Eesti 19.saj. keskpaigast kuni 20.saj. alguseni (0)

Eesti 19.saj. keskpaigast kuni 20.saj.  alguseni  
Rahvusliku ärkamisaja eeldused, ajalooline tähtsus.Rahvusliku liikumise tähtsamad eestvedajad 
( Jannsen ,Koidula,  Hurt ,  Jakobson ) janende ettevõtmised, tegevus. Miks hääbus rahvuslik 
ärkamisaeg ? 
EELDUSED:                                                               
 
TÄHTSUS: 
 Pärisorjuse kaotamine 
Hakati ennast tundma ühtse rahvana 
Talude päriseks  ostmine  
Sündis rahvuslik teater,  kunst  
Eestlaste harituskonna kujunemine 
Kujunes välja ühtne kirjakeel 
Rahva haridustaseme kasv 
Pandi alus laulupidude traditsioonidele 
Mõisnike eestkostest vabanemine 
 
TÄHTSAMAD EESTVEDAJAD: 
 
EESTVEDAJAD 
ETTEVÕTMISED 
Jannsen 
•  Et propageerida rahvuslikke ideid, siis 
selleks asutas ta  Perno  Postimehe. 
•  Eesti Vabariigi hümni sõnade autor 
•  Tema eestvedamisel ja juhtimisel asutati 
mängu- ja lauluselts „ Vanemuine “ Tartus 
aastal 1865 
Koidula 
•  Oli Jannseni tütar 
•  Oli naiskirjanik ja luuletaja 
•  Tõlkis luuletusi saksa k eesti keelde 
•  Tegutses Perno Postimiees, kus avaldas 
artikkleid 
•  Oli tugevates sidemetes Jakobsoniga 
Hurt 
•  Kogus rahvaluulet, mis oli mõeldud 
protestiks venestamise vastu 
•  Soovis eesti kirjakeelt parandada 
•  1884.a pühitses ta  Otepääl  Eesti 
Üliõpilaste Seltsi lipuks sinimustvalge, 
millest sai 1924 Eesti ametlik riigilipp. 
 
Jakobson  
•  Koostas  aabitsa  “Uus Aabitsaraamat, 
•  Jakobson viis aabitsates õppimise uuele 
meetodile : tähti veeriti häälikuliselt. 
•  Andis välja raamatu, kus sovitas 
talurahvale lihtsaid eluviise 
•  Kirjutas ajalehes „Eesti  Postimees “ 
artikleid 
•  Sakala loomine 
•  Pidas ja kirjutas kolm isamaa kõnet 
•  Elu lõpupoole pühendus ta poliitikale 
 
Rahvusriigi  hääbumine : Hurda ja Jakobsobi võimuvõitlus. Algas ka venestus, mis süvendas kriisi 
veelgi. Balti erikord lõpetati. 
 
 Näiteid Eesti majanduse moderniseerimisest?: 
1.  Industrialiseerimine ja linnastumine  
2.  tootmise ja tarbimise kasv 
3.   tehnoloogiliste  innovatsioonide kasutuselevõtt 
4.  infrastruktuuri ja kommunikatsioonide kiire areng 
5.  poliitilise aktiivsuse tõus ja pluralismi süvenemine 
 
Millised  tööstusharud  Eesti majanduses said valitsevaks? 
Tekstiili-, metalli- ja masinatööstuse, puidu-, paberi-, tselluloosi- ja  toiduainetööstuse  ettevõtteid. 
Ehitati välja raudteevõrk. 
 Kuhu tekkisid nendeharude vanimad ettevõtted?  
Raudteevõrgu lähedale, suurematesse linnadesse (Tallinna, Tartu, Pärnu, Narva, Valga) 
Miks hakati looma ühistuid? 
Et tõsta talude konkurentsivõimet 
 Millega oli seotudpõllumajanduses üleminek piimakarjandusele? 
nõudis suuri investeeringuid ja sellega tegeldi mõisates, see oli orienteeritud Peterburi turule 
.Milles seisnes  rahvusluse  uus tõus 20.sajandialgul? 
 20. sajandi algul kandus rahvuslik liikumine linnadesse ja juhtivaks sai kõrgintelligents, rahvuslikele 
nõudmistele lisandusid poliitilised nõudmised, kõrgenenud eneseteadlikkus ja omariikluse soov. 
Ajalehed, nende eestvedajad ja nende vaated Eesti 20.saj. alguseühiskondlikus elus.  
Jannsen,"Perno Postimees", "Eesti Postimees", tahtsid baltisakslastega häid suhteid. 
Jakobson"Sakala", võrdõiguslikkuse rõhutamine, baltisakslaste vastasus, radikaalsus. "Teataja" 
K.Päts, J.Teemant,  radikaalne  rahvuslik. 
Mille poolest  erinesid  Tartu liberaalide ja Tallinnaradikaalide vaated? 
Tallinna radikaalid arvasid, et tuleks venelastega omakasu nimel koostööd teha. Tartu liberaalid olid 
venestamise vastu. 
 Mille poolest erinesid Bürgermüsse ja Aulakoosolekuotsused? 
Aulakoosoleku otsused olid vägivalda ja mässu pooldavad, Bürgemüsse otsused olid rahumeelsema 
suunitlusega. 
 
 
Mis aitas kaasa  sotsiaaldemokraatia  levikule Eestis? 
Nad tunnistasid vähemusrahvuste õigusi ja ei liitunud VSDTPga. 
   1905.a.revolutsiooni põhjused? 
           Taotleti: 
1.   demokraatiat ja kodanikuõigusi  
2.  enamasti ka rahvuslikku enesemääramisõigust 
3.  autonoomiat ja omavalitsust 
 
 Millega kulmineerusid 1905.a. sündmused Eestis ja misoli tagajärjeks? 
14. oktoobril oli ülevenemaaline üldstreik, Tallinnas võim praktiliselt tööliste käes – mässu 
kulminatsioon . 16. oktoobril  tulistamine  Estonia taga (Uuel turul oli suur rahvakoosolek) – sõjavägi 
avas tule, 94 surnut ja 200 haavatut.1906. aastal lasti maha üle 300 inimese, lisaks mõistsid 
sõjakohtud surma ligi 200 inimest. Ihunuhtlust sai ligi 600 süüdistatavat, sadu pandi vangi ja saadeti 
Siberisse 
Milliste sündmustega on seotud: vonSievers,  Sergei  Šahhovskoi,  Orlov , Mihhail  Zinovjev  ? 
VON  SIEVERS - esitab Saksa välisministeeriumile Berliinis memorandumi 
SERGEI ŠAHHOVSKOI-  Nevski katedraali ehitamine 
ORLOV- ratsaväekindral, likvideeris  Vigala   talurahvarahutused , venestamine  
MIHHAIL ZINOVJEV- venestamine 
1. Rahvusliku ärkamisaja eeldused: oli tekkinud juba piisavalt rahva kihte, kes olid 
saavutanud majandusliku sõltumatuse; oli palju haritlasi, kes  liikumisest  osa võtsid 
2. Ajalooline tähtsus: Ärkamisajaga kaasnes eestlaste identiteedivahetus; teadvustati end 
kui rahvust (varasema etnilise kokkukuuluvustunde asemel) ja tugevnes rahvustunde 
rõhutamine ja  trükisõna  väärtustamine 
3. Tähtsamad eestvedajad: 
•  Jannsen - rahvusliku ärkamisaja üks eestvedajajaid, taotles baltisakslastega paremat 
läbisaamist , Perno Postimehe toimetaja 
•  Koidula - Jannseni tütar, luuletaja, väljendas oma loomingus ärkamisaja vaateid 
•  Hurt - rahvusliku ärkamisaja  eestvedaja , juhtis ainult eesti vaimujõule tuginevat 
voolu, pastor ja  keeleteadlane , peakomitee  president , mis tegeles rahvuslike ideede 
levitamise ja kultuuriürituste korraldamisega 
•  Jakobson - baltisakslaste vastane, radikaalsem suund, asutas esimese eestikeelse 
poliitilise ajalehe Sakala 
4. Miks hääbus rahvuslik ärkamisaeg? Ärkamisaeg hääbus peamiselt rivaalitsemise, 
erinevate vaatepunktide ja arusaamade tõttu (nt Jakobson oli baltisakslaste vastane, Jannsen 
aga pigem taotles nendega paremat läbisaamist). See viis 1878. aastal toimunud suurlõheni, 
mis nõrgendas rahvuslikku liikumist; lõpetati Balti erikord; venestamine 
5. Eesti majanduse moderniseerimine:  
•  1870. aastast raudteede rajamine (nt Balti  raudtee , mis ühendas Paldiski  sadamat  
läbi Tallinna ja Narvat Peterburiga) 
•  tänu raudteedele arenes välis- ja transiitkaubandus, Tallinnast kujunes üks tähtsaim 
sisseveosadam 
•  tööstuslik tõus, laiendati vanu ja ehitati uusi ettevõtteid 
•  toimus industrialiseerimine ja linnastumine 
•  Pärnu kujunes tähtsaimaks väljaveosadamaks 
6. Millised tööstusharud said Eestis valitsevaks? ehitusmaterjali-, keemiatööstus, 
paberitööstus , tekstiilitööstus,  metallitööstus  
7. Kus asusid/kuhu tekkisid tähtsaimad ettevõtted? Puuvillamanufaktuur  Kreenholm  
Narvas; Tallinna Balti  manufaktuur ; paberivabrikud Räpinas, Kohilas, Türil;  Pärnus  
tselluloositehas  Waldof; tsemenditööstus Kundas,  Aseris ; kalevivabrikud Narvas, Sindis, 
Kärdlas (tekkisid raudteevõrgu lähedusse, suurematesse linnadesse) 
8.  Miks hakati looma ühistuid? Ajendiks oli piimakarjanduse levik, talupojad tahtsid saada 
osa karjakasvatuse poolt pakutavast tulust; ühistute kaudu sai tööstuskaupu odavamalt 
hankida; tehti koos maaparandustöid; soetati ühiselt põllumajandusmasinaid; et tõsta 
konkurentsivõimet 
 
9. Millega oli seotud üleminek piimakarjandusele? See nõudis suuri investeeringuid, oli 
orienteeritud Peterburi turule ja farmimajandusele 
10. Milles seisnes rahvusluse uus tõus 20. sajandi algul? Rahvuslik liikumine kandus edasi 
linnadesse ja juhtivaks sai kõrgintelligents; rahvuslikele nõudmistele lisandusid poliitilised 
nõudmised; rahva seas kõrgenes eneseteadlikkus ja omariikluse soov 
11. Ajalehed, eestvedajad ja vaated 20. sajandil:  
•  Postimees - Jaan  Tõnisson , liberaalide ajaleht, eesmärgiks vastu  asuda  saksastamisele 
ja venestamisele, arendada eesti keelt, nõuti eesti keelset kooliharidust 
•  Teataja -  Konstantin  Päts, eesmärk baltisakslaste  väljatõrjumine  majandusest ja 
poliitikast  
•  Uudised - Peeter Speeke, demokraatide ajaleht,  usuti , et riigikord peaks olema 
demokraatlik 
12. Mille poolest erinesid Tartu liberaalide ja Tallinna radikaalide vaated? Tallinna 
radikaalid arvasid, et omakasu nimel tuleks venelastega koostööd teha, Tartu liberaalid olid 
täielikult venestamise vastu 
13. Mille poolest erinesid Bürgermüsse ja Aulakoosoleku otsused? Aulakoosoleku otsused 
olid pigem vägivalda ja mässu pooldavad, Bürgermüsse otsused rahumeelsema suunitlusega 
14. Mis aitas kaasa sotsiaaldemokraatia levimikule Eestis? Vähemusrahvuste õiguste 
tunnistamine; Peeter Speegi ajaleht Uudised  propageeris  sotsiaaldemokraatiat - kujunesid 
välja esimesed Eesti poliitilised rühmitused 
15. 1905. aasta revolutsiooni põhjused: 
•  Konfliktid talunike ja mõisnike vahel 
•   Keskvalitsuse  huvi puudumine rahva elujärje parandamiseks 
•  Kaotus Vene-Jaapani sõjas, mis puudutas ka eestlasi 
•  Tsaarivõimu autoriteedi nõrgenemine rahva seas 
•  Arvamus, et Tsaari-Venemaa on mahajäänud ja vajab reforme 
16. Millega kulmineerusid 1905. aasta sündmused Eestis ja mis oli tagajärjeks?  Vastuhakk  
isevalitsuse, rahvusliku rõhumise ja baltisakslaste ülemvõimu vastu. Algasid rahvastreigid, 
toimus petitsioonide kampaania ja oma nõudmiste rahuldamiseks pöörduti tsaarivalitsuse 
poole. 16. okt toimus rahvakoosolek, kus sõdurid hoiatuseta rahva pihta tule avasid. 17. 
oktoober kirjutas Nikolai ll alla manifestile, millega andis rahvale kodanikuvabadused. 
17. Milliste sündmustega on seotud: 
•  von Sievers - Saksa ministeeriumile memorandomi esitamine 
•  Sergei Sahhovskoi - seotud venestamisega, oli Eestimaa vürst, kelle eesmärgiks oli 
baltisaksa  separatismi väljajuurimine 
•  Mihhail Zinojvjev - venestamine,  Liivimaa  kindralleitnant, eesmärgiks koos Sergeiga 
baltisaksa separatismi väljajuurimine 
•  Orlov - venestamine, likvideeris Vigala talurahvarahutused