Moodsa kunsti voolud 20 sajandil Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Fovism 3. Kubism 4. Futurism 5. Ekspressionism ja ,,Die Brücke'' 6. Dadaism 7. Sürrealism 8. Konseptualism 9. Abstraktsionism 10. Minimaalkunst 11. Suprematism 12. Postpop ja Hüperrealism 13. Op-kunst ja Kineetiline kunst 14. Kasutatud materjalid Sissejuhatus 20. sajandi vaieldamatuks pealinnaks oli Pariis. Seal oli palju vana kunsti. Väga paljudest riikidest saabus sinna palju noori kuntsnikke, et õppida, ennast täiendada või elada kunstist
Audentese Spordigümnaasium Rainer Komi Futurism Referaat Juhendaja: Rainer Vilumaa Tallinn 2010 Sisukord Tiitelleht.............................................................................................1 Sisukord..............................................................................................2 Futurismi teke ja seisukohad......................................................................3 Futurism kujutavas kunstis........................
FUTURISM …kui programm sündis enne kui sellele vastav kunst, selle poolest erineb ta varasematest kunstivooludest, kus teooriad on tekkinud loodud teoste tõlgendusena. Futuristide kärarikas kollektiivne enesereklaam oli üsna enneolematu nähtus kunstiajaloos. Futuristide manifesti tähtsaim autor ja ettevõtmiste peakorraldaja oli poeet FILIPPO TOMMASO MARINETTI (1876-1944). Esimeses manifestis Pariisis kuulutatakse, et tsivilisatsiooni saavutused on imepärased ja nõuavad uut tüüpi kunsti. Vana kunst on kõlbmatu ja muuseumid on surnuaiad. Eriti vaimustab futuriste tehnika areng ja selle kajastamist peavad nad väärtuslikumaks kui inimhinge probleeme. Masinaajastu olemuseks on liikumine ning kunsti ülesanne on väljendada dünaamikat. 1910. aastal esitati futuristlike maalikunstnike manifest. Ajastu dünaamika väljendamiseks tuli kujutada motiivi arengut ajas, s o ühel pildil esitada järgnevaid olukordi ja seisundeid. Kasutati teravaid ja võimalikult kriiskavaid värvik
2010 Futurism Itaalias Referaat Algus Itaalia oli 20. sajandil Euroopas veel väga mahajäänud riik. Just sellepärast oli kunstnikele, kirjanikele ja teistele vaimuinimestele tähtis katkestada sidemed minevikuga ja vaadata tulevikku. Samuti ei meeldinud neile provintslikkus. Futurism tuleb itaaliakeelsest sõnast futuro tulevik. Futurism sai alguse Itaalias kirjandusliku liikumisena. Sellele pani alguse poeet Filippo Tomaso Marinetti 1908- ndal aastal. Futurismi lähtekohaks on itaalia patriotism. Marinetti kutsis inimesi üles avalike kohti täielikult hävitama: raamatukogusid, muuseume, akadeemiaid ja kogu tervet linna. Oma seisukohti väljendasid futuristid nn. manifestides, mida levitati ajakirjanduses ja rahvakogunemistel. Futurism kui programm sündis enne kui sellele vastav kunst, see
Futurism Futurism, "tulevikukunst", sündis Itaalias 1909. aasta paiku. Paljude noorte meelest oli Itaalia tol ajal väga mahajäänud maa. Neile ei meeldinud unine provintslikkus ja eelnenud sajandite kultuuripärandi najal olesklemine. Nende arvates tuli üleminekut moodsale, tehnitsistlikule elulaadile kiirendada ja suunata pilk ainult tulevikku, katkestades sideme minevikuga Futurism on kunstivool, millele on omane tehnika ja moodsa ühiskonna tormilise arengu ülistamine. Huvitaval kombel sündis futuristlik kunst kõigepealt teoreetiliselt ja ideoloogiliselt. Kõigepealt vormistati seisukohad ja suundumused ning alles siis asuti looma neile vastavaid kunstiteoseid. Oma seisukohti väljendasid futuristid nn. manifestides, mida levitati ajakirjanduses ja rahvakogunemistel. Futuristide tegevusega kaasnes kärarikas ja
Teisalt oli 20. sajand aga revolutsioonide ja maailmasõdade sajand - see omakorda pani paljud hoopis pessimistlikult suhtuma. Tormiline areng toimus ka kunstis. Juba 19. sajandi mõned kunstivoolud, eriti postimpressionism oli murdnud seniseid kunstilisi tõekspidamisi. 20. sajandi algupoolel aga pöörati kunst sõna otseses mõttes pea peale. Õhinal tormati uusi kujutusviise ja arusaamu leiutama. Kiiresti vahelduvad kunstivoolud, nagu näteks fovism, kubism, abstraktsionism, ekspressionism, futurism, dadaism ja sürrealism - neid on kombeks nimetada avangardistlikeks (prantsuse keeles tähendab avant garde eesminevat, eesrindlikku). Teine sageli kasutatav mõiste on modernism. Eesminejaks oli mõistagi maalikunst, kui tellija maitsediktaadile kõige vähem alluv kunstiliik. Kuid uued ideed juurdusid kähku ka arhitektuuris - tormiliselt kasvavad linnad nõudsid oma. Juba 19. sajandil laialdaselt kasutusele võetud uued
Teisalt oli 20. sajand aga revolutsioonide ja maailmasõdade sajand - see omakorda pani paljud hoopis pessimistlikult suhtuma. Tormiline areng toimus ka kunstis. Juba 19. sajandi mõned kunstivoolud, eriti postimpressionism oli murdnud seniseid kunstilisi tõekspidamisi. 20. sajandi algupoolel aga pöörati kunst sõna otseses mõttes pea peale. Õhinal tormati uusi kujutusviise ja arusaamu leiutama. Kiiresti vahelduvad kunstivoolud, nagu näteks fovism, kubism, abstraktsionism, ekspressionism, futurism, dadaism ja sürrealism - neid on kombeks nimetada avangardistlikeks (prantsuse keeles tähendab avant garde eesminevat, eesrindlikku). Teine sageli kasutatav mõiste on modernism. Eesminejaks oli mõistagi maalikunst, kui tellija maitsediktaadile kõige vähem alluv kunstiliik. Kuid uued ideed juurdusid kähku ka arhitektuuris - tormiliselt kasvavad linnad nõudsid oma. Juba 19. sajandil laialdaselt kasutusele võetud uued
Kubism Algust tähistab 1907.a, kui Picasso maalis ,,Avignoni neiud". Teine tuntud kubist oli G.Braque. Tuntud kubistide rühmitus oli ,,Kuldlõige" (Section Dor). Iseloomustus: · Loobusid kolmemõõtmelisuse reeglist · Võtsid eeskuju nn. primitiivkunstist · Lõid oma kunstiga uue tegelikusse · Jagasid esemes pildil osadeks ja panid uut moodi kokku · Ühte inimest või eset püüti korraga näidata mitmest küljest · Perspektiiv tahtlikult moonutatud · Levinud teemadeks: natüürmort, maastik, linnavaade ja portree Kubismis eristatakse 3 etappi: I. Cezanne'lik esemete taandamine geomeetrilistele põhivormidele, objektid maalidel ära tuntavad II. Analüütiline teose sisu ja tausta lammutatakse kuni kujutis muutub arusaamatuks. III. Sünteetiline täiesti abstraktne, teostes on säilinud vaid vihjed reaalsusele (tähed, numbrid, ajalehe väljalõiked), kollaazitehnika Kubism sai nime tuntud prantsuse kunstikriitikult, kes
Kõik kommentaarid