Gustav Adolfi Gümnaasium Kunstiajalugu KUBISM JA SELLE TUNTUMAD ESINDAJAD (v.a. Picasso) Referaat Koostaja:Pille-Triin Pihlak Juhendaja: Marju Liidja Tallinn2009 1 Sisukord: Sissejuhatus lk.3 1.Kubism lk.4 1.2 Kubismi periood lk.5 1.3 Kubismi väljendus lk.5 1.4 Analüütiline kubism lk.5 1.5 Sünteetiline kubism lk.5-6 1.6 Kubism muud valdkonnad lk.6-7 2.Kubistid lk.7 2.1 Georges Braque (1882-1963) lk.7 2.2 Juan Gris (1887- 1927) lk.8 2.3 Rober Delaunay (1885- 1941) lk.8-9 3.Kubistid Eestis lk.10 3.1 Arnold Akberg (1894 1984) lk.10 3.2 Jaan Vahtra (1882 1947) lk.10-11 Kokkuvõte lk.12 Kasutatud kirjandus lk.13 2 Sisssejuhatus Nähtavas maailnas meie ümber võib eristada looduslikke nähtusi ja inimeste valmistatud esemeid ning objekte
Kunstiajalugu KUBISM Referaat Tallinn 2010 Sisukord 1. Kubism..........................................................................................................3.lk 2. Kubismi liigid.................................................................................................4.lk 2.1 Analüütiline kubism..................................................................................4.lk 2.2 Collage'id..................................................................................................5.l k 2.3 Sünteetiline kubism................................................................................6.lk Kasutatud kirjandus............................................................................................7.lk Kubism
· Egon Schiele KUBISM (19071925) Kubism on 20. sajandi kunstivool, mis hakkas kujunema Pariisis 1907. aastal Pablo Picasso ja Georges Braque'i töödes. Kubistide eelkäijaks oli Paul Cézanne. Mõiste "kubism" võttis kasutusele prantsuse kriitik Louis Vauxcelles ja see vihjab kuubist lähtuvale kujutamisele. Kubistide eesmärk oli vabastada teos jutustavast sisust ja kujutada asju geomeetrilistena, tükeldatud pindadena või stereomeetrilistena. Analüütiline kubism Seda perioodi iseloomustab motiivide lahutamine justkui algosadeks ning nendest uue pildi ülesehitamine. Sünteetiline kubism Kunstnik paneb esmalt paika vormid ja värvid ja alles siis mõtleb välja motiivi, tavaliselt natüürmordi. Sünteetilise kubismi esindajaks on hispaanlane Juan Gris. Sünteetiliseks nimetatakse ka Picasso ja Braque'i kubismi pärast 1912. aastat. Aastast 1912 hakkasid kubistid oma piltidele kleepima juurde ajalehti, tapeeti ja kangaid
Teisalt oli 20. sajand aga revolutsioonide ja maailmasõdade sajand - see omakorda pani paljud hoopis pessimistlikult suhtuma. Tormiline areng toimus ka kunstis. Juba 19. sajandi mõned kunstivoolud, eriti postimpressionism oli murdnud seniseid kunstilisi tõekspidamisi. 20. sajandi algupoolel aga pöörati kunst sõna otseses mõttes pea peale. Õhinal tormati uusi kujutusviise ja arusaamu leiutama. Kiiresti vahelduvad kunstivoolud, nagu näteks fovism, kubism, abstraktsionism, ekspressionism, futurism, dadaism ja sürrealism - neid on kombeks nimetada avangardistlikeks (prantsuse keeles tähendab avant garde eesminevat, eesrindlikku). Teine sageli kasutatav mõiste on modernism. Eesminejaks oli mõistagi maalikunst, kui tellija maitsediktaadile kõige vähem alluv kunstiliik. Kuid uued ideed juurdusid kähku ka arhitektuuris - tormiliselt kasvavad linnad nõudsid oma. Juba 19. sajandil laialdaselt kasutusele võetud uued
Teisalt oli 20. sajand aga revolutsioonide ja maailmasõdade sajand - see omakorda pani paljud hoopis pessimistlikult suhtuma. Tormiline areng toimus ka kunstis. Juba 19. sajandi mõned kunstivoolud, eriti postimpressionism oli murdnud seniseid kunstilisi tõekspidamisi. 20. sajandi algupoolel aga pöörati kunst sõna otseses mõttes pea peale. Õhinal tormati uusi kujutusviise ja arusaamu leiutama. Kiiresti vahelduvad kunstivoolud, nagu näteks fovism, kubism, abstraktsionism, ekspressionism, futurism, dadaism ja sürrealism - neid on kombeks nimetada avangardistlikeks (prantsuse keeles tähendab avant garde eesminevat, eesrindlikku). Teine sageli kasutatav mõiste on modernism. Eesminejaks oli mõistagi maalikunst, kui tellija maitsediktaadile kõige vähem alluv kunstiliik. Kuid uued ideed juurdusid kähku ka arhitektuuris - tormiliselt kasvavad linnad nõudsid oma. Juba 19. sajandil laialdaselt kasutusele võetud uued
tükeldatud pindadena või stereomeetrilistena (kujutada esemeid ühekorraga mitmest vaatevinklist). Algset kubismi, perioodi, mis algas 1909. aastal, nimetatakse analüütiliseks kubismiks. Seda perioodi iseloomustab motiivide (majad, puud ja natüürmordid) lahutamine justkui algosadeks (geomeetrilisteks kujunditeks) ning nendest uue pildi ülesehitamine. Teine, hilisem vool kubismis, kannab nime sünteetiline kubism (alguseks peetakse 1912. aastat). Kunstnik paneb esmalt paika vormid ja värvid ja alles siis mõtleb välja motiivi, tavaliselt natüürmordi. Sünteetilise kubismi esindajaks on hispaanlane Juan Gris. Sünteetiliseks nimetatakse ka Picasso ja Braque'i kubismi pärast 1912. aastat. Aastast 1912 hakkasid kubistid oma piltidele kleepima juurde ajalehti, tapeeti ja kangaid. Hakati kasutama kollaazitehnikat. Värvid kubistide maalidel on tagasihoidlikud ja tuhmid. Kõige tüüpilisemad on hallid-
Moodsa kunsti voolud 20 sajandil Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Fovism 3. Kubism 4. Futurism 5. Ekspressionism ja ,,Die Brücke'' 6. Dadaism 7. Sürrealism 8. Konseptualism 9. Abstraktsionism 10. Minimaalkunst 11. Suprematism 12. Postpop ja Hüperrealism 13. Op-kunst ja Kineetiline kunst 14. Kasutatud materjalid Sissejuhatus 20. sajandi vaieldamatuks pealinnaks oli Pariis. Seal oli palju vana kunsti. Väga paljudest riikidest saabus sinna palju noori kuntsnikke, et õppida, ennast täiendada või elada kunstist
kujtusa lõbunaisi aknal. Kunstiajalooliselt on tähtsad paremalpool asuvad 2 figuuri. Seal on näha, et need on teadlikult moonutatud, neid peetakse kubismi alguseks. Neegrimaskid on mõjutanud Picasso't. On näha, et on tahtlikult püütud nähtavat maailma lagundada geom. Kildudeks ja see siis uuesti üles ehitada. Püüavad ühte eset korraga näidata mitmest küljest (cezannelt vöetud). ,,Kolm naist". (Ka Braque maalis cezannilikke maastikumaale.) 1909.a algab periood analüütiline kubism. Kubistid säilitavad loodusliku motiivi, kuid aineriing on hästi piiratud. Pöhiliselt maalivad puid, maju, natüürmorte (kas.esemeid, mis juba oma olemuselt on geom.vormiga: nöud, muusikariistad). Analüütilise kubismi juures suhe loodusega jääb aina rohkem väiksemaks, pilt on omaette nähtus, milles looduslik motiiv on teisejärguline, seda moonutatakse äratundmatuseni. ,,Maailm tuleb hakkida tükkideks, et saada ehituskive, et ehitada üles uus ehitis pilt
Kõik kommentaarid