1834-1896 Inglismaa Antonio Gaudi 1852-1926 Hispaania -kasutab palju erinevaid ehitusmaterjale ( raudbetoon, sepis, käsitöö, vitraazid, tisleritöö, värviline keraamika). -alustas ,,Püha perekonna" kiriku ehitust (ei valmi kunagi). Kubism -geomeetrilised kujundid -loojaks Pablo Picasso ja Georges Braque Arengus 3 järku: 1)Cezanne´lik kubism e. Fassettkubism 1907-1909 -iseloomustab kujutatavate esemete taandamine geomeetrilistele põhivormidele ja erinevate vaatepunktide ühendamine 2)Analüütiline e. Hermeetiline kubism 1909-1912 -kasvatab vaatepunktide arvu, lammutab geomeetriliselt tausta ja sisu kuni kujutis muutub arusaamatuks. Kollaazitehnika kasutuselevõtt. 3)Sünteetiline kubism 1912-1914 -abstraktsem käsitluslaad, kasutati vihjeid reaalsusele Tunnusjooned: -teostuses kasutati vihjeid reaalsusele (numbrid,ajaleheväljalõikeid, tähti). -kubistid lõid uue tegelikkuse -esemed ja olendid jagati osadeks -geomeetria
temast mingist kindlast vaatepunktist näha on. Cézanne’i maalide uurimine võimaldas välja töötada süsteemi, kudas lahutada nähtavat osadeks ja kujutada eset korraga mitmest küljest. Kubismi arengus saab eristada nelja järku: 1. cézanne’ilik kubism ehk fassettkubism (1907-1909), mida iseloomustab kujutatavate esemete taandamine geomeetrilistele põhivormidele ja erinevate vaatepunktide ühendamine, 2. analüütiline ehk hermeetiline kubism (1909-1912), mis kasvatab vaatepunktide arvu, lammutab geomeetriliselt tausta ja sisu, kuni kujutis muutub arusaamatuks ning võtab kasutusele kollaažitehnika, 3. sünteetiline kubism (1912-1914), kus käsitluslaad oli varasemast abstraktsem, teostes kasutati vihjeid reaalsusele (tähed, numbrid, ajaleheväljalõiked), 4. „kristalne periood“ (pärast aastat 1914), vormid on muutunud selgeteks ja
- 1911 ● Sulanduvad vormid ● Loodusvormide allutamine geomeetriale ● Valitsevad toonid pruunid, hallikad ja rohekad Sünteetiline kubism ● Juan Gris. The sunblind. 1914 Lisatud sõnade fragmendid šablooni abil ● Paberkollaž ● Selged kontuurid ● Erksamad ja rõõmsamad toonid Kubistlik skulptuur ● Mõistastuslik ● Vaatepunktide muutmine pindade osas ● Kolmes dimensioonis Alexander Arhipenko. "Nimetu" (1912) Kasutatud allikad https://sites.google.com/tg.edu.ee/kunstiajalugu2/8-kubism/8-1-kubismi-%C3%BCldiseloomustus https://kunstiabi.weebly.com/kubism.html https://e-koolikott.ee/oppematerjal/14827-Kubism https://www.tate.org.uk/art/art-terms/s/synthetic-cubism https://et.wikipedia.org/wiki/Georges_Braque https://pallasart
mõõdukalt aus oskab lugeda diskreetne kannatlik kiire reaktsioon enesekindel konkreetne hea analüütik otsekohene hea maine täpne kollktiivi liige järjepidev arvuti kasutamine kultuurne juristi kvalifikatsioon oskab kirjutada juriidilisi tekste hea välimus pidevas arengus kursis aktuaalsete uudistega hea mälu vene, inglise keel hea oraator nutikas I LOENG. Tunnetussüsteemid Millised on peamised tunnetusteed, milles seisnevad nende iseärasused ja kuidas need teineteisega suhestuvad? Vaatepunktide paljusus (vaatepunktid inimese nägemiseks, vaatepunktid ühiskonna nägemiseks jne). adekvaatne teadmine- teadmine millegi kohta, mis vastab reaalsusele tõde on see mis on, vale on see mis ei ole inimene võib tunnetada valesti tõde, Inimene- on mõistusliku hinge ja vaba tahtega kuidas me saame teada kuidas asjad tegelikult on? - abielu- intuitiivne tunnetus, baas-intuitsioon, kõige suuremad otsused tehaksegi tunnetuse põhjal
harimatust ja kombelõtvust, "pildikummardamist". Ersamus pani aluse piiblikriitikale. Kunstnik suri Londonis 1543. aastal katku. Tähtsaim teos "Narruse kiitus" on filosoofiline satiir, mis lähtub elu dialektikast, lõputust muutuvusest ja uuenemisest. Sellest seisukohast osutuvad naeruväärseiks dogmas ja ebajumalad, mis inimesed kummardavad. Erasmuse dialektilist mõtteviisi, erisuguste ja tihti vastandlike vaatepunktide kõrvutamist ning nende põhjal tõe selgitamist peegeldavad samuti tema vaimuteravad dialoogid kogus ,,Usalduslikud kõnelused" Laia tähelepanu avalikkuses tekitas Erasmuse antiigi mõtteteradest inspireeritud moraalfilosoofiline essekogu "Kõnekäänud" Kõigis teisteski Erasmuse teostes kordub inimese kui vaba isksuse kaitse ning vaimse piiritatuse kriitika. Samas rõhutab Erasmus kõikjal eetilisi iseid: kristlut peab ta
oleksid nendega otse tänavalt lavale astunud. Kuid Priscilla ja Racheli riietus oli erinev. Priscilla kandis peeneid ja tibilikke riideid, seevastu Rachel sarnanes mustlasele. Tema riietus ei sobinud kokku tema abikaasa Arnoldi ülikonna ja tütre valge pluusiga. Tema riietus paistis silma. Tegelaste (mitte küll kõigi puhul meisterlikult graatsiline) sisenemine loob paraja annuse vaimukusega hästi tunnetatava õhkkonna. Sellel hetkel mängitakse elulik vaatepunktide paljusus kenasti esile. Erisugused perspektiivid ja motiivid, ihad ja soovid valguvad laviinina Bradley ja vaataja üle. Etenduses tundsin ma natuke igavust, jutt oli tihti arusaamatu ja Kaljujärve jutt Hamletist oli filosoofiline. ,,Me kõik vajame armastust!"-lausus Francis järsku, peale seda lauset muutusid inimesed saalis kuidagi tähelepanelikumaks, etendus oli arusaadavam ja kõik nagu oleks kohale jõudnud. Miski muutus, aga siiani ma pole mõistnud, mis see oli
kasutamine, lugude lühenemine, lugude intensiivsem ja emotsionaalsem esitamine ja kasvav värvikasutus. 11. Kuidas ohustab avalikku sääri suhtekorraldajate ja poliitiliste mainemeistrite loodud avalikkus? Aina jõulisemalt ja süstemaatilisemalt kujundavad avalikku arvamust meedias kommunikatsioonispetsialistid, kelle huvides on seda kindlalt suunata, ning aina vähem ajakirjanikud, kelle ülesanne oleks teema mitmekülgne kajastamine ja erinevate vaatepunktide väljatoomine. 12. Millega tegeleb suhtekorraldus? Edastab meediale pressiteateid. 13. Kes on ja millega tegeleb kampaaniameister? Juhivad infot või edastavad sõnumeid maksimaalse edu saavutamise eesmärgil.
täiskasvanuna oleksid võimelised mõistuspäraselt käituma. Ühiskonna võim indiviidi üle Ühiskondlik arvamus saab indiviidi mõjutada moraalse hukkamõistu, põlguse, pilkamise, mõnitamise, suhete katkestamise teel. ● Kus on need piirid, millest ühiskondliku arvamuse võim indiviidi üle ei tohi väljuda? ● Kas inimest võib moraalselt hukka mõista, kui ta ei ole selline nagu ülejäänud? Vaatepunktid Milli vaatepunktide kohta sotsialismile ja elitarismile on vastuolulisi vaateid. Mill ise pidas end sotsialistiks ja mida vanemaks ta sai, seda enam on ka tema töödes näha kaldumist sotsialismi poole. Näiteks ei pidanud Mill eraomandit lõplikult puutumatuks ja pühaks, vaid pidas sotsiaalse heaolu suurendamise nimel täiesti mõeldavaks selle asendamist mingi muu süsteemiga. Filosoofiline eetika ● Eetikateooria utilitarism: naudinguid tuleks lisaks
Õnneks suutsid näitlejad tänu oma näitlejameisterlikusega ikkagi silma paista, huvi äratada ning kuulama panna. Saalist lahkudes, olin positiivselt üllatatud. See äratundmisrõõm mis avaldus lavastuse ja orginaal näidendi sarnasustes oli väga meeldiv. Samas olin aga õnnelik selle üle, et lavastaja Lembit Peterson suutis läbi tema lavatstaud teose panna mind mõtlema läbi teiste vaatepunktide. Grete Remmel XH
Võõrandumine püsib sellegi romaani lõpuni.),,Ameerika" 1927( Noorukist peategelase kelmiromaanilik seiklus paiskab teda ühest olukorrast teise ja seltskonnast teise. Võõrandatus ilmneb rohkem ühiskonnasuhetes. Selles romaanis mahendab kurvemaid olukordi Kafka põgus huumor). Lisaks kirjandusloomingule peegeldavad Kafka sügavalt introspektiivset ja hella loomust ning tema kompromissitut juurdlemist elu vaatepunktide üle nii 1910.a alustatud ,,Päevaraamatud" kui ka kirjad. Kafka ei püüdle kusagil vormieksperimentidele. Tema uuendlikkus (modernistlikkus) ei ole formaalne, seisneb filosoofilises kujundis. Allegoorilis sümbolistlik on Kafka taotlus enamikus novellides ja miniatuurides. Kafka romaanides on hoiatavaid viheid totalitaarsetele ühiskondadele. Üheski oma 3st romaanist (v.a Metemorfoos) ei kasuta Kafka otse üleloomulikke või fantastilisi kujundeid. Protsess-
ebamõistlikud dogmad, mis kiriku ajaloo jooksul Jeesuse lihtsale kuultusele olid külge poogitud. Paljud pooldasid sedagi, mida nimetatakse deismiks. See on käsitusviis, mille järgi Jumal lõi küll kunagi ammu maailma, ent sellest ajast peale pole ta ennast maailmale avaldanud. Niimoodi taandati Jumal kõrgeimaks olevuseks, kes ilmutab end inimestel ainult looduse ja selle seaduste kaudu. INIMÕIGUSED Prantsuse filoosofid ei rahuldunud vaid teoreetiliste vaatepunktide esitamisega inimese kohast ühiskonnas, nad võitlesid selle eest, mida nad nimetasid kodaniku loomulikeks õigusteks. See tähendas eelkõige võitlemist tsensuuri vastu ehk trükivabaduse eest. Igal ükisikul pidi olema võimalus vabalt mõelda ja avaldada oma arvamust religiooni, moraali ja poliitika küsimustes. Samuti võideldi neegerorjuse vastu ja seaduserikkujate inimlikuma kohtlemise eest. Isikupuutumatuse idee leidis lõpuks väljenduse ,,Inimese ja
● Kõige üldisema definitsiooni kohaselt aga võid postmodernistliku kirjanduse hulka arvata kogu Teise maailmasõja järgse uuendusliku kirjanduse. ● Postmodernismi ainuomaste tunnuste suhtes pole välja kujunenud üksmeelt. Postmodernismi iseloomustavad info pinnapealsus, tinglikkus, seniste väärtuste ning hoiakute, aga ka käibetõdede eiramine; eklektilisus (kasutatakse eelnenud stiilide ja voolude kogemusi), aja ja ruumi ning vaatepunktide segamine, intertekstuaalsus (uue teksti loomiseks kombineeritakse vanu uuel viisil), teemade ja jutustuse katkendlikkus; nihestatus ning sihipärane väljamõeldis; üleilmastumine (kaovad erinevused eri kultuurides loodu vahel), orienteeritus suurlinnale, tehnoloogilisus (tekivad ka uued tehnoloogilised subkultuurid), võõrandumine, absurd, keha täielik vabastamine piiranguist, eksperimentaalsus, kõigelubatavus.
Tegelaskujud Protagonistid antagonistid. Tegelaskujud moodustuvad mitmete elementide koosmõjus: Jutustamismeetod, Otsene kõne,Positsioon jutustatavas maailmas,Nende seos tegevustikuga. Stanzel eristab ¨ Auktoriaalset jutustamissituatsiooni ¨ Isiklikku jutustamissituatsiooni ¨ Ja mina-jutustamissituatsiooni. Gérard Genette Vaatepunkt ¨ Teose maailmas on kõik faktid antud teatud valguses, mingist vaatepunktist. ¨ Informeeritus; ¨ Subjektiivsus vs objektiivsus; ¨ valdav vaatepunkt vs vaatepunktide paljusus ¨ püsiv vs muutuv vaatepunkt Kestus. Genette eristab neli põhilist jutustuse kiirust. 1) väljajätud lõputult kiire 2) kokkuvõte suhteliselt kiire 3) stseen suhteliselt aeglane 4) deskriptiivne paus nullprogress Vaatepunkti küsimused Genette'i käsitluses Moodus (distants, perspektiiv, fookus) vs. hääl (ehk fokalisatsioon vs. narratsioon: Kes näeb/ tajub? vs. Kes räägib?) Fokalisaatori mõiste see, kes vastutab jutustuses väljendatud vaatepunkti eest
(materiaalseid asju). Ei ole kõige olulisemat meetodit, oluline on ühtsus erinevate tunnetusteede vahel. 3. Mis on saientism ja mis fideism? Mille poolest need erinevad ja sarnanevad? Saientism - teaduse pidamine tunnetuse kõrgeimaks vormiks ja ühiskonna arengu peamiseks teguriks Fideism - filos õpetus, mis seab usu teadmistest kõrgemale v. püüab religiooni seisukohti teadusetaoliselt põhjendada 4. Miks on oluline omada erinevate protsesside ja nähtuste käsitlemisel vaatepunktide paljusust? Tooge näiteid sellest, kuidas käsitleda midagi lähtudes vaatepunktide paljususest? Mida rohkem vaatepunkte, seda kompleksem käsitlus. Näiteks ettevõtet võime vaadelda majanduslikus aspektis: palju tal on raha ja muid ressursse, palju toodangut annab. Majandusliku problemaatika vastassuunal on aga sotsiaalne problemaatika ning rahuldav on ainult sotsiaalmajanduslik otsus ja mitte üks või teine.
Tavaline kirjeldamise järjekord on selline, kuidas inimesed midagi vaatavad: alguses üldpilt, siis osad. Kirjeldada saab erinevatest vaatepunktidest. Tüüpilised vaatenurgad on tavapärane (otse), esiletõstev (alt üles), üleolevalt(ülevalt alla). Kirjeldada võib ka erinevat kauguselt: · Üldplaan- esitab kirjeldava üldiselt · Keskplaan- toob esile mingi osa kirjeldatavast · Suur plaan- tõstab esile detailid Kirjelduses peab vaatepunktide ja plaanide vahetus olema sujuv ja põhjendatud. Et arutluses ei oleks kirjeldamine liialt igav ja pasiivne, tuleks see muuta aktiivseks, rajades värvikatele detailidele, mis ei jätaks lugejat ükskõikseks. Kirjeldustel on arutluses eelkõige illustreeriv ülesanne ning seetõttu ei tohi nendega liialdada. Andmete kasutamisel : · Kontrolli andmete usaldusväärsust · Ole ettevaatlik keskmiste andmetega (keskmine töötasu...jne)
puudused: ei saa mõõta subjektiivseid asju nt. ilu. Pole suuteline ületama selle piire, mis pole materiaalne. 3. Mis on saientism ja mis fideism? Mille poolest need erinevad ja sarnanevad? Saientism on teaduse perversioon(loomuvastasus) Fideism-maailma tunnetus, mis välistab igasuguse tunnetuse ja jätab ainult usu 4. Miks on oluline omada erinevate protsesside ja nähtuste käsitlemisel vaatepunktide paljusust? Tooge näiteid sellest, kuidas käsitleda midagi lähtudes vaatepunktide paljususest? Mida rohkem vaatepunkte, seda komplektsem käsitlus. Näiteks ettevõte: võime lähtuda majanduslikult, sotsiaalselt, ajaliselt, tehnoloogiliselt( siis ka ökoloogiliselt), õiguslikult ja poliitiliselt, kultuurselt jms 5. Palun selgitage 5-astmelist loogilist jada erinevate nähtuste ja protsesside käsitlemiseks.
Ekspressionism-M. Under Impressionism-Tuglas, Gustav Suits. 10.sai alguse 20.sajandi esimesel poolel Parimaid postmodernistlike kirjanikke liidab kõigile erinevustele vaatamata just veendumus,et kirjutamine on midagi enamat kui lihtsalt mäng. Ollakse üldisel seisukohal, et postmodernismi iseloomustavad pinnapealsus, tinglikkus, seniste väärtuste ning hoiakute,aga ka käivetõdede eiramine ; eklektilisus, aja ja ruumi ning vaatepunktide segamine ,intertektuaalsus, teemade ja jutustuse katkendlikkus; nihestatus ning sigipärane väljamõeldus; üleilmastumine, orienteeritus suurlinnadele, tehnologlisus, võõrandumine, absurd, keha täielik vabastamine piirangutest, eksperimentaalsus,kõigelubatavus. Jorge Luis Borges; Umberto Eco; Tom Stoppard Märt väljataga, Mati Unt, Peeter Sauter, Andrus Kivirähk Modernism-19.saj teine pool ja 20.saj algus. Taas ärkas huvi kõige müstilise,ilusa ja erakordse
Jutustaja ütleb vähem, kui Tegelane teab. Tegelase identiteet on probleemne: me ei tea ta mõtteid ega tundeid (nt Hemingway "Hills Like White Elephants"). Väline fokalisatsioon ei puuduta üksnes "väärtkirjandust". Ka seiklusnovellis, kus ei räägita kohe kõike, mida teatakse, vaid tekitatakse põnevust teatud müstilisuse või teadmatuse efektiga, kasutatakse teose alguses välist fokalisatsiooni (W.Scott, J. Verne, A. Dumas). Veel enam, eri vaatepunktide eristamine ei ole alati sama selge kui fookustüüpide uurimisel võiks järeldada. Kahemõttelisus esineb sageli näiteks siis, kui vaatleja/tunnistaja jääb tundmatuks. Välist fokalisatsiooni ühe tegelase suhtes võib samal ajal defineerida kui sisemist 1 läbi teise (Phileas Fogg läbi Passepartout´i ). Samamoodi on raske eristada muutuvat fokalisatsiooni ja nullfokalisatsiooni. Sisemise fokuseerituse tunnuseks on see, et fookuses
Koorid on pandud mitte ainult jutustaja osasse vaid nad on ka tegelased, kes sündmusi aktiivselt mõjutavad. ,,Faust" on realistlikult kujutatud olustik, kus tegelased segunevad fantastiliste kujunditega. ,,Fausti" üldine ülesehitus meenutab Dante ,,Jumalikku komöödiat". Teoses teeb Goethe tegelaste läbi kriitilisi üldistusi ühiskonnaelu ja poliitika kohta. Ta annab fantaasiale voli ja läbi allegooriliste tegelaste toob esile elukülluse ja vaatepunktide paljususe. ,,Fausti" lõppvaatuses toob Goethe välja, et ka õilsast püüdlusest ajendatud loov tegu nõuab ohvreid ning selle kaaslasteks maises elus on peaaegu vältimatult inimlik valu ja mure. Lõpuks tunneb peategelane Faust ülimat õnne ja oma elukohuse täitumist. Mefistofelese lootus saada pärast Fausti maist surma tema hing endale aga jääbki täitumata.
"Äärmiselt vali ja uskumatult lähedal" (2005) b) modernismi mõjud. Möödunud sajandi esimese poole eksperimendid elustuvad mitmetes uutes romaanides. Kõigepealt on täheldatud nn "ühe päeva romaanide" taastulemist. Üks päev on teost raamiv kujund, millega mõõdetakse kogu elu ja terve maailma tähendust. Vrd. Virginia Woolf "Mrs Dalloway" (1925) või James Joyce "Ulysses" (1922) ja Don DeLillo "Cosmopolis" (2003). Teine modernistlikust poeetikast pärit võte on paljude vaatepunktide kasutamine, kus lugu jutustatakse viie-kuue tegelase teadvusvoolude kaudu, mis kõik omavahel ristuvad; samal ajal jääb "tõde" ikka ähmaseks ja lõpp avatuks. Vt nt Ali Smith "Juhuslik" (2005). c) realismi uus laine, "reaalsuse" jõuline sissetung ilukirjandusse, pöördumine fakti või dokumentaalsuse poole. Üheks klassikaliseks märgiks selle puhul on (auto)biograafilise elemendi järsk tõus ilukirjanduses. Ja veelgi laiemaks raamiks nt hiljutine elulugude ja
põlise vabadustungiga üha ohustatud kodumaal, elujõudu ja olemismõtet andvas taandumatus truuduses selle vastu. Romaani "Seitsmes rahukevad" (1985) ainestik pärineb 1950-ndate aastate alguse Eesti külast. Peategelaseks 4-5 aastane laps, kelle ilmaavastamise kogemustes peegelduvad tegelikkuse vastuolud tõeselt ning selgelt. Kõrvaltegelased, eriti vanaema ja isa, loovad oma väljakujunenud ellusuhtumisega vaatepunktide rohkuse. Tsitaat raamatust ·· ,,Salarajad väänlesid mööda kuusikuid ja kaasikuid, vahetevahel ristusid nad ristiinimeste käiguteedega. Võpsikus liikusid hallid kuueseljad, püssirauad läikisid ja naksusid, higi tõusis otsaette. Koolimaja ukse peale tekkis igal ööl uus paberitükk ähvardusega: Saa vabaks, Eesti meri, saa vabaks, Eesti pind!" Oma esimese luulekogu ilmumise ajal (1965) oli autor 18-aastane. ,,Pilvede püha" ilmus
geomeetrilised kujundid Juan Gris (1887-1927) Fassettkubism: kujutatavate esemete taandamine Robert Delaunay (1885-1941) cézanne'ilik geomeetrilistele põhivormidele ja erinevate Piet Mondrian (1872-1944) 20.saj (1907- kubism vaatepunktide ühendamine André Lhote (1885- 1962) 1909) (fassettkubism) Analüütiline kubism: kasvab vaatepunktide arv, lammutub geomeetriliselt taust ja sisu, kuni kujutis muutub arusaamatuks ning võetakse analüütiline kasutusele kollaazitehnika, säilib mingil määral 20.saj (1909- (hermeetiline looduslik motiiv, oluline geomeetriline vorm, üks
lugeja ootab, _ Millest kõneleb poeem ,,Mustlased"? Mehe põhenemisest rahaväärtustavast ühiskonnas metsa Mustlaste juurde _ Kus leiab aset Puskini poeemide tegevus? Ida maades _ Millised ajaloolised isikud ja sündmused Puskinit huvitavad? ? Isamaasõda, Dekabristide ülestõus, napoleon, Boris Godunov _ Mis on sarnast ,,Jevgeni Oneginil" ja B. Alveri poeemil ,,Lugu valgest varesest"? 10. Kirjandusteose vaatepunkt _ Mis on kirjanudsteose vaatepunkt? _ Missugune on N. Friedmani vaatepunktide liigitus? 11. M. Lermontov _ Nimeta Lermontovi kodumaad.Venemaa, Kaukaasia, Millist maad nimetab Lermontov oma vaimseks kodumaaks? Kaukaasia ja sotimaa _ Mis on tema poeemide süzeede aluseks? Ajaloolised isikud, legendid, kaukaasia rahvapärimused _ Millised on tema poeemide kangelased? Ei positiivsed ega negatiivsed, maksavad kätte tehtud kurja eest kangelase pahategu on alati motiveeritud üllast eesmärgist _ Kus leiab aset Lermontovi poeemide tegevus? Eksootilistes
- Olulisel kohal olid jooned ja erinevad pinnad, värvidel ei olnud nii suurt tähtsust. - Teosed olid justkui tükideks lõigatud ja killustatud. - 1911.aastal toimus suur kubistlik näitus. - Kubism jaguneb neljaks erinevaks alaliigiks: 1. Cezannelik ehk fassett kubism (elemendid taandati geomeetrilistele vormidele, näiteks olid märd kolmnurksed). 2. Analüütiline ehk hermeetiline kubism (vaatepunktide mitmekesisus, tagataust muutub killustatuks, maal muutub arusaamatuks, kollaaz). 3. Sünteetiline kubism (veel abstraktsem käsitluslaad, kasutusele võetakse sümbolid näiteks tähed, ajalehe väljalõiked). 4. Kristallne periood (vormid muutuvad selgemaks, ka värvid on selgemad ja puhtamad). Pablo Picasso (1881-1973) - Prantsuse väga produktiive kunstnik. Väga naiste lembene.
Клин код 12лоенг Correct english, ne bolshe 3 peremennih, ponjatnie nazvanija, o 4em idet re4, funkcija delaet tolko odnu vesh,kommentarii ne nuzni, Виртулизация virtualiseerimine konfiguratsiooni haldused •Arendus mitmele operatsioonisüsteemile •Arendus •Testimine •Erinevatele operatsioonisüsteemidele kompileerimine (continuous integration) Spiral evolution of software 15loeng Model developing vaatepunktide raamistik 5 loeng-2 loeng Vaatepunkide raamistik: Analüüs Käitumise analüüs Eesmärgimudelid, tegevus-diagrammid, kasutuslood Interaktsioonide analüüs Konteksti-diagrammid, klassi-diagrammid Struktuuri analüüs Konteksti-diagrammid, klassi-diagrammid Siin(bus) architecturemodel +- 6loeng Siinipõhise arhitektuuri eelised ja puudused Eelised: Kommunikatsioon Nõrgalt seotud komponendid Puudused: Single-point-of-failure
Mainitakse raadiovestlusi ühiskondlik- poliitilistel teemadel. Detailsed ühiskonna kirjeldused puuduvad, kapitalistliku läänelikku ühiskonda tajuda ei saa. Kosmopliitsus, tollid, piirivalve. Ungari herned, loterii, jackpot, raha eest saab kõike, Markist saab Maria. Postmodernistlik maailm on täitsa olemas. Tekstitasandil aga leidub postmodernistlikke jooni rohkesti. Alustades juba sellest, et novellides kohtab tihti autori ja tegelaste vaatepunktide vaheldumist, tihti ei saa päris täpselt aru, kas tegemist on tegelase või hoopis autori jutustajapositsiooniga, ja mina tõmbasin minategelase ja autri vahele võrdusmärgi (minategelane-autor). Ning isegi kui jutustaja ise osaline ei ole, tuletab ta ennast märkuste kaudu alatimeelde või hüppab ootamatult kusagilt välja. Jutustaja pöördub tihti lugeja poole, kas siis loo alguses, kus ta justkui valmistab lugejat ette teatades, et ta kavatseb rääkida nüüd ühe loo ja lugeja olgu
• Hurt - rahvusliku ärkamisaja eestvedaja, juhtis ainult eesti vaimujõule tuginevat voolu, pastor ja keeleteadlane, peakomitee president, mis tegeles rahvuslike ideede levitamise ja kultuuriürituste korraldamisega • Jakobson - baltisakslaste vastane, radikaalsem suund, asutas esimese eestikeelse poliitilise ajalehe Sakala 4. Miks hääbus rahvuslik ärkamisaeg? Ärkamisaeg hääbus peamiselt rivaalitsemise, erinevate vaatepunktide ja arusaamade tõttu (nt Jakobson oli baltisakslaste vastane, Jannsen aga pigem taotles nendega paremat läbisaamist). See viis 1878. aastal toimunud suurlõheni, mis nõrgendas rahvuslikku liikumist; lõpetati Balti erikord; venestamine 5. Eesti majanduse moderniseerimine: • 1870. aastast raudteede rajamine (nt Balti raudtee, mis ühendas Paldiski sadamat läbi Tallinna ja Narvat Peterburiga)
Esile tõusevad erksamad ning palju laiemas spektrumis toonid Tähtis osa kollaazitehnikal Sünteetiline kubism sake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Cézanne'ilik kubism ehk fassettkubism (19071909) kujutatavate esemete taandamine geomeetrilistele põhivormidele erinevate vaatepunktide ühendamine ,,kristalne periood" (pärast aastat 1914) Selged vormid Kunstnikud kasutavad puhtaid selgeid värve. Collage ehk kolaazitehnika Analüütilise ja sünteetilise kubismi vahelüli Eesmärgiks oli rõhutada kujutatava objekti olemust Kolaazitehnikast arenes välja sünteetiline kubism Kunstnikud kasutasid trompe l'oeil'i (tõlgituna silmapete) tehnikat, mille raames maalisid töödele fotoliku täpsusega puidu, marmori või ajaleheimmitatsiooni
või kuidas moraalikonfliktis osalenud ise olid rahul tulemustega. Viimane aspekt, kas konfliktis osalenud inimesed on ise rahul lahendusega, rõhub ka ajalisele väärtusele – alles pärast mõnda aega konflikti lahendust suudab inimene tagasi vaadata ja analüüsida, kas see oli õige lahendus või vale. Lyonsi 'õiglusest lähtuvas' lähenemises peetakse moraalset konflikti millekski, mis tekib inimesete erinevate vaatepunktide õigustamisest, arvestades konfliktilahenduses ülimaks eesmärgiks õiglust inimeste vahel. Konflikti püütakse 'õigluse' mudeli kohaselt lahendada inimeste kohustusi või pühendumusi arvesse võttes või enda kohustuste korralikku täitmist oodates ja säilitades või mitte rikkudes inimese enda kehtestatuid standardeid ja põhimõtteid, eriti just õiglust ja erapooletust. Konfliktilahenduse edukust hinnatakse selle põhjal, kuidas otsust suudetakse õigustada
Ühe häriva punktina tuleb mainida tegelaste endassesulgunud olekut. Nad olid väga salalikud ning neile ei meeldinud süüvida oma isikliku elu detailidesse. Autor pani lugejat mõtlema Teise Maailmasõja ajal aset leidnud sõjakoledustele ning nii füüsiliselt kui ka hingeliselt hävitatud eludele. Lisaks pakkus mõtteainet loo traagiliste tagajärgedega keelatud armastus ning kuidas isegi tõeline hingeline side pole alati loodud kestma. Üllatavalt mõjus tegelaste erinevate vaatepunktide põimitus. Teos, mis tutvustas meile Teise maailmasõja järgset olustikku, mängides läbi nii mineviku kui ka oleviku, tõi lugejani vaheldusrikka süžee. Tegeleased olid tõetruud ning usutavad. Lugu pani sügavalt mõtlema saatuse kohati üllatavatele otsustele. Raamatut ei olnud lihtne lugeda, kuna üheagselt tuli mõelda mitmel erineval tasandil, kuid üldkokkuvõttes oli teos meeleolukas ning igati väärt lugemist.
Lloyd De Mouse psühhogeneetiline teooria 1.Infantitsiidne periood (kuni IV saj., mil võeti vastu seadus laste puutumatuse osas) senini suhtuti lastesse kui asjadesse, orjadesse. Valiti, keda hoida elus, keda hukata. 318aastal keelas Konstatinus laste tapmise. 374 a. alates hakati ka lapsi inimesteks pidama 2.Hülgamise stiil varajane kristlus (IV-XXIII saj.) lapsed vanematele kui vahendid. Tavaline oli, et lastest püüti vabaneda. Kloostrid kasvatasid tihti lapsi üles. (M. Pik ,, Gormengasti kindlus") selles raamatus inglise rituaalidest ja tavadest kasvatamisel. Laps ei tähendanud tol ajal seda, mis praegu, vaid oli ,,lolli" sünonüümiks ei peetud täisväärtuslikeks. Kui laps juba suutis ise süüa ja käia, oli ta täiskasvanute maailma liige. Kuigi lapse sünd oli suursündmus, elati surma kergelt üle. Laps oli inimene 7a. 3.Ambivalentne stiil (XV-XIII saj) hingeliselt ei ole veel valmis inimene. Iseloomu voolimine. Õppimine võrrelda...
lähtuvalt vaid oma vaatenurgast või ka üldistada - Genf, La Saleve (mägede siluett näha, tegi sellest mudeli ja lasi lahendada lastel ülesandeid – milline võiks olla vaade mäel teatud punktist vaid maketti vaadates) - paigutada maketid vastavalt vaatele, valida välja pilt NELI STAADIUMI KOLME MÄE KATSES I alla 4 aasta – ei saa küsimusest aru II 4-6 aastat – ei suuda teha vahet enda ja nuku vahel, valivad oma vaate III 5-7 aastat – esimesed märgid vaatepunktide eristamise kohta. On teadlik, aga ei oska täpsustada. III 7-9 aastat – laps saab aru suhetest, esimese ees-taga, kuid ei suuda arvesse võtta kõiki ruumilisi konfiguratsioone, vasakul-paremal võib jääda arvesse võtmata IV 8-9 aastat – võtab arvesse kõiki perspekte ANIMISM - vastused küsimustele - ei peegelda teadmiste puudmist - lapsed assimileerivad egotsentriliselt selle, mida nad ei mõista sellesse, millest nad aru saavad - elu omistamine elututele objektidele - kuni 10
räägib?). (Die typischen Erzählsituationen im Roman, 1955; Typische Formen des Romans, 1964; Theorie des Erzählens, 1979). Stanzel eristab Auktoriaalset jutustamissituatsiooni Isiklikku jutustamissituatsiooni Ja mina-jutustamissituatsiooni Gérard Genette Discours du récit (1972) ja Nouveau discours du récit (1983) Vaatepunkt Teose maailmas on kõik faktid antud teatud valguses, mingist vaatepunktist. Informeeritus; Subjektiivsus vs objektiivsus; valdav vaatepunkt vs vaatepunktide paljusus püsiv vs muutuv vaatepunkt Kestus. Genette eristab neli põhilist jutustuse kiirust. 1) väljajätud lõputult kiire 2) kokkuvõte suhteliselt kiire 3) stseen suhteliselt aeglane 4) deskriptiivne paus nullprogress Vaatepunkti küsimused Genette'i käsitluses Moodus (distants, perspektiiv, fookus) vs. hääl (ehk fokalisatsioon vs. narratsioon: Kes näeb/ tajub? vs. Kes räägib?) Fokalisaatori mõiste see, kes vastutab jutustuses väljendatud vaatepunkti eest
SISUKORD: 1. ELULUGU 2. LOOMING 3. KOKKUVÕTE 4. ANALÜÜS 1. ELULUGU John Stuart Mill (20. mai 1806 London 8. mai 1873) oli inglise filosoof ja majandusteadlane, üks mõjukamaid 19. sajandi liberaalsetest mõtlejatest. Milli vaatepunktide kohta sotsialismile ja elitarismile on vastuolulisi vaateid. Mill ise pidas end sotsialistiks ja mida vanemaks ta sai, seda enam on ka tema töödes näha kaldumist sotsialismi poole. Näiteks ei pidanud Mill eraomandit lõplikult puutumatuks ja pühaks, vaid pidas sotsiaalse heaolu suurendamise nimel täiesti mõeldavaks selle asendamist mingi muu süsteemiga. Milli ei saa siiski pidada tavapärases mõttes
armastuse. Poeemide tegevus leiab aset eksootilises tegevuspaigas (idamaad). Puskinit huvitavad Shakespeare, Boriss Godunov, Peeter I, Napoleon, dekabristide liikumine, Euroopa vallutamine Napoleoni poolt Nii ,,Jevgeni Oneginis" kui ka ,,Valges vareses" Kirjandusteose vaatepunkt Kirjandusteose vaatepunkti abil püütakse määratleda jutustamise kohta kas aegruumilises või ideoloogilises plaanis. N. Friedmani vaatepunktide liigitus: 1.Kõiketeadev subjektiivne (kommenteeriv) jutustaja. 2.Kõiketeadev objektiivne jutustaja. 3.Mina kui tunnistaja. 4.Mina kui peategelane. 5.Valiv vaatepunkt:lugeja tajub jutustust mitme tegelase kaudu. 6.Puhtakujuline valiv vaatepunkt:lugeja tajub jutustust ühe tegelase kaudu. 7.Kaameravaatepunkt: lugejale esitatakse elupilte nii, nagu fikseerija ees mööda kulgevad. M. Lermontov Lermontovi kodumaad on Venemaa ja Kaukaasia
Kõige üldisema definitsiooni kohaselt aga võib postmodernistliku kirjanduse hulka arvata kogu Teise maailmasõja järgse uuendusliku kirjanduse. Postmodernismi ainuomaste tunnuste suhtes pole välja kujunenud üksmeelt. Valdavalt on kirjandusteoreetikud seisukohal, et postmodernismi iseloomustavad info pinnapealsus, tinglikkus, seniste väärtuste ning hoiakute, aga ka käibetõdede eiramine; eklektilisus (postmodernism kasutab eelnenud stiilide ja voolude kogemusi), aja ja ruumi ning vaatepunktide segamine, intertekstuaalsus (uue teksti loomiseks kombineeritakse vanu uuel viisil), teemade ja jutustuse katkendlikkus; nihestatus ning sihipärane väljamõeldis; üleilmastumine (kaovad erinevused eri kultuurides loodu vahel), orienteeritus suurlinnale, tehnoloogilisus (tekivad ka uued tehnoloogilised subkultuurid), võõrandumine, absurd, keha täielik vabastamine piiranguist, eksperimentaalsus, kõigelubatavus.
Ent mitte asjata ei ole sellise töö jaoks olemas eraldi maastikukujundajad ehk maastikuarhitektid, kes on seda spetsiaalselt õppinud. Sest selles töös tuleb arvestada paljude aspektidega, millele alguses üldse ei tulekski, kuid mis ilmnevad ajapikku. Esmase tähtsusega on arvestada ruumi mõõtmetega, ning ka ruumi neljanda mõõtme ajaga, kuna ajafaktorist sõltub palju, nagu näiteks aastaaegade vaheldumisega kaasnevad muutused. Arvestada on vaja ka perspektiiviga, ning samuti vaatepunktide loomisega. Et aed oleks esteetiliselt kena ning harmooniline, peavad olemas seal olevad vormid omavahel tasakaalus ning mõjuma ühtsena, ent samas on hea kui on ka midagi eraldi silma hakkavat, nagu vista või fookuspunkt. 9 5. Kasutatud kirjandus: 1. Nurme, S. 2003. Haljasalade kujundamine. Eesti Põllumajandusülikooli Keskkonnakaitse Instituut. Tartu. lk 5 33. 10
Kvalitatiivne naturalistlik (millegi jälgimine) andmete kirjeldamine (andmed enam sõnad ja pildid kui numbrid) tegelemine progressiga ei otsita andmetest tõendeid hüpoteesidele, mis püstitatud enne uuringut Eeldused: muutujate keerukus, muutujate mõõtmise keerukus, aine tähtsus, tegelikkuse sotsiaalne konstruktsioon Uurija roll: isiklik osalemine, empaatia ja arusaamine Eesmärgid: osalejate vaatepunktide mõistmine, interpreteerimine, konteksti leidmine Kvantitatiivne uurimus · Järeldused varasematest uurimustest · Varasemad teooriad · Hüpoteeside esitamine · Mõistete määratlemine · Vaatlusandmed peavad sobima kvantitatiivseks, arvudes mõõtmiseks · Katseisikute või uuritavate isikute valimine, valimid · Muutujate moodustamine tabeli kujul, andmete korrastamine statistiliselt käsitletavaks · Järelduste tegemine vaatlusandmete statistilisele analüüsile tuginedes
...............................................12 Kasutatud kirjandus............................................................................................................................13 2 Sissejuhatus Oma referaadi teemaks valisin filosoofi John Stuart Mill. Mill oli Inglise filosoof ja majandusteadlane, kes elas 1806-1873. aastatel. Ta oli üks mõjukamaid 19. sajandi liberaalsetest mõtlejatest. Milli vaatepunktide kohta sotsialismile ja elitarismile on vastuolulisi vaateid. Mill ise pidas end sotsialistiks ja mida vanemaks ta sai, seda enam on ka tema töödes näha kaldumist sotsialismi poole. Näiteks ei pidanud Mill eraomandit lõplikult puutumatuks ja pühaks, vaid pidas sotsiaalse heaolu suurendamise nimel täiesti mõeldavaks selle asendamist mingi muu süsteemiga. Milli ei saa siiski pidada tavapärases mõttes sotsialistiks, vaid "sotsialismi" all tuleb eelkõige näha
17. Jaan Krossi looming. „Kolme katku vahel“, „Taevakivi“, „Keisri hull“, „Professor Martensi ärasõit“, „Wikmani poisid“, „Paigallend“. Alustas luulega, satiiriline. Maailm on tehislik, looduslikkust vähe. Pole eriti lüürikat. Pöördutakse ajalukku, minevikku kasutatakse tuleviku huvides. Klassikaline periood – ajalooaineline proosa, üks ajaloolise proosa juhtautoreid. Tekstid on realistlikud, aga samas avatud ka modernistliku proosa mõjutustele. Vaatepunktide vaheldumine, teisiktegelased, peategelaste paralleelid. Väljapeetud, lihvitud, elegantne keelekasutus. Tegeleb ennekõike Eesti ajalooliste tegelastega. Tüüptegelane liigub seisuslikus ühiskonnas tavaliselt alt üles; piire ületades tekib tal küsimus, kuhu maailma ta kuulub. Mehekeskne positsioon, naine on objektistatud. Hiljem memuaarne proosa. Kirjandusvõtete rutiinistumine. 18. „Keisri hull” – tuntuim ajalooline romaan eesti kirjanduses. Krossi läbimurderomaan
· Koostöömeetod sarnaneb kompromissiga, kus mõlemad osapooled on sunnitud tegelema konflikti lahenduse otsimisega. Meetodit rakendatakse tüüpiliselt ühiste tööülesannete määramisel, kus tulemus sõltub mõlemast osapoolest ja selle saavutamiseks ollakse sunnitud leidma lahendus, mida mõlemad aktsepteerivad. Koostöömeetodit võib pidada parimaks lahenduseks, sest toimub osapoolte areng ja erinevate vaatepunktide omandamine. Maaja Vadi (2004:194) kirjutab, et Joonis 1, Hersey ja Blanchard mudel konflikti lahendus on olukord, kus tulemused rahuldavad kõiki osapooli või konflikti põhjused on kõrvaldatud. Hersey ja Blanchard (Vadi, 2004:194) konstrueerisid mudeli (Joonis 1), kus probleemi lahendamisel arvestatakse ülesannet ja inimestevahelisi suhteid. Mudelis on vastavad käitumisviisid paigutatud teljestiku iseloomustamaks situatsioonide erinevusi:
kontekstis. Maagilisele realismile kirjanduses loetakse omaseks järgnevaid tunnuseid : sündmustik antakse edasi teise vaatenurgast, reaalsust esitatakse inimese maailmakogemuse kaudu, kasutatakse fantasstilisi elemente. Kafka protsess Intelektuaalne romaan Seda stiili viljelesid Hesse"Stepihunt" ja Mann"Donktor Faustus". Kasutati vaimu ja looduse elu mõistuliku ja bioloogilis-füüsilise poole vastuolusi - igapäevastele dilemmadele, mille ees seisab loov vaimuinimene. Kogumulje on eri vaatepunktide tihti konfliktne ja mitmemõtteline kokkupõrge mis paneb lugeja mõtlema, soovima leida erinevat või oma vaatepunkti. Psühholoogiline realism näitas tegelase arengut seespoolt, midagi ilustamata. Tähtis oli erapooletus tegelase käitumise ja kõne edasi andmises, samuti hingeelus. Hemingway, ,,vanamees ja meri". Eksistentsialism lähtub inimese sisemisest eksistentsist ja rõhutab tegelikkuse lõhestumist teadvuse ja asjade sfääriks
Aina enam on räägitud uuest suurest naftakriisist ja spekuleeritud tuleviku üle. Kas 19. sajandi tööstusrevolutsiooni järgse ajaga kaasnenud nafta võidukäik on läbi ning inimkonnal seisab ees raske üleminekuprotsess või suudame me ilma suurema kriisita kohaneda tõdemusega, et nafta pole igavene ja minna üle alternatiivsetele energiaallikatele? Käesolev töö on jagatud kolme alapealkirja vahel, mis keskenduvad ülalmainitud punktidele võimalikult erinevate vaatepunktide alt. Esmalt toob töö illustreerivaks näiteks esimese suure naftakriisi 1973. aastal, mille analüüsimine annab aimu naftakriisi võimsusest mõjutada mitmeid eluvaldkondi. Järgmise punkt keskendub naftavarude praegusele olukorrale. Viimaseks alapunktiks on alternatiivsete energiaallikate olukord ja mõju tänapäeval, mis ideaalis peavad olema aluseks naftajärgsele maailmale. Kuna töö peakiri ja hüpotees on üsna subjektiivne, siis on allikateks kasutatud
Sündmusi näidatakse mitme nurga alt. Avaldatakse erinevate tegelaste suhe toimunusse ja lisatakse ka kommentaar sündmustevälisest vaatepunktist. Siirdkõne- kaudne sisemonoloog, kus jutustaja vahendab tegelase kõnet. Liikuvat vaatepunkti leiab ka romaanides, kus kõiketeadev jutustaja võib puududa. (tüüpiline modernistlikule romaanile): pole teada romanimaailma kohta käiv tõde, aga lugeja näeb loos toimuvaid sündmusi eri vaatepunktidest. Teose pinge tekibki just vaatepunktide lahknemise kaudu. Kirjandusteost analüüsides on vaja silmas pidada, kelle vaatepunktist mingi sündmus o esitatud. Kas teoses avalduvad erinevad vaatepunktid? Kuidas tegelaste vaatepunkti kasutatakse, kas edast-kse ka tegelaste mõtteid, tundeid või jälgitakse ainult tegelaste pilku. Milliste tegelaste vaatepunkti esitatakse sagedamini? Kellele ei anta üldse ,,vaatamisõigust" ? Kelle slmade läbi nähakse olulisemaid sündmusi? 14.Kirjandusteose tegelased- ,,Poeetika"lk
i. vastupidiselt ühe vaatepunktiga romaanile näeb lugeja nüüd loos aset leidvaid sündmusi eri vaatepunktidest. ii. Sisepinge tekib vaatepunktide lahknemise kaudu v. Kõiketeadev jutustaja = tekstuaalne autor 1. kõiketeadva jutustaja kommentaaride kaudu loome ettekujutuse autorist ii. kirjandusteost analüüsides tuleb silmas pidada, kelle vaatepunktist on mingi sündmus esitatud 1. kas teosess avalduvad erinevad vaatepunktid? 2
Jutt koondub tihti mingi vägivaldse situatsiooni ümber, kriminaalsed teemad. Tegelased lihtsad inimesed, neid iseloomustab trots ja küünilisus, pessimistlik hoiak kapitalistliku maailma suhtes, omavahelistes suhetes ja üleüldse elu suhtes. Ei ole väga sügavmõtteline, nt 3 täh, et raamatu vahel on 3 juttu, mitte mingi sümbolistlik/religioosne vms tähendus:D Lood ei ole narratiivsed, pigem näeme lugu läbi erinevate teadvuste, vaatepunktide, dialoogide. Tegelaskujud on hajuvad, autor ei püüa nende tegudele sügavat psühholoogilist põhjendust otsida. Trotsitakse tradits realismi karakteri loomet. Samasse kategooriasse kuulub ka Chaneldior’i raamat „Kontrolli alt väljas“, kohaliku sarimõrtsuka mõttemaailm. *Hiram’i (Mari Laaniste) „Mõru maik“ 1999, mis tekitas omal ajal palju elevust. Tegevus suures linnas, seal igast suhted, vaadeldakse üht noort naist ja tema
Nii tekib olukord, kus sündmusi näidatakse mitme nurga alt. Selline olukord on tüüpiline realistlikule romaanile. Siirdkõne on kaudne sisemonoloog, kus jutustaja vahendab tegelase kõnet. Liikuvat vaatepunkti võib leida ka romaanides, kus kõiketeadev jutustaja puudub. See on eriti tüüpiline modernistlikule romaanile. Vastupidiselt ühe vaatepunktiga romaanile näeb lugeja loos aset leidvaid sündmusi eri vaatepunktidest. Sellises romaanis tekib sisemine pinge vaatepunktide lahknemise kaudu. Kõiketeadev jutustaja on tegelikult seesama mis tekstuaalne autor: kõiketeadva jutustaja kommentaaride kaudu loomegi ettekujutuse teksti autorist. Ent piiratud teadmistega jutustaja ei pruugi tekstuaalse autoriga ühtida (kui mina-jutustaja on nt naine, ja tekstuaalne autor mees). 14. Kirjandusteose tegelased Proosateose tegelased on teose kõige olulisemaks kopmonendiks. Tegelased viivad sündmustikku edasi, nende kaudu avaneb toese ideestik
ümberkirjutamise kõrvale ja asemele astus mälu massiline tirazeerimine); neljandaks, lõi kanali arhetüüpsete süzeede, motiivide, tegelaste, olukordade, väärtushoiakute levikuks; viiendaks, «iseseisvustas, autonomiseeris» kirjutamise ja lugemise, mis võis sest peale alates eksisteerida lahus kirjutajast ja lugejast nii ajas kui ka ruumis, soodustades sellega interpretatsioonilist mitmekesisust (vaatepunktide rohkust). Eesti keel sai kiriku ja koguduse keeleks ning omandas uue staatuse, mis pidi olema kõigile eestlastele eriliselt suure tähendusega sündmus. Nii või teisiti, eestlaste ristimine tähendas Eesti ala muutmist 10.13. sajandini Lääne- Euroopa kultuuri orgaaniliseks osaks ja seisuslik Eesti (jagunemine saksa- ja eestikeelseks seisuseks) oli eesti rahvusluse tekkimise eelduseks. Eesti ühiskond kujunes kristluse rüpes ja just balti erikord soodustas eesti rahva ja keele püsimist
üldistele juhtimise printsiipidele, mida võiks rakendada igal alal. Mõlemad teoreetikud rõhutasid vastastikkuse koostöö olulisust töötajate ja juhtide vahel. Fayoli teooria on levinum kui Taylori, kuigi viimase teooria on läbinud kaasajal suure muutuse. Henri Fayoli juhtimise printsiibid on jäänud püsima olenemata aja möödumisest ning neid aktsepteeritakse tänapäevani juhtimise alustaladena (Ibid.). Tabel 1. Fayoli ja Taylori võrdlus läbi erinevate vaatepunktide. Vaatepuntid Taylor Fayol Inimlik Taylor eiras inimõiguste Tähtsustas inimeste vajadusi. vaatepunkt elemente ning pani rohkem rõhku inimeste, materjali ning meetodide parandamiseks. Staatus Teadusliku juhtimise isa Juhtimise printsiipide isa
inimesi, et saavutada oma eesmärgid ja ühiste jõupingutustena. Nii kujunebki välja omaette organisatsioon. Organisatsioon on mingi erilise eesmärgi saavutamiseks organiseeritud inimrühm. Kui suur see aga on, ei ole määratletud ja kes selle ka moodustavad? Kindel on see, et nendel liikmetel on ühesugused eesmärgid, kas suurema heaolu saavutamine, kõrgema teadmiste ja oskuste saavutamine jne. kuid kindlasti on organisatsioonis ka pidev koostöö, mitmesuguste vaatepunktide ühinemine. Organisatsioonis on võimalik vaadelda mitmesuguste tegurite koostoimest lähtudes (nt. struktuur, reeglid, otsustamise protsess, inimeste koostegevus- positiivsed ja negatiivsed suhted, motivatsioon jne.) ning ühendada nad ühtseks tervikuks. Sõna "organisatsioon" pärineb kreeka keelest ning tähendab korrastust ja kooskõlaliseks tervikuks korrapärastumist. Inimestevaheline koostöö peab olema koordineeritud ja kooskõlla viidud.
annaabi.ee 
