Kaasaegse maailma sõltuvus naftast (0)

Q: Mil määral majanduslikud aspektid?

Vastus leiad õppematerjalist: Kaasaegse maailma sõltuvus naftast

Q: Mis võiks selle põhjustada?

Vastus leiad õppematerjalist: Kaasaegse maailma sõltuvus naftast

Tartu Ülikool - Ajalugu - Õiguse kujunemine

1 Hindamata

ühiskond - Isegi need väikesed ühiskonnad, millesse laps kõige enne sisse kasvab – perekond ja mänguseltskond, on talle tähtsad vaid üksikvahekordade kaudu

Esitatud küsimused

Mil määral majanduslikud aspektid?
Mis võiks selle põhjustada?

Tartu Ülikool
Sotsiaal- ja haridusteaduskond
Riigiteaduste instituut
Rahvusvaheliste suhete õppetool
Kaisa Kamenik
A83347
Kaasaegse maailma sõltuvus naftast
Uurimustöö
Juhendaja: lektor Viljar Veebel
Tartu 2010
SISUKORD
Sissejuhatus………………………………………………………………..…......….............3

1973. aasta naftašokk ja selle tagajärjed……………………………….….………....4-5

Naftakriis tänapäeval...................................................................................................6-7

Nafta versus alternatiivsed energiaallikad …………………………….….………….8-9
Kokkuvõte……………………………………………………….………….….10
Kasutatud kirjandus……………………………………………….…………....11
SISSEJUHATUS
19. sajandil toimunud tööstusrevolutsioon viis maailma uude ajastusse – domineerima hakkasid masinad , mis vajasid töötamiseks eelkõige fossiilkütuseid. Mida edasi tööstus ja ühiskond arenes, seda enam muutus tähtsaimaks energiaallikaks nafta. Nafta mõju maailmale ei saa kuidagi alahinnata – selle nimel on peetud ja selle abil peetakse sõdu. See on enim kasutatav energiaallikas ning praegusel ajal pole sellele eelkõige transporditööstuses ligilähedastki konkurenti. Tänapäeva maailm sõltub tugevalt mustast kullast, mistõttu on sellel roll ka riikidevahelistel suhetel .
Nafta on teatavasti taastumatu kütus ning on fakt, et see saab millalgi otsa. Käesolev uurimustöö püüab arutleda, mil määral võib naftat pidada justkui inimkonna nõrgaks kohaks, millest me liialt sõltume. Aina enam on räägitud uuest suurest naftakriisist ja spekuleeritud tuleviku üle. Kas 19. sajandi tööstusrevolutsiooni järgse ajaga kaasnenud nafta võidukäik on läbi ning inimkonnal seisab ees raske üleminekuprotsess või suudame me ilma suurema kriisita kohaneda tõdemusega, et nafta pole igavene ja minna üle alternatiivsetele energiaallikatele?
Käesolev töö on jagatud kolme alapealkirja vahel, mis keskenduvad ülalmainitud punktidele võimalikult erinevate vaatepunktide alt. Esmalt toob töö illustreerivaks näiteks esimese suure naftakriisi 1973. aastal, mille analüüsimine annab aimu naftakriisi võimsusest mõjutada mitmeid eluvaldkondi. Järgmise punkt keskendub naftavarude praegusele olukorrale. Viimaseks alapunktiks on alternatiivsete energiaallikate olukord ja mõju tänapäeval, mis ideaalis peavad olema aluseks naftajärgsele maailmale.
Kuna töö peakiri ja hüpotees on üsna subjektiivne, siis on allikateks kasutatud eelkõige arvamusartikleid, mis lubavad keskenduda võimalikult paljudele teooriatele. Raamatutest on kasutatud näiteks Pulitzeri auhinna võitnud Daniel Yergini „The Prize: The epic quest for oil, money and power “. Ülevaatlikkuse ja faktidega aitas kaasa Lembo Tanningu „Maailma energia ülevaade“ I osa.
1. 1973. aasta naftašokk ja selle tagajärjed
1973. aastal tabas maailma suur naftakriis – OPECi riigid kehtestasid nafta embargo vastuseks mõnede riikide poliitikale toetada Iisraeli Yom Kippuri sõjas. Selle mõju oli kogu maailmas vägagi tuntav – hinnad kerkisid ning see pani esimest korda tavainimesi taipama, mil määral nad naftast sõltuvad ja kui suur poliitiline mõjuvõim sellel on. Kriis lõpuks küll vaibus, kuid see näitas eelkõige milline relv Lähis-Ida naftariikidel kasutada on. Mil määral aga olid naftakriisi puhkemises süüdi poliitilised ja mil määral majanduslikud aspektid?
Yom Kippuri sõda ja sellele järgnenud embargo tulid üllatuse ja šokina, kuigi mõlemad olid mõneti vältimatud. 1970 – 1973 aastad olid traumeerivad nii naftatööstusele, tootjatele, OPECile, tarbijatele, poliitikutele, NATOle, supervõimudele ehk siis peaaegu kogu maailm oli ühel või teisel määral kõigest sellest mõjutatud.1 1973. aastaks oli nafta maailma industriaalmajanduse alustala ja seda pumbati ja eksporditi säästmata. Pakkumise ja nõudluse vahekord oli ülimalt tihe ning samal ajal naftat eksportivate riikide ja naftakompaniide suhted aina halvenesid.2 Naftašoki tagamaid tuleb otsida aga veelgi varasemast ajast, mis annab aimu, et maailmamajanduse areng on samamoodi ootamatu. 1971 . aastal algas ka Teise maailmasõja järgse Bretton -Woodsi süsteemi lõhenemine, mis lõpuks viis kaasa selleni, et USA loobus kulla väljaandmisest dollari vastu. Kõik see tegi importimise odavamaks ja tõi kaasa nn. kaubavahetuse šoki. OPEC -il ei jäänud muud üle kui hindu tõsta, et konkurentsis püsida.3 Lähtudes arusaamast, et Bretton-Woodsi süsteemi lõpp tähendas ka Teise maailmasõja järgse rahasüsteemi lõppu, olid ka muutused maailmamajanduses, sealhulgas nafta hinna tõus, mõneti paratamatu nähtus.
Naftašoki tagajärjel tõusis naftahind tollal ennekuulmatutele kõrgustele. Paljude industrialiseeritud riikide majandusi tabas suurim madalseis pärast 1930-ndate Suurt Depressiooni. See tõi kaasa ka psühholoogilise efekti – hirmunud tarbijad ja tõdemuse, et tulevikus võib see korrata ning usu, et kriis kestab igavesti .4 Märkimisväärne on siiski see, et kuigi nafta hind tõusis, tarbimine ei vähenenud. Põhja – Ameerikas näiteks oli 1970. aastal tarbimine 15,9 miljonit barrelit päevas ning 3 aastat hiljem oli see kasvanud 18,6 barreli peale.5 Maailma mastaabis oli USA endale ootamatult kaitsvas rollis, kes oli alandatud käputäie väikeste riikide poolt. Esile kerkisid mitmed sünged teooriad – arvati, et järgneb sarnane ajastu nagu oli maailmasõdade vahel, tarbijad kartsid oma elustiili muutust jne.6 Suurte ameerika naftakompaniide peamiseks arusaamaks oli, et kui ameeriklased lõpetaksid iisraellaste toetamise või vähemalt vähendaksid oma toetust, pöörduks kõik tagasi normaalsusesse. Eurooplased muretsesid eelkõige sellepärast, et kogu maailma oli tasakaalust väljas – paljud sõltusid vähestest riikidest.7 1973. aasta naftašokk mõjutas ühiskonda tervikuna ning tegi naftast diplomaatilise vahendi.
Naftakriis tõi kaasa kaks tänapäevani püsivat nähtust: araablastest said üleöö rikkad, kuid nad pidid lõivu maksma sellega, et nad ei saa naftat enam poliitilise relvana kasutada. Araablaste embargo ja tootmise piiramine 1973. aastal tegi senistele naftariikidele majanduslikult kasulikuks veelgi rohkem naftat otsida ja tootma hakata.8 Võib öelda, et 1973. aasta naftakriis oli mõneti loogiline jätk maailmamajanduse arengule ning teisalt võib seda pidada pikas perspektiivis Araabiamaade ebaõnnestunud katseks oma võimu näidata. Igatahes muutus nafta kogu selle juures üheks peamiseks riikidevahelise suhtluse atribuudiks, mida hiljem Iraan revolutsioon ja Lahesõda ka ilmekalt veelkord tõestasid . Samuti oli see esimene kord, kui inimesed, kes võtsid naftat iseenesestmõistetavalt, puutusid esimest korda kokku selle puudusega.
2. Naftakriis tänapäeval
1973. aasta naftakriis pole jäänud ainukeseks sündmuseks, mis nafta hinda ja seejuures ka maailma poliitilist olukorda muutnud on. Üldine tendents on juba pikemat aega olnud, et nafta hind liigub tõusvas joones. Võrreldes aga tänapäeva üpris rahulikku poliitilist olukorda külma sõja aegse 1973. aastaga, tundub praegune seis vähemalt esmapilgul olevat parem ning nafta hinnatõusu nähakse loomuliku protsessina.. Teisest küljest on maailm selle ligi 40 aastaga muutunud naftast veelgi rohkem sõltuvaks, eriti arengumaad ning seetõttu oleks uut kriisi kindlasti raskem ohjes hoida. Kui kaugel võiks aga olla järgmine suurem naftakriis ning mis võiks selle põhjustada?
Üldlevinud on spekulatsioonid naftatipu (ing. keeles peak oil) kohta, mis tähendab hetke, mil nafta tootmine saavutab maksimumi, mille järel see hakkab vähenema. See tooks kaasa nafta kallinemise ja energiakriisi. Mõnede arvamuste järgi on see paljudel riikidel juba käes, mis on tihedalt seoses spekulatsioonidega nafta reservide kohta. Mõnede uuringute järgi on nafta reservid viimase kahekümne aastaga aga hoopis kasvanud 998 mld-lt kuni 1258 mld-i barrelini.9 Teisalt hoiatavad mõned teadlased, et senised maailma naftavarude uuringud on liiga optimistlikud ja ressursid hakkavad lõppema palju varem kui valitsused ning naftakompaniid tunnistada tahaks. Samad teadlased arvavad, et naftatootmise tipp saavutatakse juba nelja aastaga ja sealtpeale hakkab tootmise osakaal tarbimisega võrreldes järjest kiiremini kahanema , mis toob endaga kaasa ülimalt tõsised tagajärjed maailma majandusele ning inimeste eluviisidele.10 On selge, et naftavarude ennustamine on mõneti sama, mis ilma ennustamine, kuid silma paistab just see, et kuigi erinevaid teooriad nafta lõppemise kohta on liigagi palju, siis reaalseid plaane tegutsemaks, kui kriis lõpuks kätte jõuab, pole just palju.
Naftatipp on vältimatu ja millalgi jõuab see kätte. Mõned analüütikud leiavad, et nafta tarbimise piiramine praegu ning alternatiivsete kütuste väljatöötamine teeks transitsooni hiljem lihtsamaks.11 Siinkohal kerkib aga probleem Hiina ja India suguste majandusimedega, kes alles hiljuti on jõudnud majanduslike suurvõimude hulka ning kes aina enam on hakanud naftast sõltuma. On spekuleeritud, et aastaks 2025 võib Hiina kasutada kuni 10 miljonit barrelit päevas, mis enamjaolt oleks imporditud.12 Lisaks on ohu märgiks inimeste arvu jätkuv kasv, millest tulenevalt suureneb ka energiatarbimine. Võib spekuleerida, et enamik riike mõistavad olukorra tõsidust, kuid alles majanduslikeks suurvõimudeks tõusnud riigid ei hooli sellest vähemalgi määral, mis võibki kaasa tuua järjekordse suurema naftakriisi. Seetõttu on riikidele oluline energiajulgeolek. Olukorra illustreerimiseks on heaks näiteks Ameerika Ühendriigid . Välja võib tuua viis peamist riigi nafta julgeolekut kajastavat vaatepunkti: riigisisene tootmisvõimsus, sõltuvus impordist, naftavarude suhe impordiga, impordi kontsentratsioon ja võime vahetada tarnijat, kui esineb probleeme.13 Juba 2003. aastal nähti Ühendriikides eelmainitud punktide taustal eelkõige ohtu just impordi sõltuvusest kindlatest riikidest ning allolev graafik on tihedalt seoses poliitiliste olude ja USA peamiste varustajatega.
Võib öelda, et paljude parameetrite järgi on meil naftakriis juba mõnda aega olnud – hind aina tõuseb ning nõudluse ja tarbimise suhe aina kitseneb. Teisalt on olukord kontrolli all, kuna ühiskond laiemalt pole võrreldes 1973. aastaga niipalju kannatanud. Lõpmatuseni see aga kesta ei saa ning järjekordne konflikt näiteks Lähis-Idas võib osutuda saatuslikuks.
3. Nafta versus alternatiivsed energiaallikad
Naftavarude lõppedes on selge, et inimkond ei lähe ajas tagasi ega loobu tänapäeva tehnoloogilistest vahenditest – heaolu taset püütakse säilitada ning selle jaoks ongi vaja naftale leida alternatiivseid energiaallikaid, eelkõige transpordis . Tuntumad alternatiivsed energiaallikad on hetkel ilmselt päike, vesi ja tuul. Miks mitte piirata nafta kasutamist juba praegu ning valmistuda inimkonda ette üleminekuks alternatiivsetele energiaallikatele?
Üle ega ümber ei saa me jälle 1973. aasta naftašokist. Seda võib kindlasti pidada keskkonnateadliku mõtlemise ning alternatiivenergia nii nagu me neid tänapäeval tunneme aluseks. Esmakordselt hakati tähelepanu pöörama kütuse efektiivsele kasutamisele ja reguleeriti kodus elektri kasutamist, et mitte liigselt keskkonda kahjustada. USA valitsus kehtestas isegi kiirusepiirangu, et säästa kütust. Lisaks kütusesäästmisele vähendas antud abinõu ka tuntavalt raskete liiklusõnnetuste arvu. Pakuti maksusoodustusi tuule- ja päikeseenergia kasutamisele, mis andis alternatiivenergia arengule tugeva tõuke . Veelgi enam, USA hakkas nafta šoki tõttu esmakordselt tegelema iseseisva energiapoliitika väljatöötamisega.14 Ühiskonnad ja riigid kohanevad vastavalt oludele ning praegune olukord, kus nafta hind stabiilselt tõusujoones on, peaks olema seetõttu just positiivne – inimesed sõltuvad ja saavad endale naftat lubada, kuid samal ajal on aina enam targem toota juba alternatiivset energiat. Määrav on just see, et alternatiivse energia tootmiseks kulub samuti palju fossiilkütuseid. Näiteks nii tuuleturbiinid kui päikesepaneelid vajavad valmistamiseks kõrgemat tehnoloogiat, mis kasutavad paljuski näiteks naftat. Tuumaenergia samal ajal vajab uraani, mida avastatakse, kaevandatakse ja transporditakse kütust kasutavate masinate abil.15 Siinkohal tekibki paradoks – nii kaua kui nafta hind on enam-vähem vastuvõetav, ei tasu mitmed alternatiivsed energiaallikad oma kalli tootmise tõttu ära.
On olemas veel üks trump, mis naftakompaniidel kasutamata – naftaliivad. Seda naftat jätkuks praeguste tarbimise tempode juures 110 aastaks. Probleem on aga selles, et tööstus ei suuda praegusel ajal neist naftat toota, kuid uurimustööd käivad juba ammu .16 Selliste alternatiivide ekspluateerimine lubaks naftale veelgi pikemat eluiga ning jätaks mingil määral teiste energiaallikate arendamise soiku. Ilmselt on suurimaks küsimuseks siiski nafta hind ja tarbija rahakotiga manipuleerimine. USA, kui maailma suurima naftatarbija kohta on öeldud , et nende sõltuvus naftaimpordist tuleneb raiskamisest, mitte vajadusest.17 Pikas perspektiivis on see hea, kuna alternatiivsete kütuste peale mõtlevad firmad saavad aina motivatsiooni edasi tegutsemiseks. Loodetakse tehnoloogia arenemisele ja nafta odavnemisele. See loobki järjekordse paradoksi – naftakompaniid ei saa hinda väga tõsta, kuna elektriautod on palju kallimad ja liiga kõrge nafta hind tooks kaasa selle, et pikas perspektiivis tasuks elektriauto ära.18 Igatahes on selge, et tehnoloogia areng näitab meile, kas naftaliivadest saab asja või domineerima hakkavad tõesti hübriidautod.
Igatahes on selge, et kõik eelistaksid ideaalsete tingimuste juures alternatiivseid ja loodussäästlikke energiaressursse, kuid tõsiasi on see, et praegusel ajal ei tasu enamiku neist tootmine ära võrreldes näiteks nafta või maagaasiga – just hinna tõttu. Pilgud peaks olema suunatud sellegipoolest tulevikku ning juba praegu ettevalmistusi tegema alternatiivsete energiaallikate kasutuselevõtuks.
Kokkuvõte
Maailmamajandus ei ole kunagi kindla sambana paigal püsinud ning on alati läbinud tõuse ja mõõnasid – nii on juhtunud ka naftaga. 1973. aasta naftašokk tõi välja nafta tõelise väärtuse. Sellest sai poliitikute relv ja võimas vahend riikidevahelisel suhtlemisel. Samal ajal said paljud siis aru, et tegemist on majanduslikult hindamatu ja justkui tänapäeva tsivilisatsiooni elu allikaga .
Arvestades erinevaid uuringuid ja arvamusi naftavarude lõpu kohta, paistavad silma pigem siiski positiivsed tendentsid, kuna tehnoloogia areng ja uute reservide avastamine lükkavad naftajärgse maailma alguse määramatusse tulevikku. Võidavad aga naftariigid ja suured kompaniid, kes kasumit teenivad. Naftahind on küll vältimatul tõusuteel aga sellegipoolest on inimkonnal raske sellest loobuda ning praeguse teaduse arengu juures ei oleks säästlikum ja kasulikum pakkuda ka muid alternatiive. Mõnes mõttes oleme me justkui nõiaringis, millest välja päästaks ainult suuremat sorti revolutsioon, mis 19. sajandil ka toimus ja maailmale uue kursi tööstuse arenemise näol andis.
Maailm on justkui naiivne, et ei suuda näha adekvaatselt tuleviku stsenaariumi. Nafta on kui inimkonna Achilleuse kand , millest on juba tõusnud paksu pahandust ja millest lahtiütlemine ei ole inimkonnal kerge, kuigi selle peale peaks tublisti juba mõtlema enne kui varud ammenduvad.
Kasutatud kirjandus

Appenzeller, Tim. National Geopraphic. Online extra . End of cheap oil, June 2004. [ http://ngm.nationalgeographic.com/ngm/0406/feature5/fulltext.html ].

Mufson, Steven . As fuel prices fall , will push for alternative lose steam. Washington Post, 20.10.2008. [ http://www.washingtonpost.com/wp-dyn/content/article/2008/10/19/AR2008101902073.html ].

Nafta šokk . Tark investor . [ http://www.tarkinvestor.ee/wiki/index.php/Nafta_%C5%A1okk ]. Viimati muudetud 1. märts 2008.

Powell , Bob. The oil shocks of the 70s. 05.04.2005. [ http://www.exponentialimprovement.com/cms/oilshock.shtml ].

Skeet, Ian. OPEC: twenty years of prices and politics . Cambridge : Cambridge University Press, 1991.

Tanning, Lembo. Maailma energia ülevaade. I osa, Nafta. Gaas. Tallinn, 2010.

Winston , Emanuel A. Can the arabs ever use their oil weapon power again ? [ http://www.freeman.org/m_online/dec98/winston4.ht m].

Williams , James L.; Alhajji A. F. The coming energy crisis . III Measures of energy security . 2003. [ http://www.wtrg.com/EnergyCrisis/index.html ].

Yergin, Daniel. The prize: epic quest for oil, money and power. New York : Simon & Schuster, 1993.

[ http://www.lifeaftertheoilcrash.net ].
1 Ian Skeet. OPEC: twenty years of prices and politics. Cambridge: Cambridge University Press, 1991, lk. 58.
2 Daniel Yergin. The prize: epic quest for oil, money and power. New York: Simon & Schuster, 1993, lk. 588.
3 Bob Powell. The oil shocks of the 70s. 05.04.2005. [ http://www.exponentialimprovement.com/cms/oilshock.shtml ]
4 Daniel Yergin. The prize: epic quest for oil, money and power, lk. 615.
5 Ian Skeet. OPEC: twenty years of prices and politics, lk. 83.
6 Daniel Yergin. The prize: epic quest for oil, money and power, lk. 616.
7 Ibid ., lk, 619.
8 Emanuel A. Winston. Can the arabs ever use their oil weapon power again? [ http://www.freeman.org/m_online/dec98/winston4.ht m]
9 Lembo Tanning. Maailma energia ülevaade. I osa, Nafta. Gaas. Tallinn, 2010, lk. 27.
10 Ibid., lk 48
11 Tim Appenzeller. National Geopraphic. Online extra. End of cheap oil, June 2004. [ http://ngm.nationalgeographic.com/ngm/0406/feature5/fulltext.html ]
12 Tim Appenzeller. National Geopraphic. Online extra. End of cheap oil, June 2004.
13 James L. Williams, A. F. Alhajji. The coming energy crisis. III Measures of energy security. 2003. [ http://www.wtrg.com/EnergyCrisis/index.html ]
14 Nafta šokk. Tark investor. [ http://www.tarkinvestor.ee/wiki/index.php/Nafta_%C5%A1okk ]. Viimati muudetud 1. märts 2008.
15[ http://www.lifeaftertheoilcrash.net/ ]
16 Lembo Tanning. Maailma energia ülevaade, lk. 24.
17 Steven Mufson. As fuel prices fall, will push for alternative lose steam. Washington Post, 20.10.2008. [ http://www.washingtonpost.com/wp-dyn/content/article/2008/10/19/AR2008101902073.html ]
18 Ibid.
11

.DOC Laadi alla originaalfail 11 lk · .doc · 11 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-12-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

11 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kooliplika1 Õppematerjali autor

19. sajandil toimunud tööstusrevolutsioon viis maailma uude ajastusse – domineerima hakkasid masinad, mis vajasid töötamiseks eelkõige fossiilkütuseid. Mida edasi tööstus ja ühiskond arenes, seda enam muutus tähtsaimaks energiaallikaks nafta. Nafta mõju maailmale ei saa kuidagi alahinnata – selle nimel on peetud ja selle abil peetakse sõdu. See on enim kasutatav energiaallikas ning praegusel ajal pole sellele eelkõige transporditööstuses ligilähedastki konkurenti. Tänapäeva maailm sõltub tugevalt mustast kullast, mistõttu on sellel roll ka riikidevahelistel suhetel.

Nafta Kaasaegne maailm naftakriis kütus power nafta hind naftaokk

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

pdf

Globaalsed naftareservid, nafta tarbimine ja tulevikustsenaariumid

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Ettevõtluse õppetool Siim Aru GLOBAALSED NAFTARESERVID, NAFTA TARBIMINE JA TULEVIKUSTSENAARIUMID Referaat aines Ärilogistika Õppejõud: dotsent Tarvo Niine Tallinn 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................ 4 1. NAFTA KUI RESSURSS .......................................................................................... 5 1.1 Nafta definitsioon .................

Majandus

docx

Globaalsed nafra reservid, nafta tarbimine ja tulevikustsenaariumid

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärindus Hedi Tammsalu, Annabel Pern GLOBAALSED NAFTARESERVID, NAFTA TARBIMINE JA TULEVIKUSTSENAARIUMID Referaat Logistika Juhendaja: Tarvo Niine Tallinn 2021 SISUKORD 1. MIS ON NAFTA?........................................................................................................... 3 1.1. Nafta ajalugu......................................................................................................... 4 1.2. Omadused............................................................................................................. 8 1.3. Tootmine..............................................................................................................

Logistika

113

doc

Energia ja keskkond konspekt

...........14 2.2 KÜTUSTE OMADUSED....................................................................................................................................15 2.2.1 Kütteväärtus....................................................................................................................................16 2.2.2 Tuha sulamiskarakteristikud...........................................................................................................17 2.3 NAFTA...........................................................................................................................................................18 2.4 NAFTA ÜMBERTÖÖTAMINE...........................................................................................................................21 2.5 MAAGAAS.....................................................................................................................................................21 2.6 KIVISÖED..

Energia ja keskkond

doc

TEHNOÖKOLOOGIA EKSAM

Loodusest üldistatud tootmiseks võetud tooraine, toodangu valmistamisel tekkivad jäätmed ja tarbitud või kasutatud toodang koormavad loodust ja muudavad seda. Kas üldistatud tootmise tulemustel muutub inimese elukeskkond halvemaks või paremaks, see sõltub üldistatud tootmise tulemustest. 2. Õhu seirest Eesti sadamates Seirejaamad peavad olema suuremate kaubasadamate suuremate terminalide juures ja jaamad mõõdavad seda liiki saasteparameetreid mida nõuab terminali spetsiifika nt nafta käitlemise tagajärjel tekkivad saasteliigid,puistlastide käitlemisel tekivad saasteliigid ning üldisi õhuparameetreid.Eesti sadamatest omavad õhuseirejaamu : Muuga sadam omab 5 seirejaama (Muuga1, Muuga2, Maardu1, Maardu2, Coal1, Coal2) mis kontrollivad keskkonda paiskuvat õhku, nafta ja naftasaaduste produktidest, puistelatidest ( kivisüsi) ja teistest ohtlikkest ainetest mis saasatavad õhku. Paldiski Lõunasadam 1 seirejaam mis kontrollib keskkonda paiskuvat õhku, nafta

Tehnoökoloogia

docx

Võrdleva Poliitika kodutööd

Hiljuti USAs aset leidnud sündmuste ülevaade Obama kirjutas alla seaduseelnõule, mis suurendab USA võlalimiiti President Obama kirjutas alla Kongressi mõlemast kojast läbi pääsenud seaduseelnõule, mis laseb valitsusel laenata rohkem raha, et maksta sotsiaalkindlustushüvitisi ja riigitöötajate palkasid. Seega on riigi rahandusministeeriumil võimalus laenata $17.2 triljoni piirini, ilma et sellega kaasneksid eelarvekärped muude valdkondade arvelt nagu Obama juhitud tervishoiureform (BBC News, 13.02.2014). Samuti kirjutas president alla eelnõule, mille raames taastatakse nooremate veteranide hüvitised varem kehtinud tasemele. (NBC News, 16.02.2014) Samasooliste paaride õigused Kuu aja jooksul võtsid kahe USA osariigi Kansase ja Arizona kojad vastu sarnased eelnõud, mille kohaselt ei ole nimetatud osariikide ettevõtjad sunnitud pakkuma teenuseid samasoolistele paaridele, kaitstes sellega teenusepakkuja religioosseid uskumusi. Eelnõudes on aga kirjas, et kedag

Politoloogia

555

doc

Programmeerimiskeel

& (ja e. konjunktsioon) V (või e. disjunktsioon) - (ei e. eitus) => (järeldus e. implikatsioon) == (samasus e. ekvivalents) A& B AVB - A A => B -------- -------- ---- -------- TTT TTT VT TT T TVV TTV TV TVV VVT VTT VTT VVV VVV VTV Kaasaegse loogika alus: Gottlob Frege 1879: Kontseptuaalne notatsioon ("Begriffsschrift") loob kaasaegse predikaatarvutuse Näide: Isa(Jaan,Mihkel), Isa(Jaan,Ants), Isa(Ants,Peeter). Iga x, y, z jaoks: Isa(x,y) & Isa(y,z) => Vanaisa(x,z). Tõesta, et eksisteerivad z, u nii et Vanaisa(z,u). Frege filosoofina: logitsist Hollerith’i perfokaardid 1890: Herman Hollerith: perfokaartidega masin USA rahvaloenduse andmete töötlemiseks Hollerith’i firmast tekkis IBM. Vaakumtorud- 1900: vaakumdiood, Lee de Forest: 1906: vaakumtriood. Hulgateooria: Georg Cantor Elas 1845-1918. Hulgateooria rajaja

Infotehnoloogia

548

pdf

Cialdini raamat

More praise for Influence: Science and Practice! "We've known for years that people buy based on emotions and justify their buying decision based on logic. Dr. Cialdini was able, in a lucid and cogent manner, to tell us why this happens." --MARK BLACKBURN, Sr. Vice President, Director of Insurance Operations, State Auto Insurance Companies "Dr. Cialdini's ability to relate his material directly to the specifics of what we do with our customers and how we do it, enabled us to make significant changes. His work has enabled us to gain significant competitive differentiation and advantage" -LAURENCE HOF, Vice President, Relationship Consulting, Advanta Corporation "This will help executives make better decisions and use their influence wisely ... Robert Cialdini has had a greater impact on my thinking on this topic than any other scientist." -CHARLES T. MUNGER, Vice Chairman, Berkshire Hathaway, Inc.

Psühholoogia

doc

KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL

Üldiste mõistete sarnasusest rääkides on põhjendatud ka Eesti kuurortide tekkeloo ja eripära selgitamine. Tänu Eestis ajalooliselt valitsenud kohalike baltisakslaste suurele 8 mõjule, tekkis siinne kuurort Saksamaa kaudu levinud kahe suuna baasil: 1) 1750. aastatel Inglismaalt alanud merekuurortide trend ja 2) Vana-Rooma termikultuur ehk sisemaiste kuurortide trend. Maailma merekuurortide tüüpiline tekkelugu erineb Tiit Kaski ja Jarkko Saarineni sõnul Lääne-Eesti rannikukuurortide Pärnu, Haapsalu ja Kuressaare omast oluliselt kahel põhjusel. Esiteks ei ole Eesti kliima sobiv pika hooaja pidamiseks ja teiseks on Eestis majanduspoliitiline olukord alates kuurortide tekkimisest kolm korda märkimisväärselt muutunud. Seda on põhjustanud Eesti kuulu- mine Venemaa mõjusfääri (17211914), iseseisvumine (19181939), nõukogude liidu-

Turundus

Rohkem sarnaseid