Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

ASJA-ÕIGUSE KAASUSE NÄIDISLAHENDUS (0)

1 Hindamata
Punktid
M ja F abiellusid abieluvaralepingut sõlmimata. Laulatuse järel üleantud kingituste hulgas oli ka F-i ema kaasa toodud televiisor . Paar kuud pärast abiellumist, kui M viibis komandeeringus, kurtis F naaber E-le, et M-le tundub televiisor olevat olulisem perekonnast. E soovitas M-i äraolekut kasutades televiisor talle müüa, mida F ka tegi. Komandeeringust tagasi jõudnud M nõudis E-lt televiisori väljaandmist.
  • Kas nõue on õigustatud?

  • Lähteküsimus
    Kas M võib nõuda E-lt televiisori väljaandmist?
  • Nõudealuste leidmine
    Leida tuleb nõudealused, mille alusel võiks hageja kostjalt nõuda asja üleandmist.
    M-i ja E vahel ei ole lepingulisi suhteid, seega langevad ära võimalikud lepingust tulenevad nõuded.
    Alusetu rikastumise nõuetest võimaldab nõuda asja üleandmist VÕS § 1028 , kuid see eeldab, et hageja ja kostaja vahel oleks asi üleantud kohustuse täitmiseks – sellist üleandmist M-i ja E vahel ei ole toimunud.
    Asja üleandmist võib nõuda AÕS § 80 (Edaspidi: juhul, kui seaduseviite juures ei ole seadust nimetatud, siis on tegemist asjaõigusseaduse viitega) alusel omanik isikult, kes valdab tema asja õigusliku aluseta . Kontrollin seda nõude alust.
  • Nõudealuse (-aluste) kontrollimine
    Vindikatsiooninõue tuleb lähtuvalt § 80 rahuldada, kui on täidetud järgnevad koosseisuelemendid:
    • hageja on omanik
    • kostja valdab asja
    • juhul, kui kostja valdab asja, siis puudub valdusel õiguslik alus.

    Lisaks peab ühe abikaasa poolt peetava õigusvaidluse korral olema vaidluse pidamiseks seoses ühisvaraga vastavalt PkS § 29 lg 1 lausele 1 olemas olema:
    • teise abikaasa nõusolek.

    Esimese kooseisuelemendi olemasolu kontrollimiseks peab kindlaks tegema, kas M on saanud asja omaniks ning omanikuks saamise korral ka asja omandi säilitanud.
    Kaasuse tekstist nähtub , et F-i ema andis televiisori kinke esemena üle pärast abielu sõlmimist. Kuna M ja F ei sõlminud abieluvaralepingut ega ole kaasusest nähtuvalt valinud varasuhet ka abiellumisavaldusega, siis kohaldatakse nende vara suhetele alates abielu sõlmimisest varaühisuse kohta sätestatut (PkS § 24 lg 2). Üldreeglina kuuluvad varaühisuse kestel omandatud asjad abikaasade ühisomandisse (PkS § 25). Kinke alusel abikaasa poolt omandatud asjad kuuluvad siiski erandina abikaasa lahusvara hulka (PkS § 27 lg 2 p 3). Tuleb hinnata, kas televiisor omandati kinke alusel ühe või mõlema abikaasa poolt. Tavapärase arusaama kohaselt omandatakse pulmakingi esemed mõlema abikaasa poolt, kui üleandmisel ei väljendata tahet kinkida need ühele abikaasale või see ei tulene kinke eseme olemusest (riietusese, ehe). Üleantud televiisori puhul ei ole kaasuses antud asjaolusid, mis viitaksid tahtele see üle anda üksnes ühele abikaasadest, seega tuleb lugeda see ühisvara hulka kuuluvaks. Seega on M saanud televiisori omanikuks.
    Seepärast on vajalik hinnata, kas M on televiisori omandi säilitanud. Selleks tuleb hinnata, kas F-i ja E vaheline tehing on kehtiv. Reeglina on ühisvara hulka kuuluva asja võõrandamiseks vajalik mõlema abikaasa tahteavaldus (PkS § 29 lg 1 lause 1) ning ühe abikaasa nõusoleku puudumine toob kaasa tehingu tühisuse (PkS § 31 lg 1). Erandina eeldatakse vallasasja või õiguse käsutamisel teise abikaasa nõusolekut (PkS § 29 lg 1 lause 2). Selle normi õigusteaduses tunnustatud tõlgenduse kohaselt piisab eelnimetatud tehingu tegemiseks sellest, kui üks abikaasa teeb tehingu teise abikaasa nõusolekuta , kuid tehingu teinud kolmas isik ei tea ega peagi teadma teise abikaasa nõusoleku puudumisest. Kaasuses kirjeldatud asjaoludest nähtuvalt oli E teadlik M-i nõusoleku puudumisest, seega ei saa teda pidada heauskseks ning tal ei ole võimalik PkS § 29 lg 1 lauses 2 esitatud eeldusele toetuda. Tehing on vastavalt PkS § 31 lg 1 tühine ega ole toonud kaasa omandi muudatust.
    Tehingu tühisuse korral ei ole võimalik omandada vallasasja ka § 95 lõige 1 kohaselt, sest heauskse omandamise vältimatuks koosseisuelemendiks on üleandmine , mis eeldab muuhulgas kehtiva asjaõiguskokkuleppe olemasolu (§ 92 lg 1).
    Teise koosseisu elemendina nähtub kaasuse asjaoludest nähtuvalt on E saanud televiisori valduse.
    E ei ole saanud televiisori omanikuks ja kaasuse asjaoludest ei nähtu, et tema valdusel oleks muu õiguslik alus. Seega on täidetud kolmas koosseisuelement.
    Samas ei ole kaasusest nähtuvalt ühisvaraga seotud õigusvaidluse pidamiseks olemas teise abikaasa nõusolekut. Sellisel juhul on ühel abikaasal vastavalt PkS § 29 lg 3 kohaselt õigus nõuda teiselt abikaasalt nõusoleku andmist õigusvaidluse pidamiseks, kuna on põhjendatud analoogia kohaldamine tehingu tegemiseks nõusoleku andmisega, kuid sellist nõuet ei ole M kaasuse asjaolude kohaselt esitanud.
    Seega tuleb M-i nõue E vastu jätta rahuldama.
  • ASJA-ÕIGUSE KAASUSE NÄIDISLAHENDUS #1 ASJA-ÕIGUSE KAASUSE NÄIDISLAHENDUS #2 ASJA-ÕIGUSE KAASUSE NÄIDISLAHENDUS #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-12-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 30 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor four_eyes Õppematerjali autor
    Kaasuse näidislahendus õigusteaduses.

    Sarnased õppematerjalid

    Asjaõigus
    53
    doc

    Asjaõigus

    · Fikseerimise põhimõte (AÕS par 5) SEMINAR 1 Kaasus 1. Kes kellelt mida nõuab? E nõuab asja üleandmist P-lt, ta tahab asja kätte saada. Nõude aluse leidmine toimub edasi. E esitab vindikatsioonihagi, ta nõuab asja välja võõrast valdusest. Kaasuste põhitüüpidest kolmas. § 80 alusel. Küsimus sellest, kas ta sai omandi? Omandi üleminek eeldab valdust. § 94 puhul peaks olema konkreetne asi määratletud ­ asi, mille hoiule jätame, peaks olema identifitseeritud. Antud kaasuse puhul seda ei olnud. Valduse olemus on see, et ta on tegelik võim asja üle, viitab fakitilisele olukorrale, tuleb identifitseerida üks konkreetne asi, mitte ütlema, et on teatud liiki asi. Ka kaudse ja otsese valduse suhtes on vaja konkreetset asja. § 94 on kolmandate isikute suhtes piiratumad tagajärjed kui § 92, aga valduse teket tunnistatakse, kui konkreetne asi on eraldatud. § 92 ja 94 eristamine ­ 92 on selge ja avalik, on täpselt määratletud; 94 ­ kui on kokkulepe mingi

    Õigus
    PEREKONNAÕIGUS - SEMINARID
    76
    pdf

    PEREKONNAÕIGUS - SEMINARID

    Tiina Mikk SEMINAR II Teemad: Esitamise aeg: ● Hooldusõiguse kuuluvus ● Hooldusõiguse teostamine ja muudatused 4.03.2020 Kell 16.00 ● Suhtlusõigus 3. Kaasus “Koolivalik” Heli ja Raju ei ole abielus. Neil on kuueaastane tütar Kaja. Kaja sünni registreerimisel esitas Heli lapse sünnitõendi ja Raju isaduse omaksvõtu avalduse ja Heli vastava nõusoleku. Vanemad ei avaldanud, et lapse hooldusõigus kuulub ainult ühele vanematest. Heli ja Raju ei ela enam koos; Kaja elab ema juures. Isa on sageli Kaja juures. Isa toob lapse lasteaiast ja viib trenni; kui Heli on õhtuti trennis, teeb lapsele süüa ja paneb ta magama.

    Perekonna- ja pärimisõigus
    ASJAÕIGUSE SEMINARIDE ETTEVALMISTUSMATERJAL 2019-2020
    67
    docx

    ASJAÕIGUSE SEMINARIDE ETTEVALMISTUSMATERJAL 2019-2020

    ETTEVALMISTUSMATERJAL ASJAÕIGUSE SEMINARIDEKS Õppeaasta 2019/2020 kevadsemester Seminarideks tuleb eelnevalt läbi töötada loetelus märgitud põhimaterjal, kohtupraktika ja seadused. Seminarides lahendatavad õppekaasused on ilmunud kogumikus „Asjaõiguse seminariülesanded“ (K. Kullerkupp jt, AS Juura, Tallinn 2018). Seminarideks valmistumisel on kohustuslik tutvuda ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse, asjaõigusseaduse ja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse asjaomaste paragrahvidega; kinnisasjaõiguse teemade puhul ka kinnistusraamatuseadusega. Nimetatud seadused peavad seminarides kaasas olema. Samuti tuleb eelnevalt läbi töötada kaasuste lahendamise tehnika kogumikus „Asjaõiguse seminariülesanded“ lk 9-24. I ÜLDINE ASJAÕIGUS 1.-2. Asjaõiguse põhimõtted, asi, asja osa, päraldis, vili Põhimaterjal:  „Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne“ koostajad P. Varul, I. Kull

    Asjaõigus
    Õigusõpetus
    59
    doc

    Õigusõpetus

    ÕIGUSÕPETUS Sissejuhatus õigusesse ÕIGUSE EELASTMED: Normatiivse reguleerimise alustalad on tavad, moraal, religioon, korporatiiv, õigus. Moraal ja tava on enne õigust · Tava ­ kõige vanem käitumise korrastaja, mis on kujunenud pika ajaperioodi jooksul läbi paljukordsete inimkäitumiste aktide ja on saanud harjumuseks. Tavad kujundasid väga kindla kvaliteediga korra inimeste käitumises. Praegugi kujundavad tavad mõnel alal kindlama korra kui õigus. · Moraal - tekib juurde korrareegleid. Tavale järgnev korrareeglistik on moraalinormid. Moraali põhjal hinnatakse mõned korrareeglid ümber ja käitutakse vastavalt moraalile. Tekib erinevaid võimalusi käitumiseks ­ igas inimühiskonnas on mitu moraali ­ käitumissituatsioone hinnatakse erinevalt juba oi-oi kui kaua. · Religioon ­ väga vana teatud korrareeglite kogum. On ka institutsioonid (kirik, usuühingud jne), mis tuge

    Õigusõpetus
    Perekonnaoõigus
    65
    docx

    Perekonnaoõigus

    PEREKONNAÕIGUS Seminarid: kahest võib puududa, vahetused pole lubatud. Eksam: kaks kontrolltööd (teoreetiline osa + kaasus + aktiivne osavõtt seminarides annab punkte). PEREKONNAÕIGUSE ÜLDKÜSIMUSED Perekond (vt Eesti Vabariigi põhiseadus: kommenteeritud väljaanne, www.pohiseadus.ee. ) Põhiseaduses ega seadustes pole perekonna mõistet sätestatud. Ka EIK pole andnud perekonnaelu ammendavat definitsiooni, vaid määratleb perekonnaelu mõistet faktilistest suhetest lähtuvalt. Tähendab sotsioloogiliselt partnerluse, abielu, kooselu, adoptsiooni või põlvnemise

    Perekonna- ja pärimisõigus
    Õiguse alused-harjutusküsimused vastused
    54
    doc

    Õiguse alused (harjutusküsimused+vastus ed)

    Õppeaine: õiguse alused Esialgsed harjutusküsimused loengute kohta (teemade edasisel käsitlemisel täiendatavad) Loeng 1: Õiguse mõiste. Õiglus. Õiguse allikad. Sotsiaalne norm. Õigusnorm. Normihierarhia. 1. Õigusnormi ja sotsiaalse normi vahetegu. Õigusnorm on sotsiaalne norm. Kõiki õigusnorme nimetatakse õiguseks objektiivses mõttes. Õigusnormid käivad tavaliselt kahe isiku kohta (kahe eraisiku kohta; riigi ja eraisiku kohta jne): ühele pannakse mingi õigus ­see on subjektiivne õigus - ja teisele kohustus, enamasti on neid ühe asja ajamisel mitmeid. Õigus normid on need sotsiaalsed normid, mis on kirjutatud seaduses. Õigusnorm ei tegele mitte üksnes sellega, mis on, vaid ka asjadega, mida veel ei ole, aga peaks olema ja mis iseenesest ei juhtu. Seadus, mida keegi ei riku, on mõttetu. Sotsiaalsed normid ­ normid, mis määravad, kuidas ühiskonna, mõne selles oleva grupi või organisatsiooni

    Õiguse alused
    Uurimistöö ÕE-s-Perekonnaseadus
    25
    doc

    Uurimistöö ÕE-s (Perekonnaseadus)

    TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND VÕRDLEVA ÕIGUSTEADUSE ÕPPETOOL UURIMISTÖÖ ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIAS PEREKONNASEADUS Koostaja: ... Juhendajad: professor Raul Narits, lektor Silvia Kaugia Tartu 2010 1 SISUKORD · SISSEJUHATUS......................................................................................................................3 · PEREKONNASEADUSE VASTUVÕTMINE, VÄLJAKUULUTAMINE, JÕUSTUMINE.........................................................................................................................4 · PEREKONNASEADUSE KOHT ,,RAHVUSLIKU ÕIGUSKORRA PÜRAMIIDIS" JA SUHE EUROOPA LIIDU ÕIGUSKORRAGA.......................................................................5 · PE

    Õiguse entsüklopeedia
    Õigusõpetus-Referaat-Abikaasade varasuhte
    4
    doc

    Õigusõpetus Referaat Abikaasade varasuhte

    EESTI MAAÜLIKOOL Koostajad: Õppeaines: Õigusõpetus Referaat Abikaasade varasuhte Õppejõud: Tartu 2012 Aiellumine on väga tähtis samm iga ühe elus ning väga tihti tehakse emotsionaalselt ning eriti noored ei tea, missugustele nüanssidele pöörata tähelepanu ning mellest saaks natuke rohkem teada. Kui otsustakse abielluda ning kogu oma ülejäänud elu edasi koos elada, Tuleb arvestada , et 1. juulilt 2010. kehtib uus perekonnaseadus, mis reguleerib seni kehtinud abikaasade vahelisi varasuhteid praegustest oluliselt täpsemalt ja paindlikumalt. Antud seadus reguleerib abikaasade vahelised varalised õigussuhted suhed, mis tekivad abikaasade vahel abielu kestel vara soetamisega ning suhted, mis on seotud ülalpidamisega. Abiellumisavaldust tehes saab valida kolme variandi vahel see variant, mis Teile rohkem sobib: kas varaühisus, vara juurdekasvu tasaarvestus või varalahusus. Seni kehtinud seadus võimaldas abikaasadel valida ka

    Õigusõpetus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun