunud. Töö viis lõpuni Anton Thor Helle, kelle toimetatud tervikpiibel ilmus põhjaeesti keeles 1739.aastal. 18.sajandi teisest poolest alates kasvas märgatavalt ilmalike trükiste osatähtsus. Kõige suurema leviku talurahva hulgas saavutasid õhukesed ja odavad rahvakalendrid. Valgustusajal nägid trükivalgust ka esimesed talurahvale mõeldud juturaamatud. Olulisel kohal talupoja lugemisvaras olid mitmesugused nõuanderaamatud. 11. Kes nad olid? Millega jäädvustasid end Eesti kultuurilukku? A.T. Helle, P.E. Wilde, A.W. Hupel, J.G. Herder, A. von Kotzebue A.T.Helle koostas põhjaeestikeelse tervikpiibli aastal 1739 P.E.Wilde andis koos Hupeliga välja I eestikeelset ajalehte ,,Lühhike öppetus..." A.W
informatsiooni mistahes vormis – suulises, kirjalikus või visuaalses – hoolimata kaugusest, ajast või mahust. See revolutsioon lisab uusi võimalusi inimvõimetele ja loob ressursi, mis muudab meie koostöötamise ja -elamise viisi (lk 24). TSITEERIMINE Kui tsiteeritavast tekstist jäetakse välja sõnu või lauseosi, märgitakse väljajätukoht kahe (kolme) punktiga. Näide: “Modernism .. sai alguse juba valgustusajal ..” (A. Lunter “Maailmakirjanduse õpik gümnaasiumile”, 2003:8). TSITEERIMINE Pikem väljajätt (terviklaused) tähistatakse kolme mõttekriipsuga. Näide: “Modernismi seisukoht oli, et teadus viib täiuse poole. /- - - / Teadusest ei tohi kujuneda inimkonda hävitav tarkus.” (A. Lunter “Maailmakirjanduse õpik gümnaasiumile” 2003:8) TSITEERIMINE Värsiridade tsiteerimisel jutumärke ei
KESKAJA MÕISTE 1. Kust pärineb keskaja mõiste? Millist hinnangut see algselt kandis? Kuidas hinnatakse keskaega tänapäeval? Valgustusajal tähistati sellega antiikaja ja renessansiperioodi vahele jäänud ajajärku. Selle all mõisteti ,,pimedat" aega antiikkultuuri ja uue kultuuritõusu vahel. Praegult peetakse, seda perioodi oluliseks, viljakaks ja loominguliseks Euroopa tsivilisatsiooni kujunemise seisukohalt. Ala, kus religiooniks oli katoliiklus ning ühiskondlik korraldus põhines feodalismil. Kirjutage tabelisse aastad ja nendega seotud sündmused, mida tähistatakse keskaja alguse ja lõpuna.
oktoobril 1517 naelutas ta Wittenbergi linnakiriku uksele 95 teesi, kus mõistis hukka patukustutuse sedelite müütamise. Ta kutsus Kirikut üles tulema tagasi Piibli õpetuste juurde, Lutheri piiblitõlge saksa keelde aitas kaasa ühtse saksa kirjakeele kujunemisele. 2.Keskaja mõiste-Tähistatakse teatud ajajärkude vahele jäävat perioodi(esimest korda kasutati keskaja mõistet renessanssi ajal, pidades seda kultuurituks).Lõplikult juurdus keskaja mõiste valgustusajal 18-ndal saj.,tähistati antiik-ja renessansi aja vahel olevat perioodi.Keskaja lõpuks peetakse ameerika avastust 1492, reformatsiooni algust Saksamaal 1517, Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt 1453(Bütsantsi häving). Keskaja algus- 476 Romuluse võimult tõukamine. Pilet 2 1.Suured maadeavastused ja tagajärjed Põhjused: Eurooplastele oli oluline leida alternatiivne meretee Indiasse ja Kagu Aasiasse, kus toodi vürtse ja kalliskive. B
PILTE NIETZSCHEST 8 KOKKUVÕTE Friedrich Wilhelm Nietzsche oli Saksa filosoof, filoloog ja kultuurikriitik, üks 20. sajandi Lääne filosoofiat enim mõjutanud mõtlejatest. Nietzsche filosoofiale on iseloomulikud püüded paljastada motiive, mis peituvat traditsioonilise Lääne filosoofia, moraali ja religiooni taga ning olevat sellistena defineerinud kogu õhtumaist kultuuri. Nietzsche oli esimeste seas, kes arutles valgustusajal alguse saanud sekulariseerumisprotsessi implikatsioonide üle need on tema käsitluses kokkuvõetavad kuulsas sententsis ,,Jumal on surnud." Samas on Nietzsche kultuurikriitikat tihti valesti mõistetud ning tema seisukohti on kasutatud fasismi, natsionaalsotsialismi või antisemitismi õigustamiseks. 9 KASUTATUD KIRJANDUS · http://www.reinmets.pri.ee/?sisu=homokultuur&homokultuur=nietzsche · http://et.wikipedia
ja kontrabassid). Suurim uuendus oli keelpillidele liidetud neljahäälne puupillirühm (flööt, oboe, klarnet ja fagott). Vaskpillidest on klassikalises orkestris ainult trompetid ja metsasarved, need mängivad peamiselt vaid harmooniat. Vaskpillirühma hakkas julgemalt kasutama alles Beethoven, kes liitis rühmaga ka tromboonid. Uued suunad ooperis Nii nagu barokiajastu muusikastiil avaldus kõige iseloomulikumalt ooperizanris, andsid ka valgustusajal muusikamaitse muutused end teravamalt tunda just ooperis. Ooper on alati olnud kalleim muusika- ja teatrizanr, seepärast oli see kuni 18. sajandi alguseni valdavalt seotud õukonnapidustustega. Euroopa suurimad muusikakeskused võisid endale lubada avalikke ooperiteatreid, ent needki tegutsesid peamiselt kõrgaadli rahalisel toel ning vastasid selle kunstimaitsele. Seepärast peegelduvad 18. sajandi keskel ooperis toimunud stiilimurrangus ka valgustussajandi sotsiaalsed suundumused.
Suurim uuendus oli keelpillidele liidetud neljahäälne puupillirühm (flööt, oboe, klarnet ja fagott). Vaskpillidest on klassikalises orkestris ainult trompetid ja metsasarved, need mängivad peamiselt vaid harmooniat. Vaskpillirühma hakkas julgemalt kasutama alles Beethoven, kes liitis rühmaga ka tromboonid. Uued suunad ooperis Nii nagu barokiajastu muusikastiil avaldus kõige iseloomulikumalt ooperižanris, andsid ka valgustusajal muusikamaitse muutused end teravamalt tunda just ooperis. Ooper on alati olnud kalleim muusika- ja teatrižanr, seepärast oli see kuni 18. sajandi alguseni valdavalt seotud õukonnapidustustega. Euroopa suurimad muusikakeskused võisid endale lubada avalikke ooperiteatreid, ent needki tegutsesid peamiselt kõrgaadli rahalisel toel ning vastasid selle kunstimaitsele. Seepärast peegelduvad 18.
orjakaubanduse 1 nt. Inimgenoomi projekti põhjal avaldatud tööd õigustamiseks. Kui Aafrika orjad jõudsid Ameerikasse, oli mitmerahvuselise elanikkonna ja õigusteta uustulnukate vahel suurimaks erinevuseks nahavärv, mis saigi põhiliseks tunnuseks inimese paigutamisel ühiskondlikku süsteemi. Tekkis inimese “rassilisest kuuluvusest” lähtuv eeliste süsteem, kus ühe nahavärviga inimestel oli palju rohkem õigusi, kui teistel. Sellist olukorda püüti õigustada ka teaduslikult. Valgustusajal tekkis suundumus viia läbi empiirilisi vaatlusi, analüüsida, klassifitseerida; populaarsust kogusid etnograafilised uurimused. Olemasolevad kogemused ja teadmised rahvastest ja kultuuridest püüti mingisse süsteemi sobitada. Selle tulemusena tekkis seletus, et inimesed ongi juba bioloogilisel tasandil erinevad ja neid erinevusi saab jagada rasside kaupa. Eriti 19. sajandi lõpus - 20. sajandi alguses viidi teaduses palju katseid tõestamaks, et
...........7 KOKKUVÕTE..................................................................................................................................8 KIRJANDUS....................................................................................................................................9 2 SISSEJUHATUS: LUDWIG VAN BEETHOVEN ON MAAILMAKUULUS SAKSA HELILOOJA, KES ELAS 18. JA 19. SAJANDIL VALGUSTUSAJAL JA SUURE PRANTSUSE REVOLUTSIOONI AJAL. PALJUD EI SUUDA USKUDA, ET TA KIRJUTAS OMA TEOSED ISE, SEST TA KAOTAS OMA KÕRVAKUULMISE HAIGUSE TÕTTU. TEMA LAPSEPÕLV OLI KARM, PIDEV VAESUS, ALKOHOOLIKUST ISA, KES OLI VÄGA AUAHNE. TÕELINE IME, ET TA SUUTIS KÕIK RASKUSED OMA ELUS ÜLETADA, KUIGI TÕSI KÜLL, KA TEMAL OLID SUURED MADALSEISUD, KUID LÕPPUDE LÕPUKS MÄLETATAKSE BEETHOVENIT EELKÕIGE SUURE JA EDUKA
maid(eriti idamaid), inimhinge uurimata alasid, üleloomulikke nähtusi, inimese suhet jumalaga ja muid üksikisiku olemasoluga seotud probleeme. - Rahvusromantismil oli ühiskonnapoliitiline mõju, see väärustas rahvuse tähendust. Viis vabadusliikumisele või nagu nt Eestis võimsa rahvusliku ärkamiseni, oma rahva, kultuuri, keele ja ajaloo väärustamiseni. - Eelromantikud on kirjanikud/luuletajad, kes juba valgustusajal kirjutasid tundelüürikat romantilistel teemadel nagu öö, surm, üleloomulikud nähtused. Romantismile omase rahvaluule harrastusele pani aluse Herder oma mõtetega rahvapärimusest. - Romantikute lemmikteemad on jumalikkus, loodus, inimene, inimhing, tunded, öö, unenäod, haigusnägemused, hallutsinatsioonid, rahvakäsitud, (õnnetu) armastus, igatsus. - Romantikute meeliskujundid on luule, novellid ja värssromaanid.
ReneDescartes. Uusaja filosoofia rajaja, Prantsuse filos.(valgustusajal). Ennekõike teadlane (teaduse arendamises pöörduda filosoofia poole). Nooruses reisis palju, hiljem elas tagasitõmbunult.Armastas soojust niivõrd, et mõtiskles tihti ahjus (vältides ka inimeste seltskonda).Muutis pidevalt oma aadressi, pidas sõpradega ühendust kirja teel.Kõige produktiivsemal perioodil elas vabameelses Hollandis.Armastas palju magada (tõusis harva enne keskpäeva). Suurteoses ,,Geomeetria" arendas välja analüütilise geomeetria ja rajas teed modernsele
Max Horkheimer (1895-1973), Herbert Marcuse (1898-1978), Theodor Adorno (1903-1970), Erich Fromm (1900-1980) jt.. Alustas tegevust Saksamaal enne II maailmasõda, peale Hitleri võimuletulekut emigreeruti USA-sse, seal saadi populaarseks 1960ndatel uusvasakpoolsete liikumise eesotsas. Kritiseerisid kapitalistlikku ühiskonda. Sotsiaalteaduste esmaseks ülesandeks pole mitte tõe väljaselgitamine, vaid inimeste elu paremaks muutmine emantsipatsioon, inimeste vabastamine. Valgustusajal alguse saanud mõistuspärasuse võidukäik on avaldanud inimesele kahjulikku mõju, kuna see ratsionaalsus kaotab inimese spontaansuse; ratsionaalne uurimine üritab kõike standardiseerida. Kuna Mõistus kaotab religiooni jms. andes inimesele enneolematu vabaduse, siis tekib inimesel hirm oma vabaduse ees ja ta püüab selle eest põgeneda totalitaarsete rezhiimide rüppe. Lääne massikultuuri kriitika. Kommertslik massikultuur surub inimestele peale
* Müstitsismi asemele tuli ratsionaalne moraaliõpetus. Usuti vankumatult inimese mõistusesse. Väideti, et nii usk Jumalasse kui ka teatud moraalinormid peituvad inimese mõistuses. * Hariduse, eriti loodusteaduste areng, inimese loomupärased õigused. Suurt tähelepanu pöörati nii laste kui ka kogu rahva kasvatamisele, sest arvati, et nii moraalset, religioosset kui ka eetilist käitumist on võimalik viia vastavusse inimeses peituva mõistusega. Pedagoogika kui teadus sai alguse just valgustusajal. Arvati, et inimkond teeks kohe suuri edusamme, kui vaid avardada mõistust ja teadmisi. Eriliselt idealiseeriti loodust ja lapsepõlve tema süütus rikkumatuses. * Esile kerkis ka järjekindlaid materialiste, kes Jumalat ei uskunud. Kuid enamiku meelest polnud siiski mõistlik maailma ilma Jumalata ette kujutada, sest ta aitas inimese elu piisavalt mõistuslikult korraldada. Jumal taandus paljude teadvuses filosoofiliseks nähtuseks, mis ilmutas end ratsionaalsete loodusseaduste kaudu (deism)
Informeeriv zanrimääratlus, nt 30a sõja kroonika, perepilt aastast 1856, muusikaline ekskursioon läbi teatriloo Iseloomustav zanrimääratlus, nt naturalistlik tragöödia, irvemäng 3 vaatuses 13 tegelasele, näidend 1 vaheajaga, mis tehakse juhuslikul hetkel, sajandi regilaululine suurvorm. Dramaatika zanrid tragöödia, komöödia ja draama. Klassikalised zanrid komöödia ja tragöödia on Vana-Kreekas välja kujunenud. Draama kujunes valgustusajal. Tragöödia kangelane on eetiline, kas eriline inimene, ülik või (pool)jumal. Traagiline situatsioon, mis põhjustab kangelasele kannatusi. Positiivset lahendust pole, on õnnetu lõpp. Tegelane väljendab end sobival viisil, nt värsskõne. Tragöödial on kindel struktuur, poeetika ja kindlad osad. Tegelane vastandub kõrgemate jumalike jõududega, mis hiljem on asendunud saatuse või ühiskonnaga. Tegusid kujutatakse selgelt. Klassikalise tragöödia struktuur:
18.19. sajandi ajastu, olud, voolud, autorid, mõttesuunad. Maailmakirjandus mõiste pärineb Goethe'lt. Idee: maailmakirjandus peaks hõlmama kõikide maade kirjandust vastavas kujunemisjärgus. Maailmakirjandus on ekspansioon, st kirjandus allub enam vähem samadele reeglitele. Tänapäeva kirjanduskultuur võlgneb valgustusajale väga palju. Valgustusajastu ¤ 18. sajandi ajajärk ja mõttevool, mis saab alguse juba renessansist. Ülepäeva ei toimu ükski muutus. Tohutu teema valgustusajal on Rooma impeeriumi lagunemine, sest see samuti ei toimunud üleöö, vaid see viidi äärmuseni rahva poolt sama valgustussajandiga. ¤ Valgustus on piirkonniti omanäoline, Euroopa keskmes allub enamjaolt samadele alustele. Mõnes riigis, nt Venemaal, valgustuse põhitunnuseid pole, Skandinaavias kujunesid need väga nõrgal kujul, kultuurilised põhipunktid võetakse üle. Valgustus puudub ka USA-s, kuigi 19. sajandil tulid välja mõned meilegi tuntud autorid.
Kasvatusteaduste Instituut Algõpetuse osakond Lende Saluvee EKL1-kõ TALUPOJA ELU KESKAJAL Referaat Juhendaja: Priit Raudkivi Tallinn 2010 SISSEJUHATUS Keskaeg (medium aevum) on ajajärk Euroopa ajaloos, mis järgnes Rooma riigi langusele (476). Humanistide arvates oli see vahesein antiigi ja renessansi vahel, vaheaeg kultuuri arengus, "pimedad aastasajad". Lõplikult juurdus keskaja mõiste nn valgustusajal, XVIII sajandil, mil sellega tähistati samuti antiikaja ja renessansiperioodi vahele jäänud ning ebakultuurseks peetud ajajärku. Seega sai keskaja mõiste juba oma tekkest peale küllalt halvustava tähenduse. Tänapäeval ei ole niisugusel eelarvamuslikul ja mõistmatul suhtumisel keskaega enam õigustusi. Seda perioodi võib pidada praeguse Euroopa tsivilisatsiooni kujunemise seisukohalt ülimalt oluliseks, viljakaks ja loominguliseks. Just keskajal hakkasid sündima
Ajalugu KT4! Keskaeg ja araablased 1)Keskaja ajaline piiritlemine ja tähendus. Keskaja mõiste võeti kasutusele 15. sajandil Itaalia humanistide poolt. Selle termini lõi Giovanni Andrea 1469. aastal ,,Medio aevo". Lõplikult juurdus keskaja mõiste valgustusajal (18. sajandil), mil tähistati antiikaja ja renessansiperioodi vahele jäävat pimedat ja ebakultuurset ajajärku. Keskajaks tähistatakse kahe perioodi vahele jäävat aega. Keskaja piiriks loetakse Lääne-Rooma Keisririigi hävimist 476. aastal. Teiseks piiriks loetakse Suurt Rahvasterännet. Keskaja lõpuks peetakse, kas Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt 1453. aastal (Bütsantsi keisririigi lõpp); Ameerika avastamist 1492. aastal (uue maailma avanemine) või usupuhastuse ehk
ning hakkasid "vahepealset" aega halvustama. *Keskaeg jagatakse kolmeks: Varakeskaeg (5.11. sajand)Naturaalmajandus Kõrgkeskaeg (11. sajand 14. sajandi lõpp)Must surm,jõukus Hiliskeskaeg (15. sajand 16. sajandi algus) Lakkamatu sõjategevus, väike''jääaeg'' *Keskaja mõiste... ... hakati kasutama 15. saj. Itaalias renessansiajal, lõplikult juurdus keskaja mõiste nn valgustusajal ... tähistati antiikaja ja renessansiperioodi vahele jäänud ebakultuurseks peetud ajajärku ...pime aeg *Esmalt kasutati Itaalias nn renessansiajal.Inimesed püüdsid eeskuju võtta antiikaegsetest Rooma ja Kreeka kultuurist.Lõplikult juurdus keskaja mõiste nn valgustusajal.Tänapäeval peetakse seda perioodi praeguse Euroopa tsivilisatsiooni kujunemise seisukohalt oluliseks,viljakaks ja loominguliseks. Toonased inimesed muidugi ei arvanud,et elavad keskajal
publikuga. Selliste kuulajate ees sai end maksma panna vaid originaalne ja ere väljenduslaad. Uus muusikastiil eelistas klassikaliselt selgeid vormiskeeme ning lihtsat ja korrapäraselt liigendatud meloodiat, mida pidi saatma samavõrra lihtne ja selge harmoona. Muutusid ansambli- ja orkestrikoosseisud ning toimusid põhjalikud muutused muusikaelus üldse. Nii nagu barokiajastu muusikastiil avaldus kõige iseloomulikumalt ooperizanris, andsid ka valgustusajal muusikamaitse muutused end teravaimalt tunda just ooperis. Sajandi alguses valitses Euroopas itaalia tõsine ooper. 18. Sajandi keskel tulid selle asemele lauamäng ja koomiline ooper. Sisult lähtuvalt eelistatakse kergemat ja ,,igapäevasemat" stiili. Tõsise ooperi üks tuntumaid reformijaid oli Cristoph Willibald Gluck. Ta ühendas erinevate maade ooperistiilid uueks ja üldmõistetavaks kunstiliseks tervikuks.
publikuga. Selliste kuulajate ees sai end maksma panna vaid originaalne ja ere väljenduslaad. Uus muusikastiil eelistas klassikaliselt selgeid vormiskeeme ning lihtsat ja korrapäraselt liigendatud meloodiat, mida pidi saatma samavõrra lihtne ja selge harmoona. Muutusid ansambli- ja orkestrikoosseisud ning toimusid põhjalikud muutused muusikaelus üldse. Nii nagu barokiajastu muusikastiil avaldus kõige iseloomulikumalt ooperizanris, andsid ka valgustusajal muusikamaitse muutused end teravaimalt tunda just ooperis. Sajandi alguses valitses Euroopas itaalia tõsine ooper. 18. Sajandi keskel tulid selle asemele lauamäng ja koomiline ooper. Sisult lähtuvalt eelistatakse kergemat ja ,,igapäevasemat" stiili. Tõsise ooperi üks tuntumaid reformijaid oli Cristoph Willibald Gluck. Ta ühendas erinevate maade ooperistiilid uueks ja üldmõistetavaks kunstiliseks tervikuks. 18) KLASSITSISMIAJASTU MUUSIKAZANRID
kodanikul on õigus pöörduda administratiivse väärkohtlemise puhul. Niisugust teguviisi nimetatakse administratiivseks väärkohtlemiseks. Kohtuvõim Kohtuvõim üks võimuharudest Kohtuvõim on poliitilise süsteemi üks osa, kõrgeima kohtu tegevus aga osa poliitilisest protsessist. Nüüdisaegses riigivalitsemises on kohtuvõimu aktiivsus poliitika vormimisel olulisem kui valgustusajal või tööstusühiskonnas. Kohtusüsteemid Kohtuvõimu korraldust mõjutavad riigi õigussüsteem ja poliitiline kultuur. Allpool keskendume vaid kõrgemaile kohtuastmele, mis tegeleb põhiseaduslikkuse järelvalvega. Kõige üldisemalt eristatakse kohtuliku konstitutsioonilise järelvalve korralduses kahte mudelit Anglo-Ameerika ja Mandri-Euroopa oma. USA-s pole omaette konstitutsioonikohust, mille ülesandeks oleks põhiseaduslikkuse järelvalve
Toob kaasa üksikisikute õiguste põhjendamise eelkõige riigi ja kaaskodanike suhtes. Kõik inimesed on sünni poolest võrdsed, mitte küll võrdsete eelduste ja võimetega, aga õigustelt võrdsed. (USA iseseisvusdeklaratsioon ja Prantsuse dek.). Tekib uus haritlaskond Euroopas, mis on ususasjades vabameelne ja poliitiliselt radikaalne (nõuab selgeid muudatusi ühiskonnas). Venemaal toob see kaasa lõpuks dekabristide mässu. Kujuneb välja haritlaste pseudoreligioon vabamüürlus. Valgustusajal teeb filosoofia olulised järeldused riigi suhtes: Lepinguteooria- arusaamine, et valitsemist tuleks vaadelda kui valitsejate ja rahva vahelist lepingut. Rahvasuveräänsus- riiklik võim on rahva käes. Rahvas valib enda esindajad, riigi valitsemine toimub rahva huvides. Võimude lahusus- võimu kuritarvitamise vastu, peavad seadusandlik-, täidesaatev- ja kohtuvõim olema eraldi.
ühitades tekkis otsus teha referaat anarhismi-teemadel. Selgus, et anarhismi-mõiste on liialt lai taolise mahuga töö puhuks ning selle kitsendamine osutus päris raskeks. Lõplik valik oli tingitud minu huvist kaasaegse prantsuse filosoofia vastu, mida sain antud teemavaliku puhul kasutada. Anarhia tähendab otsetõlkes (kreeka keelest) "ülemvõimu puudumist". Barbara Goodwini väitel tekkisid anarhistlikud ideed pärast ilmaliku ja teadusliku maailmavaate võitu valgustusajal. Tema arvates on kaasaegne anarhism kristluse eitamise poliitiline tulemus (Goodwin 1994: 572). Anarhistlikke teooriaid on mitu ja neile on raske ühist ideelist baasi leida. Põhijoontes iseloomustab iga anarhistlikku teost kriitiline suhtumine võimu. Leitakse, et valitsus kui selline on pahe ning et "kui hävitada võim kõigis tema vormides, eelkõige õiguslik-bürokraatlik riik koos igasugusel majanduslikul ebavõrdsusel põhineva valitsemisega, siis võiks ühiskonna
määrab mälestuste allikaväärtuse usaldusväärsus, mida tuleb allikakriitiliste meetoditega kontrollida, kuna tõsiasjade väänamine kas sihilikult või tahtmatult on mälestustes üsna tavaline.16 Perioodika Johann Gutenberg leiutas trükikunsti 15. sajandi keskpaiku ja esimesed perioodilised väljaanded ilmusid Euroopas 16. sajandil. Esimesed ajalehed Liivi- ja Eestimaa kubermangudes hakkasid ilmuma 17. sajandi lõpul. Trükiväljaannete ühiskondlik tähtsus kasvas eriti valgustusajal 18. sajandil, infovahendajast sai ühtlasi ka propagandavahend ja masside mobiliseerimise abinõu. Esimene Eestikeelne ajakiri Lühhike õppetus...ilmus Põltsamaal 1766-1767, esimene eestikeelne ajaleht Tarto maa rahva Näddali-Leht nägi ilmavalgust 1806. Aastal Venekeelne ajakirjandus tekkis Eestis 19.sajandil, sest haritud venelasi elas siin vähe ja Venemaa väljaanded olid kättesaadavad. Eesti ajakirjanduse kiire areng toimus rahvuslikul ärkamisajal 19. sajandi teisel poolel, kui
Tsiteeritavale tekstile lisatakse teose ilmumise aasta ja lehekülje number. Näide: Säljö tõdeb: ,,Traditsiooniline, õpetajakeskne ja tekstipõhine koolitus on kaotamas oma positsiooni mudelina, kuidas omandada teadmisi edukalt.'' ((nimi) Säljö (a) 2003: (lk)263-264) Kui tsiteeritavast tekstist jäetakse välja sõnu või lauseosi, märgitakakse väljajätukoht kahe (kolme) punktiga. Näide: `'Modernism.. sai alguse juba valgustusajal..'' (Lunter 2003: 8) Pikem väljajätt (terviklaused) tähistatakse kolme mõttekriipsuga. Värsiridade tsiteerimisel jutumärke ei tarvitata, kui need on paigutatud eraldi muust tekstist ega sula sellega ühte. Refereerimine Kirjavahemärgid Ühelauselise tsireerimise puhul paikneb viide lause sees, st enne lause lõpupunkti. Mitmelauselise tsiteerimise puhul paikneb viide pärast lause lõpupunkti. Mis on plagiaat?
usuvagadusse süvanemisega. August wilhelm hupel oli viljakas literaat-eesti esimene ajakiri: lühike õpetus, pärandas tänapäevale hinnalisi kirjeldusi oma kaasajatest. Ratsionalist- kritiseeris ühiskonna sotsiaalset korraldust esmajoones baltikuimis valitsevat pärisorjust. Ratsionalistide vanem põlvkonna esindaja oli johann georg eisen-ta töötas agraarprojekte, tegeles juurviljade kuivatamisega ja propageeris talurahva seas puuviljakasvatust. Baltikuim kuulus kõige rohkem valgustusajal saksa kultuuripiirkonda. johann herder tutvustas eesti rahvaluulet euroopas saksa keele vahendusel. Pilet nr15 *talurahva õigusliku seisundi muutmine 15-16sajandil 15sajandil teisel poolel tekkis arusaam et talupojad ei olegi isiklikult vabad vaid kuuluvad maa külge mida nad harivad, s.t kujunes välja sunnuismaisus. 1507Aastal võeti talupoegadelt relvakandmisõigus. Haagikohtunikud valvasid, et talupojad ei põgeneks oma maadelt.
hariduslikud). Tsivilisatsioon on kompleksne ühiskondlik süsteem, mis hõlmab eri hõimude kultuure. Nt esimesed tsivilisatsioonid Lähis-Idas tekkisid ajavahemikus 5000- 3000 a eKr. Sumer, Babüloonia, Egiptus olid esimeste suurte ühiskondlike rühmituste seas, mis hõlmasid mitte üksnes kultuuri peavoolu vaid ka inimeste ja keelte kompleksset mitmekesisust ning eristasid religioosseid ja tsiviilinstitusioone. Eurooplastes tekkis huvi teiste maade tsivilisatsioonide vastu valgustusajal e 18 saj paiku, kui filosoofid ja teadlased hakkasid otsima inimkonna ajaloost universaalseid korrapärasid. Kultuur kui vaimselt kõrgelt väärtustatud fenomen vastandati valgustusfil. poolt tsivilisatsiooni mõistele, mida seostati eeskätt kõige materiaalsega, samuti sotsiaalse progressiga. Mõnedel puhkudel kirjeldatakse inimese vaimset arengut kui kultuurilist mõnikord kui tsivilisatsiooni arengut. Kultuuri on sageli vaadeldud kui üht
Rahvusliku merekaubanduse toetamiseks võeti Inglismaal 1651.a. vastu navigatsiooniakt, mis lubas Euroopa riikide kaupu Inglise valdustesse vedada vaid Inglise või eksportiva maa laevadel, Aasia, Aafrika ja Ameerika kaupu vaid Inglise laevadel. See seadus oli suunatud eelkõige Hollandi vastu ja vallandas Inglise-Hollandi sõja (1652-1654). Ülevõimu kindlustamiseks merel pidas Inglismaa ajavahemikus 1640-1790 66 aastat sõdu. VI 2. Füsiokraatia (valgustusajal) – lk. 181 Merkantilistlik majanduspoliitika pööras eriti vähe tähelepanu põllumajandusele. Esiteks oli seda raskem planeerida ja juhtida kui kaubandust ja tööstust, põhjuseks oli ka põllumajandusest saadavad väike kasum. Põllumajanduse kõrvaletõrjumine andis aga tõuke uue majandusõpetuse, füsiokratismi sünnile 18.sajandi lõpul. Selle rajaja oli Louis XV ihuarst F. Quesnay ja peatähelepanu pöörasid nad tootmisega seotud probleemidele. Füsiokraadid leidsid, et
mõttest"1725. Sokratese poolt esile toodud püüdlus mõistuspärasusele (prudentia) ja ilukõnele (eloquentio) ei ole Vico arust kaotanud tähendust ka tema kaasaegses teaduses. Terve mõistus on miski, mis tekitab ühisust teiste sootsiumi liikmetega. Ta on grupi, rahva, inimkonna ühine tõe ja õiguse tunnetus. G. jälgib selle traditsiooni kulgu ning allajäämist tänapäevasele teaduslikule mõtlemisele. Otsustusvõime. Valgustusajal oli tunnetus madalamate, mitte kõrgemate omaduste seas, seotud üksikutega, tunnetega. Kantil reflekteeriv otsustusvõime. Maitse. Esialgselt just moraalne, mitte esteetiline. Gadamer arutleb pikalt, mis on maitse. Maitse on tunnetusliku iseloomuga, ei ole privaatne, vaid ühiskondlik fenomen. Hea maitse on oma hinnangutes alati veendunud, samas intuitiivne ja seletamatu. Gadamer arutleb ka moe üle. Mood opereerib oma äranägemise järgi asjadega, mis võivad olla nii- või naasugused
Et kalendris oli kõik kogu aeg ühtemoodi, kõik kordus aastast aastasse, ainsaks lineaarseks osaks mõned suured õnnetused-vapustused: palju aega möödas Põhjasõjast, katkust, millal vägi Brandenburgi läks jne. Selline esitusviis kalendritele omane kuni 19. sajandi teise pooleni. Piiblist sai ka muidugi ajalugu, aga põhiliselt siiski ju muistse Lähis-Ida oma, mis esitatud küllaltki mütoloogilisel kujul. Ja siis muidugi veel kirikuõpetajate seletused ajaloost, eriti valgustusajal, kui püüti harida, et kõik liigub pimedusest valguse poole, nüüd on algamas suur hariduse ja vaimuärksuse ajajärk. Kooliõpikuid hakati kirjutama siis 19. saj keskpaiku, n J V Jannsen isiklikult, tema ajalootaju oli aga veel täielikult baltisakslaste ja venelaste mõju all (põhijooneks tugev lojaalsus Vene võimule, aga tsipa äsas baltisakstele vist ka). Ärkamisaegne murrang Eestkätt seotud "Kalevipojaga", mis andis eestlastele heroilise ajaloo, sai hakata liikuma
Kas demokraatiat on võimalik eksportida? Too näiteid Jah, demokraatiat on võimalik eksportida ning seda on ka eelnevalt tehtud mitmetes riikides. Kuid fakt, et demokraatiat on võimalik eksportida, ei anna garantiid, et see jääb antud riiki püsima ning toimib korrapäraselt. Samas on demokraatia eksport toiminud ning püsinud Jaapanis, Lääne Saksamaal, Panama, Grenada. Ebaõnnestunud demokraatia eksport oli Kuuba, Haiti, Nikaraagua Poliitiline ideoloogia - nende tekkimine on seotud valgustusajal aset leidnud fundamentaalsete majanduslike, sotsiaalsete, poliitiliste ja vaimsete muutustega - ratsionalistliku maailmapildi esilekerkimine, milles poliitikat nähti kui kõiki ühiskonna liikmeid puudutava nähtusena. Ideoloogia termin tuleneb kreekakeelsetest sõnadest eidos ja logos ning tähendab " teadus ideede kohta". Poliitilistel ideoloogiatel on 3 funktsiooni: seletamine, hindamine ja suunamine. Ideoloogiate peateemadeks on seisukohad, mis jagunevad kaheks: Inimloomuse olemus
Dramatiseering on eepilise teose (romaani, jutustuse, novelli jne) töötlus draamavormi, näidendiks. Võib hõlmata mitut alusteksti või kasutada ainult osa tekstist. 13. Mis on libreto, mis on stsenaarium? 14. Nimetage zanrimääratluse funktsioone. 15. Millised on dramaatika põhizanrid? Dramaatika põhizanrid on tragöödia, komöödia ja draama. Dramaatika klassikalised ehk Vana- Kreekas välja kujunenud zanrid on tragöödia ja komöödia. Draama kujunes välja valgustusajal kodanliku teatripubliku tekke ajal. 16. Mis on tragöödia, komöödia ja draama põhilised tunnused? Tragöödia: 1) Kangelane on (pool)jumal või eriline inimene, ülik; kangelane on eetiline. 2) traagiline situatsioon, mis põhjustab kangelasele kannatusi 3) positiivse lahenduseta olukord, õnnetu lõpp 4) värsskõne 5) Tragöödial on kindel struktuur, poeetika (sobiv väljendus) ja kindlad osad. Komöödia: 1) tegelased on lihtsad inimesed
Tööstusrevolutsiooni teke. Tööjõu vajadus oli nii suure kasvuga, et noored ei saanud ka väljaõpet, kuna oskustöölisi ei olnud vaja.) (20. Sajandi alguses oli lapstööjõud odavaim tööjõuallikas) 3) poliitiliste, filosoofiliste, kultuuriliste ja religioonalsete liikumiste mõjutustest. Prantsusmaal gildisüsteem keelustati 1791 aastal ja lahendamata jäi oskustööliste hariduse küsimus. Prantsusmaal loodi 18.sajandil esimene polütehnikum. Valgustusajal muutus oluliseks üksikisiku olulisus ühiskonnas ja see tõi kaasa ka hästiplaneeritud lapsepõlvehariduse. (Kellel see oli võimalik). Esmakordselt loodi sõdurite orbudele koolid kus neid õpetati näiteks tehastetöölisteks, puuseppadeks jne Teistel juhtudel oli kutseharidus sarnane teiste riikide omadega, õhtuti ühiskondlikes ja tööstuskoolides, ometigi ei olnud need mõeldud kõikidele. 1871 Prantsuse Vabariigi välja kuulutamine tõi kaasa järgmised muutused
hõlmates sõnaloomingut, tantsu, mänge, rahvadraamat ja muusikat. Mõiste ,,folklore" võttis kasutusele Inglise teadlane W. J. Thoms 1846. aastal ja tähistas sellega lihtrahva pärimuslikku kultuuri (kogemusi ja teadmisi). 3. Rahvaluuleteaduse kujunemise eellugu valgustusajastul ja selle mõju edasisele folkloristika arengule · valgustusajal aset leidnud muutused · Ossiani laulud James Macpherson tõlkis ära viikingiaegsed Ossiani kirjutatud laulud ja lisas nendele oma loomingut. Teema kerkis esile rahvusliku liikumisega. Samuti tõlgiti 18. saj alguses inglise keelde ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" · valgustuslikud ideed panid poliitikud oma rahvast huvituma, sellega seoses tekkis Saksamaal rahvateadus e Volkskunde, ka Venemaal uuriti geograafiat ja etnoloogiat. Inglismaal sõnastas
· Riigi institutsioonid on avalikud; nad vastutavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise eest. Riigi institutsioonid - tänapäeva riigile tunnuslik valitsemisinstitutsioonide süsteem on kujunenud sajanditepikkuse arengu tulemusel. Nagu kogu ühiskonnas, toimus tööjaotus ka valitsemises. See tähendas ülesannete jaotamist institutsioonide vahel. Juba Rooma vabariigis kujunes välja iseseisev kohus seaduslikkuse järelevalve institutsioon. Valgustusajal omandas suure kõlapinna John Locke'i ja Charles de Montesquieu idee võimude lahususest. Montesquieu arvas, et võim tekitab alati kiusatuse seda üha rohkem ja rohkem tarvitada, mis lõpuks võib viia kuritarvitusteni. Seetõttu on vajalik, et seadusandlik ja täidesaatev võim oleksid eraldiseisvad. Kohus ja keskpank peaksid omakorda olema sõltumatud neist mõlemast. Lisaks kohtule ja korrakaitseorganitele on tänasele riigile iseloomulikud
annaabi.ee 
