Referaat Viivi Luik (0)

Kadrioru Saksa Gümnaasium
Jaanika Vain
VIIVI LUIK
Referaat
Juhendaja : õp. Kristel Vaiksaar
Muuga 2010
Lapsena mõtles Viivi Luik, et lapsepõlv on paratamatus . Tulevast kirjanikku huvitas palju rohkem see, mis saab, mitte see, mis parajasti on. SISUKORD
Elulugu..................................................................................................................................4
Looming................................................................................................................................5-6
Teosed..............................................................................................................................7
Tunnustused.....................................................................................................................8
Artiklid.............................................................................................................................9
Luuletused........................................................................................................................10
Katkend intervjuust..........................................................................................................11
Kasutatud kirjandus.........................................................................................................12

ELULUGU

VIIVI LUIK on sündinud 6. novembril 1946 Viljandimaal , Eestis.
1954-1965 õppis Risti Algkoolis, Kalmetu 8-kl koolis ja Tallinna Kaugõppekeskkoolis.
Alates 1965. aastast töötas ta raamatukoguhoidjana ja arhvaarina. Alates 1967. aastast oli ta kutseline kirjanik Tallinnas. Kirjanike Liidu liikmeks sai ta 1970. aastal.
Ta elas aastatel 1993-1997 Helsingis , 1996 Berliinis ja 1998-2003 Roomas.
1974. aastal abiellus eesti kirjaniku ja diplomaadi Jaak Jõerüüdaga.

LOOMING

Esimestes luulekogudes on Luik valdavalt looduslüürik, eneseväljenduses nooruslikult elamusvärske ja siiras. Maailm, nagu see avanes noore lüüriku habraste, värvikate ja liikuvate värsside kaudu, oli valdavalt kooskõlaline, kuigi dialoogis loodusega võis ajuti tabada meeleolulist heitlikkust.
Kogusid "Lauludemüüja" , "Hääl" ja "Ole kus oled" iseloomustab muutuv enesetunnetus ja teisenev vahekord keskkonnaga. Taanduvate looduspiltide asemele tuleb linnamiljöö ja enesetunnetuslikke hingemaastikke. Kodunemisraskused tehiskeskkonnas toovad luulesse tusameelsust ja ahistavat suletust, millest püütakse üle saada pilku enesesse pöörates, oma piire ja eetilisi kohustusi määrata katsudes , loomulikkust, headust ja armastust ükskõiksele või vaenulikule välismaailmale vastandades.
Alates kogust "Pildi sisse minek" pöördub Luige luule sagedamini indiviidist väljapoole. Süveneb luuletaja dialoog maailmaga enda ümber. Nüüdismaailma pilt selles luules on joonistatud karmides toonides. Kuid läbi tusameele kumab lootus ja igatsus puhta ja püha järele. Eriti kogus "Rängast rõõmust" keskendub Luik elukiituse ja eksistentsiaalsete probleemide kõrval poetiseerima jõulist ühtekuuluvustunnet oma rahvaga, tema saatusraskete kogemustega ja põlise vabadustungiga üha ohustatud kodumaal, elujõudu ja olemismõtet andvas taandumatus truuduses selle vastu.
Romaani "Seitsmes rahukevad" (1985) ainestik pärineb 1950-ndate aastate alguse Eesti külast. Peategelaseks 4-5 aastane laps, kelle ilmaavastamise kogemustes peegelduvad tegelikkuse vastuolud tõeselt ning selgelt. Kõrvaltegelased, eriti vanaema ja isa, loovad oma väljakujunenud ellusuhtumisega vaatepunktide rohkuse.
Tsitaat raamatust
•• „Salarajad väänlesid mööda kuusikuid ja kaasikuid, vahetevahel ristusid nad ristiinimeste käiguteedega. Võpsikus liikusid hallid kuueseljad, püssirauad läikisid ja naksusid, higi tõusis otsaette. Koolimaja ukse peale tekkis igal ööl uus paberitükk ähvardusega: Saa vabaks, Eesti meri, saa vabaks, Eesti pind!”
Oma esimese luulekogu ilmumise ajal (1965) oli autor 18-aastane. „Pilvede püha” ilmus luulekassetis „Noored autorid 1964” koos Jaan Kaplinski , Hando Runneli ja Ly Seppeli debüütkoguga.
Kokku on temalt ilmunud 10 luulekogu .
Esimene proosaraamat, „Salamaja piir” ilmus 1974.
Viivi Luik on kirjutanud ka lastele: luuletusi ja populaarsed Leopoldi-lood (1974–1976).
Romaan „Seitsmes rahukevad” (1985) on tõlgitud soome, rootsi, norra, läti, saksa, prantsuse, hispaania , vene ja katkenditena ka inglise keelde.
1986. aastal pälvis romaan nii J. Smuuli nimelise kui ka Tammsaare -nimelise kolhoosi kirjandusauhinna, 1987. aastal anti teosele Nõukogude Eesti preemia. 1986 sai selle autor Eesti NSV teeneliseks kirjanikuks .
Rahvusvaheliselt veelgi edukamaks on aga osutunud romaan „Ajaloo ilu” (1991).
Tema esseed on ilmunud kahes kogumikus , „Inimese kapike” (1998) ja „Kõne koolimaja haual” (2006).

TEOSED

• "Pilvede püha" (luulekogu, 1965)
  
• "Taevaste tuul" (luulekogu, 1966)
  
• "Hääl" (luulekogu, 1968)
  
• "Lauludemüüja" (luulekogu, 1968)
  
• "Ole kus oled" (luulekogu, 1971 )
  
• "Pildi sisse minek" (luulekogu, 1973)
  
• "Leopold" ( lasteraamat , 1974)
  
• "Salamaja piir" (jutustus, 1974)
  
• "Vaatame, mis Leopold veel räägib" (lasteraamat, 1974)
  
• "Põliskevad" (luulekogu, 1975)
  
• "Leopold aitab linnameest" (lasteraamat, 1976)
  
• "Luulet 1962–1974" (valikkogu, 1977)
  
• "Maapäälsed asjad" (luulekogu, 1978)
  
• "Tubased lapsed" (lasteraamat, 1979)
  
• "Rängast rõõmust" (luulekogu, 1982)
  
• "Kõik lood Leopoldist" (lasteraamat, 1984)
  
• "Seitsmes rahukevad" (romaan, 1985)
  
• "Kolmed tähed" (lasteraamat, 1987)
  
• "Ajaloo ilu" (romaan, 1991)
  
• "Inimese kapike" (esseed, 1998)
  
• "Maa taevas, luulet 1962-1990" (1998)
  
• "Elujoon: valitud luuletused 1962–1997" (2005)
  
• "Aabitsajutud" (lastele; pildid joonistanud Made Balbat, 2006)
  
• "Tubased lapsed" (luulekogu, 2006)
  
• "Kõne koolimaja haual: artiklid ja esseed 1998–2006" (2006)
  
• "Kogutud luuletused 1962–1997" (järelsõna: Arne Merilai; 2006)
  

TUNNUSTUSED

• 1988: Juhan Liivi luuleauhind
  
• 1992: Eesti Vabariigi kultuuripreemia
  

ATRIKLID

• Viivi Luik: kirjanik ja surnupesija. Postimees .ee, 18. märts 2009.
  
• Viivi Luik: miks on kirjanikke vaja. Postimees, 4. aprill 2009.
  

LUULETUS

" Ilmavalgus " 1980

Järsku on kõik nagu kunagi,
tänav ja lumi ja majad
ja loojangu pilkav punagi,
mis judinad selga ajab.
Sa kõnnid korteris ringi,
näed mööblit ja väljavaadet,
seinakappi, peeglit ja kingi
ning poolikut telesaadet.
Paneelid kostavad läbi,
alt päevauudiseid kuuled.
Valusalt kõrvadest läbi
lõikavad maailmatuuled.
Kuid seinale langeb üks särav triip ,
külm pühalik valgusekiir.
Kui kunagi üldse, siis praegu siit

KATKEND INTERVJUUST

Abikaasa Jaak Jõerüüdi diplomaaditöö tõttu olete pidanud aastaid Eestist eemal viibima. Kuidas olete toime tulnud koduigatsusega?
Olen lapsest peale harjunud sellega, et võib elada mitmes kohas, et on mitu kodu. Mul oli talvevanaema ja suvevanaema. Põhikodu oli seal, kus elas talvevanaema, kuid suvekodu oli suvevanaema juures Joona talus ja mulle jäi mulje, et Joonal on alati suvi.
Kui pidin kogu aeg ühes ja samas kohas elama, muutus see ahistavaks.
Kuid mis kodusse ja koduigatsusse puutub, siis minu kodu on minu lähedane inimene. Ehk lühidalt öeldes on minu kodu olnud Jaak Jõerüüt.
Kas Tallinn on teie äraoleku jooksul palju muutunud?
Tallinn on muutunud inetuks. Keset ilusat linna on inetud plärakad. Solarise keskust ei saa ka kõige parema tahtmise juures kiita. See hoone mõjub ajutise barakina, odava ja mõttetuna. Samuti Viru Keskuse hoone.
Seevastu Rotermanni kvartal jätab väga hea mulje. Kuid ta on peidus.
Inetud hooned on nähtaval. Samuti seisab üks koletis Pirita teel, rääkimata Pikaliiva kvartalist Kadriorus . Selliseid hooneid ehitada ja üles kiita on häbiks igale linnale.
Tallinnas jääb kohati mulje, et tõesti sünnitab uinuv mõistus koletisi

KASUTATUD KIRJANDUS

• http://www.viiviluik.ee/?act=elulugu 17.04.2010
  
• http://www.miksike.ee/documents/main/lisakogud/kirjandus/luik.ht m 17.04.2010
  
• http://www.maaleht.ee/news/uudised/kultuur/viivi-luik-oleks-tarvis-rohkem-tarka - enesekindlust-ja-usku.d?id=28626807 17.04.2010